Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast teisest juunist toimetajal Mall Mälberg. Peaminister Ansip loodab Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimist enne riigikogu suvepuhkust. Peaminister ei välista ka lisadeklaratsiooni, kuid kõik oleneb tema sõnul sele seisust. Isamaaliidu korraldatud piirilepete ümarlaual leiti, et valitsuse soov ratifitseerida piirile lepingud kahe nädala pärast ja ilma Tartu rahu kehtivust rõhutamata on arulage. Parlamendiparteidest oli üha laval kohal lisaks Isamaaliidule veel sotsiaaldemokraatlik erakond. Riigikogu põhiseaduskomisjon toetab poliitilise välireklaami keelamist aktiivse valimisperiood. Majandusministeerium tegi Eesti Raudteele ettekirjutuse, millega ohustas viimast sõlmimas Peiskamiga viivitamatult raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping. Eesti raudtee otsustas täna, et täidab ettekirjutuse, kuid vaidlustab selle kindlasti. Tänavused Tallinna vanalinnapäevad toimuvad loosungi all iga sekund looming. Suurematest üritustest on ka homme kavas kirikute öö ja laupäev on mõeldud muuseumide päevaks välismaalt. Läti parlament ratifitseeris Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu. Hollandi peaminister ütles pärast Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu tagasilükkamist, et poliitikud peaksid oma valijate arvamust rohkem arvestama ja nende huve Euroopa Liidust tugevamalt kaitsma. Homme on enamasti pilves ilm, pärastlõunat hakkab Lääne-Eestis vihma sadama ja sooja tuleb 14 kuni 18 kraadi. Stenbocki majja peaminister Andrus Ansipi juurde kogunevad praegu parlamendierakondade juhid, et arutada Eesti-Vene piirilepingutega seotud arutelust. Loodame ülevaate anda kella kaheksases päevakajas alustama ka sellest, et peaminister pidi Eesti-Vene piirilepingute kohta selgitusi jagama juba keskpäeval. Pärast valitsuse istungit vahendab Riina Eentalu. Peaminister Andrus Ansip ootab, et Eesti-Vene piirilepe ratifitseeritakse veel enne riigikogu suvepuhkust. See oleks hea, kui meil õnnestuks ratifitseerida piirilepingud enne riigikogu suvepuhkusele jäämist. Miks aga meie peaksime kiirustama, kui Venemaal võtab ratifitseerimisprotsess kaua aega? Meie peame oma protseduurid ära tegema nii nagu meie neid õigeks peame ja me ei pea väga palju tähelepanu pöörama sellele, mida teine pool võib teha või tegemata jätta. Mina pean piirilepingute olemas Alo Eesti vabariigi jaoks vägeva vajalikuks. Ja seetõttu, mida varem need piirilepingud saavad ratifitseeritud, seda parem meie riigile. Isamaaliit teatavasti nõuab deklaratsiooni lisamist ratifitseerimisdokumendi juurde. Mida arvab peaminister? Kõik sõltub sellest, mis deklaratsiooni sisu peaks olema. Kindlasti ei tule kõne alla territoriaalsete pretensioonide esitamine Eesti vabariigi poolt Venemaale. Ma ei välista deklaratsioone, kuid kõik sõltub sellest, missugune on deklaratsiooni sisu. Riigikogule saadetud eelnõus on viide põhiseaduse paragrahvi 122. See on viide Tartu rahulepingule. Eesti vabariigi põhiseadus võimaldab riigipiiri muuta ja seda kohta eksperthinnangu. 