Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. USA majandusteadlane Jeremy riskin leiab, et Euroopa Liit on majanduslikult isegi parem kui USA soovitab eurooplastele rohkem enesekindlust. Samuti hoiatab ta, et valitsused ei peaks süüdistama oma sisepoliitilistes ebaõnnestumiste. Euroopa liitub Jeremy, riskin esines avatud Eesti fondifoorumil. Liit loodab, et sügisestel valimistel saavad nad Tallinna volikogus 12 kuni 15 saadiku kohta. Isamaaliidu Tallinna linnapeakandidaat on Toomas Tõniste. Liiklusõnnetustes hukkunute ning noorte joobes juhtide arvu vähendamiseks on vajalik õigusorganite, koolide ja lapsevanemate koostöös, tõdes siseminister Kalle Laanet. Lapse lugu. Lugemishuvi äratamise on oluline nii raamat kui ka virtuaalmaailm. Sügiseks valmib virtuaalaabits ehk Dirbitsiga. Eesti televisiooni juhatuse esimehe Ilmar Raagi sõnul võiks rohkem teha saateid, mis püsivad läbi aja. Need aga nõuavad rohkem tööd. Ka Eesti Televisioon tähistab oma viiekümnendat aastapäeva. Järvakandis melistavad rokkbändid. Algas rahvusvaheline festival, rabarock, välismaad. Prantsusmaa presidendi arvates peaks Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe ratifitseerimisprotsess jätkuma. Saksamaa kantsleri arvates peaks kaotama järgmiste referendumite tulemusi ning ilmast. Homme hakkab Lõuna-Eestis sadama ja päeva jooksul suureneb vihma võimalus ka mujal. Sooja saartel 16 kuni 18, mandril 18 kuni 23 kraadi. Avatud Eesti Fondi sünnipäevafoorum oli sel aastal pühendatud Euroopa liidule. Peaesineja oli mainekas Ameerika majandusteadlane Jeremy ritkin, kelle sulest ilmus eelmisel aastal raamat Euroopa hoonel jätkab Kai Vare. Majandusteadlane Jeremy riskin, on Euroopa Liidu konkurentsivõimes veendunud. Ta toob esile, et kaks aastat tagasi ületas Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangu USA oma, et Euroopa Liit on maailma suurim eksportija ja Euroopa juhib majanduse võtmevaldkondi. Liftini sõnul keskenduvad ameeriklased isikliku rikkuse kogumisele ja elavad selleks, et töötada Euroopa väärtused on teised. Eurooplased usuvad, et kedagi ei tohi ühiskonnast kõrvale tõrjuda. Töötatakse selleks, et elada. Cherime Rihkini hinnangul võiks Eesti aidata luua silda Euroopa ja Ameerika unelma vahel. Otada, aga samas on neil solidaarsuse ja ühtekuuluvuse tunne, nii et eestlased oleksid head sillaehitaja. Rehkini sõnul on eurooplased elanud ameeriklaste varjus ja usuvad, et kõik, mida USA teeb, on hea. Aga see pole nii. Ameeriklased räägivad meelsasti oma edust, aga nad ei armasta rääkida ebaõnnestumistest. Eurooplased toovad esile oma vigu ega räägi eriti edusammudest, soovitab riskin. Rohkem enesekindlust. Ühtlasi hoiatab ta euroliidu liikmesriikide valitsusi, et oma sisepoliitilisi probleeme ei tohi Euroopa liiduga. No kui seal Ei oleks Euroopa liidust on saanud patuoinas, kui midagi juhtub, süüdistavad nii parempoolsed kui vasakpoolsed poliitikud Euroopa Liitu. Euroopa on tegelikult olnud edukas, vaja on rohkem enesekindlast. Tseremelistkümnen rõhutas ka, et ühiskonda peavad kontrollima rahva poolt valitud poliitikud, mitte korporatsioonid ja selle tasakaalustamiseks on vaja tugevdada kodanikuühiskonda. Just kodanikuühiskonna arendamisega on Eestis 15 aastat tegelenud avatud Eesti fond fondijuht Mall Hellam on tehtuga rahul. Kodanikuühiskond ja selline kodanikualgatus Eestis on just viimastel aastatel jõudsalt edasi liikunud, sel sügisel saab valmis avaliku sektori poolne kaasamise heade tavade dokumendi. Loomulikult seitse dokument tööle hakkaks, selleks on vaja väga palju ära teha avaliku sektori ametnike