Tere taasutavad Valter ja Jaak Ojakäär 100 aasta lauludega oleme jõudnud aastasse 1956. Ja tänast saadet alustame tol aastal kirjutatud eesti uute lauludega. Üha enam tõusis esilepp noor helilooja Uno Naissoo, kes pea kõik oma laulud kirjutas Heldur Karmo tekstidele. Pakume teile nüüd kuulamiseks, neist kahte pealkirjadega ei unustada suuda ja tere päev. Esimese esitavad Viktor Gurjev ja Eesti raadio estraadiorkester Rostislav märkuulovi juhatusel teise aga Eesti raadio vokaalansambel. No ei, ma, Ja. Kuus. Taal. Unusta. 1956.-st aastast on pärit ka Gennadi Bodelski küllap vist kõige populaarsem laul üldse nimega On, kallis, mulle kodupaik. Tekst tuli selle laulu jaoks muide mehelt nimega Yodsel Nazalavitš kes kasutas vahel ka varjunime i naaber. Võib-olla viies sellega ka segadusse neid, kes võisid teda pidada enda või Grethe naabri suguluseks. Aga tollal ei teadnud ju Nasalevitset, tema varjunimi võib langeda kokku tegelike ja pealegi samuti kirjutavate inimestega sest on ju enda naaber kirjutanud tekste näiteks Vello lipandi lauludele ja Grete Naaber on ju Pärnu Postimehe ajakirjanik. Aga nüüd siis see kuulus laul, mille kõige kuulsam tõlgendus vast Leida Sibul ja Hilda Koni esituses. Aga täna pakume teile pisut uuema variandi, kus soleerib Voldemar Kuslap. Äsjakuuldud salvestus oli pärit niivõrd hilisest ajast kui 1984 aga nüüd tagasi 56. aastal kirjutatud eesti laulude juurde. Leo Tautsilt tuli tol aastal üks puhtakujuline armastuslaul ja selle esitas Georg Ots ja see salvestus, mida nüüd kuulete, on tehtud aastal 59. Ja. Siis rassi. Eks et sa Meeldid. Mis selle SA nüüd Meid. Seal pilgud, rajad ja siis väike. Nii. Kui. Vist üheski teises eesti peres pole nii palju tuntud muusikuid kui kõrvitsatel dünastiast Tõnis Toomas, Tiit, Harri juunior, nüüd veel ka Tõnise poeg Tõnu. Aga laule kirjutas ka nende poiste isa ja vanaisa Harri Kõrvits vanem. Niisiis pole käbid selles peres küll kännust kaugele kukkunud. 56. aastal viisist tas Harri Kõrvits seenior Manivald kesa oma teksti nimega õhtulaul ja nüüd esitab teile selle Tarmo Pihlap. Parema. Ringiga. Tarmo Pihlap on kuulsaks laulnud veel ühe, 56. aastal kirjutatud laulu. Selle autor on Gustav Ernesaks ja nimeks laev tõstis purjed. Aga selle laulu puhul võiks veidi rääkida ka teksti autorist. Evald Tammlaan oli publitsist ja näitekirjanik, kes tegi välisreise meremehena ja kirjasaatjana. Muuseas tegi kaasa 32. 33. aastal lõpuks siiski pooleli jäänud maailma reisipurjejahil Ahto ning saatis ühtlasi reisikirju jänki mehe nime all. Hiljem pani Nõukogude võime pahempoolsete vaadetega tammlaane Moskvasse pressiatašee, eks. Ja kuni 41. aasta veebruarini oli ta seal ENSV esinduse juhataja, siis toimetas ka veel ajakirja Nõukogude Eesti kalandus. 