Tere õhtust, kell sai kuus, võtame nüüd kokku pühapäeva 12. septembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Täna tähistatakse Eestis esimest korda vanavanemate päeva, mis peaminister Andrus Ansipi sõnul on eelkõige austusavaldus Eesti eakamatele inimestele. Augusti lõpus Moldova üleujutus piirkonda appi läinud balti riikide päästeüksus balt flot Combat lõpetas missiooni ning jõudis tagasi Eestisse. Moskvast. Moldovas tegeleti raudtee- ja liiklussõlmede vabastamisega vee alt. Aasta parim mahetootja on pajumäe, talu ja parim mahetoode Tõlge juust. Jõhvi lähedal Tammiku aherainemäel räägiti, kust läheb piir teaduse ja poliitika vahel. Kas ja kui palju peaks inimene usaldama teadusega, ajakirja või poliitikute tõlgendust, näiteks keskkonnateemadel Karksi-Nuias avati puuskulptuur, tantsivad mulgid, kujudele on selga maalitud Karksi rahvamustriga rõivad. Täna hommikul avati kuulsatestonlaste jälje rajal mitmed uued jäljed Claudia malt uut isa Artur Koidu, Ants Eskola, Milvi Laidi augulüüdiku meta Kodanipork ja Georg Otsa jalajäljed. Ühtlasi tutvustas rahvusooper linnarahvale täna oma uut 100 viiendat hooaega. Selle homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma ja on udu. Puhub lõunaga Mare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on 10-st kraadist öösel kuni 20 kraadini. Homme päeval. Augusti lõpus Moldova üleujutus piirkonda appi läinud balti riikide päästeüksus Balzlad Combat lõpetas missiooni ja jõudis tagasi Eestisse. Ülle Hallik ris vastas. Balti päästeüksuse palk, laat, hambad tööks oli Moldova missioonil üleujutus piirkonnas teede ja raudteede vabastamine. Päästeüksuse juht Jaanus Teearu rääkis lähemalt, kuidas missioon õnnestus väga hästi. Et suutsime omalt poolt teha kõik, et aidata Moldova rahval neid tõsise üleujutuse tagajärgi nagu kergemalt üles ehitada ja leevendada. Meil oli konkreetsed kell kolm ülesannet, millega me tegelesime ja esimene nendest oli, oli meil Georg osu küla juures pidime vabastama üks pool kilomeetrit teed, mis oli nagu üle ujutada. Ja, ja selle ülesandega me saime väga hästi hakkama ja, ja peale seda ma arvan, et tänaseks on juba siis Kanterniiriaga huuli vaheline on nende jaoks oluline teelõik vabastatud ja seal selle teatud ajal alal oli ka raudtee raudtee tamm oli nagu on nüüd meie poolt vabastatud ja nad saavad alustada raudtee ülesehitustöödega. Ja teised piirkonnad ei olnud nagu üldse vähem tähtsad olid samamoodi eelkõige kahjustada saanud infrastruktuuri taastamiseks ja, ja kohalike elanike aitamiseks tehtavad sellised pumpamist tööd. Vabastamine käib, noh, tegelikult on juulikuu üleujutustega, kus brutojõgi tõusis tõsiselt üle kallaste toodi jõgi, jõgi nii-öelda kaugele ja, ja omal jõul ta lihtsalt enam ära ei voolanud ja meie pumpadega ta siis lihtsalt pumbatakse üle tammide tagasi sinna jõkke ja vabastatakse see piirkond, nagu siis veest te saite ka Moldaavias. Olles tööd Moldova vabariik, siis hindas meie teine nii kõrgelt, et väljastas meile kõigile siis päästetööde, erakorraliste teenetemedali, mis edasi saab. Edasi taastame kogu kasutatud tehnika ära ja asume igapäevaste tegemiste juurde tagasi. Balt Flat Combat koosneb Eesti, Läti ja Leedu päästjatest. Seekordsel missioonil viibis 19 liikmeline rühm, kellest üheksa meest saatis välja Eesti. Päästjate varustusse kuulus kolm suure võimsusega pumpa ja kaheksa kilomeetrit voolikuid ning baaslaager. Eesti vabaõhumuuseumis toimunud leiva ja kartulipäeval kuulutati aasta parimaks mahetootjaks Arvo Veidembergi pajumäe talu Jaan parimaks mahe tuteks saidafarmi valge juust. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas, et nõudlus mahetoidu järele on kasvanud ja suurenenud on ka sellealane teadlikkus. Samas oleme aga kaugele olukorrast, kus me olla võiks. See on tõsine väljakutse nii töötlejatele kui kaubandusele, nentis minister. Samas toimunud kartuliakadeemias valisid külastajad 10 kartulid kude seast välja oma lemmiku, Jõgeva sordiaretuse instituudi aretatud Ando jõhvi lähedalt. Hommiku aherainemäel räägiti aga, kuidas teha vahet teadlaste, poliitikute ja ärimeeste probleemi käsitlusel näiteks kui keskkonnasõbralik on taastuvenergia või hübriidauto. Tuleb välja, et mõni paljukiidetud lahendus peidab probleemid arengumaadesse. Ago Kaškovi lugu. Teaduskeskus Ahhaa ja Europarlamendi Eesti infobüroo räägivad teaduskommunikatsioonist, teaduskommunikatsiooniajaks inimesed ja teaduse kokku viima räägitakse teiste inimene, usub nõidu rohkem kui teadlasi. Kas seda igapäevases teadusajakirjanduses ka näeb, ajakirja Tarkade Klubi peatoimetaja Arko Olesk. Tegelikult on pigem isegi nii, et inimene usub nii teadlasi kui nõidu igapäevases käitumises neile teinekord tundub, et see informatsioon, mida nad saavad mitteametlikest kanalitest sõpradelt-tuttavatelt, nendelt kohalikelt arvamusliidritele, kes võivad siis olla ka üldnimetusega nõiad, et see tundub neile usaldusväärsem, et igapäevases käitumises nad võib-olla tihti ei mõtlegi selle peale, et kas see, mida nad teevad, on ratsionaalne panna, kas see, mida nad tarbivad, on teaduslikult põhjendatud, just sellise igapäevase käitumise tasandil jääb seda teinekord vajaka. Siiski Eesti näide on päris huvitav, võrreldes informaadega, igal juhul Eesti teadusajakirjandusel läheb paremini kui Rossi teadusajakirjandus on näiteks meil on Horisont, Eesti loodustarkade klubi Oišeil näiteks teadusajakiri, see ikka näitab, et huvi selle asja vastu tuntakse ja eks meil on ka tugevad traditsioonid selles osas tõesti horisondi loodud aastakümnete tagune neid toidab senimaani ja, ja ma usun, et ka Eesti haridus, mida ka tihti kiidetakse, on üheks põhjuseks, miks siiski suhteliselt paljud inimesed jälgivad, mis toimub ka teadusmaailmas ega langeda rikult sellesse uduvõrku teadusega seotud moesõna. Eestis on energiaenergiast räägitakse siin ühe energia tooraine tootmisest jäänud mäe otsas tammikul jõhvi lähedal. Täna väga palju räägitakse skeptiliselt energiast. Kui skeptiline peaks tavaline inimene olema teaduse saavutuste suhtes ja kusjuures, mida talle räägitakse? Ma arvan, et inimene peaks oskama teha vahet, millistest allikatest ta infot saab, sest energia puhul üks asi on teadus, teine asi on poliitika. Kolmas asi on keskkonnaküsimused. Inimene peaks oskama teha vahet nendel teemadel ja mitte ajada neid asju teineteisega segamini. Teaduse poole pealt tulev info võib olla näiteks usaldusväärne poliitikud, samas võivad seda väärkasutada või võivad aktivistid seda kuidagi teistmoodi tõlgendada. Akt oluline selles juures on just teha vahet, kust saada infot, kuidas seda infot tõlgendada. Just kriitiline mõtlemine peaks olema ka ajakirjanduse ja teaduse ajakirjandusse üks eesmärke näiteid ei ole vaja kaugelt võtta. Kõigepealt alustame Eesti maavarade kasutamisest, jõuame lõpuks ka kliima soojenemisele vahele jäävad igasugused jutud rohelisest pruunist, mustast sinisest energiast. Tõesti see piir, kust lõpeb, teades ja kust asi läheb edasi poliitikaks on, on teinekord hägune ja ühte peetakse tihti teiseks ja vastupidi ja just see kujundabki neid arvamusi. Mulkidel on plaan igasse mulgi kihelkonda panna püsti puust mulgi skulptuur, üks selline avati Karksi-Nuias. Jan Piret rist käis kohal. Kui puukujud Paistu, Helme ning Abja mulkidest on tõsised, mõtlevad ja väärikad Sis Karksi kihelkonna mulgid on elurõõmsad ja tantsusammu raiutud. Mees on tugev ja jõuline, naine on habras ja otse loomulikult kõlas neile ka Mulgimaa hümn. No uus piimakuubik sillast üle sa soo. Ximulgil