Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Tegelikult ei ole siin kaunist midagi, väljas on esimene peaaegu päris sügisilm. Ja sellise ilmaga võib teha põhimõtteliselt kahte asja rohkem valikuid ei ole, kas minna seenemetsa või kuulata raadiot või teha mõlemat korraga. Korjata seeni ja kuulata raadiot. Loodetavasti on teid aparaatide ees praegu palju. Taas siis kolmekesi siin Heidit Kaio, Eesti Ekspress, Urmet Kook ja mina Aarne Rannamäe. Rahvusringhäälingutelevisioon oli poolulmet küll uudistejuht nii raadios kui kui teles. Ja enne kui hakata nagu kohalike asju rääkima, siis ma arvan, et ei ole nagu tänast päeva üldse ilus alustada ilma ilma nii-öelda globaalse puudutuseta ja meenutuseta. Ja nii-öelda kodused asjad saavad natukene oodata. 11. september on täna siis kuupäev ja see on kuupäev, millel on viimases märk küljes, et et iseenesest on, on selge, umbes nagu esimene september, esimene jaanuar. Ja tõepoolest, täna on ju Arvo Pärdi sünnipäev. Ja sünnipäevad on täna ka. Arvo Pärti õnnitleb kogu eesti rahvas ja meie siin tahame seda loomulikult kolleeg Lembitu kuused tema juubelil ja loomulikult aretajad Peeter Vihalemma. Sellega seoses mul just tuli meelde, et ma lugesin eile õhtul onlainist, et justiitsminister ütles, et Eesti ajakirjanduses on, on kahetsusväärselt palju korruptsiooni. Ma küll ei ei süvenenud sellesse uudisesse, mida, mida see võiks tähendada. Aga ühte tähendab ta kindlasti, et Peeter Vihalemma Marju Lauristinil on veel palju ees, et lõpetada noori ajakirjanikke välja. Ja see avaldus on küll, tundub uskumatu. Ja, ja ma arvan, et enne kui, kui siin nakata langi nagu kividega viskama, tuleks mingi sisekaemus teha, et kas see, kas see võib võimalik olla või kuskohast kus kohas sellised korruptsioonikohad võivad olla, et mulle mulle endale tundub selline avaldus täiesti uskumatu. Urmas sina teadsid täpsemalt, mis selle taga, nagu on. Minu meelest oli tegu uuringuga, kus ettevõtetelt küsiti. Ja mitmed ja osa neist siis tunnistas seitse protsenti või et, et nad on mingite sõnumite saamiseks pidanud andma ajakirjanikele meelehead. Et noh, kas see ka reaalselt nii oli, mida anti noh ausalt öeldes ma jätsin selle nagu neile head anti nagu meelepärase siis sõnu ajakirjandusliku toote eest just vist oli vist nii jah, et aga noh, selliseid, selliseid sõnumeid võib ikka tulla, et et ma nagu väga nagu tõsiselt seda ei võtnud. No nii, aga ma ikkagi tulen tagasi jäärapäiselt selle 11. septembri peale, mis, mis on ka paljude inimeste sünnipäev, loomulikult mõned neist on korüfeede, mõned mitte, aga, aga räägime siis sellest ikkagi, mis, mis praegu nagu, nagu maailmas toimub ja, ja meil tuleb sellest ka, ütleme tuleval nädalal mitmes saates pikemalt juttu. Aga, aga üheksa aastat on nüüd möödas, siis sellest, kui New Yorgis kaksiktornid langesid ja, ja, ja üks lennuk Pentagoni Washingtonis sisse sõitis. Pärast seda algas ristisõda terrorismi vastu, mis on tänase päevaga, tundub, et andnud hoopis risti vastupidiseid tulemusi. Jah, ja jah, ma tunnistan, et ma tunnen huvi, et kus on, kus on kohtuprotsess, kus, kus on süüdlased, mis toimus, et tegelikult nagu algas tohutu suur üle riigi ülemaailmne kampaania, aga, aga ma ei näe nagu selliseid konkreetseid tulemusi. Noh, me võime vaid spekuleerida, me keegi ei tea, mis oleks juhtunud siis, kui, kui ei oleks seda usinalt ristisõda. Sellele terrorirünnakutele järgnenud Põhimõtteliselt on ristisõda selles selles mõttes, et kuna mõlema sõja algataja on USA president George Bush, kes on evangeelne kristlane, siis siis ristisõda sobib väga hästi. Ist Jaak Aaviksoo Päevalehe intervjuus, et et et kui poleks hakatud terrorismiga võitlema, oleks olnud sarnaseid rünnakuid nagu New Yorgi võinud olla umbes 50. Teisalt jälle ka tegelikult, et see on spekulatsioon, spekulatsioonidest, kas teisalt jällegi? Võib öelda, et, et kui, kui poleks sellist ristisõda olnud, et kas siis selline islamimaailma ja ütleme, radikaalse islamitõus oleks olnud sedavõrd nagu suur ja võimas ja, ja sellest tulenevad probleemid ka ka ka lääne Lääne ühiskonnale. Et see on kõik nagu spekulatsioonide tasandil, et me ei tea, et kuidas tegelikult ju oleks läinud. Ei, loomulikult 2001 ei teadnud keegi, mis toimub 2010 ja 2010 ei tea, mis seal on 2020, nii et et see ongi meie, meie elu võlu, et, et me ei tea seda täpselt ette, mis, mis tegelikult toimuma hakkab, aga, aga, aga ütleme, üheksa aastat on ikkagi möödas, mis ei ole ümmargune sündmus, aga aga piisavalt piisavalt pikk aeg, et ikkagi öelda, et teha mingisuguseid järeldusi ja kokkuvõtteid, et on algatatud kaks sõda. Kümned tuhanded inimesed on isegi rohkem, sajad tuhanded inimesed on, on saanud surma. Eriti hulganisti on, on hukkunud tsiviilelanikkonda, purustatud on rohkesti pahandust. Teisest küljest jällegi teised, teine majandus on tänu sõjale või sõdadele hakanud rohkem õitsema, noh nagu, nagu ikka, see see maailmas käib. Aga, aga mis oleks olnud siis, kui ei oleks olnud neid sõdu? Noh, me, me keegi ei tea, kuigi mina, mina isiklikult olen alati olnud sellisel raudkindlal veendumusel, et, et et kui sul on ees bensiinivaat ja bensiin on iseenesest ju noh, edasiviiv vedelik, eks ole, ta viib autosid edasi ja, ja ta aitab inimkonda. Siis ei ole vaja bensiinivaadi juures käia lahtise tulega ei ole vaja seal tikku tõmmata, see, see ei käi ainult nende sõjapidamise kohta. Ma ütlesin seda juba siis, kui Briti autor islamijuurtega Salman Rusti oma esimese raamatu välja andis saatanlikud värsid ja, ja ta selle eest nii-öelda islamimaailma poolt ja siis oli kõik veel rahulik, ei olnud mingisuguseid kaksiktorne veel olnud. Fatwa ära teenis ehk siis surmamõistva otsuse siis ma täpselt sama asja, et ei ole vaja bensiinikanistri juures käia lahtise tulega ringi, et solvata, solvata inimese usku, tema veendumusi, siis mõõdetakse, suudetakse samamoodi tagasi. Mina ütleks väikse naljana vahele siia, et kõige rohkem on see 11. september, mõjutanud tavainimest sellega, et lennujaamadest riigikontroll on totaalselt muutunud, et see on see, mida, mida tavaliselt