Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus saab olulisemad päeva sündmused lühidalt kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Peaminister Andrus Ansip loodab Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimist enne riigikogu suvepuhkust. Peaminister ei välista ka lisadeklaratsiooni, kuid kõik oleneb tema sõnul selle sisust. Isamaaliidu korraldatud piirilepete ümarlaual leiti, et valitsuse ratifitseerida piirilepingut kahe nädalaga pärast ja ilma Tartu rahu kehtivust rõhutamata on arulage. Jõgeva linnavolikogu avaldas umbusaldust linnapeale. Kagu-Eesti jäätmekeskus hakkab prügilaid jaoks uut kohta valima nõo valda. Lagujale teatavasti riigikohus prügilat rajada ei lubanud. Homme algavad Tallinnas vanalinna päevad. Oma on meil poolpilves ilm, pärastlõunat hakkab Lääne-Eestis vihma sadama ja sooja tuleb 18 vabandust 14 kuni 18 kraadi. Stenbocki majas peaminister Andrus Ansipi juures on praegu koos parlamendierakondade juhid, kes arutavad Eesti-Vene piirilepingutega seotud nõupidamine pole veel lõppenud. Peaminister jagas Eesti-Vene piirilepingute kohta selgitusi juba päeval pärast valitsuse istungit, vahendab Riina Eentalu. Peaminister Andrus Ansip ootab, et Eesti-Vene piirilepe ratifitseeritakse veel enne riigikogu suvepuhkust. See oleks hea, kui meil õnnestuks ratifitseerida piirilepingud enne riigikogu suvepuhkusele jäämist. Miks aga meie peaksime kiirustama, kui Venemaal võtab ratifitseerimisprotsess kaua aega? Meie peame oma protseduurid ära tegema nii nagu meie neid õigeks peame ja me ei pea väga palju tähelepanu pöörama sellele, mida teine pool võib teha või tegemata jätta. Mina pean piirilepingute olemas Alo Eesti vabariigi jaoks väga vajalikuks. Ja seetõttu, mida varem need piirilepingud saavad ratifitseeritud, seda parem meie riigile. Isamaaliit teatavasti nõuab deklaratsiooni lisamist ratifitseerimisdokumendi juurde. Mida arvab peaminister? Kõik sõltub sellest, mis deklaratsiooni sisu peaks olema. Kindlasti ei tule kõne alla territoriaalsete pretensioonide esitamine Eesti vabariigi poolt Venemaale Ma ei välista deklaratsioone, kuid kõik sõltub sellest, missugune on deklaratsiooni sisu. Riigikogule saadetud eelnõus on viide põhiseaduse paragrahvile 122. See on viide Tartu rahulepingule. Eesti vabariigi põhiseadus võimaldab riigipiiri muuta ja selle kohta eksperthinnangu. 200 õiguskantslerit. Mitmed erakonnad leiavad ka, et enne piirileppe ratifitseerimist peaks vastu võtma ka Petserimaa ja setude paketi. Peaminister peab seda pidevaks protsessiks. Tuleks muidugi täpselt teada saada, palju neid inimesi seal on, täpset ülevaadet ei oma praegu Eesti vabariigis mitte keegi, palju neid kodanikke tegelikult sealkandis võiks elada, praegu muidugi on ka küllalt paljudel soov lahendada kõik kohapealsed sotsiaalsed ja regionaalsed poliitilised probleemid piirilepingute taustal piirlepingutega otseselt on on seotud soodustatud viisarežiim jagad piki piiri kulgevate teede ehitamine, et need on kindlasti need valdkonnad, kus lahendused tuleb leida ja mida kiiremini, seda parem. Isamaaliit korraldas, nagu juba öeldud, täna piirilepete ümarlaual, kus oli parlamendierakondadest kohal ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond neli, mitte parlamendierakonda, olid põhimõtteliselt piirilepete ratifitseerimise vastu. Lõpuks leiti, et vähemalt deklaratsioon on siiski vajalik. Valitsuse esitatud seaduseelnõu ei vasta eesti tegelikele huvidele, rõhutas Isamaaliidu juht Tõnis Lukas. Valitsuse poolne ratifitseerimisseadus on puumunadega petmine, Tartu püsimajäämist ja Eesti õiguslikku järjepidevust tuleb kindlasti eraldi rõhutada. Praegu valitsuse eelnõus seda ei ole ja meie ettepanek on nii, nagu ka ümarlaua osalised seda nägid. Et tegelikult tuleb lisada deklaratiivne osa preambula na ratifitseerimisseadusesse, mis toonitab, et Tartu rahu kehtib ja on vaja nimetada ka ära, et Eesti oli 40.