41. aasta septembris vahistati ta saksa okupatsioonivõimude poolt ning Tammlaan suri 45. aastal Stothofi koonduslaagris. Aga 1954. aastal toodi lavale Tammlaani näidend raudne kodu, millele muusika kirjutas Gustav Ernesaks. Ja sealt läkski trüki. See kuulus laul. Laev tõstis purjed üles öises fjordis ning on tuntud tänapäevani. Ütlemata Tarmo Pihlap esitluses on vast see üks kõige tuntumaid versioone. Juurde. Roolil. Roolis riigina maastur. Enne kui läheme 1956. aasta lauludega laia maailma, mõned uudised tollest aastast 11 aastat pärast viimase suure sõja lõppu, valanseeris maailm taas uue sõjapiiril. Tõuke mitmeks rahutuseks andis riik, mis põles soovist maailmakord oma mudeli järgi ümber kujundada. Seekord oli ta ka Nõukogude Liidus aset leidvad sündmused siiski veel esialgu üsnagi heasoovlikkus. Partei 20. kongressil pidas Hruštšov seitsme tunni pikkuse ettekande astudes vastu Stalini doktriinile sõja vältimatusest ja rõhutades rahuliku kooseksisteerimise vajadust. Kinnisel istungil tegi ta muide sensatsioonilist paljastusi Stalini kuritegudest. Näiteks 1935. aastal tapeti keskkomitee 139-st liikmest 98, see on tervelt 70 protsenti surmati 5000 ohvitseri ja nii edasi ja nii edasi. Ta väitis ühtlasi, et generalist simus Stalin oli niisugune väejuht, kes ei osanud õigesti lugeda isegi postkaarti, rääkimata maakaardist. Ära jäi ka Stalini kolmanda surmapäeva tähistamine ja see kutsus muide Gruusias esile mõningaid rahutusi. Ka parteileht Pravda hakkas Stalinit kritiseerima. Aga paljud elasid Stalini aupaiste kustumist väga raskelt üle. Kirjanike Liidu esimees Aleksandr Fadejev, kellele romaan noor kaardivägi tõi Stalini preemia, lõpetas elu enesetapmisega. 56. aastal tõlgitseti nii mõnelgi sotsialismimaale neid nii-öelda sulaaja sündmusi, nii nagu nüüd oleks saabunud siis vabadust teha midagi ka oma pead, aga see oli muidugi kõigest illusioon. Poolas vabastati 80000 poliitvangi, nende hulgas Poola Töölispartei endine peasekretär koomulka, kes polnud Stalinile küllalt kuulekas rehabiliteeriti natsiokupatsiooni vastu võidelnud põrandaalune armi akraiova, mida Moskva oli pidanud tagurlik emigrantide tööriistaks. Ja Poznanis hakkasid massilised töölisrahutused, mis aga suruti maha tankide ja isegi lennukitega. Surma sai 53 inimest, haavatuid oli üle 300. Veelgi hullemaks läks asi Ungaris. Maikuus vabastati seal umbes 150 vangistatud Sotsialisti partei peasekretär Rakoshi süüdistas iseennast stalinismi kultiveerimisel ja võeti kohalt maha. 23. oktoobril algas Budapestis juba rahva ülestõus. Nõuti Nõukogude vägede lahkumist tihedamaid, sidemeid läänega, poliitvangide vabastamist, vabu valimisi, mitmeparteisüsteemi Punatähe kõrvaldamist, Ungari lipult ja lausa uskumatuid muid uuendusi. Võitlused kestsid kaks nädalat, lootuses, et läänest saabub abi. Aga samal ajal ründasid kahjuks Iisraeli väed Siinai poolsaarel Egiptuse positsiooni ja seal algas niinimetatud Suessi kriis. Ja sinna ähvardas Nõukogude liit samuti sekkuda. Nii et maailm oli üldiselt segaduses ja vaese Ungari jaoks ei jätkunud lihtsalt aega. Neljandal novembril vallutasid Nõukogude väed Budapesti ja panid seal oma korra maksma. Probleemiks jäi 15000 haavatu ravitsemine ja sajad tuhanded inimesed põgenesid enamasti Austria kaudu läände. Ungari uus valitsus aga keeldus juba vastu võtmast ÜRO