Kell on kuus õhtul. Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku 30. mai. Olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Koalitsioon otsib tähendus ei lisaraha hankimiseks tervishoiule. Sotsiaalminister Jaak Aab esitas täna esitles täna võimalusi, mille rakendamine tagaks enam-vähem tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse. Riigikogu põhiseaduskomisjon ei nõustunud president Arnold Rüütli otsusega, et e valimisi sätestav seadus on vastuolus põhiseadusega ja saatis seaduse muutmata kujul uuesti parlamenti vastuvõtmiseks. President jättis välja kuulutamata seaduse, mis võimaldab riigikogu liikmetel kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogudesse. Hoolimatult prantslaste otsusest Euroopa põhiseaduslik lepe tagasi lükata jätkab Eesti leppe ratifitseerimisprotsessi. Varasema kava kohaselt ei tasu asju võtta liiga dramaatiliselt, ütleb Euroopa asjade komisjoni juht Kristiina Ojuland ning Euroopa komisjon kinnitab. Liidu laienemine jätkub, nagu kavandatud. Venemaa lubab viia oma väed Gruusiast välja 2008. aasta lõpuks. Oma elektrijaamad sulgesid kolm vanimat ehitusjärku ja koondasid 162 inimest. Eesti Rahva muuseumi direktoriks valiti Krista Aru, endine kirjandusmuuseumi direktor. Tallinnas pandi nurga kivivene teatri juurdeehitusele. Uuendatud teater peab olema valmis selle aasta lõpuks. Ilm Eestis on muutlik, aeg-ajalt vihmane ja suhteliselt jahe. Öösel on sooja kuus kuni 10, homme päeval 11 kuni 16 kraadi. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas täna presidendi poolt tagasi lükatud kohaliku omavalitsuse valimise seadust, mida otsustati sellest Indrek Kiisleri vahendusel. President ei kuulutanud kohaliku omavalitsuse valimise seadust, mis muuhulgas reguleerib ka e-valimisi välja, väitis, et arvutis hääletajad on jaoskonnas hääletajatega võrreldes eelisseisundis. Nad saavad oma otsust mitu korda muuta. Põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu lükkas selle presidendi väite tagasi. Tegelikult ekspertide seisukohtades selgus, et see vabariigi presendi argument ei pea paika. Nimelt on ka juba 99.-st aastast jõustunud põhimõte, kus on võimalik oma häält muuta teatud valimismoodusel kehtivas õiguses. See on põhiseaduspärane ja seega juriidiliselt langes ära presidendi argument, kui tõele mittevastav. Oma endisele seisukohale jäi ta ka Rahvaliidu ja Keskerakonna esindajad. Rahvaliitlane Koit Prants. See ongi see, et kuidas inimesed tõlgendavad, et me oleme pigem läinudki tõlgendamise teed ja ja arme ikkagi ära unustama, et mitte kuskil maailmas seda tükki ei ole tehtud veel, et meie nüüd naabrid näiteks Soomest loobusid sellest ja palun oleks võinud praeguse seaduse eelnõuga näiteks anda võimaluse hääletada elektrooniliselt valimisjaoskonnas, see oleks nagu üks samm edasi, praegu mindi väga tiigriga. Aga kuidas seda seadust tuleks muuta, nii et rahvaliit oleks sellega nõus? Ma rääkisin juba osaliselt ka ära need võimalused ja, ja just ka seda, et ei tohi mitmekordselt hääletada. Ehk ta ei saa kogu aeg oma häält muuta ja lõpuks tulla veel valimisjaoskonda ja hääletada sedeliga. Juhul, kui fikseeritakse nii, et hääletada saab elektrooniliselt ainult üks kord, kas te siis oleksite selle seadusega nõus? Kuid mis juhtub ikkagi siis, kui seadust ei suudeta enne kohalikke valimisi 16. oktoobril vastu võtta? Urmas Reinsalu. Kõige tähtsam ongi selle asja juures see, et kui president tagasi lükkab ehk president sellisel juhul peab pöörduma põhiseadus järevam kohtusse riigikohtus. Et sellisel juhul juhul kui ka teoreetiliselt riigikohus tunnistaks selle uue seaduse eelnõu põhiseaduse vastaseks igal juhul tulevad e-valimised, kuna juba 2002. aastal vastu võetud seaduse järgi on seal e-valimiste põhimõte sätestatud praegu, mida meie