Oranž Miksmitega Mariantaanet madaamid, temal Bamba tuur, meditšide soost kuningannad Maria ja Katariina Boyczeer läbi aegade on lugematud võimukad ja kaunid naised tegelikult ajaloo lehekülge pööranud mujalgi, mitte ainult Prantsusmaal, kuid sinna viib seekordne lugu. Laari ja selle lisajõgede kalale kallastel seisvatest imepärastest lossidest on siin varemgi juttu olnud, need pakkusid Ingatele ja õukond lastele vaheldust ja ka pelgupaika. Kui elu pealinnas Pariisis liiga rahutuks muutus kümnetesse ja kümnetesse uhketesse lossidesse võis kuningas oma tohutu saatjaskonnaga ette hoiatamata kohale saabuda. Alati pidi kõrgseltskonna vastuvõtuks kõik valmis olema. Jätkus mõne aja jooksul intriigiderohke õukonnaelu ajaloo tegemine ja ohjeldamatu lõbutsemine. Õige mitmeid Taarja oru losse kinkisid Prantsusmaa kuningad oma favoriitidele, kelle olemasolu oli õukonnas kõike muud kui mingi saladus. Just selline oli Looaarilise Jesheri kaldal seisva sõnans lossi õnnelik saatus. Kuued, milles kõlab küll salapäraselt ilusat pühapäeva, siis taaskord vikerraadio, Helgi Erilaid ja. Aja jälg kivis. Laari ja selle lisajõgede orgudes keset metsi ning rahulikku maalilist soodust seisvad tõepoolest kuninglikud residendid näivad otse muinasjuttudest pärinevat. Nende ülesanne on alatiseks kadunud maailm alles hoida ja sellest jutustada. Jäigal torni aknal, sambal rõdul ning kiviga merel on oma lugu või legend. Fenosoo on uhke ja teistest erinev, sest seisab täiega jalgupidi vees. Mis tähendab, et lossist kasvab välja olevatele kivipostidele toetuv sild ülesseeri jõe, mille kaarte kohal kahekorruseline lossihoone jätkub jõe teisele kaldale. Kõrgelt ülalt tehtud värvifoto finantssoost on eriti uskumatu tume peegelsile jõgi, lumi valge, tumedate tornikiivrite ja katustega, loss jõe kaldal, jõe veest moodustunud vallikraavide vahel ja jões eneses. Kaks kaunist lossi aeda. Ümberringi metsade tumeroheline voogav samet. Samal kohal, kus praegusena sooloss seisnud ammustel aegadel Cheri jõe iidne vesiveski rajatud esimest lihtsat hoonet mainitud kirjutatud ürikutes esmakordselt 11. sajandil on teada, et järgmine samal kohal seisnud häärber põletatud 1411 maha et karistada selle omaniku Jean marki ümberkaudse talurahva mässule õhutamise eest 1430.-tega ehitanud Shan häärberi uuesti üles ning kindlustanud kassi ära jäetud veski. Kuid Nonii võlgades siplev pärija Pearmark müünud häärberi 1513. aastal Prantsusmaa tollase kuninga Shal kaheksanda kammer härrale Toma mojeerile aastatel 1515 kuni 1520 lõhkunud põhjer vana häärberi maha ja lasknud selle asemele juba enda väärilise lossi ehitada. See olnud õieti kingitus Bohri naisele. Katrin Press on need, kes siin õnnelikult Prantsusmaad likele uhkeid vastuvõtte korraldanud. Kahel korral käinud lossis isegi kuningas Francois esimene ise. Niisiis Drembrisson, näe, oli fenosoo esimene lossidaam. Loss tõenäoliselt meeldis kuningas Francois esimesele, sest ta võttis selle Ogieri pojalt võlgade katteks endale. Hans suri 1547, tema järglane, kuningas Henry, teine aga kinkis so lossi oma favoriidi lehtiaan Deboizziele. See lossi, ta vajab juba suuremat tähelepanu. Sand