Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja teeb ülevaate 21. augustisündmustest meil ja mujal maailmas. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Juhan Liivi muuseumis Alatskivis võistlevad kirjanikud. Ürituse korraldaja sensatsiooniline Tartu kevadbändiliikme Kristjan Piirimäe sõnul on selle eesmärk pöörata tähelepanu heale kirjandusele. Jaga julgustada kirjanikke kirjutama. Narva Aleksandri kirik otsib raha, et ehitada piirilinna Eesti parim kontserdiorel. Ida-Virumaal on küll mitu korralikku kontserdi, paikaga kontserdiorelit pole. Täna jõudis haripunkti nädala jagu kestnud Põlvamaa ökofestival Põlva talurahvamuuseumis. Karilatsis toimus see päev koos loodustoodete, laada ja kontserdikavaga. Tallinnas Jaani kirikus toimub Arvo Pärdi pidunädalate sarjas kontserte profondis, kus Arvo Pärdi kooriteosed on seatud vaheldumisi inglise renessansshelilooja Toomas talise töödega Eesti rahvusmeeskoori dirigendile. Joosti kinnitusel moodustavad need kaks heliloojat ajavahele vaatamata sobiva ja omapärase koosluse. Kontserdi kannab üle ka Soome Yleisradio. Seda salvestavad mitmed maailma raadiojaamad meie klassikaraadio vahendusel. Rahvusvaheline Valuutafond IMF lubas üle vaadata Pakistani eelarve Meie majandusväljavaated, kuna riik peab hakkama saama ulatuslike tulvaga kahjudega. Maailma riigid on Pakistani abistanud 490 miljoni dollariga ja USA okeanograafide kinnitusel Mehhiko lahe põhjas endiselt suured naftalaigud. Loodus pole suutnud reostust iseeneslikult hävitada, nagu väidab reostuse tekitanud naftafirma BP. Ilm on meil vihmane ja tuuline, kohati võib olla äikest, soojana seal 16 kuni 19, homme päeval 19 kuni 22 kraadi. Kõigepealt välisuudiseid, Afganistani president Hamid Karzai andis korralduse lõpetada kõigi eraturvafirmade tegevus riigis. Esmajärjekorras saadetakse laiali need eraturvafirmad, kes pole end ametlikult registreerinud. Riigikorraldus võib tekitada tõsiseid probleeme paljudele organisatsioonidele, kes nende teenuseid kasutavad, märgivad vaatlejad. Eraturvafirmade teenuseid kasutavad näiteks USA ja Nato väed, Pentagon, ÜRO missioon ning ka paljud saatkonnad ja abi ning valitsusvälised organisatsioonid ning lääneriikide ajakirjandus. Karzai on öelnud, et eraturvafirmade töötajad dubleerivad Afganistani julgeolekujõude. Rahvusvaheline Valuutafond IMF teatas, et vaatab üle Pakistani eelarve majandusväljavaated seoses riigi laastanud üleujutustega. IMF-i ja Pakistani valitsuse kohtumised algavad esmaspäeval Washingtonis. Seal avaneb Pakistanile ka võimalus esitada abipalve otse USA presidendile Barack Obamale, märgivad vaatlejad. Rahvusvahelised abiorganisatsioonid teevad jõupingutusi, et ära hoida laialdast epideemiate puhkemist turbode alla jäänud aladel. Pakistani on praegu toetatud 490 miljoni dollari ulatuses. Kõige enam on üleujutustes kannatada saanud riiki abistanud USA, Saudi Araabia ja Suurbritannia. ÜRO humanitaar asjade büroo peab tõenäoliseks, et annetuste majandus kasvab, sest kiiret humanitaarabi vajavate inimeste arv on kasvanud kuuelt miljonilt kaheksale. Austraalias peetakse parlamendivalimisi ja praegu juhib napilt naispeaminister Julian tšillardid Tööpartei. Samas on vaatlejate sõnul valimised sedavõrd tasavägised, et ei saa kindlast võidust rääkida. Kui loetud oli 58 protsenti häält Stoli Siljardi Tööparteil 68 kohta 76-st mis on siis vajalik võiduks. Opositsioonilise liberaalide ja rahvuslaste koalitsioonil aga 62. Valimiste tulemuseks peetakse ja seda, et saadakse parlament, kus enamast pole kummalgi poolel ja see on esimene kord Austraalia ajaloos pärast 1900 