Tere õhtust, kell sai kaheksa, uudistega on stuudios Kai Vare. Rahandusministeerium tõstis majanduskasvu prognoosi kahele protsendile, tööpuudus jääb aga endiselt suureks ja panustada tuleks haridusse. Rahvaliidu juhid leppisid kokku, et erakonna esimehe Juhan Aarega seotud Eesti kultuurfilm Partei videoklippide tegemise eest saadud raha erakonnale tagasi. Rakvere volikogu avaldas umbusaldust linnapea Rannar Vassiljevi le. Uueks linnapeaks valiti taas Andres Jaadla. Majandusministeerium kooskõlastas Türi Viljandi raudteelõigu kapitaalremondi. Riigihangete tulemused. Järgmise aasta lõpuks peaks raudtee korda saama oma ning Viljandi ja Tallinna vahel saab sõita senisest kiiremini. Tallinnas algav kultuurifestival Plektrum uurib seekord robotite osa kultuuriruumist päeva elus. Festivali raames on kavas ka mitmeid sotsiaalkampaaniaid, näiteks robotite märgistamine linnaruumis. Ilm on meil vihmane, öösel on sooja üheksa kuni 15, päeval 15 kuni 19 kraadi. Rahandusministeeriumi hinnangul taastub Eesti majandus pisut kiiremini kui arvatud tänavaldati majandusprognoos, mille alusel koostatakse ka tuleva aasta riigieelarve projekt. Indrek Kiisler teeb kokkuvõtte. Rahandusministeerium ennustab selleks aastaks kaheprotsendilist majanduskasvu, seda on ühe protsendipunkti võrra enam, kui kevadel ennustati. Ennekõike on kasu toonud eksport, mis on jõudnud peaaegu kriisieelsele tasemele. Sisemine tarbimine on aga endiselt nõrk ja hakkab tasapisi paranema järgmisel aastal. Samas tööpuuduseni esitajad jäävad Eestis halvaks ka lähiaastatel, tunnistas rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik. Et me saaks tööpuuduse uuesti tagasi madalamatele tasemetele, et tuleb tegeleda eelkõige hariduse teemadega. Kui sellest praegu veidi üle 70-st 1000-st registreeritud töötutest enamik on ilma igasuguse tööhariduseta kutsehariduseta, siis on nendega raske midagi peale hakata ilma, kui need inimesed ei täienda ennast kas koolipingis või siis ametioskuste osas. Tänu majanduskasvule ja kiirenenud hinnatõusule laekub Eesti riigieelarvesse ligi kaks miljardit krooni rohkem kui planeeriti, mis selle rahaga peale hakatakse. Rahandusminister Jürgen Ligi. Raha jõle jõle rahani puud, lihtsalt see puudu, aga me lihtsalt peame vähem laenama reserve sööma. Andrus Säälik hoiatas, et maailma majanduses toimuv on endiselt ebaselge, mitme lääneriigi valitsus on asunud avaliku sektori kulutusi kärpima, mis aga vähendab nõudlust. See aga omakorda vähendab Eesti ettevõtete võimalusi müüa oma toodangut nendesse riikidesse. Ennustatakse uut majanduslangust, mis saab sel juhul Eesti majanduskasvust, mis tuleval aastal peaks ministeeriumi prognoosi kohaselt olema 3,6 protsenti. Kui tõepoolest tuleb teatav täiendav majanduskasvu aeglustumine või isegi majanduslanguse tagasipöördumine suuremates majanduspiirkondades siis kindlasti tähendaks meile ka järgnevateks aastateks mõnevõrra madalamat ekspordi kasvu ning sellest tulenevalt ka majanduskasvu madalamaid tasemeid. Et kui praegu tabas stsenaariumi järgi ootaks umbes nelja protsenti kasv, siis me võiks rääkida võib-olla kahest poolest protsendist. Rahvaliidu juhid leppisid kokku, et erakonna esimehe Juhan Aarega seotud Eesti kultuurfilm tagastab erakonnale partei videoklippide tegemise eest saadud 177000 krooni. Rahvaliidu peasekretäri Lauri Vitsuti sõnul on lahkhelierakonnas likvideeritud. Janek Salme jätkab. Rahvaliidu esimehe Juhan Aare sõnul tagastab Eesti kultuurfilm rahvaliidule kolme kuu jooksul kogu raha, mis on saadud erakonna interneti televisiooni