200 õiguskantslerit. Mitmed erakonnad leiavad ka, et enne piirileppe ratifitseerimist peaks vastu võtma ka Petserimaa ja setude paketi. Peaminister peab seda pidevaks protsessiks. Tuleks ka muidugi täpselt teada saada, palju neid inimesi seal on, täpset ülevaadet ei oma praegu Eesti vabariigis mitte keegi, palju neid kodanikke tegelikult sealkandis võiks elada, praegu muidugi on ka küllalt paljudel soov lahendada kõik kohapealsed sotsiaalsed ja, ja poliitilised probleemid piirilepingute taustal piirlepingutega otseselt on on seotud soodustatud viisarežiim ja ka piki piiri kulgevate teede ehitamine. Et need on kindlasti need valdkonnad, kus lahendused tuleb leida ja mida kiiremini, seda parem. Üks peaministrile esitatud küsimus puudutas nagu kuuldud Isamaaliidu nõuet lisada lepetele ratifitseerimise käigus deklaratsioon. Isamaaliit korraldas täna hommikul piirilepet ümarlaua, kus parlamendiparteidest oli kohal vaid kaks, mida täpsemalt Isamaaliit taotleb, selgitab Vallo kelmsaar. Eesti vabariigi põhiseaduse paragrahvis 122, millele peaminister Andrus Ansip vihjas, on kirjas, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta teise veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste rahvusvaheliste piirilepingutega. Muidugi on Eesti-Vene piirilepingut vaja ratifitseerida, küsimus on vaid selles, kuidas seda teha, rõhutab Isamaliit. Just seal arutamiseks kutsus erakond täna kokku nõupidamise. Parlamendiparteide saadikutest oli aga kohale vaid sotsiaaldemokraat Jarno Laur, kes avaldas toetust ettepanekule, et piirilepingute ratifitseerimisel tuleks kindlasti veelkord rõhutada Tartu rahu kehtivust. Valitsuse esitatud ratifitseerimise eelnõu on lihtsalt rahvast eksitav, rõhutas Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas. Valitsuse poolne ratifitseerimisseadus on puumunadega petmine, Tartu rahu püsima jäämist ja Eesti õiguslikku järjepidevust tuleb kindlasti eraldi rõhutada. Praegu valitsuse eelnõus seda ei ole ja meie ettepanek on lisada deklaratiivne osa preambul ana ratifitseerimisseadusesse, mis toonitab, et Tartu rahu kehtib ja on vaja nimetada ka ära, et Eesti oli 40.-st 91. aastani annekteeritud ja okupeeritud riik. Sellised tekstid, seaduste tekstid, mis võetakse riikide parlamentides vastu ja deklaratsioonide tekstid on rahvusvahelise õiguse mõttes pretsedenti loovad ja on selle õigs osad. Reformierakonna liige Kristiina Ojuland on teistsugusel arvamusel piirilepingute juurde kuuluvatest seletuskirjadest piisab, on tema seisukohta. Kui me räägime poliitilisest deklaratsioonist, millele Isamaa viitab kogu aeg ja pidevalt siis poliitiline deklaratsioon oleks vaid poliitiline ta ei omaks õiguslikku tähendust. Tema õiguslik tähendus oleks null. Tõnis Lukase jaoks on aga arusaamatu, miks valitsus ja Res Publica piirilepingute ratifitseerimisega kiirustavad. Võib-olla sellepärast, et nad ei taha avalikku debatti nendes küsimustes, aga rohkem arvan ma, et nad ei saa tegelikult aru või saatuslikul hetkel praegu Eesti asud. Kas kiirustamise põhjuseks ei või olla rahvusvaheline surve? Piirilepingu allakirjutamise päeval, Euroopa Komisjoni välisasjade volinik ütles küll, et Euroopa Liit tunnustab seda allakirjutamist, kuid mainis kindlalt sinna juurde, et piirileppega seonduv on kahe riigi omavaheline asi. Ei ole sellist rahvusvahelist survet, mis paneks meele ratsastiilis kahe Nädalaga kohustuse oluline samm ära teha ilma sisuliste debattide tingimustes, kus me iga väiksemad eelnõu siin pallime presidendi parlamendi vahel ja teeme seda siin mitut puud on tegelikult arulage olukord. Piirilepingute ratifitseerimisega seonduvat arutas täna ka riigikogu põhiseaduskomisjon. Eesmärk oli vastata küsimusele, kas see on kooskõlas Eesti põhiseadusega. Komisjoni esimees Urmas Reinsalu. Erinevad seisukohad häälteenamusega võitis seisukoht, et vastata ühelauselise lakooniliselt, et põhiseadusega on piirilepingu ratifitseerimine kooskõlas. Piirilepingute ratifitseerimise esimene arutelu on riigikogu suures saalis tõenäoliselt juba järgmisel nädalal. Riigikogus esindamata erakondade esindajad kaaluvad protestimeeleavalduste korraldamist. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas täna ka valimisreklaamiseadust. Uku Toom uuris asja. Seadus, mis kannab pikka nime sellest, kuidas muuta mitmete erinevate valimiste seadust, aga mida tuntakse põhiliselt valimisreklaamiseaduse nime all pidi esialgse plaani järgi täna juba vastu võetama kuid selgus, et ta pole veel päris valmis ja täna arutati teda veel kord põhiseaduse komisjonis. Milliste tulemustega komisjoni esimees Urmas Reinsalu. Komisjon jäi oma selge seisukoha juurde, et toetada poliitilise välireklaami keelamist aktiivse valimisagitatsiooni ajal. Nüüd läheb see eelnõu järgmisel nädalal riigikogu täiskogus hääletusele ja võib eeldada, et ta seal leiab toetuse. Reformierakond on üks nendest, kes on valimisreklaami piiramise vastu ja eriti ei meeldi neile Res Publica käitumine. Kristiina Ojuland. Seda ei oleks, vajad kuidagi õiguslikult häirides piirata seda reklaami vaid tahaks loota seda, et kõik erakonnad on õppinud nendest Res Publica vigadest, mis nad viimaste valimiste ajal oma ülisuurte ja ülikoledate plakatitega tegid. Kahetsusväärselt siiski põhiseaduskomisjonis Res Publica häälte toel jäi sisse see, et valimisreklaami piiratakse, välireklaami piiratakse ja eks see näitab jällegi ka Res Publica, kui noh, nihukesed suure ja hüpliku erakonna käitumist, et nüüd nad hääletavad teise äärmusesse keelavad selle üldse ära, et, et minu meelest on tegemist väga kahetsusväärse nähtusega Eesti õiguslikus maastikus. Vaidlused on tegelikult olnud laiemal pinnal ka selle üle, et piirata erakondade valimiskulusid üldse. Urmas Reinsalu põhiseaduskomisjoni liikmete enamus on võtnud selge suuna, tõepoolest on meil ka menetluses eelnõu, mis piiraks kogu kampaania vahuaktiivse valimisagitatsiooni ajal. Komisjon leidis, et et noh, see, see teemade ring on äärmiselt keerukas ja komplitseeritud, et me tuleme selle juurde tagasi sügisel. Aga praegu niisugune poliitiliste jõudude enamus leidis kompromissi sellisel moel valimisreklaami korrastamise vallas, et välireklaam keelustada. Nüüd viimaste tundide välisuudised Kai Vare. Holland lükkas Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu rahvahääletusel ülekaalukalt tagasi. Lepingu vastu hääletas mitteametlikel andmetel ligi 62 protsenti valijatest Hollandi peaministri Jan Peter palke. Nende sõnul peaksid teised riigid sellest õppust võtma. Ta lisas, et rääkis sel teemal Suurbritannia peaministri Tony Blairi ja Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseni ka, kellel mõlemal tõenäoliselt ees seisvaks rahvahääletuseks valmistada ja veenda inimesi lepingut toetama palki. Nende sõnul on aeg, et poliitikud hakkaksid valijate arvamusele rohkem tähelepanu pöörama. Tema sõnul tunnevad hollandlased muret iseseisvuse ja identiteedi pärast. Kardetakse Euroopa liidu kiiret laienemist ja immigrantide voolu Hollandi mõju vähenemist Euroopa liidus. Samuti tuntakse muret rahaasjadega pärast. Hollandi poliitikud peavad