Seni. Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere. Pühapäeva kõigile algab saade olukorrast riigis, stuudios on Anvar Samost ja Kalle Muuli. Ei, räägime tänases saates suuresti sellisel ette antud etteantud kava plaanes. Asju, mis on juhtunud, on täitsa mõni ja millest on ka debatti sündinud, alustame Tööandjate manifestist, räägime ka Tallinna ja Tallinna eelarvest ja riigieelarvest taastus taastuvenergia toetuste vähendamise kavast ja saate lõpetuseks kaevu jääb siis järjekordsest keskerakondlasest, kes oli linnaametnik ja tundub, et on osutunud korruptandiks ja on jätkuvalt linnaametnik, jätkuvas linnaametnike, aga ennekõike seda meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Esikohale paigutasime Tööandjate manifesti ehk siis nagu nad ise nimetavad poliitiliste meetmete kogumi lähimaks kümnendiks aastani 2020, mis siis peaks Tööandjate meelest aitama lahendada eesti majanduses olevaid probleeme. Ja nädala sündmus number kaks suur teeehitus sai kaks kuud enne tähtaega valmis Kohtla-Järve ja Jõhvi vaheline mitmerealine teelõik koos kõigi oma lisa ja muude sildade teede ja kogujateedega. Tähelepanuväärselt suur investeering kohaliku infrastruktuuri parandamiseks annab kindlasti kohalikele Ida-Virumaa inimestele suuremat teadmist Eesti riigi kohalolekust. Kolmandaks, politsei töövõit tabati kurikamõrvaga eelmisel sügisel. Ka Tallinna südalinnas kahtle naist rünnanud mees. Üks naine sai surma, teine raskelt vigastada. Kahtlustatavana siis kinni peetud Vjatšeslav pajuk, kes töötas Tallinnas kokana. Ja neljandal kohal, siis kurb uudis Afganistanist. Afganistanis langes nooremseersant erilist sika. Õigemini sai haavata ja suri saadud haavadesse. Viiendaks üks tööl püsimise lühiduse rekord, kui nii võib nimetada. Delfi peatoimetaja Raimo ülavere lahkus ametist pärast paarinädalast. Ettevõtte juhtimist. Olukorrast riigis. Aga alustame siis selle tööandjate manifesti ka mille kohta on olnud juba päris palju kriitikat ja ma saan aru, et praeguseks on välja kujunenud vist arvamused ja tööandjad avaldasid vale asja valel ajal ja tutvustasid seda vales viisis ja vale valel viisil ja, aga suures plaanis. Ilmselt võib sellega nõustuda. Sellest jutust jääb mulje, nagu midagi õiget seal kuskil oleks, aga aga kõik on nagu ikka valesti. Kahtlemata. Ta kahtlemata on seal manifestis kindlasti ideid, mis väärivad mitte ainult toetamist, vaid ka elluviimist, aga alustaks natuke kaugemalt, et me oleme siin saates ka mitmel korral puudutanud seda teatavat. Kuidas öelda reeglit või? TavaEesti poliitikas, et kui ettevõtjad ettevõtluses tuntuks saanud inimesed asuvad poliitikasse kuskile väljapaistvale kohale asuvad juhtima kas erakonda, ministeeriumit või mõnda omavalitsust kipuvad selle avaliku poliitilise ameti peal väga kiiresti ebaõnnestuma läbi põlema ja järgneb kiire lahkumine poliitikast ja mulle tundub, et ka selle tööandjate manifesti puhul on tegemist ühe näite ka sellest pikast reast, kus ettevõtluses tegevad inimesed ei valda päriselt seda märgisüsteem ja keelt, mida avalikus poliitikas kasutatakse ja seetõttu võib-olla omast arust nagu täiesti õigest asjast rääkides. Ja oodates, et ühiskonna poolt tuleb mingisugune mõistev või vähemasti diskussioonile viiv vastuvõtt, siis oleksin väga üllatunud, et millest selline mahategev tuline kriitika ja, ja vaatajat kohati pilkamine mõnitamine. Et ma toon ühe näite lihtsalt siin, et sedasama manifesti alguses on sissejuhatus eessõna ja seal viidatakse siis eelmisele manifestile, mis avalikustati 2007. aasta jaanuaris. Samamoodi enne valimisi ja seal üks lause, mis ütleb järgmist selle 2007. aasta manifesti kohta. Siiski õnnestus ka kriisi ajal saavutada mõned majanduse jaoks tähtsad eesmärgid, siis tuleb loetelu ja teiste seas tõsta pensionile mineku iga. Et ükski poliitik kindlasti kunagi ei nimetaks pensionimineku hea tõstmist, eesmärgiks, mis vaatamata kõigele õnnestus saavutada, et ega võib küll muidugi väita, et olemasolevate pensionite ja oodatavate pensionide suuruse juures ei ole väga mõistlik pensionile minekut oodata. Aga valdavalt siiski pensionile mineku hea tõstmine inimeste jaoks, kes veel ei ole pensionil ei ole selline positiivne plussmärgiga uudis. See on asi, mida ei saa käsitleda sellises Avalikus diskussioonis, kui soovitakse, et see diskussioon oleks vähegi konstruktiivne, mingisuguse positiivse eesmärgina tuleks öelda, et et õnnestus nagu parandada kuidagi pensionisüsteemi jätkusuutlikkust või, ja ma ei, ma ei mõtle seda, ei too nii, aga ma mõtlen seda asja sisuliselt, et tegelikult ikkagi rääkida saab asjadest niimoodi. Seda asja nimetatakse üldsuse jaoks vastuvõetavad Ta ja arusaadavate nimedega, et kui, kui me paneme kuskile kirja, et meil on eesmärk tõsta pensioniiga siis tõesti hakkavadki järgnema karikatuurid verd täis valgunud silmadega orjapidajast, kes sülitab inimesi enda jaoks 24 tundi ööpäevas tööle panna. Selge see, et eesmärk peaks olema alandada pensioniiga. See eesmärk peaks olema alandada. Eesmärk võiks võib-olla see, et kui inimesed lähevad pensionitesse, pension võimaldaks neil väärikalt ära elada, see oleks eesmärk, millest võiksime rääkida ja kusjuures, kui ma seda manifesti mõtet nagu õigesti taipan, väga võimalik, et selline eesmärk tööandjatel ongi silme ees seisnud, aga selle asemel kirja pandud, et võimaldada inimestele, kes on pensionil, väärikat äraelamist, kirjutavad nad, et meie eesmärk on tõsta pensioniga. Anvar, kui mina seda manifesti loen, siis ma küll ei näe sealt sellist eesmärk, et, et tööandjatele üldse tuleks meelde pensioni suurus või, või see, mismoodi need pensionärid elavad. Usu mind, sellist sellist mõtetki seal ei ole. Sa püüad jätta, et on lihtsalt halvasti sõnastatud ja vale asi on sõnastatud eesmärgina õige asi jäetud eesmärk. Ühe ühe näite lihtsalt ühest keelelisest sellisest keeleliselt tasandilt alanud arusaamatusest, mis tegelikult viib kogu selle sisu. Noh, kuidas öelda prügikorvi viskama. Kui, kui väga lihtsustatult sealt neid punkte lugeda, siis lisaks sellele pensionieale mis peaks tõusma 67. eluaastani, kuna ma saan aru, et manifest ise piirdub aastal 2020, siis peaks juba selleks ajaks