Vene pühapäeva nagu A kujunduse põhjal juba järeldada võisite tuleb nüüd juttu rahast külmete rahapuudusest või sellest, kuhu üleliigset raha paigutada. Järgnevate sele sarja saadete jooksul asume tutvustama teile esimesest jaanuarist ka Eestis käivaid euromünte sest lisaks eesti oma Euromentidele hakkab siin ringlema kõigi teiste eurotsooni riikide münte. Püüame teha neid tutvustusi ekspertide abiga ja selle kaudu ühtlasi rääkida lahti müntide rahvuslikul küljel kujutatud sümboleid Nende riikide ajaloo ja kultuuri kaudu. Täna sukelduma spetsialistide abiga müntide ajalukku. Samuti kõneleme euro sünnist ja sellest, miks ühetaoliste paberrahade kõrvale üldse tekkisid rahvusliku küljega euromündid. Saate lõpuks kõlab ka küsimus kuulajatele. Vastates sellele võite võita Eesti panga meene, auhindu. Ja vestluskaaslasteks, meil on siin täna kompetentsed asjatundjad, Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roose. Tere. Tere. Ja Ivar Leimus, ajaloomuuseumi teadur, kes on ka tuntud numismaatik ja vist peaks olema veel balti numismaatik ühingu esimees. Olin olnud nii, tere, tere ja peale sellega ülikoolikaaslane. Nii et alustame siis seda ja alustame võib-olla üsna kaugelt. Millal raha tekkis, Ivar? Ei mäleta? Ei mäleta, keegi ei mäleta ammu oravanahkadest on räägitud ja nii edasi ja noh, see on kõik niisugune asi, mida, millest võibki rääkima jääda, aga mida, keegi ei suuda ju tõestada, et kui me nüüd no ja raha on ju see asi, mille vastu saab kõiki teisi asju. Põhimõtteliselt definitsioon niisugune. Ja sellisena kahtlemata ajaloo vältel on kõikvõimalikke ekvivalente kasutatud, aga alustaks millestki mündi sarnasest oma juttu, sest muidu me läheme kuhugi mammutiküttide kõnnumaale oma jutuga välja ja sealt tagasi on raske. Võid leida, no ongi ju nii, et tegelikult mündid olid esimesed rahad, sest paberrahad tulid ju ilmselt hiljem. Missugune on kõige vanem münt, mida me teame või mis on leitud? No üldiselt arvatakse, neid hakati tegema millalgi kaheksandal sajandil enne Kristust Väike-Aasias lüüdja riigis ja sealt, Lewis pärslased võtsid asja üle ja kreeklased ja nii ta läks. Ja millal siis Eestis hakati münte lööma? Lööma hakati neid tunduvalt hiljem kui kasutama, nii et millest me siis räägime, kas kasutusest? No alustame ehk siis kasutusest, et meil on ju leitud päris kaugete maade münte siin maapõuest. Ja seda kindlasti, kui nüüd esimestest rahadest rääkida, mis Eestisse jõudsid, siis need olid ilmsed roomarahad. Aga milleks neid siin kasutada? Ei, see on hoopis teine küsimus, ma ei usu, et rahaks sellepärast et need on leitud, esiteks väga vähe vasest, nende väärtus ei olnud sellisena ka väga suur, pigem oli see mingi tooraine, millest mõne sule võis valmistada. Aga küll läheb meil ikka asi väga tõsiselt lahti, umbes 800. aasta paiku. Tähendab mitte meil üksi kogu Põhja-Euroopa järsku. No võib-olla mitte nii järsku, aga siiski küllaltki järsku tekivad kaubasuhted, kali kraadiga, no ilmselt on siin mitu põhjust, ühelt poolt oldi valmis siitpoolt sinna midagi viima, teiselt poolt tekkis seal nõudmine. Kalifaat jõudis sellise rikkuse astmeni, kus iga mees võis endale juba midagi lubada isegi habemeajaja, rääkimata siis ütleme vanematest meestest, kelle varanduse tulid ikka tol ajal ka miljonites ja miljonites. Ja vaat siis läheb lahti, siin Põhja-Euroopaga niisugune vägev vägev kaubavahetus, mis hõlmab Skandinaaviat, hõlmab ütleme, lääneslaavi alasid, Poolat, Ida-Saksamaad, mis oli just lääneslaavi ala, Baltimaid, Venemaad loomulikult, eks ole, kes oli ju tee peal nii, nii niipidi, risti ja põiki, aga no mis on Venemaa tol ajal Venemaal meie sugulashõimud, nii et kui me ütleme, kui me hakkame siin Volga kaubatee poole minema, siis me räägime ainult ainult soome-ugri ja pärast, noh pisut juba ka, eks ole, volga soome keelt, aga üldiselt sai keelega väga hästi hakkama, mis näitab. Meil oli väga lihtne seda kauplemist siin korraldada ja ilmselt käisse tol ajal kuidagi niimoodi kahte moodi, et ühtepidi niisugused suured kaubakaravanid noh, mis on karavani ilmtingimata ei pea kujutlema seal eesleid ja kaameleid, vaid tavaliselt käis laevadega, kaupmeeste seltskond tuli kokku kusagil näiteks Pirkast, eks ole. Võttis retke ette, sõitis kuhugi, algul, siis Paktarisse hiljem ütleme seal 10. sajandil Kesk-Aasiasse sinna ta päris kohale jõudnud, sellepärast et vahepeal olid juba Volga bulgaarlased, kes islami usk olid astunud, sõitis sinna