neljakümnendat aastat. Mehhiko lahe naftakatastroof pole juba nädalaid olnud uudiste pealkirjades, aga nafta pole merest kuhugile kadunud. Neeme raud räägib lähemalt USA teadlaste viimastest avastustest. Naftafirma BP suutis Mehhiko lahe põhjas lekkinud puuraugu sulgeda juba enam kui kuu aega tagasi ning USA valitsuse väitel on 75 protsenti merre voolanud naftast suudetud sealt juba välja saada või on moodus protsesside endi toimel lagunenud. Rikka okeanograafid seda seisukohta ei jaga. Sel nädalal avaldatud uurimustes märgitakse. Vee all on endiselt suured naftalaigud ning need jäävad sinna ilmselt veel väga pikaks ajaks. Ühe uurimuse kohaselt on Mehhiko lahes olev naftalaike umbes kilomeetri sügavusel. See on 35 kilomeetri pikkune ja kahe kilomeetri laiune ning vees umbes 200 meetrise kihina. Florida osariigi ülikooli ookeaniteadlane Aien McDonald rääkis sellest alusest reostusest neljapäeval USA kongressis toimunud kuulamisel. Tavaliselt aset leidvad lagunemisprotsessid ning edasist kiiret lagunemist professor McDonaldi sõnul ilmselt ei toimu. See nafta jääb merre tõenäoliselt väga pikaks ajaks, on professor veendunud. Teadlaste sõnul tekkis veealune naftalaik osalt ka seepärast, et Pi kasutas merre voolanud nafta lagundamiseks tugevaid kemikaale, mille molekulid pakkisid end naftamolekulide külge ning nii tekkis uus, väga mürgine vee alla ulpima jäänud kooslus. Georgia osariigi ülikooli teadlaste sel nädalal avaldatud raportis väidetakse, et Mehhiko lahes võib seni olla kuni 79 protsenti sinna voolanud naftast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York. Nüüd aga koduste asjade juurde. Narva Aleksandri kirik otsib raha, et ehitada piirilinna Eesti parim kontserdiorel. Ida-Virumaal on küll mitu korralikku kontserdipaika, aga kontserdiorelit pole. Ago Kaškovi lugu. Kui Tartu Pauluse kirik võib kujuneda Lõuna-Eesti suurimaks kontserdisaaliks, siis Narva Aleksandri kirik võiks olla Põhja- ja Ida-Eesti suurim kontserdisaal. Omal ajal on sellesse kirikusse mahtunud 5000 inimest. See kirik võiks saada ka väga hea oreli, on veendunud koguduse õpetaja Villu Jürjo. Istekohtade arv ei olegi minu meelest põhiline ja meie jaoks hästi suur unistus on küll saada Eesti parim orel ja võib-olla ka Euroopa mastaabis, kui see läheb nüüd praegu hetkel vett vedama, siis sellest oleks küll hästi kahju, sest iseenesest orelimeister on olemas koht oreli jaoks on ette valmistatud, leping on alla kirjutatud ja noh siis majanduses juhtus nii, nagu ta juhtus, aga unistust kui sellist me ei ole praegu veel Mahama. Nende annetuste toel ilmselt sellist orelit ehitada ei saa. Eesti on üldse liiga väike selleks, et niisugust maailma tipporelit oma vahenditega ehitada mitte ainult annetused, vaid ka Narva linn ja Eesti riik on selleks tegelikult liiga väikesed aga iga annetus leiab oma nishi, sest alati väga suure projekti juures on mingisuguseid selliseid töid, mida saab just nimelt annetustega ära teha. Nad on võib-olla mahu poolest väikesed, aga see on see, mis sellel asjale selle tegeliku võlu ja väe annab. Orel peaks tulema Katalooniast, saan siis Barcelona orelimeister, räägiks sellest plaanist natuke lähemalt. Pooleldi juhus, nii nagu maailmas üldse juhuseid on. Saime kontakti Gerhard Grentsinguga, kes tegelikult ka kannab praegu Euroopa parima oreliehitaja tiitlit. Just Brüsseli katedraal seal ei ole Vi pärast ja oleme siis tema töid vaatamas käinud, aga see on kuidagi hästi müstiline. Sõitsime Hispaanias ringi ja korraga ristteel peatub üks auto Grentsinkon teises autos, sõidutab meid, jäävad ristteele seisma ja jutlevad pikal pärast