Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Euroopa Liidu eesistujamaa Luksemburg esitas Euroopa Liidu eelarve kava. Eelarvemaksete 1,06 protsenti liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust peab Eesti peaminister Eestile vastuvõetavaks. Haridusskulptuur Teed, omandia, viisamured. Need teemad tõusid setude probleemidena peamiselt esile. Regionaalminister arutab neid juba eeloleval pühapäeval peaministriga. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna linn kiirendavad raudtee ümbersõiduehitamise ettevalmistust, et suunata ohtlikud veosed linnast eemale. Uus raudtee valmib kümnendivahetuseks ja ilmast. Homme sajab alates Lääne-Eestist paljudes kohtades hoovihma. Sooja on homme 16 kuni 20 kraadi. Pali ta eesistujamaa Luksemburg esitas Euroopa Liidu eelarvekava, see näeb ette Saksamaa, Hollandi ja Rootsi panuse vähendamist liidu eelarves. Eesti peaminister Andrus Ansip kohtus täna õhtul luksemburgi peaministri Jean-Claude Junckeriga. Jutuks mõistagi ka eelarvekava ja peaministri kommentaar. Praegu räägime maksete tasemest 1,06 protsenti liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust. Eesti positsioon on olnud pisut kõrgem 1,1 1,12 protsenti, kuid tegelikult Eesti huvid on piisavalt hästi kaitstud ka 1,06 protsendi juures. Me räägime tegelikult kogusummast 80 miljardit krooni aastatel 2007 kuni 2013 ja see on päris suur raha. Kas see oli jutuks ka Suurbritannia soodus olukord eelarve kontekstis see on tekitanud nii mõnegi riigi pahameele. Põgusalt oli meil täna juttu ka Suurbritannia tagasimaksetest ja loomulikult on ka Eestil raske mõista, miks sellised tagasimaksed Suurbritanniale eelarve tulude poolt tehakse ja meie sooviksime taoliste tagasimaksete võimalikult kiiret lõpetamist, kuid see lõpp peaks saama mitte hiljem kui aastal 2013 ja eesistujamaa on täpselt samasugusel seisukohal, kuid kahtlemata saab olema uus finantsperspektiiv kompromiss. Kompromissiga ei saa ükski osapooltest ülearu õnnelik olla, kuid tervikuna see kompromiss Eesti huvisid väljendab küllalt hästi. Kuid kui me vaatame peatükke erandi üksikuna, siis, siis loomulikult on meil mõnede peatükkidega märksa suuremad probleemid kui mõnede teiste peatükkidega. Näiteks. Me leiame, et Euroopa Liit võiks solidaarsemalt osaleda Euroopa Liidu välispiiride kaitsel. On olemas liikmesriik, kellel on elatustase väga kõrge, kuid kel välispiiri üldse. Seevastu meie Eestis teame, et meil on välispiiri, on päris palju ja selle kaitsmine maksab ka üksjagu palju. Nii et me sooviksime siin Euroopa Liidult suuremat soliga. Otsus, see tähendab Euroopa Liidu eelarvest tulevate vahendite suurendamist ning kas see on perspektiivikas. Kõik kolm balti riiki on samasugustel positsioonidel selles küsimuses. Kas oli juttu ka põhiseaduse ratifitseerimise eest ja, ja tulevikust praeguse olukorra taustal? Sellest oli päris tõsiselt võtta, eesistuja leidis, et enne veel, kui, kui Euroopa liit vajab finantsperspektiivi, peab tema saama tagasi perspektiivi. Kindlasti tuleks nendel riikidel, kes ei ole ratifitseerinud Euroopa põhiseaduslikku lepet, protsessiga jätkata, sest et protsessiga lõpetamine tähendaks ja ütlemist. Eile ehk siis prantsuse ja hollandi Ei toetamist. Nüüd eestist Setumaa asjatundjate komisjon arutas regionaalministri juhtimisel setude probleeme, mitmed erakonnad on nõunud, et enne piirileppe ratifitseerimist oleks valmis ka setude probleemide lahenduste pakett. Värskas käis Vambola Paavo. Regionaalminister Jaan õunapuu hindas setomaa asjatundjate komisjoni liikmete ja kohalike vallajuhtidega Värskas toimunud kokkusaamist konstruktiivseks. Omalt poolt lubas ta aastaid lahendamist ootavatele probleemidele võimalikult kiiret toetust valitsuse poolt. Petseri eesti kool ei kao ning emakeelse hariduse andmine teisel pool piiri jätkub. Kuni miljoni krooni ulatuses võiks kanalisatsioonitööde renoveerimis või siis ka gaasitrassi ehitamist sinna koolimajani Eesti riigi poolt finantseerida kahe riigi haridusjuhid kirjutanud koostöölepingule alla, mis tegelikult annab kindluse, et see eesti kool Petseris ka tulevikus säilib ja seal ka eestikeelset haridust antakse. Setomaa asjatundjate komisjoni liige Georg Pelisaar tegi ettepaneku muuta praegune Seto Talurahvamuuseum piirkonda hõlmavaks kultuuri ja pärimust aletavaks keskuseks. Kui me aga tekitame setomaa keskmuuseumi keskoordineerikse setu erinevate see on siis Obinitsa ja Saatse muuseumi tegevust ja kes samal ajal kogu seto kultuuri laiemas kontekstis püüaks mõista ka teaduslikult seda uurida, siis me kõige tõenäolisemalt suudame selle kultuuri säilitada ka elus olevana tulevastele põlvedele. Kohalike teedevõrk vajab arendamist, kagu teedevalitsus soovib, et siinset teed lülitatakse riikliku arengukavasse. Põlva maavanema Urmas klaasi arvates tuleb kogu piirkonda hõlmav keskne tee. Praegune piir lõikab kohaliku teedevõrgu pooleks ja teede juures me peame lähtuma natukene võib-olla laiemalt kui nii-öelda setu maastaid vaatama piirkonda, kuhu jäävad orava vald ja, ja Vastseliina vald. Sotsiaalmajanduslikult ja majandus. Graafiliselt on nagu see piirkond tervik, mida on öelda regionaalministril. 