Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast 13.-st juunist toimetaja Mall Mälberg. Riigikogu valis esimehe esimeseks aseesimeheks keskerakondlase Toomas Vareki, keda toetas 50 saadikud. Opositsioonilise Res Publica kandidaat Taavi Veskimägikogus 28 riigikogulase toetuse. Res Publicat on juba kahe koha võtmise eest riigikogu juhatuses mitmelt poolt kritiseeritud ja öeldud, et erakond eksis esindustes raadiovastu. Riigikogu väliskomisjon lükkas tagasi Isamaaliidu ja Res Publica esitatud muudatused Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimise eelnõusse. Seega läheb eelnõu ülehomme muutmata kujul parlamendis lõpphääletusele. Peaminister ütles täna riigikogus arupärimisele vastates, et üheksanda mai pronkssõduri vahejuhtumi puhul oli tegemist politsei konkreetse saamatusega, mitte olukorra valesti hindamisega. Rahvaliit rõhutab oma kohalike valimiste programmis eelkõige regionaalpoliitikat ja kohalike omavalitsustega arengut. Omavalitsuste tulubaas peab. Rahvaliidu kinnitusel. Kaabellevi ja internetiteenuseid osutav aktsiaselts Starman läheb Tallinnasse börsile tänal. Kas ettevõtte aktsiate esmane avalik pakkumine, kus müüki läheb ligi 3,3 miljonit aktsiat. ETV kultuurisaade OK, jõudis raamatukaante vahele opi raamatu, nimelisse, esseede ja intervjuude kogumikku on koondatud mõtisklusi, arvamusi neilt, kes meie kultuurielu viimaste aastate jooksul kujundanud on. Euroopa Liidu tippkohtumise tähtsaimaks küsimuseks kujuneb euroliidu eelarve finantsperspektiiv euroliidu põhiseadusleppe kriisi kohta tahetakse ennekõike kuulda Prantsusmaa ja Hollandi seisukohti. Liidu välisministrid panid täna tippkohtumise päevakorra paika ameeriklasi, Ajakiri Time avaldas salajased märkmed Guantanamo vangla ülekuulamisest. USA kaitseministeeriumi kinnitusel ei oleks neid kunagi tohtinud vanglast välja viia. Homme on meil veidi pilves ilm, Kirde-Eestis võib hoovihma sadada. Sooja tuleb 19 kuni 23 kraadi. Rannikul on jahedam. Alustame riigikogust, täna toimusid seal aseesimeeste valimised. Uku Toom räägib lähemalt. Juba kolmandat korda poole aasta jooksul valis riigikogu omale aseesimehi seekord seoses Andres Lipstoki asumisega Eesti panga presidendiks. Kuna esimehe ümber valimisi ei olnud, olid olemasolukord, kus ülekaal Parlamendi juhatuses läheb opositsiooni kätte küllalt harvaesinev olukord. Maalne nagu mõnel pool öeldi, aga kujunes veel anomaalsemaks, kui Res Publica teatas, et esitab aseesimeheks Taavi Veskimäe kandidatuuri. Kuna Reformierakond oli lubanud toetada senise aseesimehe Toomas Vareki kandidatuuri, oli ainult üks võimalus Res Publica plaani ära rikkuda. Kui rahvaliit, sotsiaaldemokraadid ja isamaa oleks omavahel liidu loonud. Jäi siiski plaaniks, sest Isamaa küll loobus Peeter Tulviste esitamisest, kuid sotsiaaldemokraadid tahtsid aseesimeheks Peeter Kreitzbergi. Rahvaliitlased soovisid aga kontrollimata andmetel esitada Rein Randveri kandidatuuri. Nii kujunes olukord, kus pärast Varek Veskimäe esitamist Mark Soosaar küll käis välja Peeter Kreitzbergi, kuid viimane loobus. Enne jõudis Soosaar küll Res Publica käitumist hukka mõista. Meie ees on hetk, kus ühel erakonnal on võimalus käituda lapsemeelselt. Tal on võimalus kolmest jäätisest kaks endale võtta. Ta nagu hellitatud laps, mõeldes ainult endale ja unustades, et Riigikogus on esindatud kuus erakonda. Et täna on ta rahva poolt kõige ehedamalt armastatud parlamendierakond. Alles hiljaaegu ta ise kuulutas vajadust otsida ühiskonnas poliitilist tasakaalu. Taavi Veskimägi väidab, et opositsiooniõigusel püüda vallutada kõiki positsioone. Eks siin siiski