teadvuses, aga vähemalt sammuke on astutud selles suunas, mis tähendab otsustajate ja inimeste avalikkuse dialoogi. Põhja- ja Baltimaade peaministrid kooskõlastasid täna Kopenhaagenis seisukohti enne Euroopa Liidu ülemkogu. Nii Põhjamaad kui ka Balti riigid on põhiseadusliku leppe ja Euroopa tuleviku osas sama meelt, kinnitas peaminister Andrus Ansip. Me kõik leiame seda, et põhiseaduslik lepe on hea Euroopa jaoks, jah, ja mina leian, et, et see on ka hea Eesti jaoks ja kõik osalenud riigi esindajad leiavad, et põhiseaduslikku leppe ratifitseerimisprotsessi jätkata. Kuid loomulikult ootavad kõik ka Prantsusmaa ja Hollandi seletust, miks juhtus nii nagu juhtus ja, ja oodatakse ka nendega kreeklased tegevuskava tulevikuks. Kuidas näevad nüüd Põhja- ja Baltimaad seda Euroopa liidu tulevikku edaspidi? Põhja- ja Baltimaad kindlasti ei leia, et euroopolex kriisis leiame kahes laienemisprotsess peaks jätkuma. Peaminister Andrus Ansipi sõnul oli juttu ka Euroopa Liidu eelarvest ehk finantsperspektiivist. Eesti peaminister on öelnud, et Euroopa Liidu eesistujamaa Luksemburgi kompromissettepanek rahuldab Eestit täiesti. Põhja- ja Balti riikide peaministrid leidsid täna Kopenhaagenis, et kompromiss finantsperspektiivi suhtes on saavutatav, kuigi selles suhtes on kõlanud kah pessimistlikke hääli. Ka Põhjamaad sooviksid kõik. Et finantsperspektiivis kokkulepe oleks võimalik võid, vaadatakse eelkõige suurte riikide Poola, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania, kus ollakse lähedal, ollakse liikumas või kokkuleppele kuid ei ole veel saavutatud konsensust. Edasi välismaalt ja Euroopa põhiseadusliku lepingu teemaga jätkab Mall Mälberg. Pariisis kohtusid täna Prantsusmaa president Jacques Chiraci ja Saksa kantsler Gerhard Schröder. Jacques Chirac ütles pärast kõnelusi pressikonverentsil, et Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimisprotsess peab jätkuma hoolimata sellest, et prantsuse ja Hollandi valijad sellel lepingul tagasi lükkasid. Gerhard Schröder. Ta ütles samal pressikonverentsil, et Euroopa Liit peaks ootama ära järgmised referendumid põhiseaduse lepingu üle, enne, kui liidu tuleviku kohta mingi otsuse langetab. Schröder pidas silmas referendumeid juulis Luxembourgis septembri stanise oktoobris Portugalis. Tema sõnul ei tohiks lepingu suhtes otsustada, vähemalt mitte enne aasta lõppu tippkohtumist. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen arvas täna, et Euroopa Liidu liidrid peaksid euroliidu põhiseaduse leppe tuleviku asjus otsuse langetama siiski tuleval nädalal Brüsselis ülemkogul. Briti peaminister Tony Blair arendab enne ülemkogu veel hoolega süstikdiplomaatiat marsruudil Berliin, Luksemburg Pariis. Eriti ägedaid vaidlusi on oodata Pariisis. Nimelt Euroopa Liidu tippkohtumisel Brüsselis on eesmärk saavutada kokkulepe Euroopa Liidu eelarve kohta aastateks 2007 kuni 2000 Neist. Peamine takistus kokkuleppe sõlmimisel on Suurbritannia soovimatus loobuda tagasimaksete saamisest Euroopa Liidu eelarvest. Suurbritannia soovib enne tagasimaksete küsimuse päevakorda võtmist, et Prantsusmaa kärbiks oma põllumajanduse vaesemate piirkondade massiivset toetamist. Pariis ei kavatsegi seda teha. Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia jõudsid kokkuleppele eraldada miljardeid dollareid, et vähendada maailma kõige vaesemate riikide võlg rahvusvahelistele pankadele. See kokkulepe eemaldab viimased takistused G8 lõpliku otsuse teelt vabastada 18 peamiselt Aafrika riiki enam kui 16 miljardi dollari tagasimaksmisest pankadele. Vene riigiduuma võttis täna vastu avalduse seoses Euroopa Parlamendi resolutsiooniga olukorrast Marimaal, nõudes europarlamendilt loobumist topeltstandardite kasutamisest. Nii teatas inter kaks Riigiduuma nimetas põhjendamatuks hinnangut möödunud aastal Marimaal toimunud presidendivalimistele ega pea õigeks viiteid ajakirjandus Vabaduse ja marikeelse hariduse puudumise kohta. Riigiduuma hinnangul tahtis Europarlament oma dokumendiga juhtida maailma üldsuse tähelepanu kõrvale vähemusrahvaste ärevust tekitavast olukorrast Balti riikides. Uuest eestist Isamaaliidu Tallinna osakond tutvustas oma programmi eelseisvateks kohalike volikogude valimisteks Vallo Kelmsaare vahendusel. Kuulete lähemalt. Isamaaliidu Tallinna valimisprogrammis on 100 punkti, Tallinna linnapea kohal soovib Isamaaliit näha kahekordset olümpiamedalist. Toomas Tõnistet, kes praegu endale kuuluvas hulgifirmas töötab ja varem ka volikogu saadik on olnud. Raske öelda, võib-olla teised punktid on teiste elanike jaoks olulisemad, aga need kolm, millele me eriliselt tähelepanu pöörame, esimene oleks tasuta ühistransport kooliõpilastele. Teiseks teeme nelja aastaga koolid korda ja tagant kodulähedases lasteaia koha kõigile lastele ja kolmandaks korrastame ülepolitiseeritud linna valitsemise, anname halduskogudele rohkem otsustusõigust ja muudame linnaosavalitsused teeninduspunktideks. Et Isamaaliit on end kogu aeg esitlenud rahvusliku erakonnana, on seegi temaatika erakonna valimisprogrammis kajastatud ka monumendid. Tänasel esitlusel rääkisid Rahvusteemal Tarmo Kruusimäe ja Sergei Soonov. Kõigepealt me teeme vabadus ausamba Vabaduse väljakule siseneb pisemate probleem. Kusjuures on ka üks probleemidest pronkssõdur siin me oleme ühel meelel, et seda küsimust peab ükskord juba kindlalt ära lahendada ja kuhu, kuidas, mis rahadega seal juba ma tulevases volikogu nagu küsimus. Kõigi valimislubaduste elluviimiseks on muidugi vaja ka raha, aga ennekõike head valimistulemust. Kui rahvas annab mandaadi, on kõik edasine juba läbirääkimiste küsimus, öeldi täna. Küsitlused on näidanud, praegu annaks Isamaaliidu poolt oma hääle 15 kuni 17 protsenti tallinlastest. Linnavolikogus on 63 saadikukohta. Mitu neist loodab saada Isamaaliit. Toomas Tõniste. Meie miinimumprogramm on tegelikult 10 kohta, aga ma olen kindel, et see tulemus tuleb kuskil niimoodi 12 15 koha kanti. Igal varasuvel sageneb nende liiklusõnnetuste arv, kus põhjustajad või osalised on alkoholijoobes noored. Niisuguste õnnetuste vähendamiseks on vajalik õigusorganite, mittetulundusühingute, koolide ja ka elanike koostöö, nentis siseminister Kalle Laanet. Teemat jätkab Birgit Itse. Harvad pole juhtumid, kus lapsevanem saab oma järglase autosõidust teada siis, kui politsei helistab ja teatab toimunud liiklusõnnetusest. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalvetalituse juhtivinspektor Raul Sihver võrdles laokile jäetud autovõtmeid relvaga. Ei jäta keegi, näiteks laetud relva köögilaua peal, kõik meie usume seda, et meie lapsed ju nii teadlikud ja targad ja tublid, et nad seda ei võta ja seda päästikut ei vajuta ja teiste suunas ei sihib, aga igaks juhuks me paneme ta ära. Trahv purjuspäi sõiduki juhtimise eest on 18000 krooni. Siseminister Kalle Laanet peab seda karistust piisavaks. Keskmine alkoholijoobes sõitja ei suuda 118 tuhandet krooni ära maksta, üldjuhul asendatakse karistus kas siis haldusarestiga, see tähendab seda, et riik selle asemel et saada lisatulu selle eest, tekitab veelgi kulutusi. See, et mis, mis efekt peaks olema, siis tegelikult muutub see hoopistükkis vastupidiseks, et et see on väga selline tõsine temaatika, mida siis