varjäärsenjööri tütar on ise tark naine saanud renessansi humanismi põhimõtetele toetuva hariduse, milles olid olulised muusikajahipidamine, kõrgseltskonna kombed, võõrkeeled, vestlusoskuse, tantsimine. Ta abiellus 15 aastasena 1514 endast ligi 40 aastat vanema aadlimehega, kes kuulus kuningas François esimese õukonda, mis tähendas diaani jaoks kuninganna õuedaami rolli. Prantsusmaa õukonnas oli aegadel leinavärviks valge, niisiis hakkas lean pärast oma eaka abikaasa surma kandma valget ja musta värvi rõivaid. Must oli leinaajal samuti lubatud. Mustvalge koloriit sümboliseeris aga ka kuu heledat ja pimedat poolt Sevitas nimele ja andmistuli ju Vana-Rooma jahikuujumalanna Diana nimest. Õukonnaelu käis omasoodu, nagu ka sõjad, mis Euroopas kuidagi lõppeda ei tahtnud. Paavia lahingus aastal 1525 lõid Saksa-Rooma riigi keisriks Karl viienda väed prantsuse armeed ja kuningas Francois esimene võeti vangi, kuninga asemel aga otsustati pantvangidena tema kaks vanimat poega. Printsid saaja on relunaraha maksmiseni ühte süngesse hispaania lossi saata. Printsid olid tol ajal seitsme ja kaheksa aasta vanused. Nende ema surnud ning 1000 poidzeer oli see, kes lapsed lahkumissuudlusega teele saatis. Kui tulevane kuningas Henry teine neli aastat hiljem Prantsusmaale tagasi tuli, tegi François esimene Deanist oma poja koduõpetaja. 1533 abiellus on rii Katariina dimeeritšiga. See oli taas üks naid riikidevahelisi suhteid teenivaid mõistuseabielusid, millesse astujad polnud teineteist iial näinud ja olid alles varases teisme eas. Üks välisriigi saadikuid kirjeldanud Katariina, et umbes nii, kuni Loorde nägu kattis, oli see naine päris kena, kuid paavsti lähisugulane ning ei abiellu määratuid rikkusi kaasa. Mingit keerukat liini pidi olnud Katariina ja tean isegi sugulased, kuid jaanisuhe tulevase kuninga Henri teisega oli hoopis lähedasem kui kuninganna oma. Võiks vist öelda, et selles abielus oli tegelikult kolm inimest sest kõigi Anneli oma verinoorest kuninglikust armukest 18 aastat vanem näidata kaasaegsete kirjapandu põhjal välja hoopis võluvam ja seksikam kui igavavõitu välimusega. Katariina olnud sale ja sportlik, hoidnud end ratsutamisega vormis, kandnud oma puhta valge naha kaitseks väljas alati mustas amet maski joonud igav PÄEV kulda sisaldavat. Miks tuuri kümmelnud eesli piimas ja külmas vees ning maganud istudes, et näole kortse ei tekiks? Ja nii tulnudki noor on riigipeaaegu igal õhtul kuningannat üksijates Leani magamistuppa. Frans esimene suri 1547 ja tema poeg Henry, teine astus Prantsusmaa troonile. Lojaalse ja ustava liitlasena seisis õukonnas tema kõrval arukas ja kogenud andeboidzee kes aitas noorel kuningale olulisi otsuseid teha ning jõudis lühikese aja jooksul õukonna võimuredeli kõrgeimale astmele. Tollane paavst Paulus kolmas kuninganna Katariina-le kingituseks kauni kuldse roosi saatis, ei unustanud ta ka kuningliku armukest diaani, kes sai imelise pärlikee anrii teine kinkis oma jumaldatud armukesele tiitleid kroonijuveele ja kaunis šanosso lossi, mida kuninganna Katariina endale oli igatsenud. Arvate, mida alandatud kuninganna selliseid mänge pealt vaadates tundma pidi? Esimese