Tere õhtust, kell sai kuus, võtame nüüd kokku nelja päeva teise septembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Eesti on vaimse kultuuripärandi säilitamise ja taasloomise poolest teiste riikidega võrreldes silmapaistval kohal. Nii kinnitavad Unesco eksperdid. Tallinnas arutati täna, kuidas vabaühendused saaksid vaimse kultuuripärandi hoidmisel paremini koostööd teha. Vajadus suurema hulga välistööjõu järele tekib Eestis alles 10 või paarikümne aastaga ja sedagi juhul, kui riik pole suutnud rahvastiku vananemisega kaasnevate olukorrale reageerida. Nii nendib sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle rats. Ohtu kujutaks kolmandatest riikidest pärit tööjõud Eesti sisejulgeolekule, kui neist toodaks vähemalt 10000 lihttöölist õigusega. Kantsler Indrek Teder on seisukohal, et ajateenijatel ei tohiks küsida näiteks lähedaste eraelulisi andmeid või andmeid võlgade kohta. Tallinna linnavalitsus nõuab kohtumist kaudu riigilt täiendavat raha uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täitmisega seotud kulude katteks. Haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul pole Tallinna linnavalitsus seadust korralikult lugenud, enne, kui ministeeriumi kohtusse kaebas. Minister peab seda sammu poliitiliseks propagandaks. Teaduste Akadeemia saalis esitleti ajalookonverentsiga koguteost Jaan Poska oma ja meie ajas Poska elu ja mitmetahuline tegevus on raamatus üsna hästi kajastatud, nii ütles üks autoreid Küllo Arjakas. Muuseas saab vaadata selle sügise suurnäitust. Eesti kunst paguluses. Väga paljusid töid saab Eestis näha esimest korda. USA välisminister Hillary Clinton omas Washingtonis Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse otsesed rahukõnelused taastada lootust, et kõik põhiküsimused suudetakse lahendada ühe aasta jooksul. Afganistani põhjaosas sai NATO vägede õhurünnakus kolmele valimiskampaania osalisi vedanud autole surma 10 tsiviilisikut. Öö on meil pilves ja vihmane, sadu on paiguti tugev. Homne päev tuleb üksikute selgimistega. Öösel puhub põhjapäeval loodetuul üheksa kuni 15, rannikul puhanguti kuni 24 meetrit sekundis. Homme õhtul tuul veidi nõrgeneb. Sooja on nii öösel kui homme päeval seitse kuni 12 kraadi. Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et väeüksuste praktika ajateenijate isikuandmete töötlemisel on mõneti õigusvastane. Kantsler soovitab lõpetada ajateenijate olete niisuguste andmete kogumine, mille küsimiseks puudub teenistuslik vajadus. Näiteks pole Tederi hinnangul põhjendatud ajateenija perekonna või lähedaste töökoha kontaktandmete küsimine puhuks, kui muul moel ei ole võimalik lähedastega kontakti saada. Samuti pole väeüksustel vaja teada ajateenija lähedaste ametikohta või eriala. Näiteks. Ankeetides paluti loetleda kõike enda pangalaenud, jaga isiklikud võlad nagu maksmata korteri üür, trahvid, võlad tuttavatele. Selliste andmete küsimuseks ei ole Tederi hinnangul vajadust, sest väeüksusel ei ole seaduslikku võimalust ajateenijad neis küsimustes aidata. Küll aga peab õiguskantsler väljaõppe seisukohalt oluliseks keeleoskuse kohta andmete küsimist, selleks aga pole praegu õiguslikku alust. Eestil puudub praegu vajadus suurema hulga välistööjõu järele. Siseministeerium hoiatab aga võõrtööjõu sissetoomisega kaasnevate julgeoleku riskide eest. Tõnu Karjatse lähemalt. Käesolevaks ostaks on riik kehtestanud võõrtööjõu sissetoomise piirinumbriks 1009. Sedagi ilmselt ei täideta, kuna lihttöölisi leiab ka meie töötute hulgast ja oskustöölisi sedavõrd palju vaja pole, leiab sotsiaalministeerium. Sisejulgeolek oleks ohus aga siis, kui otsene vajadus võõrtööliste järele oleks kümneid kordi suurem. Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Erinevatel ajajärkudel ja ka siin viimastel päevadel on käinud läbi ka meediast päris suured numbrid ettepanekutega võõrtööjõu siis riiki toomiseks. Et kui me räägime 100000-st võõrtöölisest Eestis, kes on pärit kolmandatest riikidest siis olenemata sellest, kas nad tulevad siia, Kasahstanist, Ukrainast, Hiinast, Vietnamist või Süüriast on kindlasti Eesti jaoks märkimisväärne probleem. Kui me räägime kaheksa protsendiga rahvastiku hüppelisest kasvust, siis on selge, et need inimesed suhtlevad omavahel mitte eesti keeles ja kuna organiseerida leitud kuritegevusel erinevatest riikidest on komme oma kogukonnaga kaasas käia, siis me peame ka arvestama, et meil läheb vaja ja väga erinevat keelt. Valdavaid politseiametnik. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats nendib, et vajadus sedavõrd suure hulga tööjõu järele võib tekkida mitte enne kui 10 aasta pärast. Elanikkond vananeb ja mida aasta edasi, seda suurem hulk ülalpeetavaid, olgu siis lapsi või eelkõige vanureid, on ühe tööealise inimese kohta mis pikas perspektiivis tähendab seda, et meie majanduskasv peab ümber struktureeruma niiviisi, et me hakkame nii hästi teenima, et me suudame oma sotsiaalkindlustusskeeme toita. Egle Kaevatsi sõnul on need arengusuunad iseloomulikud tervele Euroopale. Millised oleksid siis need riigid, kust vananev Euroopa uut tööjõudu võtab? Egle käratas. Üsna loogiline tööjõudoonorpiirkond on ikkagi Aasia. Samas kui nüüd Eestit mõelda, siis Eesti jaoks esimesed kõne alla tulevad riigid on pigem ikkagi meie lähiümbruse riigid. Venemaa, Ukraina, Valgevene. See ka kultuurilise tausta mõttes on Eesti jaoks loogilisem stsenaarium, kui kui Aasia sisseränne. Tallinna linnavalitsus pöördus Tallinna halduskohtusse nõudega haridus ja teadusministeeriumi vastu seoses uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse täitmiseks vajalikeks Kulutustega veel kord Tõnu Karjatse Tallinna linnavalitsus on seisukohal, et riik on küll kehtestanud uue seadusega jätnud määramata viisid, kuidas selle täitmist rahastatakse. Tallinna õigusdirektor Priit Lello sõnul on linnal seaduse täitmiseks vaja sel aastal 66 miljonit ja tuleval aastal ligi 100 miljonit krooni. Meie jaoks on küsimus põhimõttes, kui ka konkreetsetes kuludes need valdkonnad on ju laiemat käsitlemist ka tegelikult leidnud olnud, siis e-keskkonna loomine on see rahvusvahelise õppe tagamine, riikliku õppekava rakendamine, pikapäevarühmad väga suur kulu. See loetelu on pikem nendes asjades, me soovime, et riik näeks, et konkreetsed vahendid üksikud kuluartiklit katmiseks, et me kindlasti proovi põhikooli gümnaasiumiseadus mitte rakendamist. Tallinna linn tähendab seadust nii nagu igat teist õigusakt. Ja põhimõtteline küsimus on selles, et kui