ja seal siis sõlmiti, tehingud. Saadi raha, sest no mida, sinna viidi nahku peamiselt karusnahku, see on alati olnud staatuse sümbol. Nii et tänapäeval pole selles mõttes midagi uut. Kui, kui kaunid daamid eriti hinnalistest karusnahkadest teatrisse lähevad, siis Bagdadis tehti seda juba 1200 aastat tagasi, võib-olla mitte teatrisse mindud, aga kuhugi mujale näiteks turule, kuhu ka praegu võib kasukaga minna. Ja, ja siis vahetasid seal nende tirtsamite vastu kõikuma saarlased, relvad, veel orjad. Ja Dirhami tuli ikka päris palju, sest ta aasia maksujõud oli suur ja langi kirjutab, et kui ta sai 10000 Dirhamisse kaupmees, siis ta ostis naisele ühe kaelakäigu sai 20000 teise ja nii edasi ja nii edasi. Ja teine niisugune kauplemine kauplemisviis oli siis hõimud hõimule, et liikus nagu käest kätte ühelt kohalikult turult teisele ühest niisugusest kaubavahetuskohast teise ja, ja ka sedamoodi käis kaubategu ja sedamoodi jõudis Euroopasse ma julgedele täpselt öelda, aga ütleme näiteks kuni 1000 tonni idamaist hõbedat umbes 200 aasta jooksul, mis on tohutu hulk. See on muidugi niisugune matemaatiline arvutus, aga isegi kui ta oleks, ütleme, koha võrra eksitud, siis ka isegi 100 tonni on ikka päris pöörane. Pöörane kogus sellepärast et ühe, ühe niukse mündi eest, mis kaalus umbes kolm grammi, sai osta ühe naha. Ühe karusnaha, see tähendab seda, ütleme ühe oravat. Nii et kui me nüüd korrutame ära, siis me ma ei tea, kui mitusada miljonit või miljardit oravat, eks ole, kes oma naha turule viisid. Ja muid muid kaupu muidugi ka. Aga see kaubavahetus oli ikka tohutu suur. Ja siis Hetkel keerab see kaubavahetus oma otsa ringi, sellepärast et Lääne-Euroopa ärkab. Tekib täpselt sama sama situatsioon, eks ole, rikkus hakkab kogunema, linnud hakkavad kasvama, Euroopa hakkab paisuma, vaeseid poegi ja pärijaid pole enam kuhugi panna. Algam trangna otsesten algab kiriklik poliitiline ja kaubanduslik-majanduslike ekspansiooni ja see tuleb koos misjonäridega koos rahaga. Ja täpselt 10. sajandi lõpul keeratakse majandussuhtlusringi kõigepealt Taanis ja Poolas kui kõige lähemad läänele siis Rootsis ja kes on järgmine, arvake ära? Loomulikult Eesti ja Läti ja siis lõpuks ka Venemaa. Ka Venemaa läheb Euroopasse juba umbes aastal 1030 40. Ja siis tuleb meil seal Lääne-Euroopa hõberaha tohututes kogustes siis umbes sama palju nagu enne idast ka umbes 200 aasta jooksul Eestisse võib natuke lühema aja jooksul. Viis kui saksa kaup meid uuesti meile joovad kusagil aastal 1190 ja toovad endaga kaasa Djodorisi teised mehed ja lõpuks siis ristirüütlid ja, ja siis, kui tulevad taanlased ja kui ehitatakse linnad, vaat siis on äkki vaja oma raha, sellepärast et siis tekib oma turg ja väliskaubandus läheb eelhansakaupmehe kätte. Nii teeme siin nüüd pausi, enne kui me räägime nendest rahadest, mis Eestimaa pinnal sündinud ja vahepeal küsima Raitraažida käest, et kas ajalooline sissevaade rahandusse oleks kuidagi kohaldatav tänasel päeval arvestades seda, et Euroopa Liidu rahast on kujunemas maailma valuuta, siiamaani oli selleks dollar. Aga nüüd on euro tulnud tema kõrval, et need liikumised läänest itta ja idast läände on üsna sarnased. Ja kindlasti mul mulle oli see seks kurssi on praegu väga-väga huvitav, et et nagu tihtipeale professionaalse loolase seletus annab kiiresti vastu vastused väga keerulistele küsimustele. Et aga eks see situatsioon on, on suuresti suuresti sarnane, et võib olla niisugune. Aga ma isegi ei julge öelda, et on põhimõtteline erinevus, aga erinevus on selles, et niisugusi võimsaid suundi mida siin kirjeldati, et noh, tänapäeval ei ole, et et selle üldise suuna üldine nimetus on globaliseerumine, et ütleme, et kõik kohad on head, kus teenida annab on nad siis lõunas, idas, läänes põhjas. Et on, see on võib-olla niisugune eripära. Samas on, on täitsa selge see, et ühe või teise riigikeskselt, kui seda niisugust makroökonoomilist arengut vaadata, siis tegelikult need niisugused munad on ka kindlasti olemas ja võib-olla ainuke vahe on, et kui kui siin härra Lõhmus rääkis siin aastasadade lõikes niisugusi niisugust või kirjelda seda protsessi, et nüüd nad on siis tõenäoliselt ühe ühe majandus kli lõikes Liigutakse liigutakse ühest, ütleme silmaga kaarest teise suunda ja Eesti puhul on seda võib-olla natuke raske veel tuvastada, sest Eesti majandus on noor. Aga meie põhjanaaber näiteks Soome siin on küll küll hea näide, kuidas kuidas, ütleme siin