Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku pühapäeva, 29. mai, stuudios on Kai Vare. Prantsusmaal on rahvahääletus Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu üle avalikustama. Hobuseküsitluste põhjal prognoositakse, et prantslased võivad öelda lepingule eid. Eesti volinik Siim Kallas ja Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam on veendunud, et Euroopa koostöö jätkub ka siis, kui Prantsusmaalepet ei toeta. Iraagis algas ulatuslik operatsioon pealinna Bagdadi puhastamiseks mässulistest brid. Lehe teatel on al-Qaeda Iraagi liider Abu Musab al Zarqawi viidud haavatuna Iraani, kust ta võidakse edasi toimetada kuhugi kolmandasse riiki. Operatsioonile Iraanitab seda. Tšetšeeni iseseisvuslaste liider Samil basse. Wave teatas, et lisaks elektrikatkestuse-le on Stanislavski teatripõleng Moskvas, samuti tšetšeeni võitlejate kätetööd. Moskva võimude kinnitusel ei pea nad teatri tulekahju põhjuseks süütamistilt. Tallinnas rahumäel avati mälestustahvel Linda Soomre-le, kes aitas Nõukogude rajal säilitada Tallinnas asuvaid briti sõjameeste haudu. Pärnus peetakse lastelaulu ja tantsupidu. Ilmateade lubab meile kohati hoovihma. Sooja on öösel kuus kuni 12, päeval 15 kuni 21 kraadi. Prantsusmaal otsustatakse täna, kas toetada Euroopa Liidu põhiseaduse lepingut või mitte. Indrek Treufeldt on kohapeal. Prantsuse rahvahääletuse rindel on olukord veel muutuseta, kõik lahendused on võimalikud, ilm on meeldivalt jahe, lubatud kuumalaine jäi vähemasti Pariisist tulemata. Kuigi tavaliselt on hääletuspunkte lahti hoitud kella kaheksani õhtul, on sel korral kaks suurt linna. Pariicial joon palunud, et hääletajatel oleks võimalus kuni kella 10-ni õhtul. Selleks, et mitte mõjutada inimeste otsustusi, on prantsuse siseministeerium andnud karmi käsu et enne kella kümmet ei saa midagi avalikustada. Tõde peaks selguma keskpaiku. Näib, et hääletajad tunnetavad otsuse raskust. Paljud hääletama tulnud, ütlesid, et nad tõesti ei tea, milline vastus oleks Prantsusmaa tuleviku seisukohalt mõistlik et neil on suur ebakindlus. Viimased analüüsid on ka näidanud, et eitajate seas on palju protestijaid. Küsitluste ajal kuulutavad sellised inimesed, et on kindlad põhiseaduse vastuhääletuskastide juures, aga otsustavad viimasel hetkel ümber lähtudes nii-öelda ametlikust riiklikust liinist. President Jacques Chirac on palunud rahvast vaadata asja laiemalt ja jätta kõrvale siseriiklik nägelemine. See võib olla ka veidi hilinenud meeldetuletus. Mitmed inimesed ütlesid täna, et võimud pole näidanud just erilist tuulidust rahva informeerimisel. Tegelikult kasutati samu argumente, mis olid ka eitajate arsenalis. Nüüd on raske rahvast veenda, et tuleb vaadata sisepoliitikast kaugemale. Prantsuse ajakirjandus spekuleerib aktiivselt selle üle, milliseid muudatusi võiks saatuslik Ei tuua prantsuse sisepoliitikas. Arvatakse, et ebapopulaarne peaminister rahwarään peab lahkuma. Teda asendaks tõenäoliselt praegune siseminister Pille päev. Palju on räägitud ka sellest, et reedel käis Ville president Chiraci juures sellise palees pikemal jutuajamisel kuid Chirac võib välja käia ka mõne hoopis ootamatu nime. Brüsselis jälgitakse referendumi tulemusi suure ärevusega. Nii Euroopa komisjoni kui Euroopa Parlamendi liidrid on valmis tähtsate avaldustega, kuid tõenäoliselt tuleb ette valmistada kaks teksti. Nii ei kui ka jah kuuks. Tõepoolest mõlemad variandid on veel võimalikud. Brüsselis töötavad Eesti poliitikud on veendunud, et Euroopa koostöö jätkub ka siis, kui põhiseaduselepet heaks ei kiideta. Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam. Euroopa liit on selleks ju ette valmistanud, see võimalus on tõesti väga suur, aga siiamaani olnud küll rahvahääletused läinud positiivselt ehkki mõnikord napi enamusega, ma usun, et lähemas tulevikus või käesoleva aasta jooksul ei muuta õieti suurt midagi, see tähendab Euroopa Liit toimib kogu aeg. Me kõik toimime vana süsteemi järgi. Euroopa liit selle tegevuse käigus areneb edasi uus põhiseaduse. Leppe võetakse vastu siis, kui kõik liikmed on ta ratifitseerinud ja see, kui üks need tagasi lükkab. See on kahtlemata tõsine poliitiline signaal ja, ja mõjub moraalselt, ma usun ka Koldi rahvahääletusele. Aga Euroopa Liit on juba nagu mõned vanad olijad, ütlevad permanentne kriiside lahendamise mehhanism. See pole esimene kriis ja viimaseks ja demokraatliku süsteemi tugevus on selles, et leitakse alati mingisugune lahendus. Kindlasti Euroopa liit ei taha sellepärast lõhki. Kindlasti midagi dramaatilist ei juhtu lähemate kuude jooksul ja ei saagi juhtuda, sest omavaheline koostöö on juba niivõrd tihedaks kujunenud. Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas Põhimõtteliselt tegelikult kõik lepingud kehtib, et ega noh, masinavärki ja seisma kõik toimub edasi, ainult et noh, näiteks ütleme, mis saab sellisel juhul, aga sellest saab finantsperspektiivikaks tegelikult tähendab Euroopa Liidu nii-öelda eelarvekava 2007 2013 anal üsna problemaatiline, aga tõsisuaalsed ütlevale tekitterrorila lõhesid Euroopa liidus tekitanud vastasseise hakkavad tekkima riikide grupid, kus noh, ütleme jällegi, ka Eestis on nagu selles mõttes nagu Põhjamaades mainitakse põhjamaid meid ka mainitakse, kes võivad jääda välja sellest üldisest ikkagi sellisest otsuse tegemise mehhanismist ja sellisest üldisest liinist, et see pigem on ikkagi selliste lõheme ja vastuolude tekkimise oht on nagu väga suur, aga aga eks siis sõltub nende riigijuhtide nii-öelda hoiakutest kas tahetakse edasi minna või mitte, siis pärast seda paistab ja mida ma ikkagi ütleks see, et, et hakkab üha rohkem mõtlema ka selle peale, et tegelikult üks väga niisugune problemaatiline Ja palju samasuguseid hoiakuid nagu praegu mingisugune väärtus selles suhtes, et küll kõik läheb, kord ütleksin seda, et laiemas plaanis on siiski Euroopa elab praegu niisuguses perioodis, mida ei ole kunagi varem ajaloos olnud, mitte kunagi varem ei ole demokraatia ja ega vabadus olnud nii iseenesestmõistetavad kui maailma ajaloos eriti Euroopas ja, ja, ja see on nagu saavutatud riikide vabatahtliku koostööga, mis on täiesti pretsedenditu. See riikidevaheline koostöö, mis on aset hakanud peale 57.-st aastast Euroopa Liidu loomisega, on pretsedenditu. Mis on kõige tõsisem, on see, kui see nagu läheb vastu taevast siis otsused ja edasised arengud on ettearvamatud, selleks olla see sõnum, mis, mis noh, tegelikult on tõesti üldine, et me võime ju rääkida siin turumajandusest ja mitte turumajandusest ja kõigist nendest rohkem integratsiooni, vähem integratsiooni. Aga see on tegelikult siiski, et kui nüüd näiteks tuleb see prantsuse ei, see tähendab nagu riikide senise koostöömehhanismi olulist nõrgenemist, siis ma arvan, et see on ülimalt ohtlik ka meile, eriti kui väikesele ringile. Liibanoni pealinnas Beirutis valitakse oma esindajaid parlamenti, need on viimase 30 aasta jooksul esimesed valimised ilma Süüria vägede kohalolekuta. Vaatlejate sõnul on loota, et võimule tuleb Süüria-vastane opositsioon ja Süüria poliitiline mõju Liibanonis kaob. Veebruaris tapeti Liibanoni endine peaminister Rafik Hariri ja see kutsus esile terava meelepaha Süüria suhtes. Süüria oli aprilli lõpus sunnitud oma väed Liibanonist välja viima tänastel valimistel Beirutis prognoose tellitakse võitu Rafic Hariri pojale saad Hariri-le ja tema toetajatele. Teistes Liibanoni piirkondades toimuvad valimised järgmistel pühapäevadel. Iraagi jõud alustasid täna kõige suuremat operatsiooni alates Saddam Husseini kukutamisest. Operatsioonis osaleb 40000 Iraagi sõdurit, kes asuvad pealinnas Bagdadis mässulisi taga ajama. Neid toetab 10000 USA sõjaväelast. Linnast välja teed blokeeritakse ja Bagdad otsitakse kvartal kvartali kaupa läbi, et tabada välismaiseid võitlejaid Iraagi mässulisi. Mässuliste rünnakud on sagenenud alates aprillist, mil ametisse asus uus valitsus. Iraan lükkas tagasi Briti ajalehtedes ajalehe Sunday Times, et nagu oleks al-Qaeda Iraagi liider Abu Musab al Zarqawi Iraani põgenenud. Iraani välisministeeriumi esindaja sõnul on see väljamõeldud uudissandid. Times kirjutas ühele Iraagi mässuliste juhile viidates. Taavi on saanud rinda haavata ning on tõenäoliselt viidud Iraani. Ajalehe andmetel pole