Septembrikuu alguses katkesid pankade poolt väljastatud deebet ja maksekaartidega sooritavad tehingud nii sulanud rahaautomaatide kui makseterminalide ristkasutuse vahendamisel ja see andiski põhjuse pankade kaardikeskuse tegevdirektori Margus Auna käest Kaardikeskuse töökohta lähemalt järele pärida. Pankade kaardikeskus alustas Eestis tööd alles kolm aastat tagasi. Millest te siis tookord õieti alustasite? Alustasime kolm aastat tagasi rahvusvaheliste krediitkaartide vastu võtmas organiseerimisega Eestis. Ja loomulikult esimene eeskuju, kus üldse midagi sa ei võta, oli Soome, et Soome vastav organisatsioon toetas meid väga tugevasti just nimelt ka tänu sellele, et, et väga palju soomlasi hakkas külastama Eestit ja nad olid huvitatud, et nende kaardi omanikud saaksid siin. Kasuta omi VISA ja Eurocard, Mastercard kaart. Edasi, kuidas see asi hakkas minema siis, kui kui tulid kasutusele juba eestisisesed pangakaardid. Edasi meie tegevuses oli nagu kaks suunda. Põhilised, et esimene ja olulisim oli alustada nii-öelda tehnilise toe osutamist Eesti pankadele, kes tahtsid hakata välja andma rahvusvahelisi maksekaarte ja ja alustatud sai 95. aastal Eurocard Mastercard-ist ja Kodumaiste pangakaartide osas. Kuna selleks ajaks, ütleme, 95. aastal olid juba tekkinud pangad, kellel oli teatud võrkpangaautomaate siis käivitati automaati ristkasutuse projekt, mis käivitus 96. aastal. Ja neid peaks olema selles samas risk kaotuses praktiliselt 90 protsenti Eestis asuvates pangaautomaatidest. Pankade kaardikeskuse esimese tööaasta 1995. aasta lõpuks olid Eesti pangad väljastanud rohkem kui 112000 kohaliku kasutusega pangakaarti. Eestis enneolematu tempo tookord jätkus. 96. aasta esimese kahe kuuga lisandus näiteks 30000 uut kaardiomanik. Kaheldamatult aitas sellele kaasa 96. aastal riigiasutustele antud korraldus lõpetada palga maksmine sularahas ja asendada see palgakontode ja sularahaautomaatidega kasutuselevõtuga. Ilmselge põhjuse andsid selliseks korralduseks mitmed mõrvaga lõppenud röövkallaletungid Duste kassapidajatele, kel oli nõukogude ajast säilinud komme tuua kogu asutuse palgana palgapäevadel pangast kire kotis. Markantseid näide on paar aastat tagasi Hansapanga peakontori ukse ees toimunud kassiiri mõrv mis on siiani lahendamata. Niisiis tuli kümnetel tuhandetel inimestel, 1996. aastal mitte just omal algatusel palgakonto avada ja pangakaardi omanikuks hakata. Margus Auna kinnitusel oli selle taga eeskätt pankade huvi. Jah, loomulikult on sellest kõige rohkem huvitatud pangad, kuna kuna see idee kanda palgarahad pangaarvele, anda töötajatele pangakaart, et nad saaksid seda siis kasutada, sularahaautomaadist raha välja võtta nii kauplustes kui muudes teenindusasutustes. See on ikka rohkem pankade poolt, sest siis nad said inimesed huvitatuks pangateenustest ja ja inimesed hakkasid aktiivsemalt kasutama panga muid teenuseid ja sellest tuleb ka pangale tulu. 525810 pangakaarti, see on siis Eesti-sisese kasutusega pangakaarti tänavu aasta augusti lõpuks. See näitab, et, et peaaegu igal teisel kolmandal Eestis elaval inimesel on olemas eesti sisekasutusega pangakaarte. Kui me nüüd arvestame välja, et sülelapsed ja pensionärid võib olla väga oluliselt pangakaartidega ei arvelda, siis kas teile ei tundu vargus, Auned, et nii-öelda turg on pangakaartidest küllastatud? No jällegi, kui me vaatame siin sedasama Soome numbreid, siis seal on viis miljonit elanikku ja välja antud seitse miljonit mitmesugust pangakaart ja maksja kaarti siis selles valguses ei tundu, et on üleküllastatud. Kui palju on veel ruumi ja kus on niisugused peamised nišid, kuhu, kuhu pangad hakkavad uusi kaarditeenuseid suunama? Esialgu tundub, et sellised tava inimesed või need, kellel on pangas arve et neid tuleb üha üha rohkem juurde, et varsti on väga raske leida inimest, kellel ei oleks mõnes pangas arvet. Iga pank annab ka kaardi siis, kui inimesel on pangas arve. Et see, selline tavaline deebetkaardi või automaadi kaarditurg hakkab enam-vähem nagu täituma. Kuid siin on olemas väga palju teisi võimalusi. Esiteks näiteks rahvusvaheliselt deebetkaardid nimega visa elektron või heidetesse, maestro need ei ole veel palju välja antud, et ilmselt siis