märgatakse, mida tohutult kirutakse, et see see on ju minemas turvakontroll sinnamaani, et inimesi hakatakse võib-olla siin lähitulevikus suisa läbi valgustama või et selline nii-öelda röntgenisarnaste kujutiste andma, et et see privaatsuse kadu nagu on, on ikka väga suur. Noh, eks ta ole, nii ka, ütleme sellises filosoofilises plaanis andnud Meile ja palju juurde. Hakkame mõtlema, mis asi on rohkem, hakkame selle peale mõtlema, et mis asi on sõnavabadus ja ja kuidas seda ära kasutada. Ja Soome välisminister ütles eile väga kenasti, et sõnavabadus on tore asi ja seda see peab olema ja seda peab kasutama, aga aga selle juures on üks väike asi veel, et ajud peavadki olema. Et noh, see, eks see, eks see koraani põletamine ja see operatsioon, mis siis medid siiamaani ei tea, kas täna veel toimub või ei toimu, loodetavasti ta ei toimu, aga aga igal juhul üks, üks pastor Floridas, kelle, kelle nime ei teadnud peale tema koguduse liikmete, keda on umbes 50 Mis kannab sama nime missiks Monty Pythoni? Tegelikult nii et seda seda meest ei teadnud nagu varem keegi, aga nüüd teab teda kogu maailm. Ja kui siin president Obama ütleb, et ajakirjandus on loomulikult süüdi nimekirjas alati süüdi, et ta võimendab, aga, aga kui ta, kui ta tsiteerib presidenti, siis võimendab seda seda asja, mida, mida tegelikult peaks peaks maha vaikima, selline hullumeelne maailmas elada. Ja kui see olukord on ka noh, mille, mida, millega peabki arvestama, tegelikult see, et rääkida meedia rollist ei, ei ole, ei ole siiski sugugi nagu vähetähtis, et et et kui see pastor, kellel on neist 50 liikmeline kogudus, Terry Jones, oli ta vist ime. Et et kas oled kujutanud ette, et kui umbes üks, 20 või 30 aastat tagasi oleks olnud USA-s selline selline pastor, kes oleks midagi sellist kuulutanud, et et see oleks muutunud selliseks maailmas nagu esiuudiseks, mis oleks kõikjal nagu absoluutselt kõikides riikides oleks sellest räägitud, et, et seda kindlasti mitte, et globaliseerumine on, on ühtaegu nagu toonud meile kogu maailma nagu rohkem kätte. Ja selle tulemusena ka ajakirjanduse nagu roll ja vastutus, millest rääkida, kuidas rääkida, on kahtlemata oluliselt muutunud. Ja, ja selles mõttes on Soome välisministrile kindlasti õigus, kui ta ütleb, et sõnavabad meil kui sa, Marju Lauristinilt viitasid Marju Lauristin alati nagu koolis õpetas sellega, et loomulikult on ajakirjandusvabadus oluline väärtus aga sellega käib kaasas ka teine eksväärtus, on vastutus. Et noh, see ongi see, räägime tavaliselt ajakirjandusvabadusest ainult sellest vabaduse poolest, aga aga sellest vastutuse poolest me reeglina nagu peama seda teise või kolmanda järgu Jah, aga siin ma võin küsida selle peale just nagu ma poleks kunagi midagi õppinud, ega Marju Lauristin ihusilmaga näinud, et, et kas siis ajakirjandus peab selle maha vaikima, mis, mis mis maailmas toimub, olgugi, et see, see võib toimuda ainult kuskil Florida pärapõrgus ja koguduses küsimus on seemne. Ma ei tea, kuidas see, kuidas see nagu see esimene uudis sellest üldse nagu tekkis et kui, kui tegu on mingi tüübiga, kellel on 50 liikmeline koguduse, kes, kes nagu ütleb, et tema hakkab koraani põletama, et küsimus on see, et kes selle esimese uudise tegi, et kas, kas sellel esimese uudiste tegemisel oli mõtet või mitte? Võib-olla selles kohalikus kogukonnas on sellel suur mõte, see on ikkagi selle 50 liikmelise kogukonna üks uudis tänapäeva kas aga nähtus on ju see, et, et see, see uudis ka läheb internetti ja internetis hakkab elama oma elu, et see paljuneb, et seda on täiesti niimoodi uurimustele tasemel uuritud, kuidas täiesti tühisest, asjast või isegi ka mitu aastat vanast asjast hakkab järsku suvalisel hetkel uuesti uudis kerima ei jõuaks näiteks ka eesti portaalides. Ma teemameelsust nagu räägitakse, on ikkagi ju see, et need uudisteemad, mida maailmas meedias käsitletakse, suurtes kanalites ka on, ju on ju muutunud üha nagu ahtamaks, ehk et räägitakse ühtedest ja samadest asjadest järjest rohkem. Tegelikult see pilt, milles tervikuna räägitakse, on muutunud väga kitsaks. Et kahtlemata ka see näitab ajakirjanduse nagu tegeliku jõu nagu vähenemist. Ja, ja et sellest, et me sõltume ikkagi väga palju mingitest asjadest, mis on kusagil võib-olla varem kellegi teise poolt nagu väljamõeldud või, või valmis ette pandud ajakirjandusele. No hea küll, terri Johns seal kusagil Floridas, temal on võib-olla oma kanal Jumalaga rääkimiseks ja evangeelse kristlasena ta, noh kui talle midagi kõrva öeldakse, siis ta hakkab seda ellu viima, eks ole, aga võtame teise näite. Mis on, Terry Jonesi aktsioon, on nüüd minu teada siis tänase päeva seisuga on kaasa toonud ühe ohvri, sellest sündis eile Põhja-Afganistanis, kui kividega loobiti NATO baasi ja NATO sõdurid, sakslased avasid tule ja üks, üks inimene sai surma, aga aga ütleme siinsamas lähedal üle aia, meil Kopenhaagenis, eks ole, ilmuseks ajalehes ühe peapiltniku karikatuurid ja seal hukkusid kümned inimesed rahutustes. Ehk siis nendes nendes nendest pilapiltidest või karikatuuridest initseeritud rahutustest. Aga see ongi. Ma räägingi, et tegelikult tahab. Mul oli Päevalehes töötasin üks üks Eestile, uus lugupeetud ühiskonnategelane, kirjutas päevalehtedes artikli ja minuga võttis ühendust. Võtsin esimese Sanomate toimetajad, et tahtsin küsida, et nad aabits sedasama artiklit avaldada aitas küll natukene ühenetud. Mina ütlesin, et loomulikult võib seda teha, aga, aga selleks ma helistan autorile, küsin, kas ka tema nõus. Ja see autor ütles, et oi, et ei, et ma kirjutan medalite jaoks hoopis teistsuguse loo soomlastele ma kirjutaks küll hoopis teistmoodi kui eestlastele. Et siin nagu tulebki välja see, et pilt, et tegelikult ei tajuta seda, et et kuivõrd ühtses nagu maailmas või ruumis me tegelikult tänasel päeval elame ja ei saa päris nii mõelda, et ma kirjutan eestlastele üht ja, ja soomlastele hoopis hoopis teistsugust. Et tegelikult see sõnum jõuab täpselt sama Moody laia maailma. Et enam ei ole sellist noh, ütleme rahvusriigipõhiste ajakirjandusteksti, et see on ikkagi juba