Euroopa liidu aruteludel oma riigi huvides tõsisemalt sõna võtma hakkama. Prantsusmaa president Jacques Chirac ja Saksamaa kantsler Gerhard Schröder kohtuvad laupäeval Berliinis, et arutada Euroopa liidus tekkinud usalduskriisi. Schröderi sõnul on Prantsusmaa referendumi tulemus kahetsusväärne, aga see ei tähenda prantsuse saksa partnerluse lõppu. Läti parlament ratifitseeris täna Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu. 100-st parlamendiliikmest 71 hääletas leppe poolt. Läti välisminister Artis Pabriks ütles, et leppe ratifitseerimine saadab selge signaali Euroopa liidu teistele liikmetele, et nii põhiseaduse lepingu ratifitseerimine kui ka Euroopa Liidu laienemine peab jätkuma. Euroopa Parlamendi president Josep arell, Euroopa ülemkogu eesistuja Jean-Claude Juncker ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso tegid pärast Hollandi referendumit ühisavalduse, milles nentisid, et Euroopa Liidu ülemkogu peab kujunenud olukorda tõsiselt analüüsima, kuid toetasid põhiseadusleppe ratifitseerimise jätkamist. Euroopa Liidu juhid nentisid, et põhiseaduslepet praeguseks veel mitte ratifitseerinud liikmesriigid on praegu keerulises olukorras. Seetõttu on eesistuja riik otsustanud, et 16., seitsmeteistkümnendal juunil koguneb ülemkogu peaks tegema tõsise kollektiivse analüüsi tekkinud olukorra kohta. Iisrael alustas täna veel 400 palestiinlase vabastamist. Iisraeli peaministri Ariel Sharoni sõnul vabastatakse vastavalt palestiinlastega sõlmitud relvarahule, kui 900 vangi 500 vabastati juba veebruaris. Iisraeli valitsus rõhutas, et ükski vabastatud palestiinlasest ei olnud Iisraeli elanikke tapnud ega haavanud egole osalenud Iisraeli-vastaste rünnakute kavandamisest. Iisraeli armee teatel viidi täna vabastatud vangid bussidega nii Gaza sektorisse kui ka läänekalda aladele, kus nad neljas erinevas punktis vabaks lasti. Hinnanguliselt on Iisraelis vangis veel 7500 palestiinlast. Liibanoni pealinnas Beirutis sai plahvatuses surma Süüria-vastaste seisukohtade poolest tuntud ajakirjanik. Liibanoni juhtiva päevalehe esilehe kolumnist Samir kasiir hukkus oma kodu juures, kui tema auto käivitamisel plahvatas kas IRL-i aastaid kutsunud üles Süüria võimu lõpetamisele Liibanonis. Aprilli lõpus viis Süüria oma väed Liibanonist välja. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi Eesti raudteele ettekirjutuse, millega kohustas teda lubama firmale spaiskam viivitamatu juurde pääsu raudtee infrastruktuurile ja sõlmima vastava lepingu võrdsetel tingimustel teiste ettevõtjatega. Ja siis tuli teade, et see leping on sõlmitud. Eesti raudtee on läinud vastuollu seadusega varasem võlgnevus, mille üle Eesti raudtee ja Speys ka kohtus vaidlevad, ei saa seaduse järgi olla põhjus lepingu sõlmimisest keeldumiseks, teatas ministeeriumi õigusosakonna juhataja Evan. Vanad Eesti raud Te ei ole ministeeriumi seisukohaga nõus, kuid nagu öeldud, ettekirjutuse esialgu siiski täidab, ütles Vallo kelmsaarele. Ettevõtte turundusdirektor Rene Varek. Eesti raudtee vaidlustab kindlasti majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ettekirjutuse, mille kohaselt veooperaator Speiskam tuleb Eesti raudteeinfo infrastruktuurile lubada, kuid samas. Me järgime seda teist kommi, nii-öelda infrastruktuuri lepingu, allkirjastame Speys komi oma infrastruktuurile lubame. Et see võib isegi täna juhtuda. Ma arvan, et