Nende poole peal hakkab midagi nagu muutuma kaartide arv kasvama. Siiski on Eestis vähe antud välja ka neid rahvusvahelisi maksekaarte või kuidas nimetati krediitkaarte Visa Classic Eurocard, Mastercard, neid on veelgi vähem, umbes 15000 tükki. Kui Eesti läheb Eesti majandus läheb ülespoole, inimesed ainult rikkamaks, siis sealt on oodata tõusu. Ja võib-olla kõige lõpuks, kui siiamaani enamasti kõik kaardid on sellised, mis on seotud otseselt inimese sissetulekutega tema pangaarvele siis on väga suur ruum ka sellistel niinimetatud krediitkaartidel mis ei ole seotud otseselt enam tema pangaarvega, vaid inimene saab lihtsalt pangast sellist tarbimiskrediiti vastavalt sellele, kuidas ta seda kaarti kasutab ja tal on alati võimalik, ütleme makstes mingisuguste intressi, need arved hiljem maksta. Et kas pankade kaardikeskus üritab muuta ka niisuguste inimeste käitumusliku iseloomu selle pangakaardiga, sest mulle tundub, et praegu siiski, suures osas maksekaarti kasutatakse selleks, et võtta arvele laekunud raha automaadist välja ja arveldada ikkagi sularahaga, et kas keskus nagu midagi teeb selleks, et et inimesed käituksid kaardiga kui tõelise maksevahendiga? Selleks, et nüüd muuta inimeste käitumist, et selle kohta ma ei oska nüüd midagi öelda, aga nüüd meie ülesanne on siiski see, et me saaksime need kaardiga maksed teha võimalikult töökindlamaks, võimalikult kiiremaks. Sest nagu praegu on mõnes kaupluses selliseid makseterminalid, mis, milles kogu see kaarditöötluse protseduur võtab tunduvalt enam aega, kui sularahaprotseduur, siis loomulikult inimesed kasutavad eelneva sularaha. Kui see protseduur võtaks vähem aega kui sularahaga kasutame, siis inimesed loomulikult hakkavad kasutama kaart. Selles suunas meil nagu te käite. Siis ma parunite võrdleksite panku või õigemini panga klientuuri selle järgi, kui palju ühelgi pangal on väljastatud, ütleme siis neid eestisiseseid, maksekaarte siineri päev andmetel on, on hoiupank väljastanud neid augusti lõpuks natuke rohkem kui 302000 hansapank 138000, Tallinna pangal on see arv 52000, maapangal 15400, Forekspangal 10800 ja nii edasi ja nii edasi. Millest need arvud kõnelevad? Need arvud kõnelevad otseselt panga klientide arvust. Sellest, et kui palju, kui ütleme, kui edukad on pangad omale nüüd nende klientide leidmisel mida rohkem neid kaarte välja antud, seda järelikult seda rohkem neid kliente on. Ja muidugi me räägime praegu eraklientidest, me ei räägi Bei võrdle neid. Kuidas nüüd öelda firma klientide poole pealt, et et järelikult on siis hoiupank tänu Hoiupangal muidugi kunagi oli igalühel Hoiupangas või hoiukassas oma arve, et pank on teinud suure töö ära, et need inimesed suur osa neist on ikkagi jäänud sinna oiva kliendiks. Et ta näitab pankade edukust oma klientidele või klientide leidmisel klientide hoidmisel. Aga aga võib-olla ka teatavaid soodustusi, mida pangad teevad, et, et saada juurde just neid kaardiomanike juunior kaardi omanikke näiteks või. No see on nüüd juba rohkem selline, eks ta sihuke MÜÜK ole Isamaa getting, et mida nad seal teevad ikkagi kõike sellepärast et huvitav on rohkem klient. Kui sul on makseterminalide osa Eestis, hotellides, restoranides, lennujaamades, reisibüroodes. No praktiliselt need kohad, millest te rääkisite, need siiski üks tuntud tuntav osa nende sissetulekut sissetulekus siiski tuleb, nagu välisturistidelt ja välisturistidele on alati need visa kraadid ja, ja Eurokaadid kaasas. Nii et seal on praktiliselt sajaprotsendiliselt võib öelda, et seal on, enamasti on sellised võimalus alati maksta kaardiga. Ütleme juba natuke nõrgem on sellised igapäeva ütleme, kuhu lähevad, noh, kuhu need turist ja nagu väga harva või väga tihti enam ei satu võimule, sellised kaob suuremates kauplustes enamasti ka maksete makseid saab teostada maksja kaardi kasutades, aga mida väiksemaks kaup läheb, seda väiksemal varastasid sealt või seal on võimalik maksta kaardiga. Nii nagu raha puhul on alati röövimise võimalusi rahategemise võimalus, nii on ka pangakaartide puhul juba meil mitte niivõrd meil, kuivõrd maailmas välja kujunenud oma spetsialiseerunud kuritegevus. Öelge, palun, millest Eestis algasid need kuritegelikult katsed. Pangakaardid