üheksa abieluaasta jooksul ei sündinud kuninglikus perekonnas ühtki järeltulijat, siis aga saatnud, pean ise kuninga Katariina magamistuppa taibata, siis ilmselt, et kui Katariina lapsi ei saa, võib tema kohale mõni teine kaunis printsess astuda ja siis hüvasti juba 50-le lähenev 1000 poidze. Niisiis saatnudki tärkviaan oma hellitustega üles köetud kuninga Katariina juurde, kes tõi järgneva 12 aasta jooksul ilmale 10 last. Troonipärija küsimus oli lahendatud. Kuid 5559 juhtus õnnetus Pariisis, peetian Riia Katariina 13 aastase tütre Elizabethi ning Hispaania Felipe teise pulmi. Vallid, maske, raadid ja piigiturniir olid kavas. Viimasest võttis Jaani mustvalgetes värvides osaga kuningas Henry teine. Alguses võitis ta kõiki oma vastaseid, kuni noor vürst määrida sadulast maha paiskas. Andrei nõudis revanši ja juhtus nii õnnetult, et tema vastase piik purunes kildudeks, mis tungisid kuninga näkku ja pähe. Pärast võeti välja viis suurt puukildu, üks aga oli tunginud tema silma ja ajju. Kuninganna Katariina oli Henry voodi kõrval ja kuigi anrii kutsunud pidevalt Deani, ei lasknud kuninganna viimast kuninga surivoodi juurde ega kamatustele. Peaaegu hüljatud ja alati tahaplaanile jäetud Katariina time Eritši sai lõpuks oma vihatud rivaalile kätte maksta. Nende poidzee saadeti kaunist sõnast, so lossist päevapealt minema. Leani koduks teine loary jõe orus seisev aneelos, samuti kuningas žanriideise kingitus. Siiagi olid kuningas, armuke sageli õukonnaintriigide eest pagenud. Nende poidzee lahkus siit ilmast 66 aastasena siinsamas Anelossis. Aga siin maailmas pole kombeks kuulsaid lahkunuid rahule jätta. Aastal 2009 on Briti meedias avaldatud kirjutises on öeldud, et Dean Deboidzee põrmu uurimisel leitud tema juustest suure määral kulda, mis viitavad ka surmapõhjusele. Jaanitarvitatud ilu ja nooruse eliksiiri-is oli liiga palju vedelat kulda kuid neli ja pool sajandit tagasi sai sooloss Uuelossidami Katariina di Medici. Meditsiin olid Firenze uusrikaste patriitsi, suguvõsa Euroopa suurimaid pankureid ja rikkus, andis ka tiitleid Firenze urbiino hertsogi tiitlid, näiteks. Biitlid andsid võimu ning heitulimeditšitte suguvõsast paavstide türann ja kaks Prantsusmaa kuningannat Marie nimeditši tarinad. Imeditši Mariest sai anri neljanda teine naine ja kuningas Lui 13. ema juba seitsmeteistkümnendal sajandil Katariinast anriideise naine aastal 1533. Nagu on riid, nii oli ka Katariinat lapsena kui meeridžite võim Firenzes paariks aastaks, kes kloostrites pantvangis hoitud. Mõlemad olid abielludes 14 aastat vanad. Me teame, mis edasi sai. Nime poolest oli Katariina di Medici Prantsusmaa kuninganna kuid tema kuningas Henry teine veetis aega hoopis teised Lean Deboidzee seltsis. Kuni äkki juulis 1559 kuningas Henry teist enam ei olnud. Prantsusmaa uueks kuningaks sai 15 aastane François, teine Katariina Jaanri esimene poeg. Prantsusmaa elas keerulisi aegu kodusõdade jahugenottide ning katoliiklaste vaheliste ususõdade aegu. Katoliiklasi juhtisid Lorääni kiisi hertsogit, kelle nõbu, noor kaunis Šotimaa kuninganna Marie Stewart toodi Prantsusmaale Francois teise abikaasaks. Ikka riigi heaoluks