kujundas tantsusammu kunstnik Martti Kalamees. Püüdsingi eelkõige välja tuua dünaamilist vormi, et oleks tantsuhoiak tantsupoos sees. Mina näen seal ka perekonda, meest ja naist. Just et nad ongi selline paarike ja siin kindlasti võiks olla ka väiksed lapsed kõrval. Te olete nendele skulptuuride väga täpselt teinud mulgi tikandit. Jah, eeltöö oli põhjalik, et sai üles pildistatud mulgi riietus ja nende järgi siis valmistatud ka kujudele. Mustrid. Ja loomulikult kasutasite Sis Karksi kihelkonna mustreid. Just need sai aluseks võetud, kuidas see protsess kulges. Tööga läks veidi kiireks töötatud sai jah, nii ööpäev läbi. Eelkõige tahaksin tänada sellist isikut nagu Vambola lauk, kes aitas kujud saega välja vormida ja lihvida. Ja kindlasti suured tänud ka Aveleenormile, kes aitas kujusid värvida. Sellel aastal lõpetab Tartu kõrgema kunstikooli mööbli restaureerimise kujundamise eriala. Üks tehniline küsimus veel, et kuidas värvid tulevikus vastu peavad nendel tantsivatel mulkidel? Neid tuleb kindlasti korrapäraselt hooldada, tõenäoliselt järgmine aasta, ma tulen neid uuesti üleval hüppama. Kas ise seda tantsivate mulkide skulptuur ja teha saite kogemuse juurde ka, mida tähendab üldse mulgiks olemine mulgid? Kindlasti sain Mulgimaa on endale ka südamelähedane, kuna suve lapsepõlvekodu on Suislepa, aga nüüd sai rohkem aimu ka kindlasti sellest mulgi olemusest. Nüüd on veel jäänud Tarvastu kihelkond, kes oma rahvariietes mulgi kuju nii-öelda ootab rahvusringhäälingu raadiouudistele pilet rist, Mulgimaa. Täna oli rahvusooperi juures pargis järjekordne lustakas turupäev, kus Estonia solistid, koor ja orkester tutvustasid linnarahvale teatri uut hooaega. Teatri peadirektor Aivar Mäe peab algavat hooaega lausa maruliseks, kuna nii palju esietendusi üle pika aja ta ei mäletagi. Hommikul aga avati kuulsatestoomlaste jälje rajal mitmed uued jalajäljed. Mall Mälberg käis kohal. Tänavatel jäljerada algab Pärnu maantee ja Georg Otsa tänava nurga alt ja tuleb mööda otse tänavate Estonia suunas. Esimesed jäljed teatrisõjaeelse balletitrupi esisolistidele, Claudia Maldutisele ja Artur koidule. Nagu ikka, ütles saatesõnad kaasa Estonia seltsi juht Aarne Mikk. Nii nagu vanasti öeldi, et kõik teed viivad Rooma. Meie eesmärk on, et kõik teed viivad Estoniasse, käid tänavad toovad siia ja me tahame, et järgmisel aastal, kui Tallinn on kultuuripealinn inimesed näevad, et kui paljudes tänavatest on võimalik minna Estonia vale. Claudio Maltuutise sünnist möödus suvel täpselt aasta. Artur Koit on temast natukene vanem. Need kaks tantsijad on pannud aluse Estonia klassikalisele balletile. Ja Artur Koit õpetas veel palju inimesi Tallinna balletikoolis. Poolel teel kahe teatri Estonia ja Draamateatri vahel asuvad sümboolselt Ants Eskola jalajäljed. Teda nähti mõlemal laval ja Aarne Miku sõnul oli ta läbi aegade üks meie kõige mitmekülgse maid draamanäitlejaid. Samas tegi ta Estonias Kaasa operetis. Tegi kaasa väga paljudes lavastustes laulis laagreid heliplaatidele, nii et Ants Eskola, et me võime tõesti Eesti ja Tallinna teatrite kontekstis meenutada sügava tänutundega Kui tulla otse tänavale Estonia poolt, siis kuuluvad kõige esimesed jalajäljed Georg Otsale. See, mida Georg oma 30 aastaga lauldes on meie kunstile andnud, see on haaramatu operetis ooperis, muusikalis, kontsertlaval mõeldes Georgi peale ja jalajälgede peale võiks öelda kaks fraasi. Üks on see laul, mida ta esitab filmis vallatud kurvid, seal on sellised Readed, meri kustutab kord Muljet kaldal, aga hinges elavad need. Ja kui meie väiksed neiud hakkavad siia lilli panema, siis teine, tuntud fraas on mister iksist pea närbunud õisi, vaipa areenil on täis ja mul on hea meel. Georg Otsa jalajälgede juures on ka tema õde Maret Purde