arendamise eest. Me jätkame selle kanali materjalide tootmist juba lepingulises vormis, aga see raha, mis on tänaseks kulutatud juhatuse otsuse kohaselt lähitulevikus, arvestades meie eelarve pingelist seisu kultuurfilm toob tagasi kogu see summa, kuna eelarves neid ei taastunud. Ja, ja kuna siin eelarvega oli suur segadus pikka aega, siis selle raamatupidamise korrastamise käigus me läheme nagu nullpunkti tagasi. Aare mainis samas, et ei näe oma eelnevas tegevuses erakonna interneti televisiooni arendamisel huvide konflikti. Rahvaliidu peasekretäri Lauri Vitsuti sõnul analüüsis eile koos olnud erakonna juhatus Aare tegevust, kuid ei näe selles korruptsiooni tunnuseid. Kuna erakondade näol on tegemist siiski kolmanda sektori mittetulundusühingu sektoriga, siis me analüüsi käigus jõudsime sellele, et käsitletaval juhul ei ole korruptsiooni tundeid. Voore sõnul esitab Vitsut kolmandal septembril erakonna juhatusele ülevaate sellest, kuidas on rahvaliidu rahaasjad korraldatud. Eile väitis Aare, et erakonna meediajuhile Andres slaidile on makstud ümbrikupalka. Täna ta seda ei kinnitanud. Mina ei oska sellele nii täpset juriidilist hinnangut anda, minule jäi selline mulje algselt, et on toimunud midagi niisugust, mis ei ole võib-olla kõige korrektsem ja minule on väidetud, et vormistatud on dokumendid nõuetekohaselt ja kui seda on väitnud asjatundlikud inimesed, siis ma nende väidetega nõustuda. Rakvere volikogu avaldas umbusaldust linnapeale Rannar Vassiljevil ei abilinnapeale Kairit pihlakule mõlemad kuuluvad sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Vassiljevi umbusaldamine sai võimalikuks, sest kaks seni sotse toetanud linnavolikogu liiget otsustasid hakata toetama Reformierakonda. Linnapeaks valiti taas Andres Jaadla. Ago Gaškov räägib lähemalt. Rakvere nüüd juba endine linnapea Rannar Vassiljev, saite linna juhtida? Üheksa kuud juhtus niimoodi, et tegelikult läksite tomat selja tagant ära, nii et tuletada meelde seda vanasõna, et kaitseväesõpradest külma vaenlastega hakkama saan. Miks nad siis ära läksid, oleme rääkinud mõlemi nende, kes sellele umbusaldusavaldusele alla kirjutasid ja nende koha pealt ei ole me vastust senini saanud ühtegi meie jaoks nagu mõistetavate vastutust. Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Indrek Saar, milles umbusaldus oli mängitud, kas see oli tingitud mingil moel ka sellest, et sotsiaaldemokraadid langesid Riigikogus koalitsioonist välja pärast seda, kui otsustasid Tallinnas hakata tegema koostööd Keskerakonnaga? Ma arvan, et Eestis on iga omavalitsuses oma nägu ja Rakverel on siiamaani hea omadus, et ta ei ole olnud otseselt mõjutatud parteikontoritest partei keskkontoritest, vähemalt mitte. Seekord loodi küll pretsedent, sisulist põhjendust ju ka täna volikogus ei esitatud. Miks on vaja linnapea ja abilinnapead umbusaldada? Majandusministeerium kooskõlastas Türi Viljandi raudteelõigu kapitaalremondi riigihangete tulemused. Tööd algavad hiljemalt oktoobri algul, kestavad järgmise aasta lõpuni. Olev Kenk räägib lähemalt. Üle 50 kilomeetri laiarööpmelist raudteed Türi ja Viljandi vahel sai maha seitsmekümnendatel aastatel ja siis kasutati pruugitud rööpaid ja liipreid. Nüüd on see raudteelõik Edelaraudtee aktsiaseltsi juhatuse liikme Kalvi Pukka sõnul nii läbi, et kui lähiaastail pealisehituste uuendata, tuleb piirata sõidukiirust või rongiliiklus hoopis sulgeda. Me kavandame sinna paigaldada uued betoonliiprid uue ballastkillustiku täies ulatuses ja ka uued rööpad. Samamoodi on kavandatud ümber ehitada kõik raudtee