vajalik liit, mille sõlmimisega Prantsusmaa kuningakojal üpris kiire tundus, olevat läbimõeldud intriigid ja keeruline poliitika tänasesse teemasse. Hästi. Emahu Prantsusmaa kuningas, õieti veel laps oli kõhn, kahvatu, jõuetu, surma pitser näol. Ta lahkus siit ilmast juba detsembris 1560. Käes oli Katariina dimeeridži teise poja, üheksa aastase Shar üheksanda valitsemiskord. Ema Katariina püüdis kodusõdade lävel seisvat riiki suurte raskustega ohjes hoida. Pidas läbirääkimisi, rändas mööda Prantsusmaad ringi, kuid asjata. Ususõjad ja veresaunad olid alanud. Jätkusid. Kuningas Shal üheksas lahkus siit ilmast 23 aastasena, nimetanud enne surma asevalitsejaks oma ema Katariina imeditši kolme kuu pärast saabusega Prantsusmaale Katariina kolmas poeg, tema lemmik Anjou hertsog Henry, kes oli just pool olla kuningaks kroonitud, kuid nagu ema talle kirjutanud. Ta oli, kodumaa vajab sind rohkem. Niisiis lõpuks oli Prantsusmaa troonil täiskasvanud kuningas Henry, kolmas vähem kui tema vennad. Kuigi nõrkade kopsudega ja sageli väsinud kuningas, kes sõltus kogu oma valitsusaja jooksul emaga tärinast liigolmas, abiellus kaks päeva pärast kuningaks kroonimist 1575. aastal Luisidel aniga, kes samuti sõnast soolossiga seatud sai, kuid mitte veel. Loss kuulus veel kuninga emale Katariina dimeeridžile kes tõenäoliselt kuigi palju selle rahu ja ilu nautida ei jõudnud, sest püüdis aidata oma kuningast pojal vanad laastavate ususõdadega toime tulla, kaotades võitluse käigus oma neljanda kõige noorema poja François, kes samuti troonipärija kohale pretendeeris. 1588 piirasid oma usuvabadust nõudvate hugenotid väed juba pariisi. Katarina oli haigena voodis ja Henri kolmas kirjutas taltsalt hugenotid nõudmistele alla. Katoliiklaste ka juht hertsog kiis sai kutse läbirääkimistele loa lossi. Seegi asub Laari orus ning seal laskis kuningas tappa nii tema kui tema kaaskondlased. Riina sai sellest alles tagantjärele teada ja see tema poja korraldatud veresaun jäigi varjutama palju läbi elanud kuninganna viimaseid päevi. 69 aastane Katariina Timeditši surija jaanuari alguses 1589 kopsuhaigusse kaheksa kuud pärast kuninganna matuseid täppiskatoliiklasest vaimulik Shakne maantee oma hoopidega tema poja, kuningas Henry kolmanda hugenotid said oma usuvabaduse, kuid järgmine Prantsusmaa kuningas Navarra Hanorii astus riigis valitsevaks jäänud katoliit usku. Nii olid lood kolmanda Shanansoolossidami kurikuulsa Katariina dimeeditsiga. Shannon, so päike sellistesse saalidesse terrassidel liikus pärast Katariina lahkumist nunnade saatel ringi oma poja, hukatud kuninga Andrei, kolmanda valgeis leinarõivais lesk Louis Norra. Neljas lossi, ta tagasihoidlik, väga jumalakartlik noor naine kelle kuningliku abielu lastega ei õnnistatud, mis paarile väga muret tegi, sest pärijat oli ju vaja oma abikaasa surmast kuuliski Louis so lossis ning langes kohemaid jätkuvas depressiooni rännates kuude kaupa oma valges leinarüüs mööda lossi teda hakatudki valgeks kuningannaks kutsuma. Kuid ta võitles oma kardinal, tegi iisi tappa lasknud abikaasa hea nime taastamise eest aastate kaupa. Jaanuaris 1594 peetigi andis vastav tseremoonia. Varsti