juba ja väga lihtsasti jõuab ta ka mujale. Ja selles mõttes tasub nagu alati mõelda nendele ridadele, mis, mis sa kirja paned ka natukene laiemalt. No samas on jälle ajakirja ajakirjanduse prügistamine väga suur, et, et iga üksiku artikli kaal on järjest väiksem. Et ühtepidi sa ütled, et tuleb iga sõna peale mõelda, mis, mida kirjutad ja teistpidi on see, et, et selle, selle ajakirjanduse massiiv on nii suureks muutunud, et, et tegelikult on, see üksikartikkel on liivaterake suures prügihunnikus. Kogu sellel segadusel on meie vaatenurgast üks väga positiivne külg on see, et ka meie oleme hakanud rohkem maailma ülemaailmast oma selles, selles mõttes, et me, meie, meie meedia vastutus nii-öelda maailma asjade kontekstis on, on muutunud märksa, märksa tõhusamaks, mäletan seesama pilapiltide lugu, mis sises Jyllands-Posten silmus omal ajal ja me neid näitasime neid karikatuure, siis oli tollases täiesti arutelud, kuidas neid näidata, kas näidata nii-öelda üle ekraani sellega, just nagu võimendades seda või siis näidata nii-öelda illustreeriv ana kusagil natukene üldisemas plaanis kaugemana ja, ja noh, see suur maailm on meil samas siin kodus, et ei ole enam midagi öelda, seda enam, et siin siin polegi enam midagi rääkida, et meie, meie poisid on Afganistanis ja meie poisid olid Iraagis ja, ja tõenäoliselt lähevad varsti Somaaliasse võid vähemalt Somaalia vetesse piraate püüdma, nii et, et see, see 11. september 2001 on, on oluliselt suurt maailma ja suure maailma vastuolusid ja ka ka paljusid selliseid iga pikulisi küsimusi toonud, toonud meile lähemale eesti poiste saatus Afganistanis on just nüüd viimastel aegadel olnud eriti teravalt üleval tänu vabandust, mitte tänu vaid kahjuks sellele, et siis kaks, kaks kaitseväelast maeti meil kahel järjestikusel päeval üks, siis hukkus kohapeal ja teine teine võttis endalt elu siinsamas koduses Eestis. Janohkume paasi nurmelt mainis, täna on Päevalehes kaitseminister Aaviksoo selline, päris sisukas ja huvitav intervjuu ka natuke märgilise tähendusega, mis kannab siis sellist pealkirja, et Aaviksoo, kool on soov Afganistanist lahkuda süveneb? Ma ei tea, kas Aaviksoo ise niimoodi öeldud, aga vähemalt leht on, on pannud sellise pealkirja, mis on seal midagi, midagi uut. Kas Me näeme siin nüüd lähenevaid valimisi? Mis siis natuke rohkem kui poole aasta pärast toimuvad või või on tõesti muutunud midagi, midagi nii-öelda meie meie otsustajate meelest? Siis tegelikult on ju ka rahvusvahelisel tasandil öeldud, et, et 2011 olla selliseks hetkeks, kus, kus Afganistanis hakatakse mingi strateegiaid ja ja asju ümber hindama, et et et Eesti, Eesti, ütleme sellise välispoliitilise joone häda on olnud mõnda aega see, et, et me, me justkui nagu sõrgime mingite suurte riikide otsustama taga, et tema ei imestaks, et kui siin sellesama selle avalduse taga on osaliselt ka ka see asi, et mujal maailmas on on nii-öelda suurte poolt kokku lepitud, et midagi hakatakse seal tagasi tõmbama ja, ja Eesti nyyd saab ka seda julgeb välja öelda. Teine teema on võib-olla tõesti, et, et järgmised riigikogu valimised ja tegelikult Aaviksoo ütles seda minu teada välja juba ükskord varem sellel pressikonverentsil, mis oli tol hommikul pärast. Kaitseväelase hukkumist et et noh, eks siin ole nagu mitmeid võib-olla põhjused, et minul on üks asi, mis ma olen nagu mõelnud, et kas ma peaks sellest kirjutama või rääkima räägin, et mis nii nagu nende kurbade uudiste puhu nagu õudsalt häiris, et siin on, ma tean, et sina ära loe, internetikommentaare, et aga, aga nagu ütles su saates vabariigi kodanikud Toomas Väli, et need Eesti sõjamehed, kes on seal Afganistanis, et nad loevad põhimõtteliselt arvuti juurde, pääsevad absoluutselt kõike, et internetikommentaare ja kui paberleht satub siis ka kõik kuulutused läbi. Et ma tean ja kohe ma teen väikese paranduse. Ma ma tahan seda öelda, et natuke teisiti ja loe internetikommentaare siis, kui sa neid hinge võtad või kui sa ei suuda neid nagu, nagu rahulikult lugeda, kui see, kui see sulle läheb nii sügavale, poeb hinge, et sa, et sa hakkad selle pärast nagu oma mõttelaadi ümber hindama, siis parem jätan sulgema. Et mind nagu häirib sealt see selline hoiak, et mis, mis väga paljudest nagu kommentaaridest vastu vaatab, süüdistatakse, varastatakse neid sõdureid, kes seal viga saavad või surma saavad, et ah ise on loll, et sinna läks ja nõnda edasi, et et minu meelest. Kraatlikus ühiskonnas asjad niimoodi, et, et valikuid, kas kas minna näiteks Afganistani või mitte, langetavad ikkagi poliitikuid, sõjamehed, kui nad on valinud professionaalse sõjaväelase elukutse, nad täidavad seda, seda ülesannet, mis on riigi poolt neile ette pandud süüdistada eesti sõdureid sellesse, et nad on Afganistanis vaid nad peaksid seal kuidagi midagi muud tegema, kui nendele on poliitikute poolt ette pandud, on minu meelest absurd rumal absoluutselt, muidugi ehk kõik need taatorid, kes, kes te siin Eesti varastasite ja ja naeruvääristasid neid sõdureid, kes on seal surma või viga saanud. Et olge head, et valagama saab Eesti poliitikute peale välja, kes on selle otsuse teinud, et me oleme Afganistanis riigis, hakkavad nüüd uuesti nagu selle missiooni pikendamist arutama. Aga ärge elage. Sõjamäe jaga muide, on ka selle juures, et et kogu aeg korratakse, et nad lähevad sinna täiesti vabatahtlikult. Tähendab, ma lähen igal hommikul tööle ka täiesti vabatahtlikult. Ma võin sinna mitte minna. Aga, aga seda on alati oma, aga et suhu tahaks ka midagi pista ja elada tahaks ka, eks ole. Kui sa vaatad tegelikult neid noormehi, kes on läinud sinna ja siis on väga paljud nendest pärit just väikelinnadest nad on väiksematest Eesti asulatest ehk kohtadest, kus koha peal tegelikult mingit tööd leida on väga raske. Ja, ja ajateenistus hiljem Scoutspataljon ja missioonile minek on paljude jaoks ainus võimalus, pole üldse nagu tööd leida. See tuli eriti hästi Vahur Lauri aegluubi loost välja, kui ta käis selle mõnus ja rääkis kohalike inimestega sel teemal, et, et et miks, miks yks poiss sealne poiss valis sellise elukutse