Kell on kuus, Päevakaja teeb kokkuvõtte pühapäevast, viiendast juunist stuudios toimetaja Tõnu Karjatse. Pärnu rand sai täna sinilipu, see on märkara, tervislikkuse turvalisusest ja keskkonnahoidlikkusest. Pärnu supelrand on sinilipu vääriliseks tunnistatud juba viis aastat järjest. Luunja pargis peetakse laste laulupidu tegemist traditsiooniga, mida seal jätkuvalt ülal hoitakse. Paberitööstuse streik võib homme lõppeda täna oodatakse veel paberiliidu seisukohta riikliku lepitaja ettepanekutele. USA avalikustatud inimkaubanduse aruanne seab Eesti kategooria alla, kus inimkaubanduses toimuvat tuleb teraselt jälgida. Šveitsis peetud rahvusel lätlasel Schengeni leppega ühinemise üle on esialgsetel hinnangutel 52 protsenti elanikest kiitnud heaks riigipiiri avamise Euroopa Liidu kodanikele. Egiptuses avastati maapõuest, Farhad teeb esimese kuju. Eelmine taoline skulptuur leiti Egiptuses sajand tagasi. Ilm on Eestis muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma, öösel tuleb sooja kaheksa kuni 11 ja homme päeval 13 kuni 18 kraadi. Esmalt välisuudiste juurde Šveitsi rahvahääletusele. Ingani leppega ühinemise üle on esialgsetel hinnangutel 52 protsenti kiitnud heaks riigipiiri avamise euroliidu kodanikele. Šveitsi riigitelevisiooni küsitluse kohaselt kiitsid šveitslased heaks-ga ühinemise tablini leppega, mis ühtlustab immigratsioonireegleid eurole Euroopa Liidu riikide vahel. Ametlikud tulemused selguvad mõne nädala pärast, täna õhtul on oodata veel täpsemalt esialgsed võtet rahvahääletusest. Schengeni ja Dublini lepetega ühinemist pooldab Šveitsis enamusvalitsusliidust ja ärieliidist. Pooldajate hinnangul viiks lepetest keeldumine Šveitsi veelgi suuremasse isolatsiooni ja tooks riigi piiridele immigrantide laine, mis mujalt Euroopa riikidest tagasi lükatakse. Soome paberitööstuse kriisi üks osapooli metsatööstus kiitis heaks riikliku lepitaja leppe projekti. Tööstuse poolne seisukoht peaks selguma veel tänasel õhtupoolikul, kui paberiliit selle heaks kiidab. Lõpeb Soome paberitehaste streik homsest hommikust paberitööliste tööseisaku toetamise kohta pole teistest tööstusharudest kindlaid otsuseid tulnud, ehkki oma valmisolekust on teatanud mitmed Liidu teatel, sõltub nende toetus riikliku lepitaja ettepanekutest. Helsinkin Sanomat märgib, et teistes ametiühingutes ärataks imestust see, kui paberiliit riikliku lepitaja ettepanekuid vastu ei võtaks. Soome paberitööstuse streik on aeglustanud ka Eesti ajalehtede valmimise protsessi. Kuna ajalehte trükitakse Soome paberile. Venemaal asutati uus partei, Venemaa roheliste liit ehk roheline Venemaa erakonna loomis. Algatajate seas on Venemaa ökopoliitika keskuse president Aleksei Jabloko samuti Keskkonnaorganisatsiooni Vellona aktivist Aleksandr Nikitin. Jabloko pretendeerib ka erakonna esimehe kohale. Küsimusele, kas erakond kavatseb osaleda Riigiduuma valimistel, vastas Jabloko. Need pole vaja ajast ette rutata. Roheline Venemaa püüab enne aasta lõppu luua vähemalt 45 regionaalset osakonda ja koguda erakonda vähemalt 50000 inimest. Liibanoni lõunaosas peetud parlamendivalimiste teisel ringil ennustatakse ülisuurt võitu süüriameelsed äärmusrühmitustele Hizbollah jaamal. Seni on teada, et tähele hääletamas