pärast valge kuninganna vaikset hääbumist kolis sõnansso lossi viies lossidaam taas kord kuninga favoriit Gabriel stre. Temast sai kuningas Henry neljanda armuke aastal 1591 oma juuste pärast kuldseks kabli elliks kutsutud kaunis sinisilmne noor daam saatis kuningat lahinguväljadel Elaska last oodates tema telgis ning hoolitses selle eest, et kuningariided oleksid sõjakäigul puhtad ja kõht täis. Kord, kui Pariisis toimuva balli ajal saabus sõnum, et Hispaania väed on ootamatult ame eani tunginud annetanud Gabriel kogu oma varanduse ja ehted järjekordse sõjakäiguvarustuse hankimiseks. Gabrieli ustavus vääriliselt tasutud kuningas Nonii neljandal olnud elu jooksul kokku 56 teadaolevat armukest, kuid ainult Gabriel ylejäänute päriselt Ruuks verest Gabrielle elanud, sõnas lossis Luisidel Orääni pärija Andomi hertsog. Kuid siis Valoa dünastia pärilusliin lõppes ning loss seisis rohkem kui 100 aastat tühjana ja mahajäetuna. 1720 ostis sele morbooni hertsog ja müüs vähehaaval osade kaupa maha. Suur osa lossi kogunenud väärtuslikest kunstiesemetest jõudis õnneks versaisse. Lõpuks ostis suure jah ikka veel uhke Shanon, so lossiaiad ning ümbritsevat maad rikas mõisnik Claude tõbe. Ja ongi meil kuues lossidaam pankuri tütar ja rantšos vanaema, madaam Louis nuppe. Tema tõi Shanansso lossi elu tagasi. Korraldas siin vastuvõtte valgustusajastu liidritele, kelle hulgas olid valt Täär, Jean-Jacques Russo. Paan päästis lossi suure prantsuse revolutsiooni aegadel hävingust rõhutades, kui vajalik oli see uue ühiskonna kodanikele. Ainus kohalik sild ülesseeri jõe. Ajad läksid edasi ja 19. sajandi jooksul oli šanss lossile õige mitu omanikku. Pariisi gaasile laternat paigutanud šotlane Daniel Ellisson ja keegi Kuubalt pärit miljonär, teiste seas 1913 ostis lossi šokolaadivabrik kant menie perekond, kes Praeguseni Shanans lossi omanik. 1900 viiekümnendatel restaureeriti loss põhjalikult ja võimalikult endisaegses hiilguses. Ajalugu ja sõnas lossi kunagised elanikud on küll põnevad ameti on vist viimane aeg üht-teist ka lossist enesest jutustada. Seiklusrikastele eludele vaatamata jõudsid vähemalt mõned lossidena daamid Shanas soole oma jäljed jätta. On teada, poidzee armastas seda lossi väga jääd. Just tema laskis šeri jõekaldavees seisvast peahoonest teisele kaldele viiva neljal vägeval sambal seisva kaarsilla ehitada. Tema valve rajati juurvilja ja puuviljaaedu ning otse jõe äärde nelinurksele kivi terrassile. Suur korrapärane ja geomeetriliste ornamentidega lilleaed. Kui kuningliku armukese Diani aegsena soos pärast Henri teise surma otsa sai võitis kuninganna Catherine krimineeridži siin ohjad oma kätte. Kunstide patrooni ning kogujana tuntud Katarina haare oli hoopis suurem. Ta oli ju Prantsusmaa kuninganna, kaunistasid tema kunstikogu, uhked kobe läänid, skulptuurid, eebenipuust ja elevandiluust ornamentidega, mööbliesemed, peeglid, vaasid ja maalid ja portselan hiilgeaegadel ka Shana soolossi, nagu mitmeid teisi kuninganna losse väärsete pidude vastuvõttude ja etenduste korraldamiseks, terveid varandusi kulutada ning Prantsusmaa parimaid muusikuid ja lauljaid kohale kutsuda. Uus