tegime, me ainult täpsustasime seda e-valimiste korda. Nii et e-valimised tulevad igal juhul kehtiva õiguse alusel. Ainuke võimalik seda muuta oleks juba 2002. aastal vastu võetud seadust muuta. Sellekohaseid ettepanekuid keegi esitanud ei ole. President jättis aga täna välja kuulutamata riigikogu töökorra seadusemuudatus. President Rüütel rõhutas, et seadusega uuesti kehtestatud võimalus samaaegselt kuuluda nii Riigikogusse kui kohaliku omavalitsuse volikogusse on vastuolus võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibiga. Kuigi aeg-ajalt napib Eestis poliitilistel jõududel aktiivseid meeskonnaliikmeid, ei saa edasiviivaks ega korrektseks pidada lahendust olemasolevatele tegijatele aina uute kohustuste lisandumist, ütleb president. Seadusloomes peaks suutma vältida huvide konfliktolukordi, mis võivad tekkida kuulumisel nii Riigikogusse kui kohaliku volikogusse. Ja veel püüded tegutseda poliitiliselt aktiivselt mõlemal tasandil jäävad kahe tooli peal istumiseks ja sellisel moel tehtud töö liigselt killustatuks. Tervishoius on raha puudu. Sotsiaalminister Jaak Aab esitles täna lisaraha leidmise võimalusi. Kadri Abner käis kohal. Sotsiaalminister Jaak Aab ütles, et tervishoiu suurimaks probleemiks on rahapuudus ning selle küsimuse lahendaks tema hinnangul muudatus süsteemis. Järgmisel aastal on haigekassa eelarves 370 miljoni krooni suurune auk. Sotsiaalministeerium koostöös haigekassa rahandusministeeriumiga töötas välja ettepanekut tervishoiu rahapuuduse leevendamiseks, et tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlik, kus peaks osa ettepanekutest sotsiaalministri sõnul rakenduma juba järgmisest aastast. Ministri ettepanekul tuleks suurendada ravikindlustuse tulubaasi. Ettepaneku jõustumisel tuleks rohkem sotsiaalmaksu hakata maksma riigil ja kohalikel omavalitsustel. Samuti tõuseks füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalmaksu miinimumkohustus. Vastavalt ettepanek tuleb plaanitakse kolme aasta jooksul võrdsustada riigi poolt makstav sotsiaalmaksu kuumäär miinimumpalgaga ehk iga lapsehooldustasu, vanemahüvitist või töötu abiraha saava isiku ja ajateenija pealt laekuks tuleval aastal senise 231 krooni asemel 445 krooni haigekassa eelarvesse kui suurendaks haigekassa tulusid järgmisel aastal 130 miljonit krooni. Sotsiaalminister tegi ettepaneku katta haiglate kapitalikulud riigieelarvest, mille arvelt vabaneks haigekassa raviraha 115 miljonit krooni. Samuti loodetakse saada raha haiglate renoveerimiseks ja juurdeehitiste rajamiseks Euroopa Liidu struktuurfondidest. Kolmanda muudatusena näeb minister haiglate oma tuludega arvestamist kulupõhise hinnakirja kehtestamisel. Jaak Aab leiab, et haiglad teenivad praegu lisaraha riigi arvelt. Mina, kes ma pole arst ega meditsiinitöötajad, kuid vaadates üldiselt seda pilti, on minul alati jäänud kõige kummalisem mulje sellest, et kaartega lähen arsti juurde, siis mulle öeldakse, et meil on pikad järjekorrad, ei saa teid selle raha eest endale sealsamas piltlikult peale kella viit raha eestpalvega tihtipeale samade vahenditega ja samades ruumides. See on see üks omatulu pool, mis minule tundub kõige loogilisem. Järelikult, kui haiglat ei nende vahendite pealt, mis tulevad haigekassast teatud lisatulusid, siis meie ettepanek on, et nendest tuludest teatuse kaetakse. Neljas tõenäoline muudatus järgmisest aastast on töövõimetushüvitistele ülemmäära kehtestamine ühe kuni kolme keskmise palga ulatuses. Aab loodab, et täna esitatud ettepanekud tagavad tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse ning kindlustatute heaolu. Kõik need meetmed on kindlasti kindlustatute kasuks, kasvõi selles suhtes, et see arstiabi kättesaadavus, kui me räägime järgmise aasta meetmetest kindlasti halvenda ja me loodame tõesti, et kui