viimastel aastatel, noh, niisugune väga võimas ida või aasia suund on, on tekkinud hästi kiiresti, on arenenud ja ja ütleme tänapäeva Soome majanduses väga võimsalt, domineerib. Ja läheme nüüd veel tagasi ajalukku, enne kui me jõuame euro kehtestamiseni, õieti ideeni selle ühisraha kasutuselevõtust, et Ivar, sa ütlesid, eksivad, et see oli siis kusagil 13. sajandi alguses, kui ka ilmselt siin Eestis Eesti pinnal hakati mingeid rahasid, münte. Lööma just nii see oligi ja ilmselt kõige esimene valitseja, kes siin raha lõi, oligi Valdemar. Sest me ju teame, et 1209 siis ta tuli siia Tallinna alla, võitis lahingu ja hakkas üles Toompeale ehitama, Toompea, see tähendab toomemäele tooma. Toomi ei olnud aga ehitama siis taanlaste kivilinnust ja ilmselt seoses sellega. Noh, ja siis oli ju see võiduristimine sakslastega, et kes saab eestlased oma oma ristitud, enda ristitud, see saab ka nad enda poliitilisse sõltuvusse. Ja ilmselt kõigega seoses ehitustöödega ristimisega seoses läks seal siin kohapeal raha vaja. Ühesõnaga ta hakkas seda tõesti siin kohe lööma. Tõesti, lõi lühikest aega ja vist lõi siin oma raha ka tema asetäitja Lundi peapiiskop Andreas suure seal need rahad on muidugi hästi hästi haruldased. Aga siis juba Margareta ajast peale. Siis läheb nagu tõeline rahalöömine lahti siin Tallinnas aastast 1265, enne oli ta vist ka vahepeal natuke, aga siis läheb jah, niimoodi massiliselt, massiliselt hakkab raha liikuma ja, ja mitte ainult Tallinnas, vaid seda hakatakse tegema ka Tartus kusagil 13 sajandi keskpaiku. Juba piiskop hakkab tegema niukseid hästi, pisikesed niukesed, umbes 0,1 grammi kaaluvad hästi õhukesed ja neid ilmselt ka suurte summade puhul ei saanud lugeda ükshaaval. Noh, võib-olla saiakese sai ükshaaval lugedes osta nende eest, aga, aga maja ostmisel pidi ikka kaaluma. Loogika ütleb, et kuna meil olid võõramaised vallutajad, siis teised suured riigid, et miks nad siis üldse siin rahaleid, miks ei kasutatud siis oma riigi raha siin? No esiteks noh, kui me võtame tolleaegset tolleaegse logistika, eks ole, võtame tolleaegseid liiklusolud, võtame kuidas inimesed, kuidas kaubad liikusid, liikusid kaks korda aastas kevadel ja sügisel. Talvel laevad ei käinud ja see tähendab seda, et lihtlabaselt oleks tulnud kaks pikka perioodi, kus poleks raha olnud, näiteks teiseks, kus sa siis seda panka ju ei olnud, eks ole, kus sa seda tohutut rahahunnikut siis hoiad, mille sa kohale viid, ütleme kuskilt juhatajast Teits kompaniist, eks ole, tonnide viisi näiteks münte tol ajal, nii et neid oli ikka praktiline koha peal teha. Aga millal hakkasid siin levima ka nende teiste riikide raha, et ma kujutan ette, kas näiteks Rootsi ajal või Poola ajal? No vot see majandus või õieti rahanduse ajalugu, mündindus, ajalugu on tegelikult poliitilise ajalooga äärmiselt tihedalt seotud. Et kui me nüüd ütleme, et noh, vaat sõitsid, et miks nad oma oma rahasid aga, aga mis, missuguse oma rahasid, need võõrad valitsejad oleksid pidanud siia tooma, sest nad olid omavalitsejad, neil olid omad riigid siin ja tolleaegse Šodaali nad olid kõik riigivürstid, siis see tähendab seda tallusid ainult saksa keisri, nad said need need maad Saksa keisri käest ja vaat riigivürstide õigus oma raha lüüa. Ja see oli niisugune kõrge õigused, et noh, et oleks olnud piinlik seda kasutamata ta jätta lausa. Nii et selles mõttes nad pidid oma raha lööma. Aga võõras raha tol ajal, ütleme ordu ajal oma riik. Me võime ordu ajal minu arust rahulikult rääkida oma riiklasest mitte-eestlaste omariikluse eest, aga geograafilises mõttes omariiklus oli täiesti olemas. Me olime muidugi Saksa-Rooma Püha keisririigi osa, aga, aga see oli nii kauge kauge seos, et see nagu oluliselt midagi tähendanud. Ja siis, alles hiljem ütleme kui, kui tõesti pärast Liivi sõda poliitiline olukord siin täiesti muutub, siis tasapisi jah, rootslased kehtestas vaat siin oma raha, poolakad kehtestavad oma raha. Aga see on ka veel nii, et ikkagi kohalikud müntlad tegutsevad, ütleme, riialased löövad Riia vapiga. Tõsi küll, algul Poola ja hiljem Rootsi Rootsi kuninga nimel raha ja, ja tallinlased löövad ikka piga, ehkki Rootsi Rootsi kuninga nimel raha, nii et teatav niisugune autonoomia noh olgugi et väline autonoomia aga autonoomne siiski säilib ja ma ei tea, kas nüüd sobiv koht seda öeldes selles seoses, aga, aga üldiselt on ju niimoodi, et kelle riik selle raha No see oli nüüd vihje natukene Euroopa Liidu ühtlustada