kunstivorm, õukonna ballett astus noil aegadel esimesi samme ja 1560. aastal korraldati Shana soolossis Katariina pojaks, Francois, teise troonileastumise puhul Prantsusmaa esimene ilutulestik, aga kuulakem, pisut endisaegade ooperit, mis kõlas küll tõenäoliselt juba versais sest tegemist on seitsmeteistkümnenda sajandi Prantsusmaa tuntud helilooja Jean-Baptiste lulli loominguga. Arhitektuur oligatärinade meeridži suur kirg ta laskis ehitada mitmeid uusi loss ja täiustest poidzee ajal sõnas, so lossi juurde rajatud ülesseeri jõe ulatuvat silda uhke pikagaleriiga, mis õukonna bankettide jaoks suurepäraselt sobis. Murest murtud kuningas Henry, kolmanda lesk Luiznelorään olevat vaid leinarõivaid kandes ja palvetades mööda lossiränne vahest tähele panemata, millises imepärases romantilises paigas ta viibib. Ja tundub, et Henri neljanda favoriit Gabriel des Tree teenis vaid oma kuningat 18. sajandil ärades lühistub Lähen Shanasso mõneks ajaks taas ellu. Siin tegutsenud nimelt üks oma aja kuulsamaid kirjanduslikke salonge. Ja mis edasi sai, seda me juba teame. Pikkade sajandite jooksul on kuue daami lossis sõnas soos kindlasti kamanni Eliisa elanud kas või lugematute õuedaamide või toatüdrukute seas. Sõnast so teavad asjatundjad, on arhitektuuriline segu hilisest, kootikast ja varajasest renessansist. Lossi sissepääsu valvab tohutu suur, kõrge valge ja ümar must jah, koonuskatusega 15.-st sajandist pärit Vahitorn. Sellest pool laiuvad kuninga soosingut jaganud kahele naisele pühendatud aiad, kus muru, lillepeenrad ja harvade pügatud põõsastega ümbritsetud teerajad. Rangeltki geomeetrilisi ornament moodustavad lühike tugevatele kivi. Jalgadele toetuv kunagine tõstesild viib lossi peahoonesse. Vallikraavid on šeri jõeks muutunud, kogu loss seisab jämedaid ja kiviseid jalgupidi vees. Lossi peahoone hele kaks korrust ja tore katuseviile lõpetavate uhkete akendega ärklikorrus tumedad katused, tumedate kiivritega, ümarad nurgatornid. Keeruliste katuste ja korstnate süsteemi ehivad suuremad ja väiksemad tornid ja tornikesed. Liigendatud seintes vahelduvad erineva suurusega aknad. Ja siis toobik sild, mis jätkab lossi peasissekäigu vastasküljel jõe teise kalda nii välja. See tundub päris kindlalt lossi orgaaniliselt Osana sama hele, samuti kaks korrust ning tume toredate ärkki akendega katus. Praeguse lossi esimene rajaja Tomavohje oli endiste lossiomanike marki perekonna kindlustatud veskid. Meie ära kasutanud, uue lossi vana veskisammastele ehitanud ning vana vahitorni renessansistiilile vastavaks kohendanud. Lossi siseneja leiab end kõigepealt vahtkonna ruumist, kus lossikaitsjad kunagi jalgu puhkasid. Seinale anud oma pojääri ja tema naisega Treimbrissomee mooto. Mina ehitasin Shanon Soo. Mind ei unustata seintel. Nonii, piltvaipadel stseenid lossielust ja jahtidest. Selles ruumis on ka suured reisikirstud. 