majandus-kommunikatsiooniministeerium on seda ühepoolselt käsitlenud ja see on nagu pretsedenditu juhtum, kus ministeerium sekkub kahe firma vahelisse kohtuvaidlusesse ja üritab nii-öelda siis leida siin lahendeid, nii et mina küll teist sellist juhtumit ei tea, kus riik oleks sekkunud kohtuvaidlusesse ja üritanud kohtuvaidluste lahendada omasoodu. Meie lähtume täpselt seadusest, et Eesti raudtee järgib seadust, järgib raudteeseadust, järgib konkurentsi, teades ka kõiki teisi Eesti vabariigi seadused, nii et omalt poolt seadus kuidagi rikku Majandusministeerium seostab seda konflikti praegu kohtuvaidlusega. Jah, täiskommi ja Eesti raudtee vahel on kohtuvaidlus käsil, jah. Aga teie ei pea seda põhjuseks. Antud juhul on tegemist võlgnevusega, kus on olemas konkreetne otsus või kohtumäärus tegelikult, kus kohus kohustab Steis komi tasuma teatud summat, teatud summa deposiiti kandma ja Steis koman nii-öelda küll osaliselt oma kohustuse täitnud deposiit raha, aga samas ei ole alates jaanuarist ühtegi senti Eesti raudtee arvele raha laekunud. Mis tähendab sisuliselt seda, et Speys kom on kohtuotsus nii-öelda või kohtumäärust rikkunud Pole omapoolseid kohustusi täitnud, samal ajal Eesti raudtee kuni 28. mai niikuinii. Nii kaua, kuni see kohtuotsus kehtis, lubas peis Komil infrastruktuuril sõita, nii et me oleme omalt poolt igati kaasa aidanud ja taganud selle määruse täitmise. On teil täna kas meeskonna esindajaga kontakti olnud On küll olnud ja nagu ma ütlesin, et põhimõtteliselt, mis puudutab uut läbilaskeperioodi, siis loodetavasti täna jõuame lepingu allkirjastamise nii ja teist koma 100 alustada rongide vedamist. Samas ei tähenda see seda, et me seda ettekirjutust, mis on majandus-kommunikatsiooniministeerium meile esitanud, ei vaidlustaks. Ja vaidlustada selle kohta, kus me, kuidas me vaidlustama ja see on, see on veel aruteluteema. Homme algavad Tallinnas 20 neljandad vanalinna päevad, Tõnu Karjatse räägib, mis Kawasand Vanalinnapäevad algavad ametlikult homme kell kolm raekoja platsil puhkpillihelide saatel. Sellele järgneb juba traditsiooniks kujunev kontoritöötajate võidujooks ehk rätreis. Pühapäevaseks lõpu ürituseks on maikrahvi valimine ja kontsert, milles Hortus Musicus püüab külalismuusikute abiga leida valemit rokkmuusika esitamiseks keskaegses võtmes. Ehkki tänavune vanalinna päevade eelarve on varasematega võrreldes kesisem 2,2 miljonit krooni lubab linnavalitsuse korraldustoimkond hea seista selle eest, et teave ürituste kohta jõuaks iga külastajani. Vanalinna päevade projektijuht Lauri Aav. Meie suureks eesmärgiks on need inimesed, kes raekoja platsi saabuvad, saaksid siit võimalikult ruttu adekvaatse info kätte, kuhu edasi minna. Me üritame luua vanalinna päevade infocum raekoja platsi, kus kõik inimesed saaksid endale siis tasuta vanalinna päevade kava, mis meil on see aasta nii inglise keeles kui eesti keeles. Lisaks sellele tasuta Kesklinna sõnumite lehe, kus on vanalinna päevade täielik kava sees, nii et nad ei peaks siis mitte ainult seisma kuskil tänavanurgal tungeldas ja püüdma plakati pealt lugeda, et kuhu järgmisena minna vaid saatekava kätte ja vaatate, kuhu ta järgmiseks läheb. Suuremaid uuendusi võrreldes eelmiste aastatega tänava vanalinna päevadel pole. Üritusi on kokku ligi 300 suuremad neist reedene kirikute vaimulikust muusikast. Ja laupäeval toimub muuseumide päev, kus muuseumides toimub kontserte