vist 67 olema või kuidas seda mõista, praeguse seaduse kohaselt tõuseb aastaks 2026 65. eluaastani, aga see selleks, et ärme norime selliste pisiasjade kallal. Mis seal veel on, vähendada riigiametnike arvu ja kulutusi riigile. Eesti valitsussektor peab oma kulude poolest olema Euroopa Liidu. Ma nüüd peast küll loen neid üles, võib-olla kuskil keel vääratab kolme kõige väiksema kulutusega valitsuse hulgas tuleb vähendada kõiksuguseid makse, sealhulgas eriti sotsiaalmaks, panna töötajate õlule ravikindlustust peaks hakkama töötajad ise maksma. Siis tuua Eestisse vabalt võõrtöölisi, kaotada ära tasuta kõrgharidus, anda ainult tasulist kõrgharidust ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Võikski jääda rääkima, mis selle asja mõte on, mõte on ju? Kui ma nüüd kokkuvõte on, see, et ärge võtke meilt ühtegi senti raha ära, jätke kogu raha meile kas meie teenime ja kõik need kulutused, mis on vajalikud selleks, et me saaksime teenida, et meil oleks olemas hea ja tubli tööjõud, et meil oleks siin turvaline keskkond, et meil oleks tugev riik, kes meie ettevõtmisi kaitseks, et kõik need kulutused kannab keegi teine valdavalt siis töötaja, kes, kes meie heaks töötab. Et see on nagu kogu selle manifesti mõte minu minu meelest ja see on ikkagi täiesti absurd, mida nagu nagu püütakse ütelda neile selle manifesti kaudu. Et jah, et see, kui nüüd tõesti on selle läbi arutanud kogu Tööandjate keskliidu, kolmekümneliikmeline volikogu ja, ja selle kallal on pingsalt töötatud, nii nagu selle eelnõu tutvustada või selle manifesti tutvustajad väitsid alates maikuust, siis jätab meie tööandjatest ja ettevõtjatest küll õige niru mulje, et ei oskagi nagu midagi kommenteerida, et see. Mõeldes, et, et need on inimesed, kes, kes juhivad kogu Eesti ettevõtlust ja moodustavad meie majanduseliidi, et kuidagi nagu nukker tunne tuleb. Jah, see kogu see dokument on minu meelest koostatud nagu valest kohast alustades valesse kohta välja jõudes, sest et siit võib välja lugeda hea soovi korral seda, et eesmärgiks on selline Eesti, kus selline eestimis oleks jõukam, kus oleks tugev rahvusvaheline konkurentsivõime kuhu tuleksid investeeringud kus oleks inimestel tore elada, aga seda sellisel kujul siin kuskil vähemasti mina küll ei suuda otse välja lugeda, et need kõik eesmärgid on sellised väga vastanduvad ja noh, kui ma nüüd korra võrdlesin poliitikute, kes teisest küljest ma võrdlen ka siin Tööandjate manifesti mõningate Eesti ametiühingute sõnavõttude ja seisukohavõttudega, et see on ka väga sarnane selles mõttes, et kui poliitikutest nüüd see tööandjat, poliitikute kõneviisist ja eesmärgi püstitustesse manifest väga erineb, siis ametiühingutele see jälle vastupidi väga sarnaneb, et siin kõige lähem kokkupuutepunkt nende kahe asja vahel on see toetusstreikide teema, et on selge, et ka minu meelest on üsna küsitav mikspärast. Peaks streigiga karistama inimesi, kellesse streigi mingi muu ala streigib, lahendamine kuidagi ei puutu. Aga noh, siin me näemegi seda, et ühelt poolt nagu ollakse valmis ametiühingute poolt kasutama ja nõudma ja omama väga radikaalseid mõjutusvahendeid, siis teiselt poolt vastatakse enam-vähem täpselt sama, aga üks ütleb, et kui meditsiiniõdedele palka juurde pane, siis me paneme Tallinna ühistranspordi seisma, teised ütlevad, ahaa, et me kaotame üldse toetusstreigid seadusest ära, eks. Et see ei ole väga edasiviivad, et niimoodi põhimõtteliselt on võimalik ennast tõesti ainult Narvas. Nojah, see toetusstreik on seal üks nüanss, millest võib rääkida, aga, aga räägime nagu põhiasjadest, et vaatame mõnda asja millest ma ei saa aru, miks need üldse on välja valitud, et et kas meil on need kuidagi väga kehvasti siis või, või, või midagi, et vaatame näiteks Euroopa muu Euroopa taustal või Euroopa Liidu taustal neid, neid põhiasju, millest siin juttu oli pensioniiga praegu seadusega kehtestatud 65 aastat hetkel ta ei, ei ole nii kõrge, aga ta tõuseb selleni vastavalt seadusele. Kas see on Euroopa mõistes madal või kõrge. Ma ütleks, et Euroopa Lääne-Euroopa ühiskonnas on see pigem kõrge, et igal juhul ei saaks seda nimetada mingiks madalaks või väga madalaks. Mida peaks Euroopa taustal silmatorkavalt hakkama tõstma. Et kui me kehtestaks 67, nagu tööandjad on soovinud, siis see on Euroopas kindlasti väga kõrge pensioniiga ka nendes riikides, kus on väga kõrge ja pikk eluiga ja, ja inimesed on pensionil märksa kauem kui kui Eestis. Kui vaatame makse, kas eestimaksud, mida tööandjad tahavad vähendada, on madalad või kõrged, võrreldes Euroopaga, siis nad on madalad. Liidus on üldse neli riiki, kelle maksukoormus on väiksem kui Eestil, need on Läti, Slovakkia, Iirimaa. Ühe riigi, ma praegust unustasin ära, ei tule, ei tule peast meelde. Rumeenia on neljas riik, kas me tahame nende riikide moodi olla või tahame mõne mõne kõrgema maksukoormusega riikide moodi olla, aga hea küll, see selleks igatahes ei ole Eesti maksukoormus kindlasti mitte kõrge võib-olla mõnes valdkonnas ta on kõrge või mõnda liiki, maksud on kõrged, võib-olla otsesed maksud on liiga kõrged või, või tööjõukulud on liiga kõrged, kui tööjõumaksud on liiga kõrged. Okei, selle üle võib rääkida, aga maksukoormus tervikuna, et peaks hakkama Eestis makse alandama? Ei ole Euroopa Liidu mõistes kõrge või, või Eesti valitsuskulud Eesti valitsussektorile. Ma olen seda meelt küll, et Eestis annaks ilmselt natukene veel riigiametnikke vähendada ja võib-olla et võib-olla mõnes kohas tehakse ka ilmaasjata kulutusi Eesti riigis, et põhimõtteliselt saaks sealt kokku hoida, aga mitte palju see on, see on imepisikesed ja ime, tühised summad. Ja Eesti valitsus on kindlasti üks Euroopa liidu õhemaid valitsusi ja, ja meie kulud omavalitsusele ei ole sellised, mida peaks hakkama veel hirmsasti, kohutavalt kärpima. Euroopa Liidu taustal ja täpselt samuti ka Need kuulsad võõrtöölised, et, et avame piirid võõrtöölistele, toome neid sisse nii palju, kui tahame, on tööandjate manifesti mõtte. Eestis on ju niigi kümneid ja sadu tuhandeid mittekodanikke halli passiga inimesi ja, ja, ja 100000 töötut veel peale selle. No ma saan aru, et aastaks 2020 võib-olla ei ole meil enam 100000 töötut või