delegatsiooni, mida oligi tarvis tõestada. Aga minnes 56. aasta maailma muusika juurde, oli kahtlemata üks suursündmusi Frederik Low muusikali minu veetlev leedi esietendumine 15. märtsil New Yorgis Mark helingheri teatris. See jooksis seal mitu aastat, pidades esietendus koosseisuga vastu 2717 etendust. Peaosades olid Julian Gruusia, Rex Harrison. Vennotsioon näidendist oli libreto koostatud ja laulutekstid, kirjutas Alan Jay Lerner. Kui kaheksa aastat hiljem muusikalist film tehti ja Rex Harrisonile hoopis Audrey Hepburn antipartneriks, oli Julie Andrews mõistagi pahane, kuid kes poleks olnud. Aga muidugi tegigi, habras aadrihape on oma osa suurepäraselt ja Harrisonile anti koguni Oscari auhind. Muusikalis oli tervelt 14 suurepärast laulu. Kui neist mõned kõige populaarsemad välja noppida, siis alustame võib-olla lauluga tänav, kus sa elad ja selle esitus on Eesti Raadio meeskvartetile. Vaimustatud. Ja ta tahab ta vaba päeva kaine olla ja elada. Järgmiste lauludega minu veetlevat leedit läheme aga juba selle kuulsa filmiversiooni juurde, kus esinesid siis voodri häppan ja Rex Harrison. Ja järgmine laul kannab nime I kud Dance ool nait. Võiksin tantsida kogu öö. Ja et ka rääkis Harrisoni häält kuulda, siis üks laul veel nimega udel ilmit. Aga nüüd on aeg minna rock n roll-i juurde, mis 1956. aastal oli juba päris kõvasti jalad maha saanud. Ridamisi ilmus uusi artiste, kes ka oma uusi laule kaasa tõid. Nii näiteks Karp Perkins, vaesest farmeri perest pärit 24 aastane noormees, kes väidetavalt oli suveti oma jalatsite säästmiseks koguni paljajalu käinud. Ja vahest sellest saigi ta idee luua laul sinistest, kitsenahka, kingadest, milles ta laulis. Temaga võib teha mida tahes, ainult mitte astuda tema kingadele. Pluus, Suitšous. See jäi muide Parkinsoni ainsaks miljoni müügiga looks. Ja kui ta autoõnnetusel kõvasti viga sai, kadustaga mõneks ajaks üldse rokipildilt, aga hiljem on uuesti tagasi tulnud. Parkinsoni äsjakuuldud laul tõusis 56. aastal edetabelis neljandale kohale jäädes siiski veidi varju. Esikohal olnud Tomi pöördeni laulule haardpraik tall, mida laulis Elvis Presley. Viimane oli oma esimesed singlid teinud juba 54. aasta augustis, kuid temal läbimurru lauluks sai just nimelt mainitud südame murdmise hotell. Elvis Presley ilmus 56. aastal nii palju hittlugusid, et neist tuleb samuti teha. Suisa väike popurrii ja kohe te nüüd kuulete kolme laulu. Kõigepealt lammi tender, siis Haundoc ja lõpuks Bycrool esimene ja viimane on Presley enda laulud, aga see keskmine lai pärija, dollari toodang. Sattuda. 56. aasta tuntud rock n Rolli staaridest tuleb kindlasti ära märkida ka mees nimega Little Richard kelle õige nimi oli tegelikult Richard Ben nimel. Ta oli Elvis Presley kolm aastat vanem ja afro ameeriklasena erines valgetest lauljatest mõistagi ka mitte ainult oma nahavärvi, vaid üliteatraalse lavaesinemise poolest. Tema riietus ja soeng torkasid kohe silma. Elvis Presley võttis muide temalt üle selle kuulsa puusa hõõrituse, mida talle algul väga pahaks pandi. Ja hilisematest artistidest on Elton John väitnud, et temale imponeeris väga Little Richardi klaverimäng. Dali tutifiruti, kust on pärit need kuulsad read? Vop allub Lupe Vumme? No seda peab kohe harjutama, et õieti välja öelda, temal tuli see väga kergesti. Ja muide, need read on isegi üks kuulus kirjanik pannud ühe rokiajalooraamatu pealkirjaks. Aga 56.