käis 34 protsenti valimisealistest elanikest. Eriti madal oli osalus kristlastega asustatud piirkondades Hizbollah ja loodavad valimiste läbi säilitada relvakandmise õiguse. Kuna rühmitustel tõsiselt teatavaid vastaseid pole, on nad kindlustanud endale šiiidi usulahu toetuse ja seda siis ilmselt olulise osa 23-st parlamendiga. Liibanoni esimesed üldvalimised pärast Süüria 29 aastast okupatsiooni algasid nädal tagasi. Ees on veel kaks regionaalset vooru. Vaatlejate sõnul kujundavad valimised liibanoni poliitilise maastiku ilmselt põhjalikult ümber. Uue parlamendi esimene ülesanne on ümber hinnata senised suhted Süüriaga. Palju tiibanoolased nimed süüdistavad Süüriat peaminister Rafik Hariri tapnud plahvatuse korraldamises. USA ja Iraagi väed avastasid Iraagi keskosas hiigelsuure maa-aluse mässuliste baasi lähistel kõrbes. Ühe hoone all asuva peidiku mõõdud on 160 korda 270 meetrit. See on suurim Iraagi mässuliste seni avastatud punkrites. Peidik on eluks hästi varustatud, seal on veevärk, elekter, konditsioneerid. Avastamise ajal oli punker küll tühi, kuid sealt tuli ilmselt kiiruga põgenetud. Hiina võimud andsid maa edelaosale uue tulvahoiatuse. Riikliku uudisteagentuuri teatel on uusi üleujutusi lähipäevadel oodata või on see jõe kesk- ja alamjooksul mai algusest saadik. Hiina lõunaosas. Meil on paduvihmad on tänaseks nõudnud juba enam kui 200 inimese elu. Vähemalt 80 elanikku on teadmata kadunud. Ametnike hinnangul ulatub üle ootuste materiaalne kahju sadade miljonite miljonite eurodeni. Egiptuse lõunaosas avastati keskmise riigi ajal elanud vaara on FHD pesimese lubjakivist kuju. Luxoris asuva karnacki templi lähistelt leitud ühe koma kaheksameetrine kuju on ainulaadne juba selle poolest, et never hotep on kujutatud kätel oma teisikut hoidmas. See on teine selline tuur, mis Egiptuses leitud. Eelmine leiti karnacki templi väljakaevamistel 20. sajandi alguses. USA-s avalikustati inimkaubanduse aruanne, Neeme raud viib teemat edasi. USA välisminister Condoleezza Rice ütles Washingtonis inimkaubanduse aruannet avaldades, et inimeste teistesse riikidesse odavaks ja õigusteta tööjõuks kupeldamine on kaasaegne orjandusest. Rice meenutas, et USA president George Bush on teinud kõigile riikidele üleskutse selle kurjusega tegelemiseks. Ühendriikide andmeil satub maailmas praegu toimuva inimkaubanduse tõttu võõrriikidesse õigusteta orjadeks igal aastal üle 800000 inimese, kuna tegemist inimväärikuse otsese alandamisega, millest võidab kõige enam organiseeritud kuritegevus, on USA muutnud selle probleemiga tegelemise üheks oma välispoliitika keskseks teemaks ja sellele kulutatakse igal aastal 96 miljonit dollarit, ütles Rice. 1000 koostamist juhtinud suursaadiku John Milleri sõnul ei ole maailmas tegelikult riiki, keda inimkaubandus ei puuduta. Miller tunnistas, et probleem on olemas ka Ameerika ühendriikidel endil. Aruandes antakse ülevaade kokku 150-st riigist, kes on kas rahvusvahelist inimäri varustavaks transiidi või sihtkohamaaks. Kõigis raportisse kantud riikides on inimkaubanduse ohvriks sattunud vähemalt 100 inimest. Eesti on USA silmis riigiks, kus probleem on küll olemas, kuigi inimkaubandus ei ole massiline. Washingtoni hinnangul kuulub Eesti