Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Sotsiaaldemokraatide mitmed liidrid on omavahelise võimuvõitluse toonud avalikkuse ette. Erakonna aseesimees Katrin Saks ütles, et Tallinnas Keskerakonnaga koalitsiooni minek oli vale. Erakonna esimehe Jüri Pihli sõnul on mõned erakonna liikmed läinud omavaheliste vaidluste avalikustamisega liiale. Suuremates keskustes maksule jätkumise langus olnud järsem kui väiksemates omavalitsustes. Eesti Maaomavalitsuste Liidu rahandusnõunik Märt Moll kinnitas, et selle taga on töökohtade kadu. Piirkondades, kus ettevõtlus oli rohkem arenenud mastaabiga, rajatakse Eestis vabatahtliku merepäästevõrgustiku. Soomes on vabatahtlikud päästjad merel ja suurtel siseveekogudel hätta sattunud inimesi juba 113 aastat. Eesti päästeseaduses pole veel vabatahtlike merepäästjate mõistetki. Rahvusooper Estonia alustab uut hooaega. Hooajal loodetakse välja kuulutada ka uue maja konkurss. Uus rahvusooper tahetakse rajada admiraliteedi, basseini, määrde. Klaverivabrik Estonia tutvustas uut vöörimudelit valminud antsalong kontsertklaver. Asjatundjate sõnul on sellise suurusega klaver pianistide lemmik. Ja ilmast. Eeloleval ööl ja homme päeval sajab Eestis hoovihma, puhub edela ja lõunatuul ja homme on sooja 15 kuni 19 kraadi. Sotsiaaldemokraatliku erakonna lähenev volikogu on tekitanud pingeid erakonna juhtide seas lähemalt räägib Indrek Kiisler. Pühapäeval koguneb sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu, mis peab otsustama, kas oktoobris toimuval partei üldkogul viiakse läbi uued juhtide valimised. Eile saatsid Ivari Padar Marju Lauristini, Eiki Nestori, Andres Tarandi erakonnale ühispöördumise, kus nad pidasid õigeks, et üldkogul tuleb sotside juhatuse liikmetele anda uus mandaat. Erakonna aseesimehe Katrin Saksa hinnangul oli otsus asuda Keskerakonnaga Tallinnas koostööle vale ning vääritimõistmised said alguse just sellest otsusest. Ja mäletatavasti lubasime ausat linnavalitsemist. Me lubasime muuta seda valitsemisstiili läbipaistvamaks. Me lubasime vähendada politiseeritust. Et kas me seda oleme suutnud teha, see on täna minu isiklik arvamus, aga mina tunnistan küll, et et me ei ole seda suutnud teha. Erakonna esimees Jüri Pihl ütles, et igas erakonnas toimub teatav võimuvõitlus ning sotsid ei ole siin erandiks. Teatud erakonna kõrged ametikohad on atraktiivsed mitmetele erakonna liikmetele, et võib-olla mõni inimene on läinud liiale, jah, siin praegu nende küsimustega arutamiseks avalikkuse eest, mina arvan, et kõige parem on see, kui volikogu liikmed saavad seda rahulikult arutleda pühapäeval ja siis jah, nad otsustavad, eks. Nii see otsus ka tuleb. Kuna mina olen lubanud kandideerida ka siis, kui tulevad uued valimised erakonna esimeheks, siis mul ei ole eriti vahet, kas kas nad tulevad Veedule. Kuidas aga võimupiirid erakonnas jagunevad? Jüri Pihlile on kindlasti oma toetajaskond ja ma arvan, et tema tõsine probleem on see, et ta ei ole leidnud ühist keelt ei aseesimeestega ega parlamendifraktsiooni liikmetega. Jüri Pihl ei olnud aga nõus süüdistusega, et ta pole piisavalt kaitsnud Tallinna linna juhtimises sotside huve. Eks meil ole, võib-olla siis erinevad lähenemisnurgad, et koalitsioonis olles ka sellistel tingimustel nagu Tallinnas, kus ikkagi meil on kaheksa kohta ja Keskerakonnal 44 on kindlasti keeruline paugutamine ja ultimaatumite esitamine kindlasti ei ole huvide kaitsmine, sest see viia asja edasi. Maaomavalitsuste liidu algatusel oli Tallinnas koos omavalitsuste riigi esindajad, arutati omavalitsuste finantsseisu, mis on majanduskriisi