või unifitseerida tendentsi suunas, aga kas siis ütleme, Vene tsaaririigi võimu alla sattumine tõi meile siis vene raha noh, nii-öelda ainsa rahana siin Vot, isegi Venemaa oli 18. sajandil suhteliselt demokraatlik maa ja vaatas hästi tugevasti läände mis tähendas seda, et ei, ei olnud terve, 18. sajandi oli loomulikult meil vene raha ja ikka ikka, aga, aga selle kõrval kogu see muu Euroopa niisugune noh, Nonii vahetusraha põhiliselt vahetusrahaga, eriti siis ütleme, suuremad münditaalseid, näiteks õigused, Ducati käisid kogu aeg ja noh, sellise rahvusvahelise valuuta nad jäidki käibima, aga ütleme isegi peenrahakäibes ja ja see oli kogunise Lääne-Euroopas omapärane rahaarvestus oli siin nii levinud, et Elisa veeta Peeter Esimese tütar, kes oli siis keisrihinnaks 18. sajandi keskel, tema ju tegi balti kubermangude jaoks spetsiaalse mündiseeria niukseid Livoneesid ja mis olid siis küll tsaari kotkapildiga, aga, aga olitaaler süsteemis ainuke häda oli see, et et seal oli nagu kuidagi seda rubla vahekord tagurpidi arvestatud, protsent tagurpidi võetud, mis tähendas seda, et nad tegid kahjudega raha ja siis, kui nad seda märkasid, nad lõpetasid selle kohe ära. Aga et isegi Vene riigis on Eestil oma rahadega No miks me Vene riigi siia sisse tõin, sest ma tahaks nüüd natukene, aga meie saate tõest rääkida teie mõlemaga vahepeal mõtlesime panna nimeks kull ja kiri, no ilmselt see on seotud vene võimuga, et siis tuli see mõiste kull ja kiri, sest sellel vene rahal oli selgelt oli see kull seal v2 pealine kotkas ühel pool ja teisel pool siis vääring just just nii, et sellest ei tulnud, aga me siis nüüd mõtlesime, et noh, kuna euromündid ei ole nii selgelt kull ja kiri seda nimetada kulliks sel juhul, kui seal mõni monarhi pea on. Hakkasime kaaluma, et kas panna siis nimeks avers Evers ja siis lõpuks jäime reverse juurde, kuna tundub, et see rahvuslik külg on tagakülg. Mida te ütlete, Rait Roos, on see tagakülg või on see esikülg? Jah, see on nii imelik, kui see ka pole. See on vaieldav, et eri riikides on sellele terminile laavers reas erinev sisu. Ehk mis on siis tähtsam, kas nii väärtus seal peal või siis nii-öelda ütleme, emiteerija emitent, tema määratlus et selle terminiga on raske raske opereerida, teri eri keeltes, on tal nagu ma ütlesin, eri sisu, aga nii jah, on, on Eestis on asja asja siis käsitletud asjast aru saadud. Nii et selles mõttes on see, see lähenemine õige, aga mina ei ole küll asjatundja, aga ütleme meeles kooliõpetaja soovitus, et poisid ja tüdrukud, et vähegi võimalik, vältige võõrsõnu. Nojah, ja sellepärast meil on olnud kimbatus, kas öelda aversuja vers reverse reverse Ivar leivas ütleb kindlasti, et see teine variant on õige. Aga ma ei anna talle selleks keeleliseks mõttevahetuseks sõna, vaid ma küsiksin nüüd seda, millega me jõuame lähemale europroblemaatikale, et kas on ka varem käibinud selliseid üleriiklike rahasid tähendab mingitel suurematel aladel riikide liidus. Me võime muidugi siin öelda, nõukogude liit, eks ju, või saksa, kolmas rikke koos käibis kogu sellel vallutatud alal ikkagi Saksa raha. Et kas seda on ka ajaloost teada, et kas mõni muu riikide liit on ka kehtestanud ühist raha. Noh, kui ma siin algul rääkisin nendest abirahadest ja Lääne-Euroopa dinaaridest, mis käib meil siis enne omariikluse teket sel juhul, need olid ju maailmarahad ja nad käisid ju ikkagi ütleme mitte väiksemas osas planeedist kui praegu, euro, pigem vastupidi. Ja ütleme hiljem keskajal, loomulikult muutub see asi hästi lokaalseks, sest keskaeg tähendab killustamist, igal riigil on oma raha, aga samas ikkagi tekivad juba 14. sajandil tekivad niuksed mündiliidud, mis siis üritavad üheskoos nihukest ühist mündipoliitikat ajada, eriti siin Põhja-Saksa ja mujal ka muidugi mitte ainult Põhja-Saksamaal. Ja ütleme 16 sajandi keskpaiku juba Saksamaal on suured mündiliidud, kus siis võetakse vastu otsuseid kogu Saksamaal, aga Saksamaad ei ole ju, eks ole, on olemas tohutu hunnik igasuguseid pisikesi riigikesi ja kogu sellel Saksamaal, siis kes siis sellega liituvad, eks ole, kehtib niisugune ühine mündi standard lüüakse ühesuguse väärtusega münti, neil on mingi ühine kujunduslik element. Ja hiljem muidugi hiljem on seda väga palju, eriti 19. sajandil algab 19. sajandi teisel poolel Skandinaaviamaad teevad oma mündiliidu siis krooni krooni alusel siis no Venemaa, eks ole, ju ühildab oma rubla ju prantsuse frangi iga näiteks ja tekivad