me haiglatega noh, Soome kokkuleppele, et nad osa teenust katavad omatulude arvelt, siis tegelikult ravijuhtumite arv võib suureneda ehk see tähendab arstiabi järjekordade vähenemist. Me räägime nagu kahest etapist kahest paketist, üks on järgmiseks aastaks, ütleme siis niimoodi, et sellega tuleb tegelikult tulekahju kustutada ja pikemas perspektiivis tuleb leida sellised lahendused, mis, mis asja parandamist. Sellel samal teemal jätkame valitsusliidu nõukogu käsitles samuti täna sotsiaalministri ettepanekuid lisaraha leidmiseks tervishoidu ja mõned arvamused sealt. Meelis Atonen Reformierakond. Tuleb tunnistada, et sotsiaalminister on oma meeskonnaga tööd teinud, on teinud tublit tööd. Need ettepanekud on kõike arutlemist väärivad et vaieldamatult ei ole nad täna veel otsused, nad on toorikud, teed ja nende ideede hulgast tuleb meil välja valida sellised, mis on ühiskonnale ja Eesti inimestele kõige rohkem vastuvõetavad. Selge on see, et teatud vajakajäämine puudujääk ravikindlustuse eelarves ei ole tänase ministri probleem aga lahenduste leidmine on tänase koalitsiooni asi ja ma arvan, et üheskoos me leiame lahendused. Tegelikult on ilmselt, et siin pigem valikute tegemine, et selle alusel, et milliseid me suudame ühiskonnas kõige paremini selgitada. Ja võib öelda, et kindlasti tuleb suurendada patsientide omaosalus kuigi palju. Kindlasti tuleb vaadata ka võimalikku üleminekut uuele asutuste kuluprintsiibi alusel neile raha eraldamist, nii et neid variante ma nimetaks kõiki tõsisteks töövariantideks ja küllap meil tuleb veel lõpuotsustes lähtuda ka sellest, mida arvab avalik arvamus, mida arvavad tööandjad, töövõtjad ja millised on ka raviasutuste juhtide ja arstide endi ettepanekud. Ja Jaak Allik Rahvaliidust Hinnati väga kõrgelt seda tööd, mis on tehtud ja paluti nädal aega, fraktsioonid tutvuvad järgmine esmaspäeva uuesti ja nii ta kanduks kabinetiistungil üks elased saaksid fraktsioonid tõesti põhjalikult oma sisukohad öelda, sest ettepanekuid tuli terve hulk. Nad kõik vajavad arutamist, vajavad koalitsioonis fraktsioonide põhjalikku tööd, aga üldmuljet, et sotsiaalministeerium liigub positiivses suunas ja see probleem, mis meile kõigile muret teeb, et haigekassaauk on kuskil 300 miljoni ümber, et järgmiseks aastaks saab seda enam-vähem siiski kriisist üle ja teine komplektis on juba, mis siis kogu tervishoiusüsteemi jätkusuutlikuks muutmiseks tuleks ette võtta, see on juba pikema perspektiivi küsimus. Nüüd põhiseadusliku leppe juurde, nagu teada lükkas Prantsusmaa eile selle tagasi ja kuidas kommenteerib eilset hääletust Prantsusmaal Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Kristiina Ojuland? Kõigepealt referendumi tulemus on prantsuse rahva poolt välja öeldud arvamus ja loomulikult seda tuleb aktsepteerida. Nüüd teiseks see kõik suur diskussioon, mis on kestnud juba päris pikka aega, mis on eelnenud referendumile, on minu meelest ilmselgelt ülepaisutatud ja ka prantsuse poliitikud viimasel ajal ise püüdsid seda näidata hästi dramaatiliselt, et minu meelest ei ole mingit katastroofi Euroopast tulemas selle referendumi tulemusel ja pigem näitab see seda, et lihtsalt Euroopa riikide rahvad ei ole valmis tihedamaks integratsiooniks. Ja nagu ma arvan, et see oli vist 88. aastal, kui Margaret Thatcher pidas oma väga kuulsa kõne püüges Euroopa kolledžis, kus ta rõhutas oma seisukohta, et Euroopa Liit on eelkõige majandushuvide liit, aia selleks peaks jääma tulevikus, et võib-olla see sõnum, mis andis eitava seisukoha, väljendab osaliselt ka seda ja need referendumit, mis seisavad ees Hollandis ning mitmes muus riigis veel võivad viia samale tulemusele ja, ja pigem on see selline fakt, mis lihtsalt tuleb poliitilisel tasandil teadmiseks võtta, et jõuga lihtsalt või paberi peal