ajal muutunud kriitiliseks. Indrek Kiisler uuris lähemalt. Eesti Linnade Liidu juhataja Jüri Võigemast ütles, et majanduskriisi mõrud viljad pole kohalike omavalitsuste jaoks kaugeltki möödas. Tema sõnul on jätkunud omavalitsustele laekuvate maksude vähenemine, seda eriti suurtes tõmbekeskustes, kus langus on olnud järsem kui nii-öelda ääremaadel asuvates omavalitsustes. Poolaastal oli keskmine tulubaasi langus võrreldes 2008. aastaga 20 protsenti, 20 protsendiline tulubaasi langus on äärmuslik kukkumine. Nende kukkujate hulgas on, kuna keskused Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, Paide, Viljandi osas saab ja peab tegelikult küsima, et kas selle kukkumise pinnal genereerub järgmine tulubaasi languse äring. Eesti Maaomavalitsuste Liidu rahandusnõunik Märt Moll kinnitas, et suuremates keskustes oli ettevõtlusaktiivsem, kuid ka tagasilöögid valusamad. Tegelikult olid nad Tunduvalt rohkem ettevõtlust kui väiksemad vallad ja kaugemad piirkonnad. Kuna teame, et majanduslangusega seoses ettevõtlusvähenes tublisti inetud tõmbasid ennast kokku osaleja pankrotti. See tähendab, nendel langes suurem osa tulu saajatest langes ära valdades võib-olla see langus oli tunduvalt väiksem, olenevalt tööpuuduse, väiksemast laks. Kas aga keerulisem finantsolukord ei sunni omavalitsusi taas koostööle ja liitumisele? Mulle meeldib kõige enam see, kui kui täna otsustatakse ümberülesannete jaotamine omavalitsuste vahel osa ülesanded, tuleks kohalik omavalitsus teha koostöös. Selle lihtsustamiseks oleks mõttekas säärustada see koostöö selles mõttes, et teda kohustuslik. Läbi sellise suurema koosluse tekib omavalitsust seal juba endale arusaam ühinemise läbi oluliseks. Kas haldusreform saab olema seekordset riigikogu valimiste teemaks? Soomlaste abiga rajatakse Eestis vabatahtliku merepäästevõrgustiku Soomes on vabatahtlikud päästnud merele suurtele siseveekogudel hätta sattunud inimesi juba 113 aastat. Eesti päästeseaduses pole veel vabatahtlike merepäästjate mõistetki, jätkab aga Gaškov. Kas need on väga tahtlik merepäästja, Robert aasa, kui tihti tuleb tegelikult inimesi merel päästa ja kuna ma olen vabatahtlikud, teeme muid tegevusi, siis meil Arrigeerimis, aga niimoodi, et nädala sees on tund aega ja nädalavahetusse, kui kõik on kodus, siis on pool tundi, elu näitab, et need sündmused, mis sul on tegelikult on olnud, et need on transpordiprobleemid, et inimesel on oma hooletusest kütuse tankimata, et see on otsas ja, ja siis on nagu jäänutriivimate on rohkem sellised päästmiseda. Jah, kui inimesed külma vette, siis minutite küsimus ja, ja siis me lihtsalt ei jõua. Soome 2000 vabatahtlikku merepäästjad on tõsine täienduskutselistele päästjatele. Nemad vastavad veerandi merel ja suurtel järvedel hätta sattunud test. Soomlased jagavad Eesti merepäästjatele oma teadmisi ja Soome merepääste seltsi tegevjuht Kösti vesterinen ei ole Eestis sugugi harv külaline. Teie vabatahtlikud on saanud väga hea väljaõppe ja nüüd on ka neli päästejaama rajatud, need on Toilas, Käsmus, Mustvees ja Lohusuus. Koolitus jätkub ja laieneb ka mujale Eestisse lääne ja lõunapoolsetesse maakondadesse. Soomes on igal aastal ka merepäästjate võistlused ja Me võistleme hea meelega ka teie merepäästjatega kogemusi juurde saada, ütles Kösti. Vestlemine on, kes on Soome merepääste seltsi tegevjuht. MTÜ Eesti vabatahtlik mere- ja järvepäästejuhatuse liige Ene Kalmus. Ma arvan, et kõige olulisem on see, et inimelu on väärtus ja et ta on vaba tahtlus, et on inimestel oma soov ja huvi teiste inimeste aidata. Ja loomulikult riik peaks