niisugused suured suured üle Euroopa ülemaailmset protsessid, kus siis üritatakse niisugust raha ühtsust või ühisust luua. Ma teeks ühe väikse väikse täpsustuse siia juurde, et väga-väga huvitav periood, mille peale siin Ivar vihjas, on tegelikult olnud just ka 119. sajandi lõpp ja ja, ja 20. sajandi algul enne esimest maailmasõda, kus tegelikult jõuti ju ütleme nii-öelda makroökonoomilisest mõttes jõuti väga lähedal niisuguse asjaga nagu maailma raha, kulla etalon, tähendab mis tuli tuli just need näited, mis sa tõid. Ja kõik need olid sulle aluseks. Jah, selles protsessis ja nüüd ütleme nii, et tagantjärgi vaadates ja seal on põhjusi väga-väga palju, et miks see protsess nagu lakkas või sai tagasilöögi, ütleme, sest on kindlasti kindlasti kahju. Et aga tegelikult väärtuse mõõdu mõistes oldi sellele peaaegu sellele maailmarahale väga-väga ligidalt läks. Ja kui ei oleks riigid agressiivsed olnud, tõenäoliselt oleks teretulnud. Kaks maailmasõda on olnud need, mis on takistanud sellest ühtsele rahale üleminekut, ei võimaldanud samal ajal dollareid ikkagi kujuneda maailmavaluutaks. Ma ei annaks Ivarile võimalust Eesti rahast rääkida seekord vaid me jätaksime selle sinna sarja lõpuossa, kui me räägime ka ühtlasi eesti oma eurost ja eesti oma euromüntidest. Aga kui ma jätkaksin siukest, Rait Roos lõpetas, et tõepoolest siis ei õnnestunud enne esimest maailmasõda enne teist maailmasõda, see oli üldse võimatu, sest meil oli olemas valitseja, kes tahtis oma raha kehtestada kõikjal. Aga siiski, Euroopa Liit, saksa, prantsuse erava või terase ühendusse sündis üsna pea pärast sõda. Aga ühisest rahast hakati ikkagi tõsisemalt mõtlema alles aastakümneid hiljem. Mis takistas siis seda, miks ei võetud kohe kasutusele ka sellest tuumik-Euroopa liidus ühist raha? Eks päris täpselt on raske öelda, aga eks suuresti on põhjus on selles, et raha ju tegelikult on niisugune omapärane peegeldus mingisugustest odavamatest. Ja ütleme, stabiilsematest, sotsiaalsetest suhetest. Ja kui Euroopa söe ja teraseliit nii-öelda startis, eks ole, siis ju tegelikult ei tol ajal ega praegu ei tee keegi saladust, et eesmärk oli kokku leppida, et vältida neid kohutavaid ja kümneid riike, laastavaid konflikte. Ütleme nii, et eos oli see oma raha idee tegelikult ka olemas või teatud mõttes peidetud kujul. Lüütilisemad inimesed ja, ja teadvuslikumad inimesed sellest sellest juba rääkisid tol ajal. Aga üldine see majanduslik olukord oli, oli, oli ülimalt keeruline, et ütleme ju nii, et Ivar siin ajaloolasena täpsustab mind, aga, aga üle poole Euroopa maatasa tehtud oli varemetes. Esimestest nii-öelda olulistest tarbekaupadest oli puudus, röövlid olid kõik kuskil mujal ja niisuguses olukorras on ikkagi see, see raha on tegelikult sekundaarne. Et ma pakun siin täitsa meelevaldse seletuse välja. Paljudes riikides toimus, toimus niisugune huvitav asi, mis on ka Eestis toimunud, et et eriti kui kuskilt nii-öelda august tullakse välja, siis enne imet see pane asi raha muutub niisuguseks väga emotsionaalseks sümboliks. Väga-väga kulukad näited on minu arvates meie põhjanaabrid soomlased ja muidugi eelkõige Saksamaa. Mõlemas riigis oli Ok Marko omas mingisugust väga-väga erilist staatust mitte ainult ühele põlvkonnale, vaid tegelikult kahele põlvkonnale. Nii et kõik, kõik niisugused, ütleme siis küll. Macro enamik arengu seisukohalt kaudset asjaolud kindlasti takistasid, sest et see on ühine ühine raha, euro olgem ka ausad, et see, see ei ole tulnud nii-öelda siledat parki eriti mööda, vaid vaid läbi väga keeruliste-raskete, väga pikaaegsete diskussioonide vaidluste, mis seal salata, konfliktide ütleme nii, et aeg küps. Nojah, selle taustal on ju Euroopa integratsiooni süvenemine ja sealsed teatud etapil vabaturu tingimustes tahes-tahtmata muutub see vältimatuks, et ühine raha kasutusele võetakse. Ja tegelikult ta võeti siis kasutusele 1999 kui ma õigesti mäletan. Ei, see tuli ikkagi, ütleme selles praeguses eurotsoonist tuli ringlusesse 2002. Jah, aga 1999 nagu oli see otsus otsus et see oli see üks meelekohti ja siis edasi, onju euro ju väga kiiresti levinud, eurotsoon on kogu aeg laienenud, kuid teisalt on osariike, kes oma majanduslike võimaluste poolest võiksid sinna kuuluda, jäänud sellest kõrvale. Mis on siis sellel eurol viga? Ei kindlasti viga midagi ei ole, aga ütleme, Euroopa Liit eos on lähtunud väga olulistest põhimõtetest millest üks, mida üsna sageli küll kiputakse