lepingutega ei ole võimalik poliitilist liitu tuua. See poliitiline liit saab tekkida ainult siis, kui riigid ja nende rahvad on selleks valmis. Halduskoostöö on võtnud siis sellised mõõtmed, mis viivad selle poliitilise liidu tekkimiseni ja, ja minu meelest tuleks väga rahulikult sellesse suhtuda ka Eestis. Loomulikult. Meil endil Riigikogus põhiseaduslepingu tekst on meil ja küllap me seda ka sügisel hakkama menetlema, kuid me peaksime tegema seda väga rahulikult vaatama ka veel teistes riikides toimuvaid ratifitseerimise referendumeid ning tegema siis selle pealt oma otsuse. Eesti ei lase ennast häirida Prantsusmaa referendumi tulemustest ja jätkame põhiseadusleppe ratifitseerimist varasema kava kohaselt, ütles täna välisminister Urmas Paet ja sama kinnitas peaminister Andrus Ansip, kes ütles, et on veendunud, et põhiseaduse lepingu aitab kaasa Euroopa liidu tõhusamad tõhusamale toimimisele. Peaminister lisas, et Euroopa põhiseaduse leping valmis aastatepikkuse töö ja kompromisside tulemusena ning selle ettevalmistamises osales ka Eesti. Seetõttu peegelduvad lepingus selgelt meiegi huvid ning Eesti peab põhiseaduse leppe ratifitseerimisega edasi minema, kinnitas ta. Kuidas reageeris Euroopa sellest nüüd välisuudistes? Meelis Kompus. Prantslast eitav otsus eilsel rahvahääletusel ei mõjuta Euroopa liidu laienemisprotsessi, teatas Euroopa Komisjoni esindaja. Põhiseaduse ratifitseerimine ning laienemine on kaks ise asja ning tuleviku laienemist kohta on otsus tehtud ja see hõlmab nii Horvaatiat kui ka Türgit, rõhutas ametnik. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Javier Solana hoiatas, et liit ei saa ega tohigi prantslast otsuse järel endale lubada halvatus, seisundit. Ülemkogu juhid, Euroopa komisjon ja ka Euroopa parlament kutsusid kõigis bloki 25. liikmesmaas põhiseaduse ratifitseerimist jätkama tugevalt euroskeptiliste valijaskonna. Ka Suurbritannia kutsus Euroopa liitu siiski järelemõtlemisperioodile ja keeldus ütlemast, kas London läheb edasi järgmisele aastale planeeritud rahvahääletusega. Prantsuse peaminister Jean-Pierre Faranaga teatas täna, et ootab poliitilisi arenguid veel tänase või homse päeva jooksul. Refrään kohtus täna presidendiga, kuid ei avaldanud esialgu kohtumise teemade kohta midagi täpsemat. President Churchill OK ilmselt tagada peaministri, kuna on teatanud, et jääb ise ametisse. Venemaa lõpetab vägede väljaviimise oma kahest gruusia armee baasist 2008. aasta lõpuks teatas välisminister Sergei Lavrov Moskvas pärast kõnelusi oma gruusia ametikaaslase Salome. Zurabišviiliga. Otsus on suurim läbimurre kahe riigi suhetes, sest vägede küsimus oli seni üks valusamaid lahendamata probleeme Gruusia-Vene suhetes. Lavrov selgitas, et allkirjad saanud ühiskommunike sätestab vägede väljaviimise paljud järgud, nagu Gruusial, ei soovinud enne lõpliku lepingu allkirjastamist. Moskva kohus ei jõudnud ka täna lõpule naftakontserni Jukos ühe omaniku Mihhail Hodorkovski kohtuotsuse ettelugemisega. Kohtu sõnul lõpetatakse otsuse avaldamine tingimata selle nädala jooksul. Rekordpika kohtuotsust on praeguseks ette loetud juba 10 päeva. Hodorkovski kaitsjad on järjest rohkem veendunud, et kohus mõistab suurärimehele 10 aastat vabadusekaotust. Kaitse peamine argument aga on. Need kohtuprotsess on poliitiliselt motiveeritud. Saksamaa suurim opositsioonipartei Kristlik-Demokraatlik Liit nimetas oodatult liidukantslerikandidaadiks Angela Merkeli liidupäeva erakorralised valimised korraldatakse septembris ehk aasta enne tähtaega ja Merkel on üldse esimene naiskandidaat liidukantsleri kohale. Praeguse Saksamaa liidukantsleri Gerhard Schröderi juhitud sotsiaaldemokraadid otsustasid erakorraliste valimiste kasuks pärast erakonna hävitavat lüüasaamist liidumaa valimistel. Aktsiaselts Narva elektrijaamad sulges täna balti elektrijaama kolm esimest ehitusjärku elektrilise koguvõimsusega 400 megavatti mis omakorda tähendab töö kaotust 162-le inimesele. Kolmanda ehitusjärgu seadmed on käigus olnud juba 1959.