16. sajandil olid need täis lauahõbedat savinõusid ja kui me läheme kõike, mis tuli kaasa võtta, kui õukond ühest lossist teise reisis vahtkonna ruumist, viib uks lossi kabelisse. Selle aknad purunesid 1944. aasta pommitamise ajal ning on uute värviliste klaasmaalingutega asendatud paik, kus lossidaamid palvetamas käisid. Xena lossi mahub uskumatu hulk tubasid ja saale, mis mõndagi siin kunagi elanud inimestest jutustavad. Boyczee magamistuba, mida kuninganna Tegambrikson kutsutud ehib. Kaks kaunist Flandria piltvaipa õukonnas. Tseenia müütiline jahistseen. Massiivne lumivalgest marmorist pealisega kamin, mida kaunistavad puhtast kullast kuninglikud sümbolid. Põhitoon on kuninglik roos, punane samas toonis balda hiin voodi. Eesriideid kaunistavad kuldsete ornamentidega triibud. Kuninganna Katarina dimeeridži rohelises kabinetis on kaks väikest Itaalia kapi. Itaalia mööbel hakkas just 16. sajandi alguses Prantsusmaal osadesse jõudma ja Itaaliast pärit kuninganna tuba ehib eriti kaunis elevandiluu ja Pärel mutriga ilustatud Cap 15. sajandi Firenze meistrite töö. Võib-olla andis sellele Tomile rohelise kabineti nime Brüsselis valmistatud piltvaip, mille loojaid oli inspireerinud äsja avastatud Ameerika mandri-floora ja fauna. Hõbedased peru, faasanid, orhideed, loomad ja taimed, mida Euroopas seni polnud nähtud. Vaiba roheline põhitoon on aegade jooksul küll juba siniseks muutunud. Catherine dineeridži väike raamatukogu paistab silma erakordselt kauni nikerdatud puulaega. Uhke, 60 meetri pikkune ja kuue meetrini laiune 18 suure aknaga galerii, mille Katariina teandy poidzee silla kohale laskis ehitada. Avati aastal 1577 Katariina poja ana Rigo kolmanda jaoks. Galerii ajalugu ulatub ka juba 20.-sse sajandisse. Esimese maailmasõja ajal avas tollane lossi omanik on, kas ta on menier siin sõjaväehaigla ja teise maailmasõja ajal said inimesed mööda seda galeriid põgeneda. Lossi sissepääs nimelt jäi siis sakslaste okupeeritud alale, kuid šeri jõe teine kallas, kuhu viis galerii lõunapoolne uks oli Vichy valitsuse kontrolli all. Aeg võtab, aeg jätab, kõik oleks šasso lossis otsekui alles, kuid küllap tunduks siin kuuele kaugetest aegadest külla tulnud lossidena Tomile paljugi võõrana. Ameti jutustab loss omast ajast. Ama stiilsete kuninglike magamistubadega, mille seinu katavad puhastes sageli punastes toonides siidmustritega kangad, Jacob Elenid, kuningas François esimese magamistoas muidugi veel võrratu armastatu portree kus diaani on kujutatud jahijumalanna teanana oma vältimatute ainetega kõigis ruumides. Üks uhkem kui teine. Inglite kangastega kaetud mööblipeeglite ja uhkete küünlajalgadega. Oma suurte köökidega, kus vasknõud praegugi säravad oma treppide ja salakäikudega ning kogu oma hindamatu kunstiga tintoreta Paolo Veroneese Rubensee, Anton van digimaalid, teiste seas. Loss, kus elab ajalugu otsekui muinasjutt ja kes teab, võib-olla ärkab loss mõnel soojal suveööl taas ellu just sellisena, nagu ta oma hiilgeaegadel oli. Taas kõlab muusika, põlevad küünlad ja kroonlühtrid, lõhnavad tohutud lillebuketid ning printsid Jakunini lõngad, favoriidid ja kuningannad, õukond, lesed ja õuelaulikud tantsivad galeriis rändavad treppidel ja lipseval lossi lugematutesse tubadesse, salakohtumistele kukelauluga ka kõik küünlasse päev ning hoiab oma saladused ja mälestused alles. Aeg annab, aeg võtab. Aja jälg kivis. Kellele? Ja meil oli miljon. Pingviin telleffpeedeete, ärka jõele.