-st 91. aastani annekteeritud ja okupeeritud riik. Sellised tekstid, seaduste tekstid, mis võetakse riikide parlamentides vastu deklaratsioonide tekstid on rahvusvahelise õiguse mõttes pretsedenti loovad ja on selle õiguse osad. Praegu on tõesti koalitsioon ja Res Publica otsustanud minna kiirgama Marsil ratifitseerimise peale ilma deklaratsioonita ilma seadust muutmata. Ja minu meelest teevad nad väga suure vea sellist rahvusvahelist survet, mis paneks meile ratsastiilis kahe nädalaga kohustuse. Nii oluline samm ära teha ilma sisuliste debattide taga on tegelikult arulage olukord. Jõgeva linnavolikogu avaldas täna häältega 12 kaheksa umbusaldust reformierakondlasest linna peale Viktors teatussevile Jaan Lukas, kus siis volikogu reformierakonna fraktsiooni juhilt Ivo pütilt kommentaari. Umbusaldushääletus läbiviidud puhtalt poliitilise varjundiga ja peetakse silmas juba mõne kuu pärast toimuvaid kohalikke valimisi. Tänasel volikogu istungil ei osanud umbusalduse hääletajad vastata küsimustele, et mida peaks ja mida tuleks uue linna peal teistmoodi teha. Kui reforme Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku läbi viia nimeline hääletamine umbusaldamiseks siis paraku, kelle nimelise hääletamise võimaluse hääletas volikogul nendesamade umbusaldajate häältega. Ja veel kord kõik need süüdistused, mis on siis linnapea aadressil esitatud on täiesti ülespuhutud linnapea. Ma ei ole teinud mitte mingisuguseid ainuisikulise otsuseid, mis puudutab neid konkreetseid etteheiteid. Üks Jõgeva linna käske oli linnavolikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige. Käib meil linnades käsi Ants Paju, mis linnas. Noh, et me tegelikult 32 kuu jooksul kogu aeg hoidsime nagu kriitikatule all koalitsiooni tegemisi ja selle aja jooksul kogunes see paturegister üsna suureks kui viimase eelarve menetlemise käigus äkki koalitsioon otsustas võtta rajatava staadioni jaoks Jõgeva tingimustes meeletu summa, kus ükski komisjon seda küsimust ei arutanud. Seep panin nüüd erinevast saadikud mõtlema, milline on siis linnataluvuse piir? Lahendus on käes. Linnavolikogu määras linnapea asendaja, kelleks sai praegune abilinnapea, keskerakondlane Aare Olgo. Täna oli koos Kagu-Eesti jäätmekeskuse aktsiaseltsi üldkoos, mis pidi otsustama sealse regionaalprügila edasise saatuse. Riigikohtu märtsikuise otsusega peatati prügila rajamine nõo vald ala kujale, mistõttu tuli nüüd leida uus lahendus, mida 49 omavalitsuse esindajatena otsustasidki. Siis Lauri Varik jäätmekeskuse juhatajalt Tõnu roosamäelt. See valdav seisukoht on selline, et Kagu-Eesti jäätmekeskus oma aktsionäride toetusel alustab uusi jäätmekeskus asukohtade valikuid. Hetkel on lõppfaasis rahastust saamise korraldamine ja siis kuskil juuni juuli käivitub asukohtade valimine, puuduvad eelistused, puuduvad nägemused, alustame tühjalt lehelt. Valime koha ja jätkame. Kas lagu ja koht on täielikult maha maetud? Mina küll isiklikult kommenteerin seda, et see koht on maha maetud. Aga selge on ka see, et nüüd 2009.