sellega võrreldavat arvu. Aga ikkagi see see. Me ei ole selline riik, kus ei oleks mittekodanike või halli passi või kodakondsuseta inimesi. Et me saaksime siia vabalt tuua veel juurde neid. Et, et ma ei saa selles mõttes üldse aru. Vaatame parem neid asju, mis meil on kehvasti Euroopa Liidu tasemel. Võtame ettevõtjate kõige tähtsam asja, võtame tootlikkuse või tööviljakuse kümnetes protsentides, kui mitte kordades kehvem Eestis, kui on ta Euroopa liidus. Võtame palgad, mis on ka mitu korda kehvemad kui Euroopa liidu keskmisena. Äkki peaks nende tõstmisest rääkima hoopis ja, ja neid vaatama. Aga aga võetakse asjad, mis meil Euroopa Liidu tasemel ei, ei ole üldse kõneväärt, et hakata neid kuskile veel muutma selles suunas, nagu tööandjad soovivad, et niisamuti võime muid valdkondi vaadata meditsiini või mis iganes kaasa arvatud ka pensionide suurust, et, et ka need on Euroopa Liidu taustal üsna nadid ja naeruväärsed. Noh, eks ta on selline kahetsusväärselt vilets tekst välja kukkunud, tõesti. Ma olen vaadanud, et kuidas näiteks meie naaberriigis Soomes kus teatavasti on suur klassivõitluse ajalugu ja nii tööandjad, kui töövõtjad on endale välja kujundanud väga sellise laialdase kõik võimaliku institutsionaalse võrgustiku, et kuidas seal need erinevate poliitiliste soovide esitamiseks siis käivad ja noh, Soome lihtsalt selles mõttes hea näidata siin lähedal, et et võikski võtta, noh, ma ei tea, minu poolest Suurbritannia või või mõne mõne Euroopa Mandri-Euroopa riigi Saksamaaga. Soome näide on selles mõttes mugav, et seal on tööandjatel olemas oma sarnane Keskliit. Ja sellele Tööandjate keskliidul on üks olulisemaid selliseid poliitikate või mõtlen, et poliitikat, selle sõna sellises päevapoliitika tähenduses vaid kõikvõimalikke majandus ja muude poliitikate tähenduses, poliitikate väljakujundamiseks ja mõjutamiseks on olemas selline tore asutus nagu heling Eino elamend valdus, Kunda ehk Eva, et selle Eva juhid ja eksperdid on ka Eestis siin mitmetel üritustel käinud esinemas minu teada. 15-l septembril tuleb ebauus juht Matti Abunega Tallinnasse rääkima ühele seminarile. Ebamõju on Soome ühiskonnas väga suur ja, ja mida nemad teevad, nemad on sellised think tank, et nemad ei pane kokku manifeste stiilis, et nüüd kohe olgu olla 67 aasta peale pensioniiga viidud ja toetusstreigid ära keelatud, vaid nad valdkondade kaupa siis uurivad teatud poliitikate mõjusid ja pakuvad välja, millised need poliitikate muudatused võiksid olla. Sedasama manifesti asemel oleks meil olnud siin terve hulk vihikuid laua peal, kus oleks siis ekspertide tasandil ja ja kindlasti ka teatava poliitilise suunitlusega oleks siis analüüsitud näiteks, et mismoodi Eesti pensionisüsteem võiks olla jätkusuutlikum, et kuidas tagada inimestele selle, kui nad pensionile lähevad teatud vanuses, et pension oleks selline, mis võimaldaks neil normaalset äraelamist, et ma soovitaksin Eesti tööandjatele ka seda teha, et ei ole kõige vaesem organisatsiooniga tegu, et selle mõni miljonit ikka ehk leiab, et alguses nagu väga väiksest alustada ja panna selline sink thank Eestis kokku ja ma arvan, et kasu oleks nii tööandjatele kui kasu oleks ka kogu Eesti ühiskonnale tervikuna. Ja Tööandjate kasu oleks, kohene kasu oleks ka see, et noh et dokumendid, mis siis avalikule esitletakse, avalikkusele esitatakse, oleks paremini põhjendatud, argumenteeritud ja viidetega varustatud ja võib-olla ka uuritud enne mitte niimoodi, et 67 aastat järsku, et kus see siis nagu tuli, eks. Ja, ja see sunniks ka ametiühinguid sarnaselt Soomele mingit sellist oma ning tanki äkki üles panema, kuna pärast ametiühingute aastaaruande lugemist olen mani, pole targemat, ma tean, et ka ametiühingutel taha mõni miljonit krooni aastas peaks olemas olema, mida kulutada selle asemel mingeid kollaseid ristikesi maalideks. Et see oleks nagu ühiskonna terviku seisukohast nagu väga-väga tore, kui selleni jõutakse, et mul praegu küll ei ole sellist tunnet, et Eestis sellist šanssigi oleks, aga võib-olla see ebaõnnestunud manifest paneb nagu mõne inimese seal keskliidus nagu mõtlema, et see oleks nagu väga-väga hea väljund ja väljund, mis ei näitaks tööandjaid selliste karikatuursete tegelastele. Muide, Soomest, rääkides veel, siis Soomes on tegelikult ikkagi see tööandjate ja ametiühingute vaheline ja ühiskonnasuhtlus ja ühiskonna areng tervikuna jõudnud ka nii kaugele, et kui siin enne viimaseid parlamendivalimisi Soomes ilmus üks telereklaam minu meelest või sotsiaaldemokraatide telereklaam, kus tööandjad kujutati sellise täissöönud paksu frakis tegelasega, kes istub lugematuid hõrgutisi täis laua taga kristall-lühtri all, ajab endale seda kõike sisse, samas kui töövõtjad kuskile kaugele virelevad, siis ühiskonnas tõusis selle peale protesti, öeldi, et vaadake ka sotsiaaldemokraadid, et Soome tööandja ammu ei ole enam selline, nagu te seal reklaamis kujutate, et see on selline 20.-tesse või 30.-tesse aastate jääv kujutluspilt. Palun koristage reklaam ära, minu meelest kolistasidki, et ma kardan väga, et kui Eestis näiteks praegu mõni erakond tuleks pärast seda manifesti ilmumist välja sellise reklaamiga, kus tööandjaid sellisel viisil kujutatakse. Vaevalt et ühiskonnas keegi väga protestima hakkaks. Jah, et milline see Eesti tööandja siis on, et millisena me peaks kujutama, kui, kui seda joonistust hakata tegema, et Postimees vist juba kujutusena, et ma saan aru, et sa nõustud selle kujutisega või ei ma ei, ma ei nõustu, et ma tahan öelda seda, et tegelikult Eestis on iseenesest tööandjad väga mõistlikud ja võib-olla isegi kohati mõistlikumad kui siin minu poolt eelpool näiteks toodud Soomes, aga nüüd nende mõningate üksikute selliste repliikide avalikuks dialoogi sekkumiste ja vormiliselt on nüüd väga oluliselt seda pilti kujundatud, et seda kujundatud nagu tööandjatele oluliselt halvemas suunas, kui ta seni on olnud. Jah, vot raske on seda hinnata, et milline on, et seda ei saa ju statistiliselt ka kirjeldada ja eks seda hinnangut mõjutavad ikkagi sellised üksikud näited a la seesama manifest või või mingit Oliver Kruuda juhtumid või, või muud sellised asjad, mis ajakirjanduses väga palju kajastamist leiavad, aga, aga tõesti, see manifest tõi mulle meelde just kõige ebameeldivamad asjad, mis meie tööandjatega on seostanud, ta tõi mulle meelde eelmise kümnendi või peaks ütlema juba üle-eelmise kümnendi igatahes 90.