ühiskonnas tegelikult peaks. Võtame, et kuidas seda võimalik oleks minimaliseerida, et üldjuhul see lühion kinnipidamine. Ma arvan, et väga vähesed lihtsalt muudakt. Mina pigem rõhutaksin selle peale, et, et me peaksime ennetada selliseid raskeid juhtumeid, kui ta karistuspoliitika poole pealt, sest ta hirmuefekt tänases ühiskonnas ei toiminud. Võimalusi teavitustööks on palju, keegi peaks aga võtma initsiatiivi. Siseminister tegi säärase ettepaneku politseile. Kindlasti peaks sellega tegelema kool, kodu ja loomulikult õiguskaitseorganid ja ma ei pea siin silmas ainult politseid, vaid ka justiitsministeerium. Loomulikult, politsei peab oma taktika üle vaatama selleks, et kui toimuvad koolilõpupeod klasside lõpetamisel. Eriti oluline on loomulikult nädalalõppude poole, kus need riskid on eriti suured. Raul Sihver julgestuspolitseist Politseiametnik on inimene on samamoodi nagu ükskõik milline teine töö tegija, et tal on ette nähtud teatud töötunnid, kuus mingi aja tagant peab ta saama vabad päevad. Puhkusepolitseinikul küll suvine aeg ei ole puhkuse aeg reeglina, aga sellegipoolest jõuame kõikidele suveüritustele. Aasta tagasi alustas Eesti lugemisühing projekti lugemispesa. Täna vahetasid sel teemal arvamusi õpetajad, lasteaiakasvatajad ja lihtsalt huvilised, jätkab Vallo kelmsaar. Lugemispesanurgake koolis või lasteaias, mis peab kindlasti olema mugav ja mõnus, siis pole raske lapsi raamatute juurde meelitada, kinnitas projektijuht Maili vesiku. Kõige tähtsam on see, et laps tahaks ise sinna pessa minna ja siis, kui lapsel on hästi hea olla, siis ta võtab raamatu ja vaatab raamatute, loeb selle, mitte tavaline raamatunurk, kus on raamatud, tool ja laud, vaid ikkagi lugemispesa, kus on midagi mõnusat ja pehmet ka kindlasti ei tasu sundida lapsi lugema. Samas ei ole lugemispesa eesmärk lapsi virtuaalmaailmast eemale meelitada või peletada. Ka arvutid on sõbrad, mida saab lugemishuvi äratamiseks kasutada. Neli aastat on Eestis tegeldud virtuaalaabitsa ehk Virbitsa loomisega ja testimisperiood hakkab läbi saama, ütles asjaga tegelev Ivika Kivi. See keel, mida laps massimeedias softi, ei ole alati kõige korrektsem ja just sellepärast kasutamegi massimeediavahendit ehk siis arvutit, et siis pakkuda jällegi Tõllimat alternatiivi. Pärast seda, kui see programm on ikkagi valmis saanud, siis on just need tagasiside olnud väga positiivne ja nad on väga huvitatud virvitsa soetamisest. Ma olen isegi saanud Kanada lasteaiast küsimuse, et kas sa tuleb välja alles sügisel. Eesti televisioonil on juubeliaasta 50 aastat täis, täna kutsuti kõik vanad kolleegid telemajja kokku. Kai Vare käis nende jutul. Vana telemaja teine korrus oli puupüsti täis elevil inimesi tervitused-kallistused. Nii mõnigi nentis, et ei tundnud esimesel pilgul kolleege äragi. Teiste seas kõlistavad šampanjaklaase ka teleekraanilt rahvale armsaks saanud Mati ja Liis Talvik, kauaaegne uudistediktor Ivi Kreen, Aktuaalse kaamera ja vaatevinkli tegija Uno Maasikas. Maasikas ütleb, et peab ka praegu parimaks telekanaliks ikka ETVd, ehkki ka seal on arenguruumi. Ma arvan nii, et nõudlikkust võiks nagu pisut rohkem olla, sest tihtipeale on pühendatud hulk vaeva, no ilmselt see raha, mis on tänapäeval väga tähtis ja loomejõudu niisugustele teemadele, mis ei ole võetud siiski rahva huvidest või, või vaataja huvidest. On palju selliseid teemasid, mida võiks käsitleda, mis oleks rahvale lahe, ilma et nad selle juures oleks populistlikud. Endiselt aktuaalseks, Jaana Ratase täitis ikka minu elust suurema osa vaatanud ja üsna üsna hästi on tehtud üldse vana viga on küljes, on