ja ja lihtsalt tuligi välja, et ei olegi mingit võimalust tööd leida. Minu meelest on sellesama kaitseväelase hukkumise puhul on huvitav see, et kuidas pressida, kajastas, et see oli esimene kord, kui see uudis ilmus siis nagu kolmandal leheküljel suhteliselt väikse, väikese väikese uudisena, et sellest järgmine samm on tegelikult selline veeru uudis, et, et, et lääneriikides on väljaanded, kes võtavad, kelle põhimõte on see, et iga kord, kui keegi hukkub, siis on see esikülje põhiuudis lihtsalt põhimõtte pärast, et see peab. Ma arvan, sellel valikul olid puhtpragmaatilised põhjused. See uudis, avalikustati hommikul. Tahad, kutsuti, juhtus hilisõhtul on ja vist avalikustati hommikul vara, kutsuti pressikonverents kokku. See oli terve päeva olnud internetti meedias üleval ja lihtsalt Eesti ajalehtedes on viimasel ajal tava, et nad pigem otsivad nii-öelda avauudisteks selliseid teemasid, mis ei ole eelmisel päeval väga põhjalikult nagu läbi käidud. Kurejutt ei ole kure, kui sa vaatad. Mõttes asi on inimese surmas ja selles, et kuidas me seda väärtustame, mitte selles, millal toimus pressikonverentsil, kuidas ajakirjandus seda teada sai, et see on minu meelest on see põhimõtte küsimus, missugune, missugune kaval sellele anda. No kuule, aga kui sa vaatad meie ajalehte teisele Ainult täpsustan, te, te räägite nüüd Sikast räägime siis ikka, mitte mitte mitte mitte teises selles kaitseväest. Tegelikult üks üks teooria, mida siis kurjad keeled nagu ütlevad, et riik, noh siis ametimehed hoidsid kinni sellepärast seda, et, et saaks järgmine päev see avalikkus selle uudisega tegeleda, mitte siis mitte siis enesetapjaga, nii et see jääks nagu tahaplaanile, sellest on räägitud nendes samades kommentaarides, mida me ei loe. Sa tahtsid midagi lisada. No ja nii, et et see Afganistan muidugi tekitab, meil tekitab meil veel veel veel palju igasuguseid küsimusi, sellepärast et eesti poisid seal oma teenistust jätkavad ja ja, ja ma, ma arvan, et me peaksime ikkagi nendest probleemidest rääkima meie siis mitte ajakirjandus, vaid kogu meie meierei Tegelik tegelikult ühiskond väga ei räägi, et millegipärast väga ei tunne huvi selle vastu, et miks me seal oleme seal surma saada. Surma, aga ütleme, poiste minekut sinna peita sõnade taha, et läks nagu vabadust kaitsma ja meie julgeolekut ei kaitsta mitte ainult Eestis, vaid ka seal ja ja kolmandas kohas ja, ja noh, et neil ei ole kunagi ei ole ennast julgemalt tundnud kui, kui praegu ja noh, kõik need sõnad ei, tegelikult ei maksa ju mitte midagi, kui, kui üks noormees on, on surma saanud ja me võime rääkida ausalt Nendest asjadest jah, minnaksegi minnaksegi, mitte kõik, muidugi, aga osa suur osa läheb sinna raha pärast sest raha on kopsakas. Võib-olla mingisuguse ettevõtte juhi palgaga võrreldes see raha ei ole kopsakas, aga selle poisi jaoks, kellega napilt 19 eluaastat või 20 kuskilt väiksest asulast või maakohast läheb sinna ja kui ta ikka 20 25000 iga kuu paneb puhtalt nii-öelda kõrvale pool aastat teenib ja tal on kena summa, ta läheb ikka nii-öelda peaaegu et miljonäride tagasi oma oma koju ja ta saab rahulikult, kui ta, kui temaga midagi ei juhtu, eks ole, siis ta saab kas edasi kooli minna või naise võtta või mehele minna või, või kuidas, kuidas keegi, igaühel on, on valikud erinevad. Aga ärme pigistame silmi kinni nii selle ees, et et minnakse mingisugusest missioonitundest ja, ja muust asjadest, et neid, neid võib ka olla. Ega ega ma seda ei eita ja, ja kindlasti on, on ka suhteliselt suur osa neid, kes, kes tunnevadki, et sõja, sõjamehe elukutse ongi lugupeetav elukutse ja ja mis ma siin ikka siin tollerdan ja õpin seda nii-öelda teoreetiliselt, et ma lähen, proovin ka praktika arvanud, et motiiv on väga erisuguseid. No üks tõsine teema selle asja juures on ka see, et mis nendest sõjameestest pärast saab, et et on ju tunnistanud ka paljud meie, meie asjaomased inimesed militaarstruktuuridest, et ega see rehabilitatsiooni või niisugune psühholoogiline tugi on ikkagi tänasel päeval ikkagi üsnagi nagu olematu. Et see on nagu väga tõsine nagu probleem, et seal on käinud ju kõikvõimalikelt nendest missioonidest, mis me seal on olnud, aga suur hulk, hulk inimesi ja osa nendest saavad kindlasti ise hakkama, aga, aga väga paljud vajavad hilisemas elus nagu tuge ja seda tuge ei ole vaja mitte ainult nende endi pärast, vaid ka ka ümbritsevate inimeste pärast, et siin on ka Eestis olnud paar siukest traagilist näidet juba. Aga noh, või teine näide, et, et seda, seda, seda näidet on toonud meie üldise ajateenistuse pooldajad ise, nagu korduvalt on see, et et mis on nagu briti nende kõige hullemate jalgpallihuligaanide nagu taust seal on endiselt palgasõdur Moldovat et kes on tulnud tagasi ja ei ole osanud elada enam aasta nii-öelda tsiviilühiskonda, nad on jäetud ripakile ja sealt tekivad nendel väga tõsised probleemid, pered purunevad ja, ja siis nad satuvad selliseid vägivaldsele teele, et et noh, see päris otseselt ei ole nagu Eesti ühiskonnale taandatav, aga oma oma nagu niisugune õpetussõna on seal ka, aga noh, selle jaoks kusjuures missioon ei lõpe sellega, kui mehed on tagasi, et. Kusjuures see puudutab ju mitte ainult neid, kes on, kes on vigastada saanud, vaid just nimelt kõiki, kes on missioonil käinud mõlema, kusagilt denud silmi taas ühe kõrge sõjaväelase poolt öelduna, et see, kes ütleb, et tal pole probleeme, see valetab. Et seal ühte või teist sorti probleemid tekivad, aga, aga Eesti Eestiga ütleme, see kaitsesüsteem kaitseb süsteem on ikkagi selline, et kui, et kui sul on probleem, siis oled nõrk ja et, et palun sellega mitte välja ilmuda või kui sa ilmud välja, siis järelikult on sul märk küljes, sa oled noh, nii-öelda ohuohuga inimene, et varem nagu on oma probleemid ise ise nagu ära maandada üks ükskõik siis missugusel moel aga mitte mitte nendega mitte nendega siis tegeleda. Jah, inimesed on loomulikult ise väga ise isemoodi ja, ja erinevad, et mõne ajab depressiooni ka halb ilm ja ja noh, ma planeerisin homseks midagi, ma ei saa seda mingi asja pärast teha juba mul paha