omavalitsuste tulud on oluliselt vähenenud siis korrektne oleks uue seaduse rakendamisele läbi arutada. Aga need küsimused, kuidas toimub siis uue seadusega kaasnevate ülesannete rahastamine? Haridusminister Tõnis Lukas kinnitas, et keskerakondlik linnavalitsus on tegutsenud tavapärast eelarve menetlust ära ootamata ja toonud koolid poliitilise kemplemise ohvriks. Mis on probleem, praegu on ju näha, jätta endale võimalus müügimaksu võtta. Järgmiseks aastaks on Tallinn kiirustanud oma eelarve tegemise ja ära ootamata, kas 2011.-ks aastaks hariduskulude eelarvest tuleb muutusi riigi poolt ära ootamata, palju riigi poolt omavalitsustele üldse raha suunatakse on Tallinn kaevanud Riigikohtusse, sellepärast et tal oma eelarvega on ehk proportsionaalsed kiire, ta tahab seda septembrikuus valmis teha. See on ebaloogiline käitumine. Hariduse stabiilsust tuuakse ohvriks poliitilisele kauplemise. Oma vastuse Edgar Savisaare kirjalema koostasin kahjuks Yana Toom, kes täna kommenteeri, et riik ja valitsus ei ole mingeid kulusid ette näinud ja ei ole seda vastust läbi lugenud. Ja tõepoolest osa raha küsimusi näiteks on orienteeritud selle aasta eelarve augu täitmisele Tallinna linnas. Kuigi need seadusesätted, mida siin on kritiseeritud ja mille alusel meid siis ilmselt kohtusse kaevatakse, hakkavad kehtima alles 2011. ja, ja isegi osaliselt 2013. aastal. Ja siis jätkame juba välisuudistega. Janek Salme, palun. USA välisminister Hillary Clinton avas Washingtonis Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse otsesed rahukõnelused. Tema sõnul on USA rahukõnelustele püsiv partner, kuid suru lahendust peale. Põhiküsimused lahendada ühe aasta jooksul. Te olete teinud esimesed sammud. Te mõlemad olete omaks võtnud kahe riigi lahenduse põhimõte, mis on ainus tee õiglase ja kestva rahu poole, mis tagab nii iisraellaste kui palestiinlaste julgeoleku ja väärikuse, ütles Clinton. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles, et püsiv rahu saavutatakse ainult siis, kui mõlemad pooled teevad valusaid järeleandmisi. Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas avaldas lootust, et kõnelused viivad õiglase rahuni. Ta kutsus Iisraeli peatama täielikult asundustegevust ning lõpetama Gaza maariba blokaadi. Need läbirääkimised on poolt esimesed otsekõnelused pärast 2008. aasta detsembrit. Rahvusvaheline valuutafond annab lähinädalate jooksul üleujutuste käes kannatavale Pakistanile 450 miljonit dollarit erakorralist abi. Sellest teatas IMF-i tegevdirektor Dominic Stroskaan. Ühtlasi jätkuvad Pakistaniga kõnelused 11 miljardi dollari suuruse laenuprogrammi ümberkorraldamiseks. Afganistani põhjaosas sai NATO vägede õhurünnakus kolmele valimiskampaania osalisi vedanud autole surma 10 tsiviilisikut. Sellest teatas Afganistani president Hamid Karzai. Karzai mõistis juhtunu hukka. Ta ütles. Terrorismivastases sõjas tuleb eristada demokraatia toetavaid inimesi, neist, kes võitlevad demokraatia vastu. Dakari provintsis Rostocki piirkonnas toimunud rünnakus sai ka haavata kaks inimest, kes kandideerivad 18. septembri parlamendivalimistel. Rahvusvahelised julgeolekuabijõud on teatanud, et uurivad juhtunut. Vene peaminister Vladimir Putin teatas, et Venemaa ei tühistama ajutist viljaekspordikeeldu enne tuleva aasta saagi koristamist. Põud hävitas umbes neljandiku Venemaa käesoleva aasta viljasaagist. Putin allkirjastas augusti algul seaduse viljaekspordikeelu kehtestamisest 15.