-ks aastaks uut prügilat ei tule, et mis saab siis peale seda tähtaega? Ma väga loodan, et 2009. aastal juba ehitustegevus käib ja see valimine lükkubki noh, mingisugune aasta võrra edasi, ehk vahepealne periood, absoluutselt selge on see, et aardlapalus 2009. aastal jäätmete vastuvõtt lõpetatakse, ehk siis tuleb, et neid hajutada võimalikult lähedal asuvatesse jäätmekeskustesse. Ehk meile kõige lähemal on Torma, mis on suhteliselt väike osad kogused sinna, osad tähtsale, samas on kindlasti 2009.-ks aastaks jõuliselt käivitunud pakendite tagasi kogumine. Pakend kui selline moodustab küllalt suure osa põhimõtteliselt läbi selle uue pakendimääruse jäätmete kogused, vähenevad, kogused hajutatakse ja nii see tulevik välja näebki. Kas see tähendab ka ikkagi prügihindade tõusu, et kui tuleb mujale hakata vedama? See tähendab prügihindade tõusu sellepärast, et ilma kuludeta ei ole teda võimalik kaugele vedada. Homme avatakse Tallinnas 20 neljandad vanalinna päevad. Tõnu Karjatse räägib, mis toimuma hakkab. Maanina päevad algavad ametlikult homme kell kolm raekoja platsil puhkpillihelide saatel. Sellele järgneb juba traditsiooniks kujunev kontoritöötajate võidujooks ehk rätreis. Pühapäevaseks lõpu ürituseks on maikrahvi valimine ja kontsert, milles Hortus Musicus püüab külalismuusikute abiga leida valemit rokkmuusika esitamiseks keskaegses võtmes. Ehkki tänavune vanalinna päevade eelarve on varasematega võrreldes kesisem 2,2 miljonit krooni lubab linnavalitsuse korraldustoimkond hea seista selle eest, et teave ürituste kohta jõuaks iga külastajani. Vanalinna päevade projektijuht Lauri Aav. Meie suureks eesmärgiks on need inimesed, kes raekoja platsi saabuvad, saaksid siit võimalikult ruttu adekvaatse info kätte, kuhu edasi minna. Me üritame luua vanalinna päevade infopunkti raekoja platsi, kus kõik inimesed saaksid endale siis tasuta vanalinna päevade kava, mis meil on see aasta nii inglise keeles kui eesti keeles. Lisaks sellele tasuta Kesklinna sõnumite lehe, kus on vanalinna päevade täielik kava sees. Suuremaid uuendusi võrreldes eelmiste aastatega tänava vanalinna päevadel pole üritusi on kokku ligi 300 suuremad neist reedene kirikute vaimulikust muusikast ja laupäeval toimub muuseumide päev, kus muuseumides toimub kontserte ja jututubasid tuleval aastal linnapäevadel omamoodi juubel, siis peetakse neid juba 20 viiendat korda. Uurisin Kesklinna vanem Kalev kallalt, kas linnavalitsus on loobunud mõttest korraldada vanalinna päevade raames mõni suurem festival. Järgmisel vanalinna päevadel juubelipäevadel oleks mõte varakult ette valmistada, viia läbi uuringud ja teha üks niisugune korralik vanalinnateemaline seminar, kus oleks ka teistest riikidest spetsialistid kaasatud. Võib-olla see oleks aga teisalt vanaline päevad, täna on mõeldud ikkagi kõigile inimestele, et nad saaksid osa ükskõik millisest üritust ja ja selle raames veel suuremat festivali korraldada, mis tõmbaks siis tähelepanu endale? See probleem pole lõpuni vaieldud, aga praegu tundub, et sellist päris õige ei ole. Ja ilmateade eeloleval ööl on meil vähese pilvisusega kuiv ilm, paiguti on udu. Sooja on kaks kuni kuus kraadi, maapinnal õhude tuur mitmel pool null kuni miinus kaks kraadi. Homme hommikupoolikul on vahelduva pilvisusega sademeteta detail. Pärast lõunat pilvisus tiheneb ja Lääne-Eestis sajab mitmel pool vihma. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on meil homme 14 kuni 18 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja minale, Mall Mälberg. Kena õhtu jätku.