alati ikka kõiki poliitikasaateid talunedasid vestlusel vaidlussaateid, mis nukker on see, et parimad filmid on minu jaoks liiga kõrgel, kaugel sel ajal? Unime. Tree diktor Marite kallasmaa tunnistab, et temal kindlat lemmikkanalit ei ole. Ma ei oska vaatajana nii-öelda klassikalise teleteemal oleva inimese pilguga üldse televisiooni vaadata, üldjuhul hea pilguga, aga vead jätan meelde. Missugust telekanalit vaatajate kõige, noh, ma vaatan kõiki, aga oma firma on ikka kõige kallim. Eesti televisiooni juhatuse esimees Ilmar Raag leiab, et võimaluste piires läheb ETV hästi. Arvestades sellega, et üle kogu Euroopas juba avalikud kanalid teevad järjest rohkem saatmine rohkem kanaleid ja neil on järjest rohkem mõju ühiskonnas, aga teisest küljest jälle võrreldes sellega, et Eesti televisiooni taheti viis aastat tagasi igal pool pidevalt erastada või likvideerida läheb meil praegu Pigem hästi. Ilmar Raag ütleb, et vaatajana seostuvad tema jaoks Eesti televisiooniga ikka lapsepõlves nähtud telesaated. Jaga telelavastused. Kui ma suvalise oma eakaaslasega Eestis kohtun, siis kui midagi muud, siis me mäletame ühtesid ja samu lastesaateid, olgu see mõmmi, aabits või kõige suurem sõber ja teistpidi jälle Pisuhendaja kindlasti mäletan ja üleüldse, kui ma midagi ETVst mäletan, siis ma mäletan lavastusi, saateid, multifilme, filme, aga mitte uudiseid alahindamata Aktuaalse kaamera inimesi, kes teevad ka tänuväärset tööd arvan ma, et eelkõige elavad aja üle siiski suurema töö ja ettevalmistusega tehtud kas muusika või lavastusprojektid, neid, mida pra, mida praegu paraku pigem vähe tehakse. Tõnu Karjatse saatsime Me rabarockile Järvakanti Ada näib seal õige rahul olevat. Korraldajate sõnul on praeguseks müüdud ligi 4000 piletit tänaseks päeva jooksul ainuüksi üle poole 1000, et vaata isegi 1000 tuleb võib-olla veel päeva lõpuks täis ja väga palju on kaasa aidanud sellele just soe ilm, aga festivalikorraldusest rääkides on ta vägagi tasemel tehtud. Tegemist on endise spordiplatsiga ja siin lähedal oleva jalgpalliplatsiga, kuhu on siis telgid püsti pandud. Kogu see suur plats on ilusti ära jaotatud müügipunktide ja lavade vahel ja see jalgpalliplats, kuhu siis tõlgitakse, see hakkab peaaegu et juba täis saama, aga no kindlasti mahutatakse, et siia kõik soovijad ära ja esinevad siis 18 bändi ning mõned neist küllaltki nimekate plaadifirmade alt ja seda korraldajad kartsid, et kas see asi ennast ära tasub. Sest et nende esinejate tasud sõltuvad plaadifirmast on küllaltki kõrged, kas või siin siis peaesinejad, terapy, exploited gaasiftina ei, naise, mis siis tuli ära jäänud Kellinitšeuki asemele, need on kõik sellised küllaltki raskeroki poole kalduvad bändid, võib öelda, et Jaanus uut punkti ja vana pump ja siin saab ka näha rootsi uut muusikat. Soomet esindab näiteks praegu laval olev buum Hower ja ka kaks kaks piste piirkond, mis on üks Soome veteran. Rokkbände Eestist on Sindis LED R. Tõnis Mägi, kes muusik seifi spetsiaalselt selle festivali jaoks kokku kutsuda, ma praegu paistab kõik vägagi priima. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub idakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on neli kuni 10 kraadi. Maapinnal võib tempera rattur kohati langeda veel null kraadini. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, Lõuna-Eestis hakkab hoovihma sadama ja võib olla äikest. Päeva jooksul suureneb vihmahoogude ja äikesevõimalus ka mujal. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, sooja saartel 16 kuni 18 ja mandril 18 kuni 23 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.