-st augustist kuni 31. detsembrini. Ta on varemgi vihjanud võimalusele keeldu pikendada. Ja tagasi koju kirjanik Kadri Kõusaare rahvusvahelistel filmifestivalidel pärjatud mängufilm Magnus jääb 2025. aasta lõpuni keelatuks. Riigikohus ei võtnud eile menetlusse Kõusaare esindaja vandeadvokaat Maria Mägi kassatsioonikaebus Tallinna ringkonnakohtu otsusele filmi keelustamise kohta. Kuna riigikohus kaebust ei aruta, siis jõustus ringkonnakohtus aprilli lõpus filmile kuni 2025. aasta lõpuni kehtestatud avaliku esitamise keel nii Euroopa Liidus kui mujal maailmas. Mängufilmi keelamist vähemalt 30-ks aastaks nõudis vandeadvokaat Kersti kägi, kelle sõnul riivas film tugevalt tema kliendi eraelu. Just praegu avatakse uus näitus Eesti kunst paguluses, mis on kumu selle sügise suur näitus. Väljas on 250 tööd rohkem kui 70-lt kunstnikult üle maailma jätkab Riina Eentalu. Paljusid töid saab Eestis näha esimest korda, rääkis üks näituse kuraatoritest Kersti Koll. Siin on päris mitmeid autoreid, kes ei ole Eestis varem sugugi esinenud nagu n Erisalu Vancouveris, Jaan Põldaas Torontost, Ardo käika, Ameerika ühendriikidest, kui lugeda üles tõepoolest ka oma asukohamaa kultuurielus ikka tõeliselt ilma teinud kunstnikke ja seda loetelu võiks päris pikalt siin jätkata. Eesti pagulaskultuur on ju mööda maailma laiali Rootsis, Kanadas, USA-s ja seda on pähe sattunud publiku ette. Sestap on nüüd õnnelik juhus näitajaid näha. Näitusel esindatud kunstnikud jagunevad nelja põlvkonda. Juba Eestis enne sõda tegutsenud kunstnikud. Need, kes Eestis küll kunstiõpinguid alustasid, kuid kes leidsid oma käekirja võõrsil eestist noorena lahkunud ja mujal kunstniku hariduse saanud ning neljandaks võõrsil sündinud kunstnikud. Niisuguse jälje pagulus on nende kunstile jätnud. Ma väga loodan, et see näitus ka pakub sellise väga huvitava võrdlusmomendi. Kui põhjalikult, Meil on olnud võimalik meie pagulaskunsti uurida või kui suur tööpõld seal näiteks ees seisab. Pagulaskunstinäituseid hakati ju tegema Eestis alates 70.-test siin Eerik Haamer, esimene, kes oma näituse avamisele tuli Talvik esimene, kes tõid, kaasa tõi ja niimoodi riburada hakkas neid näituseid ju tegelikult olema. Need näitused on valdavalt olnud siiski isikunäitused. Võrd ulatuslik näitus on see kahtlemata esmakordne ja, ja loomulikult me ju kõik teame, kuidas paar aastat tagasi ilmus meie kirjandusteadlastel väga uhke kogumik Eesti pagulaskirjandusest ja mõistagi võiks ju kohe küsida, et miks siis täpselt samasugune väga süstemaatiline uurimine ei alanud kunstiteaduses, aga meie pagulaskunst on üle maailma laiali, ta on erakogudes loomulikult siin ikkagi see võimaluste küsimus. Ma arvan, et see idee Sirje Helmel 2007. aastal just, et see suur osa meie kultuuriloost ja kunstiloost on paraku loodud võõrsil, et sellega tegeleda ja seda meie publiku ette tuua. Et nii see nii see algas. Ja, ja loomulikult ei oleks me saanud seda sugugi teha, kui ei oleks seda projekti ja meie ideed toetamisväärseks pidanud Erika ja Oswald timase