tuju ja hakkan seda kellelegi veel välja valama, kuni kuni selleni teise, kus see, et, et on, on juhtunud kohutavad õnnetused perekonnas ja ma ikka suudan oma eluga ise edasi minna ja enamus jääb sinna kuhugi siis äärmuste äärmuste vahel, aga aga ilmselt ikkagi inimene, inimest saab aidata teatud piirini. Ja edasi seal, kuskil lõpus on see tume kitsas koridor, kus ta ise peab endaga hakkama saama ja enesetapp juurde peale mõtleme siis psühholoog külastas teda ju nädal aega varem, eks ole, ja oli ka varendama kontaktis. Mul ei olnud nagu enam midagi teha. Ühesõnaga, seda on ju arutatud, et missioonile minevate sõjaväelaste vanusepiiri tõsta, et need ei oleks tõesti keskkoolist otse otse missioonile. Keskkoolist ei saagi otse minna, sest pärast keskkooli lektsemissioonilisad minna oled saastunud. Eks aiatee üheksateistaastaselt miinimum jah, et sa oled ajalehes. Ega siis sa pead ka veel Scoutspataljonis läbima, pool aastat selle. Kursuse ei saa esimene keskkooli, esimene selline valik elus, et sa lähed sõjaväkke ja, ja sealt edasi kulged siis noh, siin sai enne nagu vaikselt öeldud, et, et äkki see kaitseministri avaldused, mis, mis tänases Päevalehes on kirjas, on äkki natukene põhjustatud ka sellest, et valimised on tulemas. No mis me nüüd, kui me võtame selle teema nagu ette, siis võime öelda, et noh, et kui ütleme, Leo Kunnas läheb läheb poliitikasse, siis me ootame muidugi ka väga kõva sõna. Kuigi ma tean kaitseväelasi ja väga kõrgeid kaitseväelasi, kes on, on poliitikas olemisest väga-väga pettunud ja ja sealt ka tagurpidi tulnud välja või, või tahavad välja tulla nii et et ei, ei sobi see nii-öelda sõjamehe sirge ütlemisega, see, see poliitikas olemine ja vähemalt siis nii-öelda üleriigilises poliitikas, aga me saime sel nädalal teada, et lisaks siis terror sõjaväelase, erukolonelleitnant, Leo Kunnase või vabandust, reservkolonel ei tohi siin eksida. Reservkolonelleitnant Leo Kunnase läheb kaasa. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste on minemas poliitikasse ja hakkab esindama sellist liberaaldemokraatliku maailmavaadet. Mul esimesena tuli meelde küll Minovski oma oma erakonnaga, aga, aga Eestis pakutakse varustusele välja Reformierakonda, kuhu ta võiks siis kuuluda ja hakata seal siis oma oma oma elutööd jätkama. Mis on ju tegelikult üsna loogiline, kui, kui vaadata seda võrgustikku või, või noh, natukene nagu kellega koos on nagu Rait Maruste toimetanud ta on eelnevalt olnud ka riigikohtu esimees, et see Reformierakonna valik ei ole nagu tegelikult noh, minu jaoks üllatav, aga mõneti nagu positiivne on, on see, et, et kui me oleme rääkinud see, et sellest, et et millised inimesed on viimastel aastatel üldse nagu poliitikasse tulnud, siis, siis reeglina on tulnud sinna kahte sorti inimesi, et ühed on olnud sellised meelelahutaja tüüpi inimesed, kes on hennat polüpoliitiliselt määratlenud ja kes on sellised noh nagu noh ma ei oskagi öelda, kas nad seal on poliitikas, ega, ega need erakonnad ise ka neid tõsiselt ei võta. Ja teised on siis, kes seal valitud jah, et ja teised on olnud siis sellised tooted kes meenutavad pisut komsomoli, kes on nagu partei endi rakukestest üles sirgunud ja, ja sealt niimoodi vaikselt karjääri teinud, aga aga, aga nende häda on see, et nad ei ole elus mingil muul erialal mingit erilist spetsialiteet ei saavutanud. Võrdla võlgnevad reeglina oma tõusu partei hierarhias sellele, et nad on äärmiselt kuulekad ja lojaalsed partei nii-öelda pealiinile ja kirjutavad, noh, nagu ülipiinlikke ülistuslugusid veebiavarustes oma erakonna esimeestele. Et, et noh, nagu erilist sisulist kvaliteeti sellest tõest inimestest nagu Eesti erakondadele pole ju tõusnud, et noh, mida rohkem on selliseid tüüpe nagu Rait Maruste, kes saab mingis valdkonnas saavutanud noh, nagu väga-väga kõrge spetsialisti taat, staatuse meile erinevate maakondadesse tuleb, et noh, minu meelest Eesti poliitika võidab sellest, et minu meelest ongi eesti poliitika häda, ütleme, viimased paar riigikogu koosseis olnud selles, et, et selliseid võimekaid inimesi on tulnud, kes on omal erialal väga-väga tublid olnud, on tulnud nagu vähe. Nalja vaidleks vastu, et need on tegelikult nagu hooaja töö, neid tuleb kogu aeg, nagu enne poeesi tuleb mingisugune ports nimekaid inimesi, kes saavad ka Riigikokku sisse, seal nad silma ei paista. Küsimusele nimekuses küsimus on, et kas ta nagu milleks need inimesed tuuakse, et me võime vaadata on ja mõnda erakonda, kes toob nagu mõnda rahvust ennast rahvuslik-konservatiivseks nimetanud erakonda, kes toob nagu naispoliitikuid lihtsalt sellepärast sinna kaasa, et et nad on naised. Aga siis istutad nad riigikogus mõõdetutele kohtadele, neist ei sõltu mitte midagi. Et sa tahad öelda, et Eesti riigikogu vajab kõva juristi, mida Rait Maruste kahtlemata on? Ei, ma ei, ma ei räägi üldse nagu Rait mari marustes isikust, ma räägin, et meie riigikogus võiks olla rohkem inimesi, kes on eelnevalt ennast mingitel elualadel tõestanud. Tippudena. Mina olen, olen küll näinud siin meie meie riigikogu sattumas näiteks arste, endisi sõjaväelasi, kes väga nimekad, tõesti olnud oma oma eelnevatel ametikohtadel, aga samas riigikogus nad ei ole mitte millegagi silma paistnud, et nad on tegelikult täpselt samasugusteks häälemagnetiteks osutunud nagu, nagu needsamad meelelahutajad, et, et nagu kohati on riigikogu muutumas selliseks vahevariandiks värvivalikus, et noh, enam-vähem nagu selliste nimekate ja heal järjel olevatele inimestele nagu töötu, kompenseeri töötuks olemise noh nagu vahevariant, et, et mul praegu mingit väga head mõtet ei ole, kuidas oma elukesega edasi minna, aga ma istun ühe ühe nagu hooaja riigikogus ja siis minnakse nagu eluga edasi, et. Sellised on, olen nõus, eriti sellised sellised on, on, on teine tüüp, kes mõtleb, et ammu ma olen oma maru kõva mees ja, ja mul on kõik olemas, mul on teadmised, mul on taust, mul on nimi, mul on kõik olemas ja ma lähen, ma lähen, põrutan seal, siis ta avastab mingi juba poole aastaga, et ta on eesti keeles öeldes täiesti siledaks löödud. Et ta, ta