unustama just näiteks praegusel ajal Eestis on see, et liidu liikmed on suveräänsed ja ütleme nii, et see, millise, millise otsuse on teinud Ühendkuningriigi või Suurbritannia valitsus või Taani ja Rootsi rahvas läbi referendumi. Seda niisuguse suveräänse otsusena käsitletakse. Keegi väga ei tahagi sinna sekkuda ja ütleme, et ei peeta heaks tooniks. Üks eelkõige need kolm ütleme siis hästi kõrgelt arenenud riike on siiamaani evolutsioonist kõrvale jäänud. Konkreetsed vastused tulevad ilmselt just just sealt, kui me hakkame uurima seda riigi nii öelda rahvuslikust häälestatust, nende ütleme siis lähi ajalugu ja ütleme nii, et eks igal igal igal riigil ja rahval on, on omamoodi kompleksid. Kompleks ei ole ju alati mitte mitte negatiivne asi ja paljuski on, on tegemist niisuguse sotsiaalpsühholoogilise olukorraga. Et samas Euroopa Liit võtab, suhtub sellesse situatsiooni rahulikult ja ja see sõnum antud nendele nendele riikidele kõlab väga, inimlikult lihtsaks, lihtsalt, et jah, palun võtke aega, arutage ja mõelge Siia võiks lisada, et kaks märkimisväärset Euroopa riiki üldse ei kuulu Euroopa Liit, Norra ja Šveits kelle elatustase aga millest üldse Euroopas kõige kõrgem hetkel. Nii et eks nad ole rahvuslikud, otsesed, aga eesti tegi nüüd oma rahvusliku otsuse tegija juba tegelikult üsna üsna algstaadiumis, aga ei õnnestunud meil oma rahandust enne lihtsalt saada selles sellise tervise juurde, et neid aktsepteeritakse, sellel on küllaltki ranged kriteeriumid, mille alusel eurotsooni pääseb, ei hakka nüüd nendest üksikasjalikult rääkida, meil on nagu läbitud etapp meie oma saatesarjas, tahaksime ikkagi keskenduda inimeste teavitamisel, informeerimisele, eurost ja eelkõige euromüntidest, sest see euro paberraha on ju kõigi jaoks ühesugune. Et siin ei ole midagi rahvuslikult erinevat ja ütleme ka tema oma suuruselt ja kujunduselt on küllaltki selline poliitiliselt korrektne, ütleme niimoodi, et seal eelistata kedagi, eriti Ivar ei ole ise rahaspetsialist, aga kuidas ta nüüd hindab paberraha euro välimust? No nagu sa ütlesid korrektselt igav? Ei midagi erilist? Ei no see sellepärast ongi igav, et on korrektne, seepärast on need väga ilus sümboolika, sillad ja uksed, ehk siis avatus ja läbitavus, aga, aga, aga mitte midagi konkreetset. Jumal hoidku. Aga see seda väga turvaline, nagu võib lugeda nendest Eesti Panga infomaterjalidest. Kindlasti ta on tehnilises tehnoloogilises mõttes üks võimas, võimas valuuta ja ütleme, mis puudutab kõikvõimalikke turvaelemente ja muid võltsimist järel tegemist takistavaid asjaolusid, siis on peaaegu nii-öelda kogu võimalik spekter nende pangatähtede peal. Et samas kunstlikus mõttes jah, on kindlasti palju palju emotsioone, maalsemaid pangatähte ei olnud ja mujal maailmas ka praegu olemas, nii et aga. Isikute pilte ei saanud sinna panna peale, kes oleksid need isikud sel juhul? Ja vaadake, kogu see kogu see euro euro sularaha on tuginenud nii-öelda teisele ühele olulisele printsiibile konsensus. Ja, ja kõik need otsused on niimoodi vastu võetud. Meil siin väikse väikse riigielanikena on, on tegelikult raske aru saada, et siis kas siis tõesti suudetud leida niisugusi tähelepanuväärseid, inimesi, kelle portree oleks sobinud, võtame Bach, Mozart kes iganes, Da Vinci, kuid tuleb välja jah, et, et nii et see riikide ajalugu ja inimeste arusaamine ajaloost on tõepoolest kohati väga-väga erinev. Ja tõesti ei suudetud leida selliseid, ehkki idee oli otsida, otsida selliseid väljapaistvaid inimesi. Ma lisaksin võib-olla seda, et põhimõtteliselt on ju euro eurokujundus peabki olema erinev kõigi rahvusvaluutade kujundusesse juba sellepärast, et rahvusvaluuta propageerib oma rahvusriik, ehkki selle saavutusi, selle tegelasi selle minu pärast majandusharusid, nagu siin sõjaeelset Eesti kroonid ja nii edasi. Euro on täpselt vastupidi ja Euroopa liidus on rohkem riike kui euro sidunud erinevas nominaalväärtuses, nii et me ei saa kuidagi seda jagada niimoodi ja kellele suurem, kellele vähem ja, ja kus on need kriteeriumid ja, ja sealt see ongi. Aga nii-öelda rahvuslik aur lasti siis välja müntide kaudu. Kas nii? Ja see on ka omamoodi omamoodi jällegi niisugune kompromiss mis tulenes sealt pangatähtede poolelt ja tõsi, siiamaani vaieldakse, et kas see lähenemine on kõige, ütleme siis praktilisem olnud. Et niisugune asi nagu rahvuslik külg sellel mündil on olemas. Aga see otsus tehti ja mingisugust olulist olulist probleemi või