Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 31. augusti Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. President Toomas Hendrik Ilves andis Afganistanis hukkunud nooremseersant Herdis sikale postuumselt. Kotkaristi teenetemärgid kaitsevad juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa sõnul on meie kaitseväelastel hea väljaõpe ja varustus. Rebane on muutunud osavamaks ja meie patrullidel tuleb nendega tihti tulevahetust pidada. Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga leiab, et Tööandjate manifesti seisukohad kujutavad endast pigem paremerakondade hüppelauda valimisplatvormi kujundamiseks kui soovi edendada jätkusuutlikku Eestit. Eesti seni keerulisem ja mahukaim tee ehitus Kukruse jõhvi liiklussõlm Tallinna-Narva maanteel on edukalt lõpetatud. Täna kuulutati liiklusele avatuks. Tallinna linnavalitsus arvestab, et linna järgmise aasta eelarves laekub müügimaksust ligi veerand miljonit krooni. Riigikogu koalitsioonierakonnad on kokku leppinud, et riigikogu keelustab müügimaksu alates esimesest jaanuarist. Estonia teater toob järgmiseni augustis Noblessneri valukojas lavale Richard Wagneri ooperi Parsipal. Seal pole Eestis varem lavastatud Parcifalon osa. Nargen festivali Tallinn 2011 kultuuripealinnaprogrammist. 103 kammeri kooli õpilast saavad alustada uut kooliaastat täiesti uutes ruumides. Vana koolimaja lammutati ja selle asemele kerkis uus hoone välismaalt. USA president Barack Obama kuulutas Iraagi missiooni lõppenuks. Tänasest on Iraagi julgeolek riigi enda jõudude kontrolli all vene miilits alustes teisitimõtlejate kogunemisele tulnute vahistamist, vene miilitsa ähvardanud jõudu kasutada ka sanktsioneerimata meeleavaldusele tulnud Europarlamendi saadikute vastu ja ilmast. Homme võib Eestis rannikualadel vihma sadada. Puhub muutliku suunaga tuul ja sooja on 15 kuni 18 kraadi. Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves allkirjastas täna otsuse anda nooremseersant Herdist sikale postuumselt kotkaristi teenetemärk. President tegi ka sissekande kaastundeavaldust raamatusse. Seda tegid ka kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja kaitseminister Jaak Aaviksoo. Ka räägiti juhtunust lähemalt, vahendab Kai Vare. Soomuki juht, nooremseersant Harris ikka sai isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt vigastada, kui tema allüksus viis läbi rutiinset jalgsipatrulli. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Putru oli eesmärk oli varem saadud luureteadete järgi kontrollida ideede olemas Orteedav. Kuna pioneerid tee ära tee, on mineeritud, siis liikluspatrull mööda maisipõldu ja ühes kohas süga läks Mosulist kõrvale, sattus lõhkekeha otsa, sai raskelt vigastada ja kohe selle järgi avati ta patrull. Pihta tuli käsirelvadest tulevat akest seal tund aega, mille tõttu päästekopter, mis lendas küll õigel ajal välja suhted enne maanduda, kui 12 45 auto juhukueeriti bastioni postitaja, kuid tunni aja pärast suri seal suure verekaotuse tõttu. Laaneotsa sõnul ei ole selge, miks ikka rajalt kõrvale astus. Eesti kaitseväelaste tegutsemispiirkonnas on kogu suve olnud ägedad kokkupõrked. Pealegi on Taliban muutunud üha osavamaks. Taliban piisavalt taktikaliste nii-öelda targaks saanud, mineeritaks selliseid kohti, kus on kitsaskohad näiteks needsamad kvalt kus nad tingimata peab läbi minema või siis need kohad, kus ka inimesed liiguvad ja kaheks sedasama teed on surma saanud kohalikud elanikud. Ideede konstruktsioonis on ka Taliban oluliselt arenenud kui varem seal metalli peale suht kergelt efekteerida miiniotsijate Avietis. Nüüd kasutatakse minimaalselt metalli. Kaitseminister Jaak Aaviksoo rõhutas taas, et maailma julgeolek on muutunud kõigi riikide jaoks üha enam jagamatuks ning probleemiga tuleb võidelda seal, kus tuhandeid tekkinud Eesti kui rahvusvahelise kogukonna liige peab andma oma panuse