ei ole mitte midagi asja, et ta erakond või partei. Ja, ja see selline kummitempli mentaliteet on, on ta nii siledaks löönud, et ta et ta ei olegi mitte keegi ja siis tuleb iseendast tohutu pettumine. No selle fenomeni natuke nagu noh, me oleme tänu võlgu mõneti nagu jutumärkides sõnu veel, kui Res Publica-le, et kus sa tulid, väga, väga palju on ja erinevate elualade spetsialiste ja ja kes olid kõik ju tegelikult aga tahtmist täis ja, ja ühel hetkel nad pidid allutama ennast nii-öelda parteidega raadile. Ja, ja siis oli neid pettujaid oli tegelikult ju päris palju, on ju et see võib olla nagu pärssinud seda, et miks, miks enam ei taha, et ta end poliitikaga siduda. Sest üks negatiivne näide nagu olemas No kuule, mitmed sisuliselt räägime sellest, et Eesti parteides tehakse otsused väga väikeses ringis ja need inimesed, kes ennast poliitikasse toovad, siis kellel on nimi, või siis need, kes tulevad nii-öelda broilerifarmis, tegelikult on ühesugused kummitemplid, et see, et, et kõikides erakondades siiski otsuseid teeb väga-väga väike ring. Ma ei tea, kas nüüd tahtlikult või tahtmatult, aga me oleme jõudnud selle nädala nii-öelda hittkomöödia juurde. Ehk siis Tallinna linna eelarve ja, ja, ja sotsid seal seal sees. Et kas, kas teile jättis Katrin Saksa käitumine sellise mulje, et tal sai lihtsalt villand sellest talt täielik siiber sellest jamast, mis ümberringi toimus sellest mitmemõttelisest? Just et kui, kui hästi me oma eesmärke saavutama, ajas selja sirgu ja ütles, et aitab küll. Kõigepealt lahkus siis sihtasutusest Tallinn kultuuri peale. Tallinn 2011 ja ja pärast seda võeti ta lihtsalt peajagu lühemaks. Ma ütleks, et sotsid on lihtsalt sellises kasutaks sõna turbulentsis või on lihtsalt on praegu olukorras, kus kus nad keevad üle ja nad ei liigu, nad ei liigu väga konstruktiivses suunas mitte kuidagi. Ma ütleksin, et enne kuuendat märtsi, mida me siis, kui sa kasutad lennundustermineid, kus peaks olema nii-öelda sujuv ja uhke maandumine, siis praegu olla turbulentsis on küll äärmiselt rumal tegevus. Absoluutselt kusjuures ma kasutaksin siinkohal ka Linnar Priimäe poolt öeldud vikerraadio raadioeetris väljendit, et, et sotside valijaskond sulab nagu linnu. See valge asi, eks ole, vee peal, et et ma ei julgenud nagu vikerraadio eetris kasutada neid samu, samu raskeid väljendeid, aga, aga, aga põhimõte on selles, et see sotside läheb see noh, sellist sellist turbulentsi praeguseks ajaks nagu ise ise sees tekitada. No kus, kus mõistus, neil on? Selgus peaks saabuma jus umbes kuu aja pärast ehk 16 oktoober on. No kujutad sa ette kuu aega veel sellist mäselemist Kus kus, kus valitakse siis erakonna esimees, noh, tegelikult sealt jääb ju päris mitu head kuud ja valija valija mälu on Eestis ikkagi tegelikult üsnagi lühike. Ehk siin jõuab veel igasugused skandaalikesi tuua tulla, et me ju ei tea mille, mille, millised toredad uudised võib tulla taaskord rahvaliidust on ja kus, kus neid uudiseid tuleb aeg-ajalt sihukseid, pomme, toya ja keel on ju, et noh, tuleb järgmine uudis ja tähelepanu otseselt läinud, aga, aga selles mõttes on see küll õige. Et mida rutem nagu ma tasuta nõus otsida Rutendama, sisemistest vastuoludest üle saate seda parem, sest sest mis on nagu valija jaoks lapseline sisemine kisklemine, mis elumide valijale saadab, saab seda erakonda nurk. Erakonnas on vastuolud, et et. Sisepinge täidab, sa ei saa nagu seda erakonda valides olla kindel mis erakond teeb, lõheneb, kas ta läheb sellega koalitsiooni või tollega koalitsiooni. Et mida rutem sotsid sellest oma sisemistest vastuoludest nagu jagu saavad, et võidab siis Pihl või ta mikser või keegi kolmas. Seda parem on sotside erakonnale, aga. Urmet, kui meie siin saates mõnikord üksteisega päris nõus ei ole, vahel päris teravalt niimoodi lööme kokku. Kas see näitab seda, et meil on kehv saade? No me ei tule siia selleks, et kas sa tead, kas Herkas eraei seda mitte, kas, kas erakonnas peab olema kõik nii-öelda väliselt suu ja laabuma nii hästi, et, et mingisugust väitluse ei, aga vaata raekoja, onju tegelikult ju ju tundub, et kui see väitlus käis mingist sisuliste asjade üles Ülasitsioonidega, aga see vaidlus käib praegu võimuvõitluse nimel, kes on sotside erakonna esimees ja kas see valitud koalitsioon Tallinnas Keskerakonna võidu poole? See on tegelikult puhtalt ju ainult võimu küsimus. Et sealt ei väidelda ju ju mingite väärtuste, mingite programmide, mingite ideede üle ainult sisemine võimuvõitlus. Ma saan ka aru, et, et see on nagu selle 10 esimese nime valib ämbri, ütleme valimisnimekirjas 10 esimese nime üle. Kähmlus sisul, sisuliselt käib selle ülegi. Millest me siin umbes sama Arnega kakasime sinuga siin raadioeetris nüüd vaidlema, et kes meist peaks tegelikult saatejuht olema, mis nagu kuulajale annaks, et ühe korra on võib-olla naljakas seda kuulata siukest väitlust, aga kui ma järgmine saadetaks täpselt samamoodi hakkaks vaidlema, et kes neist saatejuht olema, onju siis ütleme nii, et raadiokuulaja paneks tõenäoliselt raadio kinni. Ei, seda küll aga, aga mulle ikkagi tundub, et, et ja kui sa ütlesid, et, et sotsid Kaklevad esimehe või võimu pärast, eks ole. Mage värk, kui sa oled endale selle valinud ja kätt tõstnud tema poolt, siis, siis hoia vähemalt vähemalt kuni valimisteni suu kinni. Aga, aga see, kellega koalitsiooni minna ja kas me, kas me koalitsioonis olles sellised nagu me oleme elevant või sääsk elevandi kõrval? Suudavad midagi ära teha? No ma ei tea, see on sisuline vaidlus. See on sisuline vaidlus, aga kas selle Tallinna eelarve Mis võim sotsidel Tallinnas on, vabandust, ei ole mingit mingisugust võimu. Aga kuidas sellesama Tallinna eelarve eelarve naljategemise kõrval ei suutnud ju sotsid välja tuua ka seda, missugused nende eelarve prioriteedid me ei kuulnud seda, mida nad, mida nemad tahaksid selles eelarves? Sotsid ütlesid välja kolm asja, üks oli Orthodox Singers'i raha andmine, üks oli lasteaed ja kolmas asi oli vene muuseumile raha andmine mille juht on hiljuti sotsidega liitunud. Sergei Ivanov. Kui neljal leheküljel A4 