kasutusele leksika kasvatatakse varastatud Marta, kõige esimene asi oli see, siis üritatakse need või mõned ebaausate kaupluste tööd, Nad on teinud omale nendest kviitungi dest koopiad ja, ja ja nende võltsinud sinna kliendikaardiomanike allkirju ja saanud selle eest mingisuguseid materiaalseid hüvesid. Siis järgmine suur avastus või suur leiutis, kuna tegelikult see magnet kaarditehnoloogia on äärmiselt elementaarne ja äärmiselt lihtne ja seda on äärmiselt lihtne järgi teha siis leiutideni nimetatud kaardi magnetriba kopeerimine, kus siis süsteem käis niimoodi mõnes kohas, kus, kus võeti kaarti vastu kadusse, kaardi teenindaja, kui maksmise hetkel kadusse kaardi teenindaja kuskile ukse taha, seda tegi sellest kaardi magnetribast omale koopia ja tõi tagasi, et nagu polegi, polekski midagi juhtunud ja hiljem hakati seda, seda vale kaardi numbriga või kopeeritud kaarti nagu kasutama kuskil kauplustes ja, ja sellistes kohtades, kus jällegi saab, saab mingisugust materiaalseid hüvesid. Hakkab tulema üha selliseid uusi ja uusi, selliseid nippe, mida leiutatakse tegelikult on juba ammu leiutatud välismaale, ka need hakkavad siin nagu kordub kogu see ajalugu selles selles mõttes, et tekivad sellised, et kas nii-öelda libakaupmehed, kes teevad täielikult, lähevad selle peale välja, tehakse teha valetehinguid saadele omale mingisugust rahalist tulemust või mingisugust raha teenida sellega või üritatakse varastada kaardi numbreid, millega saab internetis maksta ja, ja nii edasi ja nii edasi, et selles mõttes on see, kuidas ma ütlen selle jälle selline kahe organisatsiooni kaartide väljaandjate vastu mõtelda, siis nende kuradi kurjategijate vaheline protsess, kus siis eks leiutab ühe meetodi siis leiutatakse ühele vastavalt, meetod, kui juba ei ole leiutatud ja nii edasi. Et kas need, ütleme siis kaardi kuriteod on kuigivõrd paelunud ka Tallinna politsei tähelepanu. On teil kogemusi? Ei saaks öelda, et lant just väga paeluvad. Et leitakse, et meil on nagu suuremaidki probleeme, kui need kaardi kaardi kuriteod, et mida tegelikult on väga, väga raske on neid tõestada. Et just see inimene tegi seda ja nii edasi. Kui suured on teie teadmiste või andmete kohaselt kõige suuremad summad, mis on kaotatud niisuguste kaardipettuste võltsingute tagajärjel? Jah, ma ei kommenteeriks seda, et enamasti siis pangad oskavad selle kohta midagi öelda. Neljandal septembril läks pankade kaardikeskuse server ülekoormatus tõttu rivist välja ja see takistas eeskätt sularahaautomaatide ja makseterminalide ristkasutust rohkem kui nädala jooksul. 10. septembril pankade kaardikeskuse nõukogu uueks esimeheks valitud Hansapanga pangakaartide osakonna juhataja Kalle Valma sõnul pole ristkasutussüsteemi Kaardikeskuse juhtkonna poolt piisavalt hästi jälgitudega administreeritud. Matusetõus on jäänud kaardikeskuses õigel ajal märkamata ja server välja vahetamata. Margu sauna kommentaar ristkasutusest tekkinud seisaku kohta oli väga napp. Tehinguid on ained, transaktsioone, nagu on kasvanud, see hulk on väga suureks, siis tekkis sellises programmis üks selline viga, mida oli väga raske lihtsalt leid võttis lihtsalt aeglase selle vealeid. Kümnenda septembri Sõnumilehes kirjutab Kaardikeskuse nõukogu vastvalitud esimees Kalle Valma, et Kaardikeskus koos pankade ühendatud jõududega teeb süsteemi lähiajal tõelisi muudatusi. Et edaspidi oleks plastraha kasutamise töökindlus 100 protsendi lähedal. Põhimõtteliste muudatuste all tuleb Marko sauna sõnul silmas pidada eeskätt järgmist. Enamast. Ikka sellise tehnilise baasi viimist tunduvalt kõrgemale tasemele, et see ikka toimiks ja toimiks ikkagi tunduvalt. Oleks nagu tunduvalt töökindlam. Et see nõuab muidugi teatud investeeringuid, aga, aga need tuleb teha. Lisaks pahastele klientidele, kes serveri rikke tõttu pangaautomaatide ristkasutusest mõneks ajaks loobuma pidid. Lisaks neile on kaardikeskusele oma etteheiteid teinud ka Kaardikeskuse omanikud Hansapank, Hoiupank, Ühispank, Forekspank ja Tallinna pank. Ristkasutuse 10 päevasest peatumisest on pangad ainult kaotanud, sest pangakaarti pidevast kasutusest võidab pank nii protseduuride kiiruses kui mahus mis ühtekokku tähendab pangakulude minimeerimiseks.