ja tütar Ülle. Ilus päev, fantastiliselt ilusad. See on küll tore, sest jätte elusalt teda näha oli midagi, mida praegused generatsioonid enam ei koge. Täna tähistatakse Eestis esimest korda riikliku tähtpäevana vanavanemate päeva. Nii et vanavanemad, kellega meie reporter Mall Mälberg enne lõunale rääkis, arvasid, et vanavanemate päeva tähistamine on väga hea mõte. Üsna uskumatu on seejuures, et mikrofoni ette sattusid vanaisad, kellel on seitse või kaheksa lapselast. Esimene neist oli kohe Estoniast jalajälgi tutvustanud Aarnemik. No meil on kaheksa lapselast meie peres ja täna on vanavanemate päev. Väga paljud perekonnaliikmed on siin turupäevaga seotud, aga ühed lapsed kutsusid meid pärast turupäeva lõunale. Te olete ka kindlasti vanaema, ma olen nii kaua vana. Kui kaua peaksin kaheksa aastat paljudel lapselapsi on kolm, millega nad, tänan teid meeles pidasid või peavad, peavad alles. Me saime res, pakume, mis vanaemale tehakse ja ma tean, mida tehakse head vanavanemate päevaga. Kas te olete vanaisa ja olen küll mitmekordne kaheksa, kuidas teile meeldib see, et esimest korda Eestis tähistatakse riikliku päevana vanavanemate päeva ja kuigi ma ei teadnud, et seda varem üldse tähistati, mida teie lapselapsed täna teile teha kavatsevad, teate ka? Ei tea? Vanaema ka ei tea? Ei käigi mina alles. Üheksa kuu, kahe lapse vanaema. Me arvame, et vanavanemaid tuleb hoida. Aga see on ju tore ju meelde tulla, oletatakse, et veel olemas ongi. Oluliselt on Alliku elu, ei ole, et, et oleks olemas tore, et neil on seitse lapselast, seitse lapselast ja on kaks last, kellel ei ole, tuleb 10 täis, äkki äkki tule, vanavanemad näha elu teise pilguga ja igav? Veidi erinevalt, aga tegelevad mõnes mõttes lastelastega rohkem kui lastega aega tegeleda. Ja reporter Piret ristuuris, mida arvavad viljandlased vanavanematest? Vilve oli koos pisipoeg Robertiga teel Roberti vanavanemate juurde on Robertil, on väga head vanaemad ja vanaisad ja ja tal on ka neli vanavanaema ja vanavanaisa vanavanemad annavad tarkusi meile. Nad õpetavad, et ja vanavanematel on alati aega, kas nemad ikka ka veel sokki koovad ja, ja kooke küpsetavad, või on nad hästi tegusat sama, see ja kaasaegsed käivad tööl ja nad käivad tööl, aga samas on üks vanaema on see, kes hästi usinasti kooki küpsetab ja teine on see, kes sokikuub. Ülle ootab vanemaks saamist. Mul ei ole küll vanavanemaid, aga mu lapselaps või lapsed tuletavad seda meelde, et see niimoodi on ja tegelikult kuulasin raadiost, olen hästi tänuväärne, et selline päev on sellepärast et kuidas me muidu saame põlvkondadevahelist lugupidamist alles hoida, mis vanasti oli, te olete vanaema, paraku ei ole veel ootan seda võimalust, aga ei ole. Hästi vahva on, kui te saate oma elutõed edasi anda lastelastele, et see oleks nagu parim, et mina oleks küll õnnelik, kui minu vanavanemad oleksid nii kaua elanud, et saanud seda anda. Paraku polnud nii. Aga nüüd oskan seda rohkem teistest lugu pidada. Võrus Tamula järvel alustasid otsinguid tuukrid, kes püüavad leida eile järve põhja vajunud paati ning kadunuks jäänud kuulitõukaja Taavi Peetrit. Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja ütles meie uudisteportaalile tuukrid saabusid Tamula järvele pärastlõunal, neil on kaasas ka metalliotsija, mille abil loodetakse paat üles leida. Seejärel saab otsingupiirkonna kaardistada. Politsei teatel on tegemist õnnetusjuhtumiga ja kriminaal menetlust ei ole algatatud. Ilmast ka öösel ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Öösel ja hommikul on udu. Puhub lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel 10 kuni 14 ja homme päeval 16 kuni 20 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja ja siit annan järje üle sporditoimetusele kuulmiseni.