välistatud, et Zarqawi toimetatakse sealt edasi kuhugi kolmandasse riiki operatsioonile. Tšetšeeni iseseisvuslaste liider Samil passajev teatas. Tema võitlejad korraldasid tulekahju Stanislavski Jänemirovitš Tantženko muusikateatris Moskva kesklinnas. Tšetšeeni võitlejate kodulehel avaldatud teates kinnitas. Bassajevi selliseid rünnakuid tuleb veelgi. Tema sõnul on antud sabotaažirühmadele korraldus rünnata majanduslikke, poliitilisi, administer, aktiivseid ja kultuurikeskusi Venemaal, eriti Moskvas. Ta sai on enda peale võtnud ka ulatusliku elektrikatkestuse korraldamise Venemaal, mis jättis kolmapäeval ligikaudu kaks miljonit inimest elektrita. Kumbagi Bassajevi, väideti, et ei ole aga tõestatud. Moskva võimude teatel ei kahtlustanud teatri tulekahju poolt süütamist. Tsetseenia ametlike võimude hinnangul loodab passaevama avaldustega endale tähelepanu tõmmata, et tagada oma tegevuse rahastamine välismaiste terroriorganisatsioonide poolt. Eestisse Tallinnas Rahumäe kalmistul avati täna mälestustahvel Linda Soomre-le, kes aitas Nõukogude korra ajal säilitada Tallinnas asuvaid briti sõjameeste haudu. Mälestustahvli avas Suurbritannia suursaadik Nigel Haywood, kelle sõnul seisis Linda Soomre hämmastava julgusega selle eest, et ei muudetaks olematuks mälestust, mis ühendab eestlasi ja briti rahvaid. Soomre juhtis 35 aastasele hotell Tallinna siselinna kalmistut, mille hallata oli ka praegune Tallinna garnisoni sõjaväe kalmistu. Soomla aitas ära hoida esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas Eesti iseseisvuse eest langenud briti sõdurite ja meremeeste haudade kadumise. Nõukogude võimu algusaastat del eemaldati hauaplatsilt mälestustahvlid ning platsi taheti uuestimatmiseks kasutusele võtta. Soomre suutis seda aastate jooksul vältida Briti sõduritele ja meremeestele pühendatud plats taas teenistatud kujul 94. aastal. Pärnu vallikäärus käib praegu Pärnumaa laste laulu ja tantsupidu Toots ja Teele. Toomas šalda annab teada Rõõmsate puhkpillihelide saatel hakkas umbes tund aega tagasi oma laste laulu ja tantsupiduliste rongkäik liikuma hotell Pärnu juurest peopaiga Vallikääru suunas. Pidulisi on 2500 neist 1900 noort lauljat ja 600 tantsijat. Esindatud on 19 Pärnumaa omavalitsust. Peo kava valmis koori- ja tantsujuhtide loomingulise meeskonnatöö tulemusena. Jääpidu ühendavaks teemaks on Toots ja Teele. Miks nii Pärnumaa rahvakultuuri spetsialist Heli Kallas? Seal on siis vahepaladena lavastatud väikseid pildikesi kevadest, teiseks mis on veel parim Eesti lasteraamat, kui mitte kevade nõndaks on ka laulude ja tantsude temaatikas kasutatud natukene seda Tootsi Teele teemat on niisuguseid vallatuid, lastelaule on spetsiaal ilmselt isegi loodud Tallinna Pedagoogikaülikooli tantsutudengite poolt spetsiaalne tants, mis on lõpulugu Tootsi marupolka, aga ta on nagu selline tervikvideo peale Tootsi pöörle temaatikaga kuulda saab. Ilusat eesti rahvatantsu ilusaid eesti autorite poolt kirjutatud koorilaule oleme kasutanud selliseid uuemaid laule, üks laul on spetsiaalselt jälle meie peo jaoks seatud. Viljandi muusikaõpetaja ja lastelaulude autori Anu röömeli poolt on ka selliseid häid traditsioonilisi laulupeo laule koolikell näiteks, mida vist teavad mitu mitu põlvkonda koorilauljaid üle pika aja on ka meie peol kaasatud võimlejad, nii et ka vahvat laste võimlemist on kasumlik. Heli Kallasmaa hinnangul on Pärnumaa noorte seas rahvakultuur populaarne, seda näitab juba osalejate kahe ja poole 1000-ni arv tänasel peol. Arvestades, et pidu algas umbes pool tundi tagasi ja sissepääs on prii, võiks vähemalt pärnakad ja pärnumaalased kiirustada, et kohalike noorte aasta suursündmusest veel osa saada. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Ja nüüd veel ilmast eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma ja mitmel pool tekib udu. Puhub läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, sooja on kuus kuni 12 kraadi. Päeval on vahelduv pilvisus ning kohati võib hoovihma sadada. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on päeval 15 kuni 21 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.