144 kilomeetrit teid korda viia, et oleks siis 74 kilomeetrit riigiteid ja 70 kilomeetrit omavalitsus teid riigiteedest 60 kilomeetrit peaks minema tolmuvabaks teeks ja 14 kilomeetrit, see oleks siis Koidula Saatse vaheline teelõik tuleks siis korraliku kruuskatte alla viia. Setomaa asjatundjate komisjoni liikmete arvates on tegemist on maailmas ainulaadse kultuuripiirkonnaga ning seda on vaja tulevastele põlvedele säilitada. Seda meelt on ka regionaalminister. On kolme miljoni krooni ulatuses toetatud seto kultuuri. Täna tehti ettepanek tõsta seda summat kahe miljoni krooni võrra. Ma toetan seda. Omandi ja viisaküsimustega on keerulisem, siin tuleb mitu korda maha istuda kellelone, lähedaste aud või kinnisvara, teisel pool piiri peavad takistuseta sinna pääsema. Värskas kirja pandud mõtteid arutab regionaalminister juba eeloleval pühapäeval kohtumisel peaministriga Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Majandusministeeriumi ja Tallinna juhid arutasid koostööd ohtlike veoste transiit oli üks probleemidest, jätkab Indrek Kiisler. Kuna neid perioode, kus võim alllinnas ja Toompeal kattuks on olnud siis on ka omavaheline koostöö olnud katkendlik. Nüüd lubasid majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ja Tallinna linnapea Tõnis Palts, et asi paraneb. Ilmselt aitab sellele kaasa ka see, et mõlema mehe erakonnad on Tallinnas võimul pealinna jaoks ületamatuks probleemiks ohtlike veoste transiit läbi linna sadamatesse. Edgar Savisaar lubas kiirendada Tallinna raudtee ümbersõidu ettevalmistustöid. Petrov valmiks juba kümnendi vahetusel. Sellega saaks suunata Paldiski sadamasse Venemaalt tulevaid ronge, nii et neid ei peaks pealinnast läbi sõitma. Nii Tallinna linnapea kui ka majandusministri sõnul on ümberkorraldustele vastu transiidiärimehed. Mulle näib, et ka poliitikud hakkavad saama küpseks, et aeg on minna tegudele. Praegu võib tunduda, et on küll mage, kohutav, kui mõne ärimehe huvisid riivatakse ja hakatakse piirama neid vedusid. Aga mõelge, kui kohutav on siis, kui peaks juhtuma mingi katastroof. Sellest ei taha mõeldagi, aga, aga me peaks ikkagi tegutsema selle nimel, et midagi neist ei juhtuks. Ja muidugi veosed tuleb lõpetada oigima olen eelmise majandusministriga ühel nõul selles suhtes, et kindlasti see ei ole lihtne. Kindlasti tekib siin tõsine huvide kokkupõrge. Kust aga raudteetrass kulgema hakkab ja millal sa siis valmib? Siin on mitu versiooni, on väga ulmelised versioonid, mis küll viimasele linnas kaugele, aga teevad selle ümbersõidul väga kalliks ja on ka teised versioonideks muidugi osa sõltub ka sellest, kuidas sundvõõrandamise seaduse menetlemine läheb, sest ega ma ei arva, et nende maatükkide kokkuostmine läheks lihtsamalt, kui Tallinna linna on läinud Tartu maantee väljaehitamisel, nii et siin on meil samuti ühised huvid. Meie siht on püüda sel kümnendil valmistav. Küsisin Tallinna linna pealt Tõnis Paltsilt, kas on kaalutud ka erimaksu kehtestamist rongidele, mis suunduvad praegu Kopli sadamatesse. See oleks kindlasti üks meetod, aga kindlasti on ka ainuüksi täna juba seadustes terve rida võimalusi ohtlike veoste reguleerimiseks. Kahtlemata siin peab siin olema agressiivsed, majandusministeerium on majandusministeerium, aga tema peab eelkõige kaitsmas üldiselt majandusringkondade uue, üldiselt aga linnavalitsuse huvi on loomulikult kaitsta linnakodanike huve. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub kagutuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on neli kuni 10 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, hommikupoolikul sajab kohati hoovihma, õhtupoolikul sajab alata Lääne-Eestist paljudes kohtades hoovihma ja kohati on äikest. Puhub kagu ja idatuul kolm kuni 10, läänerannikul kuni 13 meetrit sekundis ja sooja on homme 16 kuni 20 kraadi, Lõuna-Eestis 21 kuni 23 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.