kolmeastmelisele inimkaubanduse skaalal teise kategooria riikide hulka, kus selles vallas toimuvat tuleb teraselt jälgida. Eesti on peamiselt inimkaubanduse varustaja või transiitriik, kus väikesel arvul lapsi ja naisi on toimetatud naabruses asuvatesse põhjamaa ja Euroopa Liidu riikidesse nende seksuaalse kuritarvitamise eesmärgil. Ohvriteks on nii eestlased kui ka riigi kirdeosas elavad vene keelt rääkivad inimesed, märgitakse raportis. Eesti valitsus ei ole USA hinnangul inimkaubanduse tõkestamiseks seni piisavaid samme astunud, kuid on tegemas selle nimel nähtavaid jõupingutusi. 2004. aastal korraldas politseireide ja sulges Eestis 28 bordelli. Kokku on USA informatsiooni kohaselt Eestis 45 lõbumaja. Sellele vaatamata on abi saanud inimkaubanduse ohvrite ja selle eest karistatud kurjategijate arv väike, nenditakse raportis. USA raporti kohaselt on probleemid kõige suuremad neljas araabia riigis, Saudi Araabias, Kuveidis, ühendatud Araabia emiraatides ja Kataris. Sellele kas ühendriigid kavatsevad nende maade suhtes, kes on samas ka USA tugevad liitlased regioonis, mingisuguseid sanktsioone kehtestada, USA välisministeeriumi esindajad Washingtonis toimunud pressibriifingul vastata ei soovinud. Viie aasta jooksul, kui Washington on inimkaubanduse raporteid koostanud, on seni sanktsioone rakendatud vaid kahe riigi ekvatoriaalsekk nii hea ja Venezuela suhtes. Eesti Raadio uudistele Neeme raud, Washington. Ja nüüd kaduma asjade juurde. Pärnu rand sai täna taas sinilipu. Pärnu rand oli üks kolmest Eesti supelrannast, mille rahvusvaheline sinilipu komisjon selle vääriliseks arvas. Ülle Hallik räägib lähemalt. Tänasel Keskkonnakaitsepäeval heisati traditsiooniliselt sinilipud randades ja väikesadamates, mille keskkonna kvaliteedi on rahvusvaheline komisjon kõrgeks tunnistanud. Kuigi rannavalvetornides lehvisid Pärnus täna suplemist, keelavad punased lipud ning rannale jõudnud lainetel olid kõrged, vahumütsid peas taevas päike ning rõõmustas ühes kokku tulnud rahvaga, et juba viiendat suve lehvib Pärnu rannaseenelipuvardas sinine lipp kui tunnustus puhtalt turvalisele ja keskkonnahoidlikule puhkepiirkonnale. Eestis sinilipuprojekti vedav mittetulundusühing hoia Eesti merd oli lipuheiskamise usaldanud Pärnu linna peale Ahti koole. On hea meel tõdeda, et see päev ei tule enam juhuslikult ja kaheldes, et võib-olla ja võib-olla ka mitte minu jaoks ja ma väga sooviksin. Meie linnaelanike jaoks oleks tänane päev mitte niivõrd vettemineku ja rannas päikesevõtmise, seda võib ka, kes julgeb kui võrrand mõtlemisega päev ennekõike sellest, et täna on keskkonnakaitsepäev ja, ja täna me tähtsustame seda, et hoiaksime oma mered oma randa oma linna puhtana. Pärnu supelrand võib sinilipu üle uhkust tunda viiendat aastat Pärnus, üldse näeb seda ka juba kaheteistkümnendat suve. Esimestena Eestis ja Baltikumis tunnistati 1994. aastal sinilipu vääriliseks Pärnu Jahtklubi ja Pirita TOPi sadamad. Eesti randadest on sinilipualal staažikaim püha veerand, kus see tänavu juba kuuendat suve lehvib. Eestis lehvivad sinilipud sel hoo rajal Kuressaare-Roomassaare lohusalu ja Pärnu Jahtklubi sadamates ning pühajärve Pärnu ja Võsu supelrandades. Sinilipp on rahvusvahelise keskkonnakoolituse fondi