-te aastate karukontorid, kus sajad Eesti Tööandjad käisid riiki maksudega petmas. Ja tõi mulle väga meelt, ega need kurikuulsad buumiaastad, millest palju on räägitud, kus kus ettevõtluse alustamiseks või ettevõtlusega tegelemiseks oli väga lihtne laenu saada ja mida Eesti tööandjad siis põhiliselt tegid selle laenurahaga? Võtsid palju kipsi, ostsid põllumaad ja ehitasid sinna kortereid, mida siis teised inimesed või töötajad laenude eest ostsid, vahepealt pandi raha tasku ja mindi jälle oma teed, et see oligi kogu Eesti äri või see oligi see, milleks seda raha kasutati. Kui palju on neid ettevõtteid, mis siis asutaja asutati nendel buumiaastatele, mis on püsima jäänud, et see oligi selline ahviäri raha tasku ja, ja, ja maja põllu peal, et on seal vett või ei ole või trasse või, või mis iganes. Et see on selline tüüpiline. Ma ütlen, et need on need halvemad küljed ja kõige negatiivsemad näited, et kindlasti on ka positiivsemat poolt ja ja teiselt poolt, aga, aga see manifest paraku toob just selle selle sapi nagu keerab üles. Ma tänan sind, Kalle, selle stereotüübi väljatoomise eest, ma ei, samal ajal, kui rääkisid, ma võtsin lahti siin Tööandjate volikogu tööandjate keskliidu volikogu koosseisu, vaatasin, kes sinna kuuluvad, sinna kuuluvad äärmiselt mõistlikud ja kahtlemata ühiskonnast palju paremini aru saavad inimesed, kui selle manifesti põhjal võiks ju nagu otsustada, et. Aga äkki nad on suutnud väga hästi varjata siiamaani? Ei, ma ei usu seda. Ma arvan, et pigem on midagi ikka väga viltu läinud. Et sama tunne tekib aeg-ajalt kui, siis, kui, kui ilmub järjekordne mingisugune inimarengu aruanne või mis teab mis inimvara raport või mõni muu selline sotsiaalteadlaste poolt koostatud dokumenti, ma lähen väga libedale teele, kuna viimases AK-s Marju Lauristin teatas, et vähese haridusega ajakirjanikel ei maksaks niivõrd püha asja nagu sotsiaalteadlaste seisukohavõtud. Jääb niisugune mulje, et neile praktilised kulub tõemonopol üldse torkida, aga ma saan aru, et ma olen niikuinii. Kes ma siis ikkagi jätkan, et, et kui vaadata neid vigaseid raporteid ja aruandeid lugeda sedasi, jääb mulje, et Eesti on selline Ladina-Ameerika riik revolutsioonilise situatsiooni äärel, kus väike rikas vähemus, represseeritud kogu ülejäänud ühiskonda ja kohe tuleks midagi revolutsioonilist ette võtta ja, ja siis, kui vaadata neid inimesi, kes on neid raporteid kirjutanud kõik on täiesti mõistlikud inimesed, nagu arusaamatu, kust selline ideoloogiline pitser sinna nendesse tekstidesse tekib ja samamoodi vaatame praegu seda volikogu volikogu seltskonda, kõik mõistlikud inimesed, arusaamatu. Aga räägime siis edasi natuke Tallinna linna eelarvest ja võib-olla hiljem ka lisaeelarvest ühest plaanitavast põhiseaduseparandusest aga, aga Tallinna linna eelarvest alustades siis Tallinna linn on tegelikult kõige muu toreda kõrval ikkagi aastaid silma paistnud sellega, et Tallinna linna eelarve alates eelnõust on selline päris hästi koostatud ülevaatlik dokument, et mulle kui ajakirjanikule, kes on selle dokumendi vastu iga aasta huvi tundnud, on olnud seda lihtne lugeda Donald ülevaatlik detailne? Noh, ma ei oska päris otseselt võrrelda, et kas ta on parem on kui riigieelarve eelnõu halvem, aga kahtlemata tanud. Parem kui mõne teise omavalitsuse eelarve eelnõud on põhjalikult lahti kirjutatud ja ja päris selline mahukas. Ja nüüd siis kahetsusväärselt tänu müügimaksule ja selle müügimaksu plaanitavale keelamisele on Tallinna linn siis üle hulga-hulga-hulga aja saamas sellist kaunikesti. Napi eelarvet selles mõttes, et nap nap nap võib-olla ka rahalises mõttes, aga ka aga ka dokumendina, et valdavalt on kulutused nagu toodud suurte valdkondade kaupa ja. Võrreldes ridade arvudesse ridade arv on vähenenud kuskil suurusjärgus nagu vähemalt kolmandiku võrra. Et kahtlemata see ei ole nagu tore uudis, aga et kui me tagasi tuleme selle juurde, kust see kõik algas, siis see kõik algas sellest, et Tallinna linnavalitsus eelarvepuudujäägi katteks osutas, otsustas kehtestada Tallinna müügimaksu, mis siis nüüd meil alates esimesest juulist kehtib, midagi on seal laekunud? Ei tea, kui palju sealt tegelikult kokku võib või peaks laekuma? Rakendamise suhtes on siiamaani. Vajaks laekuma 250 miljonit. See seal enam teada, et tegu poisalt tegelikult laekub, see on, see on lahtine, siiamaani käivad vaidlused selle müügimaksu rakendamise üle, aeg-ajalt tulevad mõned maksueksperdiga, juristid ütlevad. Makske maks ära, aga nõudke kohe kohtu kaudu tagasi, et väga võimalik, et nendel juristidel on ka õigus, mina, mina ei oska nagu hinnata ei ole kohtunik. Aga kindlasti neid katseid tuleb ja ja teisest küljest siis on meil riigikogus selline tubli võitlussalk, kes koheselt pärast seda, kui Tallinna selle müügimaks kehtestatud, leidis, et mis saab olla geniaalsemat ja riigi mehelikumalt kui seesama müügimaks, mis senimaani nagu rahulikult kestis aastaid. Ja oli ka kasutusel, et kui seesama müügi maksnud kohel ära keelata ja tulemus oli siis see, et kuna Tallinna linnas keegi vaatas riigikogu sellist tõenäolist tegutsemis Millal see müügimaksu kaotamine võiks reaalselt päevakorda tulla, et esimene lugemine oleb läbitud ju ja siis leiti, et ei saa lasta linna eelarve menetlemist venida nii kaua, et riigikogu võiks jõuda selle müügimaksu kaotada? Mingis mõttes igati loogiline. Kas need ka mõistlik? Ilmselt ilmselt linnavalitsus seisukohast tundub see igati nagu praktiline samm. Et minu küsimus siis see, et kas keegi nüüd pärast seda kõike on paremas positsioonis, kui ta oli enne? Arvata on, et mitte, et me oleme saanud selle sellise vähem läbipaistva eelarveprojekti mis menetletakse kiirmeetodil volikogus, kus tegelikult muidugi mingit menetlemist enamikku eelnõude suhtes niikuinii ei toimu. Ja tegelik eelarve tehakse töö käigus ja kui vaja, tehakse viis, aga, aga kui sa enne vähemast paistis, nägi välja nagu enam-vähem viisakas, siis nüüd ta ei paistvam