mälestusfond Kanadast. Suurejoonelist näitust saadab ka rohkem kui 500 leheküljeline kataloog illustratsioonide artiklitega kõigi näitusele esindatud kunstnike kohta. Kataloogi autorid ja kuraatorid, Angersti Kall, Tiiu Talvistu ja Reet Mark. Näitus sai teoks kumu algatatud pagulaskunsti uurimise raames. Teaduste Akadeemia saalis esitleti ajalookonverentsiga koguteost Jaan Poska oma ja meie ajas Riina Eentalu käis ka seal. Huvi konverentsi ja raamatu vastu oli nii suur, et Teaduste akadeemia saal oleks pidanud kummist olema. Kuulama registreerus palju rohkem inimesi, kui saal mahutab, oli raamatu peatoimetaja ja üks autoreid. Küllo Arjakas meeldivalt üllatunud. Aga kaante vahele on saanud põhjalik käsitlus Jaan Poska elust ja tegevusest. Rida seni käsitlemata valdkondi seoses Jaan Poska elutöö ja tema tegevuse erinevate aspektidega praeguseks üsna hästi kajastatud. Ainus, mis jäi kõrvale, kuna ei õnnestunud ühtegi autorit leida, nimelt Jaan Poska oli omal ajal väga tuntud, aga ja nii-öelda tema advokaadimeisterlikkus, tema selline kohtuprotsessi pidamise taktika see pool on jäänud kajastamata, on ka teada. Jaan Poska oli ju tegelikult esimene eesti advokaat, kellel oli Riias ja Peterburis jõukas klientuur teiselt poolt sama võimekas riigi ja ühiskonnategelane. Ja võib olla vääriks märkimist see, et Jaan Poska kui kubermangu komissar 1917. Ta on esimene ja ainus eestlane, kes nii-öelda Tsaari-Venemaa ja mõlemas süsteemis tõusis ültse kubermangu komissari kohale. Nii et kahtlemata Jaan Poska kuulub kahe kolme eestlase hulka, kes on olnud teataval ajal kõige kõrgemal ametikohal, mida nii-öelda tollel hetkel üldse on võimalik saada. Kuulajate seas kohtasin Eesti tuntud sisearhitekti maile Grünbergi, kes on teinud Tallinnas Poska maja sisekujunduse. Kuidas paska selle kandi pealt paistab. Tollel tingimustes juba oli elekter majas sees, mida kuskil teisteni oldud siis ta õigik, efektilise tolmuimejad, ma kõik seda ennem uurisin, sain aru, et ta oli väga kaasaegne ehituse ümberehituste puhul ta alati jälgis ümberehitusi, tennise osasi ei viivita. Ja see väga inspireeris kummut kasutasid, ise kujutas teha, siis ma võtsin rõõmukest, töö vastu, meeldib nad, elasid salondlikult, püüdis välja õpetada meie eestikeelset ja eestimeelset eliiti, see oli väga tähtis, seal toimusid salongiõhtud, toimusid kontserdid, vestlused, isegi kaardimängulaud oli kõik olemas, aga see polegi tähtis, oli sees ja öögide. Ja ei maksnud häbeneda seda luksust ja ilu, mis omal ajal oli. Raamatu andis välja Konstantin Pätsi muuseum, Jaan Poska mälestusfond ja Tallinna linnaarhiiv. Tallinnas kogunesid aga täna Unesco eksperdid, et arutada vabaühenduste osa vaimse kultuuripärandi säilitamisel. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Vaatamata meie riigi noorusele ja rahvaarvu väiksuse üle on Eesti vaimse pärandi kaitsel teiste riikide seas silmapaistval kohal seda nii Euroopa kui ka kogu maailma mõõtmes. Nii kinnitavad Tallinna kogunenud Unesco eksperdid Unesco kultuuripärandi komitees Eestit esindav kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma. See, kuidas Eesti on ka keskmise inimese eriti teatud määral eraldatud kogukondade tasandil suutnud Ta oma iseolemist taasluua