kirjutati mõned mõned eelarvepositsioonid lahti, siis olid nad tunniga nõus hääletama eelarve poolt. Naeruväärne täiesti, see on ju sisuline küsimus, ma tahan näha tugevat erakonda, mis koosneb tugevatest seisukohtadest, maailmavaade, maailmavaateks, okei, kõik on, kõik on selge, ma ei tea, mis asi on sotsiaaldemokraat, aga, aga, aga, aga Enda sõnade söömine, samal ajal kui üks sõna tuleb suust välja juba tagant juba juba juba järgmist süüakse? Ei, ei ole võimalik ju noh, sellist erakonda tõsiselt võtta. Jah, aga Katrin, Saksa ohu noh, nagu noh, tema tema nagu vastu, ma ütleksin seda, et Katrin Saks oli üks neist neljast, kes pidas Keskerakonnaga koalitsiooni mineku üle, rääkisid, toetas seda. No kuulge, Katrin Saks on kogenud poliitik, ei saa öelda, et ta, ta, ta tal ei olnud nagu seda eelaimdust, et mis seal nagu juhtuma hakkab. Erinevalt eelmistest kohalikest valimistest oli Keskerakonnal nende poeski tegelikult sotse vaja olnudki sinna võtta koalitsiooni, tal oli absoluutselt, samas olemuselt võeti sotsid sellepärast, et teha mingi diil. Siis mida on Keskerakonnast ise tunnistanud riigikogu valimisi silmas pidades, et minna minna nagu ühtselt tõenäoliselt siis ka pärast riigikogu valimisi näiteks kas siis koalitsiooni opositsiooni. Aga pidi seda kõike nägema, seda enam, et ajakirjanduses sellest räägiti, et ei muutu Keskerakonna kõrval mitte Keskerakonna puudliks, vaid vaid Keskerakonna taksiks heal juhul ainult vabandust kõikidele taxi sõprade ja Peeter Kaldre ennekõike. Ei, ei, selles, selles on õigus, aga, aga, aga see oli algusest peale selge, et Keskerakond on, on Tallinnas nii-öelda win-win situatsioonis, ta võidab igal juhul ka siis, kui, kui sotsid ennast täis teevad või sotside midagi õnnestub saavutada. Ja lõppude lõpuks riigikogu valimistel on Keskerakond ja sotsid ju konkurendid, mitte mingisugused liitlased. Ühe segmendi Eesti laias laastus võitlevad ühe segmendi eest ja kui sotsid ennast täis teevad ja toetust kaotavad, eks ole, siis on see ainult Keskerakonna võitu. Ja mina olen olnud üldiselt seda meelt, et, et mul on see sotside koalitsiooni minek Keskerakonna meeldinud, minu meelest on saanud hea mõte, aga, aga ma tunnistan, nüüd läks asi naeruväärseks. Et selle eelarvega läks, läks asi sest ära, et, et selle eelarve, eelarve menetlemise eelarvega tegelemise käigus sai selgeks, et sotside polnd mitte õrna aimugi, mis, mis sinna eelarvesse sisse tuleb ja nende polnud mitte mingisugust võimalust, mitte mingit võimalust selles. Mida sa oled nüüd Edit võlgu kaks lauset selle kohta, et miks see Sulle meeldis, et nad läksid koalitsiooni? Ma tean meie vasakintellektuaalne, kes, kes närivad oma küüned küünarnukini ära, sellepärast et see koalitsiooni ikka veel püsib ja nad tahaksid näha sotse uhke sõltumatuna kõrgumas teiste erakondade kohal kas või mitte siis arvu poolest, aga oma oma maailmavaate väärtuste poolest, mis nüüd on kõik nende arvates mutta tallatud. Minu meelest on igale erakonnale hea olla mingisugusel ajal võimul. Et, et see, et ütleme, et sotsid on lihtsalt igavene opositsioonipartei, see ei vii meid edasi, see pigem nagu suletab neid järjest ja järjest väiksemaks, kas nad on praegu võimul küsimusele, kuna nad on võimu juures ja nõnda enam võimu. Ja, ja ma ütlen, et, et nad võiksid mängida oma mängu sellest selle võimu juures paremini. Ja see võiks jääda sealt, võiks jääda rohkem muljet, et nad on, et nad, et nad natuke sisulises võimus osalevad. Et, et selles mõttes ma olen siiski siiski seda meelt, et iga iga iga erakond peab, peab nii-öelda võimul käima või ta päev andma valijatele selle lootuse, et, et see, kui see valija ei ole lihtsalt idealist, kes tahab ainult maailmavaadet toetada ja ei looda seda, et tänu sellele sellele, mis ta annab ka midagi sellesse päriselus muutub, et siis siis, siis, siis selleks peaks erakond ikkagi aeg-ajalt jah, niimoodi võimul käima. Vabandust väga selle robustse võrdluse eest, aga aga kui peremees viskab laua alla koerale kondi, siis koer ei ole sellest peremees. Ja oma oma praeguse positsiooniga sotsiaaldemokraadid ei ole mitte Tallinnas võimul ja isegi mitte võimu juures. Ja ma pean, ma olen nagu ma ütlesingi, et siis, et siis ütleme selle eelarve eelarve naljaga või noh, seda asja tõesti kuidagi teistmoodi nimetada muutuse muutus kogu see sotside võimuloleku lugu piinlikuks. Et kui kuni sinnamaani ma siiski lootsin ja tõesti oletasin, et sellel asjal on jumet ja sellel oma põhjendused olemas, siis, siis siis nüüd jah, on tõesti kahjuks on see asi muutunud naeruväärseks. Ühesõnaga, kui nad ka midagi saavutavad siis on see väga tore nende jaoks, aga seal on üks, aga see saavutus peab ka avalikkusele eeskätt just nende valijatele ka näha olema. Kahjuks ei ole näha mitte midagi. Et sotsiaaldemokraatide toetus ju tegelikult tol kuul, kui nad läksid Keskerakonnaga Tallinnas koalitsiooni üle-eestiliselt tõusis päris kõrgele tõusis 16-le protsendile Emori küsitluses sellist toetust kõvasti üle Eesti, sellist toetust sotsid ei olnud saanud päris tükk aega. Aga sealt edasi eriti just selle aasta algusest on, on sotside toetus üle-eestiliselt langenud, noh muidugi võib ja ütleme, mina ei tähtsusta üle, need igakuised toetaks muutusi. Aga, aga siis poole aasta trendi tasuks nagu ikkagi küsitlustes jälgida. Ja kui viimased viis kuud on sotside toetus olnud seal juba ligemale 10 protsenti üle-Eestiliselt siis võib küsida, et mis selle nagu põhjus. Kas põhjus on see, et ollakse muutunud Tallinnas Keskerakonna kuuliks või on õigus hoopis Jüri Willil, kes süüdistab seda talle oponeerivad riigikogu poolt, et need justkui tahtsid rahvaliiduga diili teha ja, ja see nagu sotside nägu, et et või on hoopis põhjused mõlemad. No aga ühest küljest on tegu nagu kukkumisega 16 protsendi pealt, 10 peale 11 11 olgu 10,6 vist oli see täpsemalt aga teisalt olnud halvemaid aegu ka alati, alati võib teha ju hea näo ja öelda, et aga, aga viimaste riigikogu valimiste tulemus vaid 10 protsenti ja 10 kohta, et no mis siis nüüd halvasti olnud. Ja ongi kõik kõik korras, kui nad kordavad