kummaltki poolt viisakas välja. Ja ausalt öeldes ma arvan küll, et see müügimaksu nii-öelda ärakaotamise eelnõu oli ka äärmiselt rumal samm ja suur viga, et me oleme siin varem ka seda käsitlenud ja selliseid oma poliitilisi Eba sümpaatiaid või mingeid valimisteemasid ei maksaks ikkagi nagu maksuseaduste muutmise läbi, nagu sellisel viisil välja elada. Et mida tallinn siis selle müügimaksuga tegi, see oli talle seaduse poolt ette antud võimalus. Seda võimalust olid rakendanud ja kasutanud varem juba aastaid mitu teist kohalikku omavalitsust kedagi ei häirinud Toompeale tõtanud seda võimalust kuidagi ära keelama, see oli täiesti antud ja kohalikele omavalitsustele on seaduse järgi õigus teatud Vakse kehtestada, neid makse on, on päris mitmeid ja osad neist on ka Tallinnas juba varem kehtinud. Reklaamimaks näiteks et et arusaamatu, miks riigikogu peab vedama kiusu Tallinna linnaga, liiati see ei ole ju Tallinna eelarve suhtes mingisugune selline noh või, või ka linnarahva suhtes mingi tohutu koormus, et kehtestada üheprotsendiline maks teatud kaupade poolt, see ei ole ju mingisugune käibemaks, mis kõikidele kaupadele veel laieneb ja nii edasi ja nii edasi. Ma saan aru, et võib-olla paljudele maksjatele väga tülikas teatud arvepidamine ja selle kogumine, see võib olla poliitilistel oponentidel väga, väga ebameeldiv, et nende nende poliitiline vastane saab linnavalitsuses veel kuskilt natukene raha. Aga tunnistagem, tegelikult see rahasumma ei ole ju. Kõneväärt, ma ei suuda nüüd peast arvutada, paljude Tallinna linna eelarvest teeb aga seal paar protsenti vast võib olla. Mis, mis, mis sel teel laekub ja sellest on tehtud selline riigikogu enesealandus, kus siis riigikogu. Kiusu ajama kohaliku omavalitsusega, olgu pealegi, et see on Eesti pealinna kohalik omavalitsus, aga aga ikkagi, minu meelest ei jäta see riigist ega ega riigikogust mingit seadusandjast mingit soliidset muljet. Niiviisi käituda ise kõigepealt anda võimalus lubada teistel kohalikel omavalitsustel seda võimalust kasutada ja siis, kui seda kasutab. Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare poolt juhitav linnavalitsus siis minna sinna sorkima kiusama, et pärast süüdistada selles Tallinna linnavalitsust või keskerakonda. Minu meelest ei ole see see adekvaatne, mis me selle tulemusena saame, ongi selline vastastikune kiusu ajamine. Ja, ja teiseks ka see, et kogu Tallinna linna eelarves avalikkuse tähelepanu lähebki ainult kahele asjale, paadimaksule ja müügimaksule. Paadimaksu on plaanitud 500000 krooni eelmisel aastal paadimaks õnneks on niivõrd äpardunud ja niivõrd halvasti koostatud eelnõuet et sellest ei laeku midagi ja ei hakka midagi laekuma ja, ja sellest ei ole kellelegi eriti sooja külma välja arvatud siis nendele õnnetutel, kes 100000 krooni ära maksavad. Aga, aga müügimaksu võiks täpselt samuti jäta rahule või vähemalt mitte siis reageerida igale kohaliku omavalitsuse otsusele riiklikul tasandil seadusemuudatusega. Jah, ega, ega ärge palun mõistke valesti selles mõttes, et Tallinna linna eelarvest kindlasti võiks rääkida pikemalt kui see kui meil on see, nagu juba teemaks on ja siin kindlasti leiaks väga palju kulutusi, mille otstarbekuse või, või sellise kasutamise osas võiks kriitiline olla, et me ei räägi sugugi sellest, et selle müügimaksust laekuva või plaanitava 250 miljoni krooniga tehakse midagi tarka, et väga võimalik, et tehakse, on teatav võimalus ka, et ei tehta. Aga kui ikkagi on riigis kehtiv seadus mingisuguse maksuliigi suhtes ja siis üks omavalitsus seda maksuliik hakkab kasutama, sest nagu me nüüd selle sündmuste arengust nagu näeme, et see idee nagu au mitte kellelegi, kes seal protsessis osaleb, kui hakata seda Maksuliiki kiusu pärast ära keelama, et see läheb ühte ritta, kõikide nende valimisseaduste muutmist, valimisringkondade piiride muutmist, muu sellise asjaga, mis ei ole nagu väärikas, et, et mul on nagu äärmiselt kahju just, et et kui me vaatame, et kes on need erakonnad, kes riigikogus selle müügimaksu keelamise ja muude sarnaste asjadega nagu tegelevad, et et need on needsamad erakonnad, kes on sellise riigimeheliku käitumise, ausa valitsemise kogu aeg nagu esiplaanile seatud, et et minu meelest võiks siis nagu eeskuju näidata, aga oma tegudes mitte ainult sõnades. Jah, et mis puutub nüüd sellesse hüvitamisse või mitte hüvitamisse, mille üle seadus ütleb, et tuleb hüvitada, käib võidujooks siis minu meelest sõltuvalt sellest, millal Tallinna linn oma eelarve vastu võtab või või või millisel kujul ta selle vastu võtab ja millal riigikogu oma seaduse võtab, kas enne või pärast Tallinna linna eelarvet, et selge see, et kohalikud omavalitsused kaotavad ühe oma tuluallika, vähemalt nendele, kes siiamaani on müügimaksust tulu saanud. Ja Tallinna linn on siiamaani saanud tulu või vähemalt natuke aega on saanud tulu. Et siis tuleks seda kuidagi aga hüvitada nii või teisiti, et ma arvan, et seal võidujooksul ei ole ka väga suurt sisulist mõtet, et, et riik ei peaks tegelema kohalike omavalitsuste kimbutamisega isegi siis, kui kohalik omavalitsus teeb lollusi. Minu meelest minu meelest ei ole see müügimaks tore ja mõistlik asi. Ma ei ole kunagi seda üteldi, omal ajal sai Tallinna linn selle vastu, võttis Saisaga kritiseeritud. Tallinna linnal oleks palju kokkuhoiu kohti, kaasa arvatud ka see, et hoolimata raskest majanduskriisist ei ole linnaametnike linnajuhtide palku vähendatud. Kuni selleni välja, et, et paljuräägitud suured propagandaosakonnad võiks linnavalitsuse juurest ära kaotada. Ja, ja kui on raha Tallinna televisiooni tegemiseks, siis võiks olla ka raha müügimaksu ärajätmiseks. Et see on kõik õige, aga see ei ole riigi probleem ja, ja see ei ole riigi sekkuda ja, ja riigikogu poolt põhjus hakata seadusi muutma. Pidime rääkima siin ühest ühest ideest, mis puudutab põhiseadust ja mis on eelarvega otsapidi seotud, et millegipärast mulle tundub, et see päris hästi sobib siia antud rubriiki, kus me juba räägime mitmesugustest sellistest poliitilistest punkti kogumisest ja vähe riigimehelikkust käitumisest, et siis sel nädalal me oleme saanud teada, et Isamaa ja Res Publica Liit selle esimehe Mart Laari