teiselt poolt vastu tulema looma selleks kõik eeldused ja tingimuseks, et süsteem toimiks nii, nagu soomlased täna ütlesite. Nad säästavad sellega 40 miljonit eurot aastas, et kasutavad vabatahtlike. Eesti riigil on sinnapoole astuda nii mõnigi samm. Rahvusooperis Estonia algas ametlikult uus hooaeg, kohal käis Janek Salme. Estonia hooaja esimeseks esietenduseks on Imre Kalmani operett Silva, mille lavastab Mart Sander. Ma tahaksin nüüd vahelduseks. Kuda küllaltki traditsiooniliste opereti, aga see ei pruugi tähendada vanamoodsat mitte alati ei pea selleks, et näidata vaatajale tema enda elukõverpeeglis etendust. Aja kohastama või kaasaegseks muutma Estonia peadirektor Aivar Mäe ütles, et eelseisev hooaeg tuleb mitmekesine. Eesti kokku 275 etendust kaheksa uuslavastust, nendest kolm laste duetti, kolm ooperit ja balletti. Mäe sõnul on Estonia teinud suure panuse balletitaseme tõstmisele ning tulemuseni ka selgelt näha. Eriti hea meel omanoonile balletis mast eemanoon, mida Estonia teater on taotlenud üle 20 aasta ja paraku ei ole õnnestunud seda kätte saada. Kuna on öeldud, trupp ei ole piisavalt hea, siis täna on see käes. Seitsmendal aprillil tuleb banaan lavale esmakordselt Eestis. Estonia arendab ühtlasi edasi uue maja ehitamise plaane. Peadirektor Aivar Mäe. Jaanuaris peaks meil lähteülesanne, koos oleme, kuulutatakse välja konkurss, teeme seda koos arhitektide liiduga. Väidetavalt võiks siia tulla üle 500 erineva töö millest valitakse juuli keskel välja 10 ja 2011. Koos kultuuripealinna lõpetamisega kuulutaks välja uue maja projekti võitja. Ooperimaja asukohaks on kavandatud admiraliteedi basseini juures olev ola. Ehkki sajaprotsendilist kindlustmäe sõnul selles suhtes veel pole. Kindel, on ta siis, kui seal ehitus peale hakkab, paraku tegemist väga kallimaaga eramaaga, nii et kõik need läbirääkimised, protsessid praegu kestab. Klaverivabriku Estonia tutvustas uut klaveri mudelit. Vabriku omanik Indrek Laul ütles, et ettevalmistus on tehtud kaks aastat. Valmis Estonia 225, mida võib nimetada salong, kontsert klaveriks kaks, kaks, viis tähendab pikkus sentimeetrites. Kui mõõta eest klaviatuurist taha otsa välja. Et seni oleme treeninud kolme mudelit on 96. aastal valminud Minjon klaver, mis on 168 tänaseks neid on tehtud juba üle 1900 siis kõige populaarsem on olnud kabinet, see on 190 sentimeetrit, seda on juba tehtud. Seda kümneid. Ja kontsertklaver, mida siis pikkuselt saab 274 sentimeetrit. Puudusse vahepealne suurus, meil puudus suurus, mis läheks kammersaalidesse, klaveristuudiotesse, klaveriõpetajatele, muusikutele see on muusikute ja pianistide pill. Mida pikem pill, seda, seda rohkem on tal siiski keelepikkuste ja sealt tulenevad kõla igavust suurust. Aga siin on huvitav moment selles, et sageli pianistid peavad kontsert klaarit mitte kõige tasakaalustajaks pilliks sest seal on juba need bassikeeled väga pikad võrreldes ülemise registriga. Aga selline 225 on oma mõõtmetelt veidi väiksem kui kontsert, aga suurem kui kabinet. See on väga sageli ideaalne vill thanistridele ja väga hinnatud just muusikute poolt. Eeloleval ööl on Eestis muutliku pilvisusega ilm, enamasti kõikjal sajab hoovihma. Puhub edelatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 kuni 16, Liivi lahe ümbruses kuni 20 meetrit sekundis. Sooja on 11 kuni 17 kraadi. Päeval on muutliku pilvisusega ilm, sajab hoovihma, kohati võib olla äikest. Puhub edela ja lõunatuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 20 meetrit sekundis ja sooja on 15 kuni 19 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.