perroonid. Raudtee remont, tänaste riigihangete tulemusena maksab kokku 321 miljonit krooni, sellest 200 miljonit krooni on Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendid ja ülejäänud finantseering tuleb edelaraudteel leida. Ise muidugi oleks saanud seda raudtee ehitust teha odavamalt, aga see oleks toonud kaasa pruugitud materjalide kasutamise ja tööde mahu vähendamise. Ja sellest oleks võinud tekkida probleemid, kus rongid ei suuda pidada sõidukiirusi. Raudtee hoolduskulud on suured. Et majandusministeerium pruugitud materjale kasutada ei luba, läheb remont esialgu kavandatust kallimaks hinnanguliselt umbes 85 miljonit krooni. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts selgitab. Me ei ole nii rikkad, et odavat või pool ära kasutatud materjalidega teha investeeringuid, mis peab teenima Eesti inimesi 50 aastat. Kui tööd laabuvad, saab järgmise aasta lõpul Viljandist Tallinna poole kihutada 120 kilomeetrise tunnikiirusega mis annab veerandtunnise ajavõidu. Kapitaalremondi ajal asendatakse Türi Viljandi rongiliiklus bussidega esimesest detsembrist märtsi lõpuni. Kui raudteed ehitada ei saa, hakkavad rongid taas ajutiselt sõitma. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide. Tallinnas algab kultuurifestival Plektrum korraldaja Sten Saluveeriga ajas juttu Tõnu Karjatse. Truman sel aastal võtnud luubi alla robotid, õigupoolest uuritakse loengute, sotsiaalaktsioonide, kultuuriürituste kaudu seda, kuivõrd me oma igapäevases elus mehaanilise ja küberneetilisi eluga seotud oleme ning milliseks võib see kujuneda tulevikus. Sten Saluveerfestival küsib, kas sa armastaksid robotit? Tõesti hämmastav, kui palju nii-öelda masinaid, roboteid teeb meie eest ära kõikvõimalikke asju, meil on ukse avamised, pangaautomaadid, internetipangarobotid, kes ütlevad, kui palju me peaksime laenu saama. Rääkimata siis juba sellistest vanematest robotitehnoloogiatest ehk siis nii-öelda võib-olla sellised inimkujulised robotid. Kuni tehisintelligentsi, nii välja robotite märkamiseks alustab Plektrum täna sotsiaalkampaaniat, mille käigus saavad linnaruumis sildid kõikvõimalikud robotid, kes meie teadmata meie elu hõlbustavad plektroni kultuurikava hõlmab seekord samuti temaatilisi esinejaid ja nädalavahetusel astub Viru keskuse katusel kas üles üks prantsuse sellise robotliku süntesaatorimuusika legende virtuoos need järgmise mehe tegu on siis Eestis esmakordselt nii-öelda Sailanud kontserdiga kus siis 300 inimest saavad siis Haifa kõrvaklappidega kontserdist osa. Järgmisena nädalal astub üles võib-olla festivali kõige olulisem külaline Saksa legendaarse Kraftwerki üks ideolooge karbartas, kes siis annab kumu auditooriumis meistriklassi loengu teemal robotkultuuris muusikas ja mida üldse on robot ja nii-öelda tehnoloogia areng andnud klassikalisele nüüdismuusikale. Ja õhtul siis astub Tartus üles ka oma autorikontserdiga esinema. Samuti toimuvad Von Krahli Teatris loengud märksõnaga mõte masin, kus siis Eesti tuntud kultuuriteoreetikud Tõnis kahust Daniel vaarikust, briti ulmekirjaniku häld. Anthony arutlevad sisust, et selle tehnoloogilise ja roboti arengu-ga seotud teemade üle kultuuriruumist. Ja nüüd ilmast, öösel on pilves selgimistega ilm, aeg-ajalt sajab vihma, kohati on äikest ning sadu tugev. Sooja on üheksa kuni 15 kraadi. Päeval sajab paljudes kohtades hoovihma, kohati võib olla äikest. Puhub lääne-loodetuul põhja Eestis põhjatuul viis kuni 10, puhanguti kuni 13, ennelõunal veel kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on homme oodata 15 kuni 19 kraadi.