eestvedamisel tahab põhiseadust muuta sellisel viisil, et põhiseadusesse viidaks paragrahv, siis ilmselt, mis ütleb, et Eesti vabariigi riigieelarve peab olema tasakaalus. Et mulle ka iseenesest tundub, et riigieelarve tasakaal on väga oluline. Eriti arvestades seda, milline on Eesti rahasüsteem siiamaani olnud. Eestis on valuutakomitee süsteem ja fikseeritud valuutakurss. Fikseeritud valuutakurss jääb meile ka tulevikus pärast eurole üleminekut alles, nii et eelarve tasakaal jääb ka tulevikus oluliseks. Miks peab selline asi küll aga põhiseadusesse kirjutatud olema, et see on minu jaoks täiesti mõistmatu et ma oma pahatahtlikkuse ja rikutuse piires julgen arvata? Põhjuseks on märtsi, kus toimuvad riigikogu valimised, kus ilmselt siis Mart Laar või keegi teine Isamaa ja Res Publica Liidust näeb, et IRL-i profiil vajab fokusseerimist sellist nagu nähtavamaks tegemist, eriti võrdluses näiteks Reformierakonnaga, kelle majanduspoliitika, IRL-i ja Reformierakonna majanduspoliitilised põhimõtted on ju läbi aegade väga sarnased olnud. Aga reformierakonnad tänu paremale positsioonile valitsuses ja, ja tänu sellele sellisele noh, kuidas öelda paremale fokusseeritusel on nagu majanduspoliitika osas kippunud avalikkuse jaoks esimene viiul olema, et ei ole vaja hakata enne valimisi kellelegi madala toetusprotsendi pärast küll põhiseadust muutma, et see, see on, see on, see on jällegi selline väike ebariigimehelik ja minu meelest piinlik käitumine, et ma ei usu, et see nüüd IRL-ile või Mart Laarile personaalselt nagu väga palju mingeid toetushääli toob, et pigem vastupidi, et see tekitab sellise nõutuse tunde, et mis siis nüüd peab tegema, et Mart Laar tahab riigieelarve tasakaalu põhiseadusesse panna, et Eestis ei ole seal riigile tasakaaluga nagu minu meelest siiamaani nagu kunagi probleemi olnud. Ja nüüd, kui ma vaatan seda praegust riigieelarve koostamist ja eelmise aasta riigieelarve koostamist, kus IRL ise ka väga aktiivselt osaleb tundub nagu täitsa adekvaatne riigieelarve tulevat järgmiseks aastaks, vähemasti, et seda riigieelarve tasakaalu põhimõtet oleks võinud Mart Laar meenutada siis, kui 2008. aastal eelarvet tehti 2009. aasta jaoks. Et see oli mäletatavasti see, kus kõigil peale rahandusministri ja valitsusliikmete oli juba tükk aega selge, et et eelarve tulud ei laeku planeeritud mahus, aga siiski tehti tugeva kasvuga eelarve. Noh, üks asi on asja sisu, millest sa rääkisid, aga teine asi on ka propagandistlikult küljelt ta ei ole ju ju mingi õnnestunud ettepanek, et et väga suur tõenäosus on, et Reformierakond paneb lihtsalt kalevi alla ja sellest ei tule mingit mingit suurt. Isamaa ja Res Publica liidu vahvat kampaaniat, sest väga raske on leida rahvamass, kes kes palavalt toetaksid ideed riigieelarve tasakaalu viimisest põhiseadusse. Ma arvan, et rahvas tegelikult Eestis valdavalt toetab seda, et riigieelarve tasakaalus Teda mitte tema viimist, põhiseadus, see on absurd, et aga, aga isegi kui mõelda, et Reformierakond tuleks selle ideega kaasa noh, tahaks endale valimiskampaanias samuti sellist toredat populistlikku teemat, saadet näed, mis me tegime põhiseadusse panime kirja siis Reformierakond saab kindlasti teha seda asja niiviisi, et ta kirjutab selle enda kontosse ja saab sealt oma plusspunktid kätte. Et ma tahaksin rõhutada veel kuulajale ühte asja. Et Eestis tehti aastaid ja aastaid kogu aeg tasakaalus riigieelarvet ja ainsad aastad, kus neid ei ole tehtud tasakaalus riigieelarve, on just need aastad, kus Isamaa, Res Publica liit on kuulunud valitsusliitu viimastel aastatel. Et Mart Laar oleks võinud siis hoolitseda selle eest, olles valitsusliidus meil 2008 ja 2009 oleks riigieelarvetallad tasakaalus. No mis puutub nüüd ideesse endasse kirjutada põhiseadusesse sisse tasakaal, siis paberi peal võib ju iga eelarve tasakaalu ajada, see ei ole kunst, seda valdavad isegi Eesti poliitikud väga hästi. Nad on seda ka teinud ja Mart Laar ilmselt mäletab, kui hästi seda tegi näiteks Mart Siimanni valitsus, millele järgnes Mart Laari valitsus, kes pidi seda tasakaalus eelarvet siis kärpima hakkama reaalselt. Et kui kirjutada selline tingimus noh, ma ei tea, mingisugune lubatud protsent miinust või absoluutne nulleelarve defitsiit põhiseadusse, siis küllap need valitsused selleks, et eelarve vastu võetaks, ajavad nad nulli või vastavasse piiridesse selle eelarve. Aga kuidas pärast selle täitmisega on ja milliseks see puudujääk tegelikult kujuneb, et kuidas me siis põhiseaduse põhiseadust tegelikkuses rikkunud valitsust hakkaksime karistama, mis moodi see välja näeks, et kas kadrigi kadri-kadriorgia, presidendi kontserdiks kuulutaks sõja Toompeale või, või lähevad kohtutäiturid ja panevad vangi või võtavad nagu isiklikult siis nende valitsejate palgastele kuskilt maha, et väga-väga keeruline on nagu? Ma ise mõtlesin täpselt sedasama, et mis siis juhtub, kui seda põhiseadusesse kirjutatud eelarve tasakaalu põhimõtet äkki rikutakse, et või ei kuku välja niimoodi, et eelarve on tasakaalus, et see võib ka võimalik olla, kui eelarvet ei saa vastu võtta vastavalt seadusele, ei paberi peale vahepeal on lihtne, siis läheb valitsus laiali ja riigikogu laiali ja nii edasi eelarve on vastu võetud, aga tegelikult eelarve tasakaalu ei teki, et mis siis nagu, mis siis nagu peaks saama nagu treerin loomulikult, et noh, samamoodi võiksime eelarvesse kirjutada teisigi toredaid põhimõtteid, mida seal ei ole. Ma arvan, et põhjendatult, aga, aga mis võib-olla selles Mart Laari idee valguses võiksid seal olla näiteks seda, et poliitikud enne valimisi ei tegele populismi ja punkti kogumisega ja ja et üldse nagu suhtumine valijasse on selline, et valijat ei peeta lolliks ja muud sellist võiks ju ka põhiseadusesse kirjutada, eks. Olukorrast riigis. Taastuvenergeetika või taastuvenergia teemadel, et et sel nädalal vähemasti minu jaoks ma ei tea, kuidas teistel, aga päris suure üllatusena tuli majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi poolt välja öeldu, et. Et taastuvenergeetika taastuvenergia toetused, mis praegu makstakse, on üle mõistuse, suured ja enamusi nendest toetustest tuleks 50 protsendi võrra kärpida ja mõningaid ka