jututubasid. Tuleval aastal on vanalinna päevadel omamoodi juubel, siis peetakse nüüd juba 20 viiendat korda. Uurisin Kesklinna vanem Kalev kallalt, kas linnavalitsus on loobunud mõttest korraldada vanalinna päevade raames mõni suurem festival. Järgmisel vanalinna päevadel juubelipäevadel oleks mõte varakult ette valmistada, viia läbi uuringud ja teha üks niisugune korralik vanalinnateemaline seminar, kus oleks ka rahvusvaheliselt ja teistest riikidest spetsialistid kaasatud. Võib-olla see oleks aga, ja teisalt vanalinna päevad täna on mõeldud ikkagi kõigile inimestele, et nad saaksid osa ükskõik millisest üritust ja, ja selle raames veel suuremat festivali korraldada, mis tõmbaks siis tähelepanu endale? Probleem pole lõpuni vaieldud, aga praegu tundub, et sellist päris õige ei ole. Et vanalinna päevade raames on õigem teha mingisugune tugevat kaalu oma just nimelt vanalinna ja selle kaitsega seonduvat konverentsid ja võib-olla tulevikus võiks need saada traditsiooniks. Esimese taolise aruteluna toimub täna matkamajas konverents vanalinna tuleviku teemal. Ajaloolase ja arheoloogi Jaan Tamme sõnutsi võib Unesco vanalinna oma pärandi kaitse nimistust välja heita, kuna praegused detailplaneeringud seavad selle staatuse tõsiselt ohtu. Põllumajandusministeerium hoiatas täna kihulaste rünnakute eest Lõuna ja Kagu-Eestis. Pressiesindaja teatel helistas täna ministeeriumisse Kagu-Eesti talunikes, andis teada suurenenud Gyulaste hulgast sellest lähtuvalt paluma loomapidajatel olla tähelepanelikud ja hoida loomi võimalusel laudas, karjatada neid öösel ning kasutada sobilikke putukatõrjevahendeid nii laudas kui loomadel. Õlles ministeeriumi veterinaar- ja toiduosakonna veterinaartegevuse büroo juhataja Pille Tammemägi. Läti toidu- ja veterinaaramet teatas eile, et Gyulaste rünnakute tõttu on riigi kogunud 479 veist ja 11 hobust, aga ka lambaid ja sigu. Gyulaste ootamatult suur hulk on tingitud niiskusest ja soojusest ning nende rünnak võib jätkuda veel paar nädalat, teatas ministeerium. Kihulased on sääsetaolised putukad, kes näevad välja kui väikesed mustad. Erinevalt sääskedest eraldab kihulane nõelates toksilisi fermente, millest inimesele tekib ainult nahapunetus, kuid loom, kui teda ründab suur hulk putukaid, sureb mürgituse tagajärjel. Lääne politseiprefektuur teatab täna kella veidi enne kella kolme põgenesid Rapla arestimaja jalutushoovist kaks Tallinnast pärit meest. Sergei kurusko sündinud 71. aastal ja Ruslan Prokopenko sündinud 70. aastal. Mõlemaid mehi varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest Eestimaa eri kohtades. Kuidas põgenemine võimalikuks sai, on selgitamisel. Lääne politseiprefektuur palun elanikkonna abi põgenike leidmisel. Kõigil, kes omavad mingit informatsiooni nimetatud isikute asukoha kohta, palutakse sellest teada anda politsei tasuta lühinumbril 110. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on meil vähese pilvisusega kuiv ilm, mõnel pool on udu. Sooja on kaks kuni kuus kraadi, maapinnal on õhutemperatuur mitmel pool null kuni miinus kaks kraadi. Homme hommikupoole on vahelduva pilvisusega sademeteta. Pärast lõunat pilvisus tiheneb ja Lääne-Eestis sajab mitmel pool vihma. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on meil homme 14 kuni 18 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16104. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.