pidevalt. Unesco vaimse kultuuripärandi nimistusse on kantud Kihnu kultuuriruum, too leelo laulu ja tantsupeod. Need on kõik mingil määral sarnased, aga teisest küljest jälle inimeste kultuuriharrastuskultuurikäitumisele sarnaselt, aga teisest küljest, kellega väga erinevad nähtused ja, ja see on midagi niisugust, mis, mis pakub üllatust üle kogu maailma. Just nimelt see rikkalikus eripära. Vabaühenduste roll kultuuripärandi säilitamisel on vahendada kodanike algatust riiklikele asutustele. See, mida kodanikuühendused vajavad, on sidemed ja teadmised, kuidas üht või teist asja on mujal lahendatud, räägib sildi veel Unesco vaimse kultuuripärandiosakonnast. Unesco pakubki vajalikku ühendavat tuge neile. Lastele, kellel samad eesmärgid, et aidata tööd paremini korraldada ka maailmatasemel, ütles sildi veel. Seda, et Eesti vabaühendused on üha tegusamaks muutunud, kinnitab ka Tallinna Ülikooli kodanikuühiskonnaarenduskeskuse uuring, räägib üks uuringu läbi viijatest Liisi keedus. Selle koha pealt on toimunud suhteliselt positiivsed muutused, muidugi muutused toimuvad aeglaselt, aga, aga üks selline positiivne tendents, mida ma tahaksin välja tuua, on see, et kolmanda sektori siseselt tehakse rohkem koostööd kui varem. Et kui paremini tunnetasid mittetulundusühingut võib-olla sageli teistühingutel oma konkurendina, siis nüüd on see arusaam muutunud. Milline tegutsemisviis peaks nüüd edaspidi olema, et, et kas kõik peaks minema sellist vaba iseenesliku rada nende ühenduste toimimise juures või peaks seda kuidagiviisi koordineerima? Eks seda viimastel aastatel on püütud koordineerida on loodud ju sihtasutus ja nii edasi ja neid arengukavasid on ka tehtud ja riigikogu juures käib ümarlaud. Ma usun, et mingi positiivne mõju seal kindlasti on olnud ja, ja ma arvan, et kolmas sektor ka edaspidi vajab toetust, et ilma toetuseta on raske kasvada. Möödunud ööl saatsid Afganistanis teenivad kaitseväelased nooremseersant härdist sica Sarga teele kodumaale. Üks meist alustab täna koduteed ja kahjuks mitte moel, nagu tema või meie oleksime seda soovinud. Langetame leinas pead ja tunneme kogu südamest kaasa tema omastele ning sõpradele. Nii ütles Eesti afganistani kontingendi ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi saatmisel. Vanemseersant sica hukkus esmaspäeval teenistusülesannete täitmisel isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses. Sark põrmuga jõuab Eestisse täna hilisõhtul. Ilma minu andmetel on aga õhtul kogu Eestis oodata tugevat tuult ja vihmasadu. Tormi ajal tuleks väljas liikumist vältida. Põhja ja kirdetuul tugevneb puhanguti kuni 24 meetrini sekundis. Tuulega võib hoonetele, teedele, elektriliinidele langeda puid ning esineda pikemaajalisi elektrikatkestusi. Suurematest purustustest teele langenud puudest tuleks teatada hädaabinumbril üks, üks kaks. Mahalangenud elektriliinidest tuleb hoida eemale ja helistada Eesti Energia telefonile 13 43. Öö on meil pilves ja vihmane, sadu on paiguti tugev. Homne päev tuleb üksikute selgimistega. Öösel puhub põhja ja homme päeval loodetuul üheksa kuni 15, rannikul kuni 24 meetrit sekundis. Sooja on nii öösel kui homme päeval seitse kuni 12 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.