takistust nüüd sellesama rahvusliku külje küljega mündi kasutamisel maksevahendina tõepoolest ei ole. Ja siin on veel see asi ka, et õnnelikud kollektsionäärid, mida nad muidu korjaksid, eks ole, aga nüüd tuleb kogu aeg juurde ja eks ole eesti raha juba tunduvalt kallim. Eesti Eesti eurosent kui saksa eurosent. Kas me oskame öelda, kui palju on erineva kujundusega euromünte tänaseks välja lastud? Päris päris nii-öelda sajaprotsendilise kindlusega ei julge seda öelda, aga see informatsioon, mida nüüd meie valdame ütlevad meile, et hetkel peaks olema ringluses 178 erineva rahvusliku küljega münti. Seal ringluses olevad mündid koosnevad kahest kate teooriast. Üks on see tavaline käibemünt ja teine on siis kas mida eesti keeles kasutada, millist terminit, kas meene või, või mälestusmünt mis on siis äraseletatult ükskord mingi sündmuse või tähtpäeva puhul vermitav küllaltki suures koguses fermitav münt, mis läheb käibesse. Kui me nüüd räägime müntide massist, mis siis Euroopas ja kogu maailmas tegelikult käib, siis see on kindlasti kümnetes tuhandetes tonnides Eesti panus sellesse rahahunniku, see saab olema üsna laik. Kui palju umbes on eesti müntide osatähtsus kõigist euromüntidest. Piinlik tunnistada, aga jään siin täpse vastuse võlgu, see on kindlasti 0,00 midagi taolist protsenti. Aga ja huvitav oli see, kui Ivar rääkisin hõbemüntidest ja hõbemüntide massist siis tuleb ka seda öelda, et isegi see euromüntide kogus, mida me nüüd Eestisse toome ja mida saab olema siis esimeses lähenemises 194 miljonit tükki münti siis nende müntidega Maal jääb sellele hõbeda kogu selle alla, mis kunagi siin riigis on siis ringelnud. Ehk jutt on siis meil kuskil väikse pluss miinusega 1000-st ja 200-st tonnist müntidest, mis siia tuleb. Nii et mulle oli see väga huvitav kuulda, et kunagi on õpetajatel rohkem olla. Jah, mitte küll ainult Eestis üksi, vaid vaid kogu Põhjamaades ja rahvas tuli hästi palju vähem. Aga materjal kõikidele euromüntidel on üks ja see sama. Jah, sulamid on ühed, kõik värvimisabinõud on ühed või nii-öelda läbi ühe templi tulnud, sest nad on äärmiselt standardiseeritud, kvaliteedikontrollisüsteem on äärmiselt standardiseeritud. Nii et eesmärk, et see, see münt, ükskõik missugune, ütleme siis pilt ta seal rahvuslikul küljel ei ole absoluutselt igas riigis, Portugalis, Kreekas Soomes, Saksamaal iga leti juures nii-öelda läheb kaubaks ja iga igas masinas, sest mündid müntide puhul on tänapäeval väga oluline see see masin, mis seda makset nii-öelda vastu võtab ja eelkõige need mündid ongi ju kujundatud. Ma mõtlen nii-öelda tehnoloogilises mõttes, mitte mitte disaini mõttes lähtuvalt selle nende masinate ideoloogiast ja võimalustest. No meie saatesarja üks eesmärke ongi hajutada inimeste pättust senitundmatute rahade ees, et kui Eesti münte meie armsa Eesti kaardiga on 194 miljonit siis on, nagu te ütlesite, raid ikkagi piisaka meres ja kindlasti hakkab meile siia, tulvab, on nagu omal ajal, Ivar ütles, kalifaadi hõberaha hakkab meile tolvama siia ka oli Hispaania ja Malta või mis tahes muu Euroopa riigi, et euroala münte sellepärast et meil käib palju turiste ja kõik nad hakkavad siis oma raha kaasa võtma, ei ole vaja raha vahetada. Nii et selles mõttes me katsume ikkagi kõikide nende euromüntide puhul natukene lähemalt nende disaini või nende kujundust selgitada, sellepärast tõesti mõni neist noh, ma ütleks niimoodi esimesel pilguga näiteks Portugali raha, mida ma olen küll ka käes hoidnud, võib tunduda, et noh, see võib olla mänguraha, ta on kuidagi nii kirev, eks ju, ühe külje pealt. Kui nüüd Ivari käest küsida, et kuidas sa numis maatikuna hindad euromüntide taset, kujundust? Sa oled ise neid kasutanud? Jah, olen kasutanud ka seal, mõned on paremad kui teised, mõned on kindlasti ilusamad kui teised. Jah, aga noh, paremust, et ei saagi ju mõõta nagu, nagu nagu nagu rääkisid, eks ole, nad ühesuguse rasked on nad kõik, eriti meie jaoks, kes me peame, hakkame nüüd rohkem münte kasutama kui seni, sest siiamaani Eestis ikkagi eesti sendid olid ikka väike, väga väikese ostujõuga, aga nii nagu Ivar ütles, ka üks eurosent, Ta on suur raha. Selle eest ikkagi saab juba midagi osta. Eks see euro puhul, kui, kui rääkida niisugustest probleemsemate teemadest, siis tõsi, tuleb tunnistada, et kõige suurem probleem ongi need mündid ja ja mündid siis meie kui tarbija käes. Et tõepoolest, Eesti eesti kroon, mündid on täitunud tugevalt alates siin 