poolt koordineeritav rahvusvaheliselt tuntud ökomärgis, mis näitab, et supelrand või väikesadam on keskkonnasõbralikult vähendatud jah, hästi teenindatud ning selle ümbrus puhas ja turvaline. On loomulik, et sinilipu pälvinud ranna heakorra eest vastutab kohalik omavalitsus. Pärnu linnapea Ahti ka kutsus üles sinilipu vääriliselt käituma ka selle külalisi. Minu soov on, et Pärnu rannas oleksid ja tunneksid ennast omanikena ka meie külalised selles mõttes, et hoiaksid meie randa korras ja puhtana, nii nagu me igaüks mõistlikult hoiame korras oma kodu või seda paika, kuhu me külla läheme. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik Luunja pargis peetakse laste laulupidu. Vambola Paavo jätkab teisel juunil 1870. aastal tulid Luunja külje all asuvasse kabina külla 200 last, kes toona koolmeistrite käe all lasid lauludel kõlada. Täna õhtul on Luunja park taas laulu päralt, teoks saab lastelaulupidu üles astuvate kollektiivid Tartu linnast maakonnast MulgiValga ja Järvamaalt ning kaugemad tulijad Saaremaalt. Biolavastaja Katrin Nielsen on eelproovide ja Montaažiga rahul. Lapsed on olnud tublid. Kui on 500 last ikka korraga laval, siis me teeme hästi ruttu läbi käima asjad ja siis peatume hiljem detailidele, et see teeb need proovid hästi selliseks, pingeliseks ja pikaks ka tegelikult lapsed lähevad nii vahvalt lahti lauldes, et energia hakkab kuulama ja, ja kõige huvitavam on ka see, kui kõik see 500 last siin laval mängib ühte ja sama asja ja mõtleb ühte ja samamoodi tegutsev ühe ja sama suurepärase sellise tunnetuse alusel. Pärisin enne peaproovi Luunja keskkooli teises klassis õppivat Annikalt, kuidas temal, proovide periood on läinud. Proovid on hästi läinud ja laulud meeldivad. Speed eks joka laulja, kelle lapsed nende nägu, rõõmused, hästi toredad laulud pärast koolitunde, kui me käisime jaagu sellest ringist, siis me hüppasime seal ja kodus ka vahel. Riided on kenasti seljas, taoliseks läheb õhtul väikest pabinat, närvi sees ei ole. Üheksaaastane Mati Pallas Seppe ise ei laula, kuid õhtul läheb pidu kindlasti kuulama. Seal tantsitakse, seal lauldakse ja igasugu huvitavaid laule seemise murrakas laeval Kell meeldiv. Laste laulupeo lavastaja Katrin Nielseni sõnul pandi 135 aastat tagasi alus fantastilisi ettevõtmisele, mis elab edasi. Latti alla lasta ei tohi mingil juhul. Kui see õnnestus 135 aastat tagasi ja kui siin oli nii tohutu hea meeleolu ja siin mängiti ja oldi koos siis selle koha peal peab see tegevus jääma kestma. Nii on Luunja teda õnneks elus hoidnud iga viie aasta taga teeme laulupeo. Kell 17 toimub rongkäik läbi Luunja aleviku, tund hiljem algab piduja simman kohalikul laululaval. Lisaks 500-le väiksele lauljale esinevad ka rahvamuusikud ja etlejad Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Ja ongi jäänud rääkida ilmast. Täna õhtul öösel on ilm muutlikult pilves, kohati sajab hoovihma. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10 meetrit sekundis, sooja on kaheksa kuni 11 kraadi. Homne ilm opti muutlikult pilves ja lisaks hoovihmale võib esineda ka äikest. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning sooja on oodata 13 kuni 18 kraadi. Selline oli Päevakaja pühapäeval, viiendal juunil kena õhtu jätku.