oma tulemust, siis, siis noh, no võib-olla see ei peegelda paljusid asju, mis meie ühiskonnas toimub. Siin me jõuame hoopis laiema teema juurde, et et miks on, miks on ikkagi Eestis sotsiaaldemokraatide kandepind või, või, või toetus võrreldes muude Euroopa riikidega ikkagi ju ülimadal. Ja vastus on ühest vastust kindlasti ei ole. Ühest vastust ei ole, et siin olla erinevaid põhjusi, kindlasti. No üks asi on kindlasti selline jõulisus ehk mida võib nimetada ka administratiivse võimekuseks, mis, mis on neil juba ammust aega puudus olnud. Ta lihtsalt ei ole sellist, noh, nad on läinud võib-olla liiga liiga puhta idee peale välja ja loodavad, et et puhas, puhas, sotsiaaldemokraatlikke ideid, see kannab neid nende laevukest pinna peal, aga aga, aga olukorras, kus ümberringi on ainult kiskjad, hundid. Ei, ei tööta, see ei tee, üks asi ostetakse ikka puhta raha eest. Et inimarengu aruandes minu meelest oli see Marju Lauristini enda kirjutatud peatükk, kus, kus võrreldi kui räägiti sellest, et rahvusgrupiti, et millised eelistused on, et jõuti seal ka nii-öelda teaduslikult tõestanud sinna sellele, et venekeelne valijaskond on oma olemuselt, et vasakpoolsem, mate vaadetega kui, kui eestikeelne valijaskond. Et siis võiks küsida, et kuivõrd näiteks Eesti sotsiaaldemokraadid on või ütleme kõik teised erakonnad peale keskerakonna on selle valijagrupiga üldse tööd teinud? Ma arvan, et sellega ei ole keegi peale Keskerakonnaga tööd teinud. Minu meelest on vene valijad meenuvad teistele erakondadele kuu või kaks enne valimisi. Minu meelest on sotside üks üks probleem on kindlasti igavene tugeva liidri puudumine, aga teine on ka tugeva sõnumi puudumine, et ütleme, Ida-Euroopa sotsiaaldemokraadid on selgelt siiski ühe väga selge sõnumiga ja see on, see on ametiühingute töö, et ütleme, inimeste siis seotus ametiühingutega ja, ja see ametiühingu olulisus on siis nagu töövõtja, õiguste kaitse ja seda sotsid noh, põhimõtteliselt justkui ajavad ja, ja nad on seotud ka ametiühingutega, aga seda tavaline inimene ei teadvusta seda, et, et mina kui töövõtja ei peaks tööandja ehk siis reformierakonnal poolt häält andma, et minu erakond võiks olla see sotsiaaldemokraadid, kusjuures ma isegi kutsuks üles töövõtjad tingimata sotside sotside poolt hääletama, sest et ma ei ole kindel, et sotsid selle töövõtja õigusi suudavad kaitsta. Tööandja ja Reformierakonna vahele panin siis väga kergekäeliselt võrdusmärgi. Tuletame meelde, mida ütles peaminister äsjase ettevõtjate manifesti kohta. No ütleme, et Reformierakond on tõesti viimastel aastatel oluliselt sotsiaalsemaks muutunud Ja minu meelest on Eestis üldse selline klassikaline vasak-parem skaala muutunud Hondade hindamisel suhteliselt nagu mõttetuks, et et meie, meie vasakpoolsed, olgu nad, mis on klassikaliselt, noh, nagu vasakpoolsed erakonnad ikkagi räägivad. Noh, tuleks tõsta makse, meie vasakpoolsed erakonnad, räägi, kui vaadata meie parempoolseid erakondi, nende sõnumid on järjest nagu kõigepealt hakkas Isamaaliit ja minema nagu tsentri poole. Ja nüüd on viimastel aastatel eriti jõuliselt, eriti pärast Ansipi Reformierakonna esimeseks saamis ka Reformierakond tsentri poole, et kõik nagu kisuvad sinna tsentri poole, et varsti nagu need piirid, et kust lõpeb, kus lõpeb Reformierakond ja algab Keskerakond, on õudselt raske nagu tõmmata. Nõus, sest mul on tunne, et selline selline hägustumine toimub tegelikult kogu maailmas või noh, ütleme kogu demokraatlikus maailmas, et võib-olla see on ka paratamatult vasak, parem on oma aja ära. Küsime siis iseendi käest, et mis me jahume nendest sotsidest nüüd nii palju, kõik on keskel ja nad keskel seal meie huve kõik esindavad kuidagi oma viisi, eks ole. Aga ma arvan ikkagi, et mida, mida kirjum on Eesti poliitiline ballett, seda, seda parem ja ja oleks ikka tõeliselt halb, kui ütleme pärast valimisi. Praegune koalitsioon saaks automaatselt jätkata. Ja kui Parlamendis üldse oleks noh, ütleme neli erakonda. Et mida rohkem neid tegelikult seal on, seda, seda parem, seda kirjumaks muutub olukord ja seda, seda raskem on, on võimulolijatel niimoodi ülbelt ülevalt alla vaadata ja kõige peale süüta, mis toimub. Mis tegelikult Tallinnas toimub, selle kõige peale sülitatakse. Miski ei ole ju tähtis, kõike võid teha lõdva rahuga, sellepärast et mitte miski, mitte keegi ei ohusta sind ja kui see, kui seesama situatsioon tuleb ka riigilisel tasandil, siis olukord läheb, ma arvan, kordades hullemaks, kui, kui ütleme siin ühes omavalitsuses, olgugi, et noh, see on samas omavalitsuses Tallinn on Eesti suurim ja nii edasi. Et, et see on, see on meie, meie mure, mitte et me sotsiaal sotsiaaldemokraatliku erakonna parteipiletit taskus kannaksime, et, et see, see on, nagu ma arvan, ajakirjanikel on, on praegu just just see mure. Jah, ja ma arvan, et Reformi, Isamaaliit praegu tänavat, tänavat, sotse, et, et need oma tülidega on, on nagu esiplaanil ja ja, ja, ja siis teised erakonnad saavad rahulikult nii-öelda valimiskampaaniaga tegeleda. Nonii hakkame otsi vaikselt kokku tõmbama, nagu öeldud, väljas on ilus seeneilm, vähemalt Tallinnas. Eriti vihma ei 100. Homme veel toredam ilm. Homme lubatakse üldse mitte vihma ja homme on Tallinnas Baltimaade suurim jooks. Ma kujutan ette, mis majja Tallinnast välja viivad. Teed, mis on vähegi metsa ääres, on homme täis pikitud autodega, mis seisavad tee ääres ja, ja siis metsa halsil. Olime olevat juba täna hommikul allud maratoni jooksma ma kedagi üles ei kutsu, see on üks jube katsumus, aga, aga 10 kilomeetrit peaks igale normaalselt treenitud inimesele suhteliselt jõukohane olema, nii et kes veel täna kõhklevad, ärge enam kõhelge täna veel treenime. Täna enam ei ole vaja, täna tuleb kõik lõdvaks lasta ja, ja mõelda selle peale, et aeg ei ole tähtis. Tähtis on tähtis on see emotsioon, mis selle asjaga saadakse isegi siis, kui kui, kui vere maitsen natuke suus, no need on paar tükki rohkem vist. Nii, aga aitäh kuulamast ja minge siis. Kes, kes kuhu, kas seenemetsa või jooksma ja rahva teener taas loomulikult järgmisel laupäeval.