riskide vähendamiseks, ütles kaitseminister kinnitas, et Eesti kaitseväel on parim võimalik väljaõpe ja varustus, et nende riskid oleksid väiksemad. Afganistani operatsiooni kestuse kohta midagi uut lisada ei ole. See vastus olemas, seega vastust ei saa, ei ole põhjendatud ümber vaadata iga üksiku juhtumi põhjal rahvusvaheline uuringutes afganistani olukorra normaliseerimiseks peab kestma nii kaua, kuni me võime kindel olla. Julgeolekutase Afganistanis ei ähvarda teisi riike ja vastuvõetavad kontrolli all Afganistani oma julgeolekujõudude poolt afganistani riigi sees. Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga leiab, et Tööandjate manifesti seisukohad kujutavad endast pigem paremerakondade hüppelauda valimisplatvormi kujundamiseks kui soovi edendada jätkusuutlikku Eestit. Ei ole ju mõistlik rääkida sellest nagu tahaks, et inimesed teha rohkem tööd väiksema palga eest ja väiksema sotsiaalse turvalisuse oludes aga just nimelt selleni tegelikult tööandjad, et seisukohad viiksid Eesti ametiühingute keskliit on juba koostanud oma konkreetsed ettepanekud maksupoliitika küsimustes, me tegeleme praegu seisukohtade formuleerimisega sotsiaalse kaitse küsimustes tööturupoliitika küsimustes töösuhete küsimustes. Nii et sügise jooksul tuleme me siin oma selgete seisukohtade ettepanekutega ka välja. Minu isiklik mulje ja arusaam on küll selline, et tegelikult see tööandjate manifest kujutab endast sellist hüppelauda paremerakondadele, millelt nii-öelda hakata kokku panema oma valimisplakat vorme, noh, ütleme siis niimoodi, et kui see ei ole mitte tellitud töö, siis on seal vähemalt katse näidata, et et nendel ideedel on ühiskonnas laiemat kandepinda, kuigi need ei toida kuidagi Eesti inimväärse ja, ja, ja jätkusuutliku ühiskonna püsimise ideid. Tööandjate manifest on uurimiskeskuse Praxis analüütiku Andres Võrgu sõnul suunatud poliitikutele. Ja kõik need soovitused, mis seal manifestis on mõeldud selleks, et ettevõtjal oleks lihtsam tegutseda Eestis, kui me vaatame, mis on Tööandjate üldine soov fiskaalpoliitika suhtes, siis tööandjad näevad seda, et Eesti riik võiks säilitada ikkagi väga madal avaliku sektori osatähtsuse kogu majanduses, selleks et see oleks, võiks alandada kõiki makse, et ainuke maks, mida nad ei puuduta, on siis tegelikult käibemaks. Ühest küljest rõhutavad väga avaliku sektori efektiivsust ja ma arvan, et see on väga õige tähelepanek. Ja teisest küljest nähakse ette, et siis ikkagi riik vähendab oma rolli ja üks suur kohv, mida nähakse, on sotsiaalkulutuste vähendamine, et see maksude ümbertõstmine ja noh, ma arvan, et selle taga ikkagi on tööandjate väike lootus, et kokkuvõttes nende tööjõukulud vähenevad. Et võib-olla tõesti, mida oleks oodanud tööandjatelt, oleks niisugust konstruktiivsust ka, et nende rolli kui sotsiaalpartner nende omapoolne panus töötajate kvaliteedi tõstmisse, et neid kohtasin, küll ei ole. Eesti seni keerulisem mahukaim tee ehitus Kukruse jõhvi liiklussõlm Tallinna-Narva maanteel on edukalt lõpetatud ja täna kuulutati liiklussõlme avatuks. Kohal käis Ago Gaškov. Jõhvi Kukruse maanteelõiku on olnud maanteeameti üks suuremaid objekte, see läks maksma 628 miljonit krooni. Tee ise on 7,3 kilomeetrit kogu ja teid on peaaegu kaks korda rohkem, ehk siis natuke alla 14 kilomeetri. Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko kindlasti on see jõhvi kukkus lõik hunnik kaalne oma raskusastme poolest, kuna ta on ikkagi ehitatud kaevandusalale. Jalakäija pääseb uuest teest ülevaid kahest kohast, selleks on rajatud kaks jalakäijate silda. Küsisin Kukruse külaelanikke Elle Vinni ja Naima lehtpuu käest, kas nad on uue teiega rahul. Ei, päris ilusad on tore ja ei arva, et liiga keeruline on siit üle saada. Ei ole vankrid, on väga hea, et sellest on ikkagi kasu. Ma olen kuulnud, et mõned inimesed kurdavad, et sild on ja ei saa otsejana autodaval joosta? Ei mina olen küll väga rahul lapsega jalutades mulle ka meeldib, ela nagu Euroopas ikka juba jah. Ka maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko rõhutas, et jalakäijate ohutus on olnud selle tee projekteerimise juures väga tähtis. Selle lõigule on viimase 10 aasta jooksul saanud 27 inimest hukka ja väga paljud nendest on jalakäija, jalakäijad on suunatud väga kindlaid radasid mööda üle tee. Võib-olla tõesti vaev natukene kasvab, aga selle eest jõuab iga jalakäija õhtul turvaliselt koju. Kui oluline see on teiste Eesti maanteedega võrreldes majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, sama Tallinn-Peterburi koridor on ikkagi üks keskne transpordisõlm. Me kindlasti armastame kumba tähtsaks Tallinn või, või Tallinn-Narva või pääsenu, et noh, olgem ausad, nad on kõik tähtsad, lihtsalt neid tuleb arendada järk-järgult ja täna me oleme siin, et öelda vähendame seda teed Virumaa suunas Peterburi suunas, millal me võime siis jõuda nii kaugele, et Tallinnast pääseb Narva Tartusse Pärnu korraliku ja ohutut neljarealist teed mõõda, kus võiksid sõita nagu Prantsusmaal 130 kilomeetrit tunnis. Kui järk-järgult töötada, siis algas realism testi rahva rikkuse osas panus 10 15 aastat. Aga see peab olema väga järjekindel ja meie võimekus võtta ette nagu suuremaid projekte. Täna siin üks läbi aegade üks suuremaid projekte rahaliselt siis kui me sellist eesmärki seame, need kolm suunda katta korraliku teedega sised objektid peaks olema tunduvalt suuremat, ma arvan näiteks järgmine tõsisem projekt või on 45 kilomeetrit välja arendada ekstrass Tallinna ringtee ja sealt edasi, et siinkandis praegu ju tegeldakse. Planeeringuga on ikkagi Narva, Jõhvi. Muinsuskaitseamet määras leiutasu kopajuht Kuuno kübarsepale, kes täna avatud Kukruse teelõigul töö käigus muinasaegse noatupe leidis ja tänu temale avastati viimase 30 aasta rikkalikum arheoloogiline leid hilis rauaaegne kalmistu. Tallinna linnavalitsus saatis linnavolikokku kinnitamiseks linna tuleva aasta eelarve. Eelnõu järgi on eelarve maht tänavusest täpsustatud eelarvest ligi 141 miljonit krooni suurem ehk 7,25 miljardit krooni. Indrek Kiisler jätkab. Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles, et erinevalt riigist tuleb Tallinna tuleva aasta eelarve positiivne. Me oleme suutnud saavutada kasvunumbreid nii eelarve üldmahus, investeeringud kasvavad 28 protsenti ligi 30 protsenti, positiivne on ka linna rahakäibe prognoos koos. Me oleme väga rahul sellega, et niisugustes tähtsates valdkondades nagu lastehoid, alusharidus, põhi- ja üldkeskharidus on eelarve kavandatud kas samas mahus või isegi kasvuga. Eelarvesse on planeeritud aga paadimüügimaks, millest peaks laekuma 250 miljonit krooni. Samas on valitsusliit Toompeal juba kokku leppinud, et müügimaks esimesest jaanuarist kaotatakse. Vastav eelnõu on esimese lugemise juba läbinud. Reformierakonna fraktsiooni juht linnavolikogus Remo Holsmer kinnitas, et selle maksu kaotamisega peab linnavalitsus arvestama. Sellist asja tegelikult ei tohiks järgmise aasta eelarvesse planeerida. Kas seal peaks olema lihtsalt plaan B, sest et lõpuks linnavalitsus lähtub praegu kehtivast seadusest Tegelikult ei ole sellist asja, mis praegu sunnitud, see arvad vastu võtma, et see peaks kindlasti juhtum septembrikuu sees, et see jutt, mida linnapea räägib eurost ja Brüsselist, et noh, see on, see on tegelikult naeruväärne, et ega, ega ta ei ole neid pumba kassarit oluliselt seni pidanud ja vaevalt ta nüüd ka eelarve esitamise ajal tegelikult euro või Brüsseli pärast seda teeme. Edgar Savisaar aga ütles, et ta ei usu müügimaksu kaotamise. Eks me siis vaatame, mis juhtub, meie lähtume rahandusministeeriumi dokumentidest ja vastuvõetud riigieelarve strateegiast, kus selgelt müügimaks on ka järgnevatel aastatel arvatud kohalike omavalitsuste tulude hulka. Ja teiseks me siiski arvame, et valitsus ei ole nii lühinägelik ja riigikogu seda enam, et nad hakkavad kolmeks kuuks sest maksu ära kaotama ja siis märtsis tuleb hakata seda uuesti taastama. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Taavi Rõivas on prognoosinud, et eelnõu müügimaksu kaotamise kohta võetakse seadusena vastu juba septembrikuus. Ka Tallinna võimuliit soovib linna tuleva aasta eelarvet septembris vastu võtta. Juba esmaspäeval koguneb volikogu seda erakorralisel istungil arutama. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Tõnu Karjatse. USA lahingumissiooni Iraagis on lõppenud, kuulutas president Barack Obama. Iraagi peaminister Nuri al-Maliki ütles oma telepöördumises, et seitsme aasta jooksul, mil USA lahinguoperatsioonid kestsid, saavutas Iraak sõltumatuse ja edaspidi tegelevad kõigi julgeoleku küsimustega riigi enda julgeolekujõud. Rahvusvaheliste vägede komandör Afganistanis USA kindral David Petros tunnistas, et hoolimata võõrvägede ägedast rünnakust Talibani traditsioonilistele tugipunktidele Afganistani lõunaosas on islamiliikumise jalajälg kogu liigis laienemas. Samas väitis Petraliselt rahvusvaheliste vägede kaotuste järsk suurenemine näitab seda, et Taliban tunneb end ligi üheksa aastat pärast sõja puhkemist ohustatuna. Petros ütles usutluses välismeediale, et Talibani-vastane laiem strateegia on praegu jõudmas oma lõppjärku. Lähipäevil peaks USA NATO vägede arvu Afganistanis jõudma 150000-ni. Hollandi prokuratuuri teatel kahtlustatakse täna Amsterdami Schipoli lennujaamas kinni peetud mehi terrorirünnaku kavandamises. Jeemenist pärit kahele mehele pole veel ametlikult süüdistust esitatud, vastav otsus tehakse lähemate päevade jooksul, seisab prokuratuuri avalduses. Mehed saabusid Amsterdami Chick Kaagost. Nende pagasist avastas lennujaama kontrolliva Birminghamis kahtlasi esemeid, kuna lõhkeaineid ei leitud. Lubati lennule. Vene miilits vahistas Moskvas praegust Vene valitsust kritiseerib ühinenud poliitiku Boriss Nemtsovi ja mitmeid teisi, kes osalesid protestiaktsioonil kogunemisvabaduse kaitseks. Miilits viis Nemtsovi minema, kui ta asus laiali jaotama peaminister Vladimir Putinit kritiseerivad lendlehti. Vahistatud On ka vasakäärmuslaste liider Eduard Limonov. Tegemist oli opositsioonijõudude juba tavaks andnud väljaastumisega vene põhiseaduse 31. peatüki kaitseks. Nemtsov saabus triumfi väljakul Europarlamendiliikmete Heidi hautoleja Tiit Hermanni saatel, kes avaldasid toetust vene opositsioonipoliitikutele Moskva miilitsa ähvardanud jõudu kasutada ka europarlamendi saadikute vastu. Moskva linnavõimud opositsioonipoliitikutele meeleavalduseks luba ei andnud, tuues ettekäändeks väljakul käiva remondi. Ja uuesti Eestist, Tartumaal Kambja vallas avati täna kammeri kooli uued hooned. Erivajadustega lastele mõeldud kammeri kool on esimene riigikool, mis sai korda riigi kinnisvara aktsiaseltsi eestvõttel. Kohal käis Toomas Kelt. Uue maja alga õpil ta näiti vaja aega saada. Sellise luuletuse esitasid uue koolimaja tervituseks kammeri kooli kaks õpilast. Põhjust rõõmustada on kogu kooliperel. Kadunud on vana ja seenetanud maja, kus põrandad olid auklikud, seinad ähvardasid selga kukkuda, vana majaga ei anna pea midagi võrrelda, rääkis kooli direktor Peep Puusepp. Õpikeskkond, see on kõige suurem muutus ja see on nagu ütleme, uus paradigma, meie. Töös koolis on ka näiteks soolakamber ja teisedki võimalused erivajadustega laste rehabilitatsiooniga, küll aga võib kooli hakata kimbutama juba varsti ruuminappus. Nii ei saa direktori sõnul praegu tagada, et absoluutselt kõik õpilased, kel seda vaja, saavad kohe koha õpilaskodus. Selle nimel tehakse aga tööd erivajadustega laste arv ongi tõusuteel, rääkis Tartu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Anneli võsaste. Ka meie Eesti trend näitab seda, et erivajadustega