-st aastast ja on oma ressursid ammendanud. Mis puutub aga nendesse inimestesse, kes tööta jäävad, siis 65-l töötajal on õigus vanaduspensionile või soodustingimustel vanaduspensionile ning elektrijaamade esindaja ütles, et ettevõte tegi kõik võimaliku, et koondamise alla satuks võimalikult vähe töötajaid, kes ei ole veel pensioniikka jõudnud ning kellega on töölepingud sõlmitud määramata. Ta ajaks. Tallinnas pandi nurgakivi Vene teatri juurdeehitusele, tseremoonial käis Indrek Kiisler. Nende orkestrihelide saatel pandi täna nurgakivi, teine teatri juurdeehitusele ise praeguse teatrihoone taha avasõnad ütles teatril. Direktor Marek Demjanov, nüüd oleme siis nii kaugele, et me võime selle silindri panna siia meie vundamendi sisse, et sellest hetkest peale kavad seinad aina kasvama olevatele põlvedele panime siia tänased lehed, teatri täieliku nimekirja töötajatest mõned sendid, siis panime siia teatri ehituse projekti koopia esimesest leheküljest ja joonised, mille järgi see teater siit üles hakkab kasvama. Kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitas, et Vene teater aitab säilitada siinsete venelaste kultuurilist identiteeti, kuid tutvustab neile ka eesti kultuuri. Vene teatri omapäraks Eestis on olnud tema repertuaar, juba praegusel ajal mängis venekeelne näitetrupp kõrvuti Ostrovski süüta süüdlastega ka raudseppa Miku märgid ja nii on jätkunud see tänase päevani. Ja jätkub ilmselt ka tulevikus siis kui see kaunis hoone valmis saab. Ja tänastele vanadele meistritele lisanduvad uued jõud. Mis uues hoones paiknema hakkab, küsisin seda teatri direktorilt Marek Demjanovi. Me saame siia juurde täitsa uue väikese saali, kuskil 150 kohaga, uued, uued kohviku ruumid, uued jalutusruumid. Ja, ja põhimõtteliselt tulevad siia majja kõik teatritöökojad väiksemal või suuremal määral, et meil on kohe nii-öelda abi omast käest võtta. Siis täielikult uueneb suur lava ehk lavatehnoloogia ja mõned muutused on ka teatrisaalis trimmi toad. Kõik, mis sinna juurde käib, et oleks normaalsed olud, kuna hoone on ehitatud ju kinoteatriks. Et siis nüüd avaneb meil võimalus kuidagi nagu teatrit normaalsesse teha. Üks Tallinna uudis veel kesklinna valitsuse ja kultuuriväärtuste ameti esindajad ei nõustunud Viru hotelli ettepanekuga leida Merynayuscultuurile muu asukoht ja nõuavad kuju paigaldamist tagasi Viru hotelli juurde, et linnaametnike hinnangul on eelmisel aastal otsustatud asukoht Viru hotelli kõrval Tammsaare pargis kuju jaoks sobiv ning kuju paigaldamisega viivitada, pole mingit põhjust. Eelmise aasta alguses likvideeris Viru hotell, pursk, kaevud ja demonteeris Edgar viiese skulptuuri Merinaid seoses terrasside ehitusega. Mullu aprillis tegid hotelli esindajad linnale ettepaneku paigaldada skulptuur mere äärde või mõne muu veekogu vahetusse lähedusse. Kultuuriministeeriumi konkursikomisjon valis Eesti Rahva muuseumi direktoriks senise Kirjandusmuuseumi direktori Krista Aru, kes asub uude ametisse järgmise aasta alguses. Hiljuti lõppes kirjandusmuuseumis aru ametiaeg ning tema asemel valiti muuseumi uueks direktoriks Janika Kronberg ning ilm seal öösel vahelduva ja muutliku pilvisusega, Lõuna-Eestis sajab kohati vihma. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Sooja on öösel kuus kuni 10 kraadi. Päeval on ilm valdavalt vihmane, vihmasadu levib Lõuna-Eestist ka Põhja-Eestisse. Õhtul on lõunapoolsetes maakondades sadu tugev ja võib olla äikest. Puhub põhjakaartetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on homme 11 kuni 16 kraadi. Seal oli Päevakaja kuulmiseni.