tuli välja teises autos istudes Gerhard Klandsingu naine hispaanlanna, kes oli saanud mingisuguse sellise nägemused meiega, tasub tegeleda, sellised märgid on olemas, sellepärast me julgeme loota. Küsisin õpetaja Irja käest ka, kui kalliks võiks minna loodetud orel. See on nüüd selline kirvereegel kogu maailmas, et tegelikult tipp kontserdi orelimaksumus on miljon eurot, see oleneb täiendavatest võimalustest. Kui palju protsente siia või siia või sinnapoole, aga suurtes joontes selline. Juhan Liivi Muuseumis Alatskivi vallas toimub võistluse Eesti kirjanik 2010 lõppvoor. Võistlust viib läbi rühmitus sensatsiooniline Tartu kevadbänd. Üritus eesmärkidest rääkis üks selle liikmetest, Kristjan Piirimäe. Ürituse eesmärk on tänavusel lugemisaastal kutsuda ikkagi inimesi rohkem raamatuid lugema, suurendada ühest küljest üldsegi raamatute lugejate ringi ja teisipidi otsima ülesse ka parimaid raamatuid, kirjanikke, seda ühelt poolt. Aga teiselt poolt me sooviksime ka luua kirjanike vahel teatud sünergiat, et nad ise kirjutaksid tulevikus paremaid raamatuid. Kandidaadid valiti välja mitu vooru kestnud konkursi korras, esmalt pidid kirjanikud esitama kas käsikirja või siis viitama juba ilmunud raamatule. Lõppu orus peavad kirjanikud aga ise kohal olema. Jama kandidatuuri kaitsma. Kristjan Piirimäe. Siin lõppvoorus ei loe ainult kirjandusteos vaid loeb väga palju kirjaniku enda isiksus. Tema arengupotentsiaal. Et on siis neli kandidaati sõelal, meil üks on Andrus kiire. Kes kandideerib raamatuga mees, kes teadis ussisõnu, mis on meil Vahur Afanasjev raamatuga kastraatontaariast, Jaan Malin käsikirjaga meile ja Edvin Aedma raamatuga inimene ja draakon. Kategooriad on ju vägagi põnevad, milles nad üles astuvad, et igaüks on nagu oma ala meister võib ju nii-öelda just. Ega nende elu selles mõttes muidugi kerge ei ole. Et ega tegemist ei ole 100 meetri jooksuga tõepoolest, iga keeranikeerutab omas žanris omal moel. Ja iga raamatul on väga erinevad väärtused, et tõesti neid panna ühele pulgale, on mõnes mõttes isegi lame, aga me siiski teeme seda. Ma tahaksin ikkagi just nimelt ühele selle auhinna anda. Auhinnaks on pehme skulptuur kirjutav krokodill ja selle saaja selgub veel täna õhtul. Ürituse salvestab ka raadio ööülikool. Täna jõudis haripunkti nädala jagu kestnud Põlvamaa ökofestival Põlva talurahvamuuseumis karilaid, siis toimus perepäev koos loodustoodete, laada ja kontserdikavaga. Igor Taro käis kohal. Ökofestival keskendus sel aastal looduse kaitsja säästva rakendamise teemadele. Terve nädala jooksul sai Põlvamaal osa võtta töötubadest ja seminaridest, õppida maakiviehitust, käia kalaretkel või hoopis alternatiivsõidukeid tutvustaval programmil maanteemuuseumis. Seal perepäeval jagus tegevust nii suurtele kui väikestele meisterdamise kõrval sai proovida ka niisugust keskkonnasäästlikku meelelahutust nagu vanal külakiigel kiik. Loodustoodete laat on aasta-aastalt suuremaks kasvanud, autode rivi ulatus muuseumist mõnel pool suisa kilomeetri kaugusele. Eestimaalaste huvi kodumaise eheda vastu on suur. Siin on tore laat, sellepärast hästi palju käsitööd ja siin on lõbus olla, muidu igal pool on seda poola kaupa nii palju sinna rahvas ei lähe nii, aga need siin on tore, ainult ilm oleks võinud soojem olla. Täna. Mitmed kauplejad väitsid, et nemad ökomärki endale ei taotle, kuid kasvatavad ja toodavad väetiste ja keemiavabalt. Ökomesi meie mesi on see, mida meie mesilased tarudesse kannavad ja sealt otse võtame, pane purki, et ma ei tea, mis on tavatavaline mesi. Minul on kõik tavaline, ei ole mingisugune see ökoga lihtsalt ilma