lapsi paraku meil on rohkem tulemas ja need, kes enneaegselt on sündinud ja kes võib-olla selles meie tavalised üldhariduskoolis väga hästi toime ei tule, neid lapsi trend näitab seda, et üha rohkem tuleb, nii et, aga loodame, et me siiski meie mahume veel täna siia sellesse uhkesse, uude koolimajasse. Selle kõigega on püütud ka arvestada, kinnitas haridusminister Tõnis Lukas. Riik peab muretsema just nende õpilaste koolikeskkonna eest, kelle eest mul alati hoolitsevad, nii väga palju ei olegi, keda tuleb eraldi toetada, et nad teistele järele jõuaksid. Sellepärast on minul ministril väga hea meel, et, et just erivajadustega laste koolid on need, mille ehitamine on suure pauguga alanud. Kammeri kooli ehitus maksis 35 miljonit krooni. Järgmised 30 aastat maksab haridusministeerium koolimaja eest riigi kinnisvarale renti. Teistest riigikoolidest käib ehitus, Porkuni vaeküla ja kallemäe koolimajades. Nõo reaalgümnaasiumi ümberehitustööd on detailplaneeringujärgus. Toomas Kelt Tartu stuudio. Rahvusooper Estonia on koos Nargen festivali ja Tallinn 2011 kultuuripealinnaga ette võtmas suurejoonelist sammu. Järgmise aasta augustis toimub esmakordselt Eestis Wagneri ooperit Parcifal ettekanne. Parcifalan Richard Wagneri viimane ooper ja üks ooperiliteratuuri keerukamaid teoseid ütles lavastuse dirigent. Ja teatri kunstiline juht Arvo Volmer Mõte teha Parsikal minu peas olnud juba üsna kaua ja nagu te võisite ka kuulata sellest baarist avataktist ei olegi nagu tegemist tavalises mõttes ooperimuusikaga ja terve see teos on iseenesest nagu mingisugune rituaal või mingisugune tseremoonia, mille me siis esitajad orkestriaugus laval, lava kõrval, lava taga ja publik saalis üheskoos peame õhtu jooksul läbi tegema. Ooperipikkuseks on viis tundi. Lavastaja Nicola Raab Saksamaalt ütles, et Wagneri oopereid on Saksamaal väga palju ette kantud. Lavastaja ütles, et see etendus tehakse just eestitingimusi arvestades. Koplis asuv tehas on eriline paik oma mahajäetud tehase atmosfääriga ning seda vaid süvendatakse. Etenduses kasutatakse lavakujunduses torusid ning ehitatakse ülestõstetav lava, et saaks kujutada kahte vastandlikku maailma. Nõunia teatri direktor Aivar Mäe tunnistas, et tegemist on teatri jaoks väga julge sammuga. Etenduse eelarve on näiteks ligi seitse miljonit krooni. Probleeme tehniliselt pallimate, kokku meie tehnilisel direktoril Taivo tuleb maast lahti rebida, et näha seda teist maailma ei vähem ega rohkem kui 12 tonni koormust. Noblessneri valukoja suudetakse lavastusest osa saama ligi kümmet tuhandet inimest. Tavatult suur on solistide, orkestri ja mitmekuuri koosseis, kokku ligi 300 inimest. Ja täna on meie meilboksid nagu punased. Et kui võib-olla Eesti rahvas ise ei suuda nagu sellest aru saada või hinnata, siis läänemaailm kihab nii, et kui esimesest oktoobrist lahti läheb, siis juba täna on üle 1000 pileti tellimuse. Juba saab väidetavalt neid maakondi, sõpru on ülemaega natuke üle 500000. Korter oli Indrek Kiisler ja tuletame teile meelde, et homme, esimesel septembril on Eestis lipupäev teadmistepäeval hõiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud isikud, aga lipu võivad heisata kõik. Esimene september on lipupäev alates 2005.-st aastast ja ilmast. Eeloleval ööl võib kohati suurema tõenäosusega rannikualadel veidi vihma sadada. Tuul puhub lõunakaarest üks kuni seitse, põhjarannikul puhanguti kuni 10 meetrit sekundis. Õhutempera kultuur on pluss kaks kuni pluss üheksa, saarte rannikul pluss 10 kuni pluss 13, kuid maapinnal kohati null kuni miinus kaks kraadi. Päeval püsib saju tõenäosuses rannikualadel. Ennelõunal on tuul muutlik üks kuni seitse meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul saartel põhja ja tugevneb viie kuni 10, õhtul 12 meetrini sekundis. Sooja on homme 15 kuni 18 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.