-st aastast võib Little Richardi menukas kaimaks lauluks vast nimetada laulu nimega long tool, sälli edetabelis oli see küll kõigest 13., aga võib-olla on siin oma põhjus ka selles, et siiski musta nahavärviga lauljad ei müünud tol ajal veel nii hästi, valge ostja eelistas ikka rohkem oma poisse. Kui raadiokuulaja meenutab nüüd tänase saate algul kõlanud Eestis 56. aastal kirjutatud laule siis kontrast on ikka üpris tugev, kas pole nii? Aga 1956. aastal oli Ameerikas vana rocki Hay Pill Heili oma 29 eluaastaga noorte hulgas juba ka isakene püsis siiski veel pinnal. Tema lauludes võis tihti kuulda selliseid käibefraase, mis paugupealt meelde jäid. Üks selliseid oli noorte inimeste hüvastijätulause teineteisele Siiule either jällegi either. Sellega algas Robert kiinri samanimelise laulu refrään ja see oli ühtlasi ka laulu pealkiri, jätkab Mill. Heili. 1956. aastal ellu ka mitu vana laulu. Näiteks kurtralli mäki laul kolmekrossiooperist, mille Louis Armstrong upitas edetabelis 20.-le, Mobideerin aga hiljem koguni esimesele kohale. Rütmipluusist siiski veel kinni hoidev Franz Domino lendas aga Vincent Rausi 16 aasta vanuselauluga bluuberi Hill päris kõrgele neljandale kohale 56. aasta edetabelis. Rütmibluusi ja slow rocki lippu hoidis endiselt kõrgel ansambel plätters. Bakruemm oli ansambli vaimne isa ja kirjutas neile esimesed lööklaulud. Üks neist oli suur teeskleja Craipritender, mis 56. aastal ei leppinud ka sugugi vähemaga kui edetabeli esikohaga. Selle u taustlaulja üldse. Kogu laulu tõlgitsus andis hiljem põhjust ka mitmele vaimukale paroodiale. Aga siin pakume teile kuulamiseks siiski originaali. Frank Sinatra mängis 1956. aastal filmis 80 päevaga ümber maailma ja muidugi anti temale laulda ka selle filmi nimi, meloodia. Kas mõjus nüüd kuulsa laulja esitus või laulu kaunis viis, aga aasta populaarsemaid laule see tollal kindlasti oli. Ja viisi kirjutas Viktor Jang. Ajal, mil popmuusikapilti hakkasid kujundama juba noored rock n rolli staarid ja teised sellised üritajad. Frank Sinatra, äsja kuuldud laulja on muidugi kõigist kõrgemal olev erand. Tuli oma loodud lauluga palavik, esilemees nimega John Davenport kelle lavanimeks sai Little Willie Jon. Mine tea, võib-olla ka seepärast, et ta oli juba 15 aastaselt laulnud Chuck Wellingtoni account veisi orkestriga. Tema erialaks oli rütmibluus. Kahjuks ei leidnud me tänaseks saateks selle laulu esitust tema endaga, kuid 10 aastat hiljem laulis sedasama palavikku briti lauljatar Helen Shapiro, kellele tema valju ja meheliku hääle tõttu oli koolis antud hüüdnimeks udupasun. Selle udupasunaga täna lõpetamegi. Valteria Jaak Ojakäär kohtuvad 100 aasta laulude sarjas teiega jälle nädala pärast.