rohkem. Ehk siis võib juhtuda, et terve rida taastuvenergia tootjaid praegu kehtivate seaduste alusel, kes on toetust saanud, et saaksid turu tingimustes hakkama ka ilma igasuguse toetuseta, et et miks see mulle üllatusena tuleb, on see, et eks taastuvenergia toetuse seadus on kehtinud 2007. aasta, ma võin eksida kuskil kevadest. Ja ja selle selle toetuste selle toetuste vastuvõtmisel üheks väga aktiivseks pooleks olid needsamad erakonnad, kes praegu siis valitsuse tasandil on selle seaduse suhtes nagu kriitilise hoiaku võtnud. Ja kui ma veel minevikku tagasi vaatan, siis kas mitte ei olnud niimoodi, et mõned kuud pärast toetusi ette näinud seaduse vastuvõtmist riigikogus mille käigus muide ministeeriumist väljunud eelnõus olnud toetused kahekordistasid siis ütles peaminister Andrus Ansip, et tema meelest on need toetused liiga suured ja midagi tuleks ette võtta, et ma võin eksida, aga minu meelest see oli 2007. aasta juulis umbes, kus Ansip sellise minu meelest väga olulise ja tegelikult ka sisuliselt õige seisukohaga esines. Kui me nüüd vaatame, et mis on vahepeal juhtunud, siis juhtunud on tegelikult ainult see, et see osa elektriarvest kus inimesed näevad, kui palju nad maksavad taastuvenergia eest nii-öelda see on tegelikult vahepeal kahekordistunud, et kõik muu on jäänud sõnade tasemele ja kui ka, kui ka siin on aeg-ajalt mõned peamiselt valitsusse kuuluvad poliitikud sõna võtnud nende toetuste osas kriitiliselt, siis riigikogu majanduskomisjoni poole pealt on kuulda olnud ainult sellist, äärmisel juhul ähmast mõminat ja pigem võiks lugeda selliseks rahulolevaks suhtumiseks. Taastuvenergia toetus on selline üsna üldine või ebamäärane mõiste, et sisuliselt me võime rääkida Anvar, eks ju, sellest, et tuuleenergia peale tuli ainult, mitte ainult valdavalt biomass koos tootmine, prügi põletamine, et, et nende omanikud saaksid piisavalt kasumit. Turvas. Selleks maksab inimene elektri eest natukene rohkem ja, ja rohkem ta maksab siis laias laastus praegu pool miljardit krooni aastas 450 miljonit oli see summa vist kui ma õigesti mäletan, mis, mis eesti rahvas maksab elektri eest rohkem selleks et seda elektrit, et toodetakse ka millestki muust kui põlevkivist Eestis valdavalt, eks ju. Ja pannakse uusi tuuleparke üha püsti. Need, mis kohalikke elanikke hirmsasti ei meeldi, tekitavad seal suuri probleeme ja, ja vastuseis. Eks veider oli ja selle taastuvenergia toetuse tekkelugu samuti, õigemini selle selle selle kasvamise lugu samuti Anvar lappasin oma uhiuut arvutit enne saadet ja leidis sealt, kuidas algselt majandusministeeriumi poolt riigikogule 2007. aastal saadetud eelnõus oli kõigepealt selle toetuse. Taastuvelektrienergia hinnaks oli 50 senti ja kuidas see kasvas siis Riigikogus erinevate parteipoliitikute ettepanekute kaudu järk-järgult. Ta vist oma neli-viis nelja-viie ettepaneku järjestikuse ettepaneku käigus kasvas 115 sendini, et enam kui kaks korda. Ja sellisena lõpuks ka vastu võeti. Aru ma ei saa, kas see oli valitsusliidu suur soov või see oli nende energiatootjate osava lobitöö tulemus riigikogus, kas seda soovis ka valitsus, kes tol ajal võimul oli, või tulise valitsusele tagantjärgi üllatusena, hiljem kui kui vaadata neid valitsusliikmete avaldusi või pärast 2007. aasta valimisi võimule tulnud valitsuse avaldusi, siis tundub, et peaministrile järsku, kes oli seesama peaminister Andrus Ansip, kes ka kas ka heakskiit või kelle ajal ka heaks kiideti, need toetusmäärad, et järsku talle enam ei meeldinud see toetusmäär. Samas nagu midagi ette ka ei võetud, et väga-väga kummaline seis, et, et räägitakse, räägitakse, aga midagi ei muutu ja keegi midagi ära ei võta. Ma saan aru, et see äravõtmine on väga keeruline, et kui sa lubad ettevõtjale, et investeeri sinna oma sajad miljonid, maksame sulle toetust selle eest, sa saad oma investeeringu tasa, sa saad oma pangalaenud ära maksta. Ja siis, kui see ettevõtja investeeringu teinud, siis tuleb seesama peaminister ja ütleb, et nüüd ma võtan sult selle raha ära, ma tegelikult ei maksa seda, et eks see ole ka ettevõtja suhtes üks. Üks üsna häbematu. No kui irooniliselt öelda, siis see on vist nüüd üks neid väheseid juhtumeid Eesti Eesti poliitikas, kus tegelikult otsustusprotsess näebki nii välja, nagu ta parlamentaarses ühiskonnas välja nägema peab, ehk siis me ei saa nagu väga liiga teha siis seda, et riigikogu makstakse ettevõtjate poolt kinni. Ei oot, ma lõpetan, eks ju, et et me ei saanud valitsusliikmetele väga ette heita seda, mida riigikogu tegi. Valitsus tegi seaduseelnõu, nagu sa just mainisid, kus tuuleenergia toetuseks oli 50 senti kilovatt-tunni kohta ja siis Parlamendi majanduskomisjon menetlemise käigus sai ettepaneku, kuid siit vasakult ja paremalt ja vasakult muide ka Urmas, just nimelt sotsiaaldemokraadid olid need, kes lõpliku paugu panid? Ei, sotsiaaldemokraatide ettepanek oli eelviimane, keegi suutis veel veel vindi peale väärand, nemad olid need, kes viisid 95 81 sendi pealt 95 peale ja Urmas Sõõrumaa käis uksest sisse-välja, nii et see pöörles nagu vurr. Ja, ja, ja niisiis riigikogu võttis selle vastu, peaminister pärast sai küll ainult kritiseerida, mida ta ka tegi, tuleb au anda talle, et selline rumal seadus on vastu võetud, aga vastavalt Eesti põhiseadusele ikkagi tegelikult parlament on ülim ja valitsus on kõigest tema poolt ametisse nimetatud täitevvõim, nii et ega, ega ei ole midagi teha, et ma seepärast ütlengi, et et saab näha, mis siis nagu selle praeguse valitsusega saab, et peaministril on sama, majandusministril on uus. Riigikogu majanduskomisjoni juhib ka vist uus inimene, Urmas Klaas. Et kes küll seni on välja paistnud Kui uuteks on taas palju nimetada juba kogu oma valitsemisperioodi peaaegu ametis olnud, varsti hakkavad nad juba väga vanaks jääma. Võrreldes 2007. aastaga ametis, teine majanduskomisjoni esimees ja majandus majanduskomisjonis on ka teisi inimesi, kuigi ma täpselt ei mäleta, et kas ka Sven Sester Isamaa ja Res Publica Liidu tubli esindaja, kes väga hoogsalt menetles, seda taastuvenergia tasude toetuste tõstmist 2007. aasta veebruaris, et kas temaga veel majanduskomisjoni kuulub või on ta mingisse muusse komisjoni