väetiseid tarneid, kõik kasvatatud, näete, millised kõverikud on. Õunad on kõige hullem plekilisel, nagu meie kauppika on. Harjumuspärasema talukauba kõrval pakuti ka kohalike Põlvamaa Kõlleste kommimeistrite maiustusi, mis on otsast lõpuni valminud käsitööna. Palju rahvast oli ka Ida-Virumaalt tulnud Mikey Aalto seepi uudistamas ja ostmas. Minu seebid on teistsugused Eesti turul olevatest seebides selle poolest, et need on searasvaseebid ja Eesti taimeõlidega, ta on täiesti eestiseep, kaks sõnumit on esitraditsioon oleks edasi viidud, et ma keedan suures pajas seepi, nagu vanasti keedeti ja teine, et need ravimtaimed, mis on, võtan koduaiast või aia tagant naturaalselt majandus, et ma siitsamast võtan siitsamast potti panen ja sellega kokku tulebki kohalike energeetika sele seebi kaudu, Sid õunapuu alt võtsin saialille ja nüüd on ta minu naha alt kõik on täiesti kohalik, see on selle seebisõnum. Tänavune ökofestival oli järjekorras juba viies ning selle nimetus rohelisem elu ühtib ka Põlva maakonna tunnuslausega. Tallinnas Jaani kirikus toimub Arvo Pärdi pidunädalate sarjas kontserte profondis, kus Arvo Pärdi kooriteosed on seatud vaheldumisi inglise renessansshelilooja Toomas talise töödega esineb Eesti rahvusmeeskoor ja dirigeerib Risto Joost. Dirigent rääkis kava valikust ka klassikaraadio kultuurisaatele delta. Saak muusikas vastupidi, meeskoorimuusikat on täitsa palju ja kiriku traditsioonis ongi just meeskooslustega ja siis kas siis poistekoori lisahäälte või vis konstruktorite kasutamisega seda muusikat ja väga palju esitatud ja Arvo Pärdi teosed selles kontekstis haakuvad suurepäraselt Toomas talvise muusikaga. Algselt raha sai loodud pooleteistaasta taguseks ettekandeks, kus me siis valmistasime ette selle kava kannatus nädalaks ja sellest lähtuvalt ka siis profondis kogu kava pealkirjana ja seal on veel Toomas tallisel amentatsioon konid ja lisaks kaks inglisekeelset väiksemat teost. Nii et selles mõttes nad moodustavad omavahel sellise meeldiva sümbioosi. Ega tegelikult pole ühtegi kontserti, kus, Üks teos kõlaks samamoodi loomulikult teatud teoste puhul on mõningad nüansid, mis on aastate jooksul muutunud, aga üldkontseptsioon on ikkagi samaks jäänud, sellepärast et ma isiklikult. Ma arvan, et ega Arvo Pärdi muusika interpreteerimisel ei ole liiga palju variante, kuidas saavutada puhtust nii sisulises kui ta kõlalises mõttes. Sellepärast et ta baseerub ikkagi sellistel universaalsed. Del tõdedel ja seetõttu võiks nendest universaalselt Kes tõdedest on intonatsiooni ja helipuhtus see ükskõik millisele kollektiivile kasutada on väga keeruline. Ja seetõttu ta on ka väga habras mehhanism, seesama ükspuha sellise tõttu seda ei saa ka nii palju interpreteerida, et sellest kujundada hoopis midagi muud. Pärdi muusika on selline natukene ajatu ja igavikuline, et seetõttu seal on mingisugune teine dimensioon, mis on tegelikult, ma arvan, igal integreedile vaja kätte saada. Jaani kirikus tunni aja pärast algavat kontserti kannavad üle klassikaraadio ja Soome Yleisradio ning seda salvestavad mitmed Euroopa raadiojaamad. Ja nüüd ilmast ka. Täna öösel on ilm pilves selgimistega, mitmel pool sajab hoovihma, kohati võib olla äikest. Puhub edela ja läänetuul kuus kuni 11, puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on 16 kuni 19 kraadi. Homne ilm tuleb vahelduva pilvisusega, kohati tuleb taas hoovihma ja õhtul saju võimalus suureneb. Puhub edela läänetuul kuus kuni 11, puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhtul tuul veidi nõrgeneb. Sooja tuleb homme 19 kuni 22 kraadi. Kuulsite Päevakaja. Head õhtut.