95 viiendast aastast ainult niisugust vahetusraha rolli, et ehk Eesti kroon on nihuke tüüpiline pangatähe valuuta. Ja nüüd see situatsioon muutub harjuda sularaha käitlejatel tuleb harjuda ja teistpidi, mis seal salata, ega ta, ega, ega ta ju nii-öelda maksja vahendina kõige mugavam variant kindlasti ei ole. No mina olen ka ise noh, vähemalt kaheksa aastat nüüd eurosid pidanud kasutama eelkõige siin Soome vahet liikudes ja ikkagi see on küllalt keeruline, on tunda, kas nüüd on tegemist seal kümnesendise 20. endisega või, või rääkimata nendest peenematest rahadest. Aga suured mündid on vähemasti suhteliselt selged ja arusaadavad, kaheeurone kahevärviline, nii nagu me teame ja siis ühe euroga ka samamoodi. Kui nüüd üritaks täna seda sissejuhatavat jutu kokku võtta, siin Raitroosa juba tõi välja mõningad. Oled seoses üleminekuga kindlasti, neid on veel palju ja palju, meie rahvas on kõvasti rääkinud sellest, mida seal pangaautomaadist ikka peaks saama, kas alates viiest eurost või 10-st või 20-st eurost, siin on eri riikides on ka erinev praktika ka selles osas münte hakkame me saama igalt poolt. Mündiautomaate meil ilmselt ei tule ega ei ole, aga münte kasutatakse kindlasti palju automaatides. Kuidas sellega probleeme? Ütleme, et kui tuli omal ajal eesti kroon eesti kroonine münt, siis läks nagu Saksamaal hästi kaubaks. Kuidas nüüd on need lood, kas on mingeid äravahetamise kartusi? Ei neid kartusi ele ja neid neid võimalusi ei ole, kuna kuna tegelikult tehnoloogilises mõttes on, on see euro euro münt vaatamata vaatamata oma metallilisele sisule ja ühtlasi ka vormile tegelikult üsna üsna kõrgtehnoloogiline toode. Ja eriti tuleb seda mainida siis ühe ja kaheeuroste müntide puhul tegemist on nii-öelda sändvitš tehnoloog hoogiaga seal niukseid eri eri kihid kokku pandud, millega tagatakse siis hoopis omapärane ütleme siis elektrijuhtivus ja tänapäevaseid mündiautomaadid ja kõik need, mis võtavad siis maksevahendina euromünte vastu ongi niisugustele asjadele üles ehitatud selline mündi automaat, mis nii-öelda münti kaaluks ja mõõdaks tema paksuste diameetrit, selliseid automaate enam pole, vähemasti mitte eurotsoonis ja, ja neid ei tohi kasutada, nii et siin on tegemist palju täiuslikumat aparaatidega ja kindlasti need aparaadid jõuavad Eesti turule. Noh, me teame siin praegu palju, et paljud ettevõtted tunnevad suurt huvi ja valmistavad ette niisuguste mündi, aparaatide hankeid, nii et üsna suure tõenäosusega juba jaanuarikuust me puutume nendega. Ja me teame, et Tallinna tehnikaülikooli elektroonikute töötavad samuti euromüntide tuvastamise tehnoloogia kallal. Jah, uskumatult tublid, tublid, tublid mehed, et minu arvates on see väga-väga niisugune innovatiivne suund ja kui räägitakse, et Eesti teadus ei ole ei ole väga võimekas ja küps, siis on minu arvates väga hea näide vastupidisest. Ma küsiksin päris lõpuks Ivar Leimose käest, et kas euromünte tasub koguda numismaatik? No ei, ei saa öelda, kas tasub, ei tasu, neid kogutakse niuhti teisiti mitte ainult raha pärast, ma arvan, et ka selles mõttes hakatakse ka euromünte koguma, nii nagu kotte, eesti münte ja kroone. Aitäh, tänaseks me sellega alles avame sarja, me kohtume kindlasti mõlema, ka teist keel ka edaspidi juba konkreetsemalt üksikut riikide piirkondade käsitlemisel. Aga meil on ka saate lõpus veel üks küsimus, sest Eesti pank on heatahtlik tegelikult toetanud neid mitmesuguste auhindadega ja me küsime kuulajate käest igas saates ühe küsimuse vitraaže. Te olete ette valmistanud küsimuse? Tegemist on väga keerulise ja raske küsimusega ja küsimus kõlab niimoodi. Millisel euromündil on kujundatud Chaalsete kool ja mis tähtpäevad on see seotud? Vastust otsige siis Prantsusmaalt. Ja ütleme siis niimoodi, et analoogperiood, teine maailmasõda natuke ette ja taha. Loodetavasti selleks ei pea Prantsusmaale sõitma kindlasti mitte. Ja ma kardan igaks juhuks vitraažvee esitatud küsimust, millele saate vastata kuni järgmise neljapäeva hommikupoolik, kuni kas siis meiliaadressil Mart Tummelas Ati härrarboee või postkaardiga ära Evers vikerraadio, Kreutzwaldi 14 üks null üks kaks neli Tallinn. Auhinnad paneb välja Eesti pank ja küsimus kõlab. Millisel euromündil on kujutatud šarlide cool ja mis tähtpäevaga see on seotud. Meie saade kordub kolmapäeva südaööl. Saate helirežissöör on Vivika Ludvig autor Mart Ummelas, kuulmiseni samal ajal nädala pärast ja siis võtame ette Prantsusmaa euromündid.