vahepeal üle tõstetud, et et ühe sõna, mis ma tahan öelda seda, et näis siis, et kas Eesti on parlamentaarne vabariik ja parlamendi soov toetusi maksta jääb nagu peale või siis valitsusse igati pragmaatiline lähenemine, kus soovitatakse neid toetusi poole võrra kärpida tarbijate ja maksumaksjate seisukohast muidugi mõistlikum tõesti kui neid toetusi sellises mahus ei makstaks. Vaimud seda või irooniline olla, siis võib ütelda ka seda, et äkki on tegemist sellise Turu kaitsemehhanismiga, et need, kes on oma tuulikud püsti pannud ja ma koostootmisjaamad püsti pannud, on oma toetuse ja raha kätte saanud ja et, et uutel tulijatel ei oleks enam ruumi või võimalust pakkuda konkurentsi olemasolevatele, et et äkki saab liiga palju neid tuulikuid. Siis lõpetame nüüd toetuse maksma maksmise ära jälle vastavalt sellele, kes sealt uksest sisse ja välja käib ja kellel parajasti midagi vaja on. Noh, väga loogiline seletus ei ole, aga aga küllap seda toetust võtaksite ikka vanad olijad ka hea meelega edasi, aga aga kogu sellele jamale, mis on kokku keeratud ja, ja mille, mille eest me kõik maksame iga päev maksame. Päris suuri summasid, et ei oska nagu mingit mõistlikku seletust leida, seda enam, et tõesti, peaminister on kogu aeg üks ja sama meel võimul olnud ja, ja valitsuse juhtiv erakond on ka kogu aeg üks ja sama olnud. Me lubasime rääkida siin linnaametnikust nimega Vello Lõugas, kes eile taas trellide tagant vabadusse sai. Vello Lõugas on siis nimelt Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja. Nagu Tallinna linna ametnikkonna seas kombeks, on ta Keskerakonna liige ja ma ei taha nüüd, kas just öelda, et kas sega kombeks on igal juhul. Reedel esitas kaitsepolitsei siis Lugasele kahtlustuse korduvas pistise võtmises. Usu mind, see on kombes, kombeks, et kui keegi pistist võtab, siis Kaitsepolitsei esitab kahtlustust. See on, seadus ei ole komme nagu erinev asi selles mõttes, et et üks on tavateine, on seadus, et seal on väike erinevus, et pistist, pistist maksta, siis noh, vähemasti selles osas, mida see kahtlustus käsitleb, mitte just Teamis hulludes summades, et sularahas mõned kümned tuhanded kroonid ja siis üks suhteliselt odavapoolne sportauto, millega, millega, millega Vello Lõugas siis oma harrastuse raames rallit sõitis, et ei olegi millestki rääkida, kõik on selline tavapärane ja tuttav ja neli korda nagu läbi nämmutatud, et on sul midagi tarka öelda, äkki selle kohta? Ei tea. Mõtlesin, et miks see nii on, just, et, et just keskerakondlastest ametnikuga see on mitu korda läbi räägiti jah, et Pärnu ja Kohtla-Järve Narva. Kohtla-Järve Narva-Tallinn võib ütelda, et äkki keskerakondlased on lihtsalt väga paljudes linnavalitsustes võimul just nendes linnavalitsustes, mis, mis KAPO töömaile kuuluvad, neid on teatavasti kuused ja sinna langevad vist ka Tartu ja KAPO päris oma nina. Vormsil Piirissaarele ei hakka toppima, vaatab kuut suuremat linna ja, ja nendest nendest keskerakonnale kuuluvad või Keskerakonna juhtimisel on linnavalitsuses enamuses. Et võib-olla ka kas see on lihtsalt põhjus, et, et teistel ei ole võimalik. Et vahest on, vahest on ka tegemist ehk võimaluse puudumisega, et võib-olla me kuuleksime ka väga paljudest teistesse erakondadesse kuuluvatest pistise võtmises, kahtlustatustest või süüdi mõistetud, aga praegu jääb küll selline mulje, et tegemist on mingi süsteemiga. Parteilisest kuuluvusest sõltuva käitumisviisiga et et kui nüüd Keskerakonna esimees Edgar Savisaar mahti saab, siis ta võiks ikkagi vaadata, kui korrumpeerunud tal need ametnikud on, et. Ma saan ju aru, et müügimaks ja paadimaks ja nii edasi ja nii edasi, et, et sealt saab ka raha natukene, aga, aga, aga see, kui keskerakondlased järjekordselt vahetult enne valimisi hakkavad trellide taha minema? Kusjuures ei ole vahetult enne valimisi, et see rida on tegelikult olnud siin üsna ühtlane, järjepidev, et lihtsalt lihtsalt meil on vaja täpsustada seda, et tegelikult seda kindlasti hakatakse ütlema ja kui juba ei ole öeldud, et vaadake, et seal mingi valimiseelne teema, aga ta ei ole valimiseelne teema, et sarnased sarnased kahtlustuste ja süüdistuste esitamise kohtusse andmised on olnud siin viimaste aastate jooksul alates sellest, kui kaitsepolitsei nende kohalike omavalitsustega tegelema sai asuda, on olnud üsna järjepidevad, et valimised lihtsalt tulevad siis, kui nad on määratud tulema ja ma arvan, et kui valimised on läbi sest tegemist ei ole kohalike omavalitsuste volikogude valimisega, vaid tegemist on parlamendivalimistega, siis kahtlaselt mulle küll tundub niimoodi, et ka pärast valimisi me saame kuulda sellest, kuidas üks või teine Keskerakonna poolt juhitav omavalitsusametnik on siin-seal altkäemaksu kahtlustuse või süüdistuse saanud, et see tundub lihtsalt olevat selline asjade loomulik käik. Mind hämmastab tegelikult see, et kuidas nad ikkagi julgevad, pane ennast sellise linnaametniku nahka ja mitte mitte väikse linnaametniku nahka, vaid siiski väljapaistva linnaametniku nahkad. Kui tegemist on sellise süstemaatilise tegevusega, nagu nagu praegusest kahtlustusest jääb mulje või, või nagu paljudest eelmistest on jäänud mulje, et seda tehakse korduvalt pidevalt teatud süsteemina, kus seda isegi pressitakse välja sel teel, et kiusatakse ja siis teatud ettevõtjaid või teatud inimesi, kes linnalt mingit teenust peaksid saama selle selle maksuraha eest, mis nad linnale maksavad. Et kas ta tõesti ei mõtle selle peale, et see tekitab kuulujutte. Üks ettevõtja, kes on maksnud altkäemaksu või, või keda taga kiusatud ja kes on pääsenud sel teel, et ta mingi meelehea siis teinud, see ju räägib oma tuttavatele, see levib ja, ja ühel hetkel ta levib nii laialt, et keegi ei pea vastu ja läheb, teatab sellest KAPOsse ja see juhtub üsna kiiresti ju tegelikult ja siis on aja küsimus, millal, millal see vahele võetakse, et seal ei ole, ei ole tegemist juhusega, et nüüd ühekordne juhtuse jäi vahele, et vot kus, kus kus ikka, oli suur õnnetus, et tegemist on süstemaatilise igapäevase väljapressimiskäitumisega. Sellega tänaseks ka lõpetame, stuudios olid ajakirjanikud Anvar Samost ja Kalle Muuli jälle kuulmiseni täpselt nädala pärast.