küsida, kas opositsioon koosneb ainult ühest erakonnast? Muidugi ei lugenud see midagi ja hääletamine läks omasoodu ning Ene Ergma teatas tulemused. Nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101 hääletamissedeli saanud riidu liikmete arv 82 hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 81 kehtetud hääletamissedelite arv kolm. Riigikogu aseesimeeste kandidaadile antud häälte Toomas Varek poolt 50, Taavi Veskimägi poolt 28. Riigikogu teine aseesimees Taavi Veskimägi ise kommenteerib oma valimist ja teiste kommentaare. Ma ka ise kindlasti Res Publica esimehena tingimustes, kus me oleksime olnud koalitsioon tunnis, oleks põhimõtteliselt sellise olukorra välistanud, kus me siis riigikogu juhatuses kaks positsiooni võtame, kuid tähendab olles opositsioonis, ei näe ma mingit põhjust, kus meie fraktsioon moodustab tsirka ühe kolmandiku kogu riigikogu koosseisust. Me oleme suurim parlamendifraktsioon, suurim erakond opositsioonis. Et miks me peaksime sellest kohast tegelikult riigikogu juhatuses loobuma, kui see tegelikult võimaldab meil oma positsioone riigikogu tegevuse korraldamisel tugevdada? Kommenteerimist on palju, reeglina väljendatakse Res Publica käitumise ülearusaamatust opositsiooni üksmeelele ja kahtlemata kaasa ei aita ja ilmselt võib öelda, et see on lühinägelik käitumine. Küsimus on, kui palju meil seda strateegilist ja kaugelevaatavat käitumist poliitikas üldse on ja millal uued poliitilised käigud tänase minevikku vajutavad. Parlamendi väliskomisjon lükkas täna tagasi kaks Isamaaliidu ja Res Publica esitatud muudatus Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimise eelnõusse. Seega eelnõu läheb kolmapäeval lõpphääletusele muutmata kujul. Mõlema parandusettepanekuga soovisid opositsioonierakonnad lisada preambulasse märg. Et Eesti oli aastatel 1940 kuni 91 okupeeritud ja annekteeritud ettepanekuid toetas neli komisjoni kuuluvad opositsioonipoliitikud, nende tagasilükkamist soovis viis koalitsioonierakondadesse kuuluvad komisjoni liiget. Eelnõu läheb ülehomme riigikogus tutusele möödunud nädalal lisatud preambul aga, mille kohaselt otsustab riigikogu piirilepingut heaks kiita lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti vabariigi õiguslikust järjepidevusest. Samuti peab parlament preambula järgi silmas, et riigipiirile ping muudab kooskõlas põhiseaduse artikliga 122 osaliselt Tartu rahulepingu artiklis määratletud riigipiirijoont, kuid ei mõjuta ülejäänud lepingut. Lepete ratifitseeris erimine nõuab Parlamendis 68 saadiku poolthäält. Kuigi üheksanda mai vahejuhtumid hakkavad juba unarusse vajuma, vastas peaminister Andrus Ansip täna parlamendis arupärimisele Eesti politsei ning ametiasutuste käitumise ja taoliste provokatsioonide ennetamise kohta. Siin on pigem tegemist ikkagi politsei enda saamatusega, kui jäädi lootma sellele, et üks turvafirma, kes oli lubanud valvata ka seda objekti valvab siis oleks võinud ja ka kontrollida, et kas seda valvet siis tegelikkuses politsei oleks võinud kontrollida, kas seda valvet siis tegelikkuses teostatakse või mitte. Selgus, et kaheksanda mai õhtul oli leping turvafirmaga üles öeldud, kuna aga firma pidi pidi valvama ainult gaasiballoone, mis tule süütamiseks kellelegi meelest tuli sinna pronkssõduri juurde kohale tuua. Kuna luba tule süütamiseks ei saadud, siis polnud ka ürituse korraldajate meelest midagi valvata ja politsei sai sellest teada, et turvafirmad ei ole kohal alles järgmiselt päeval. Selline sündmuste kulgemine on äärmiselt kahetsusväärne, see ei viita ja väga heale informeeritusele, see ei viita ka sellele, et need neli tugevdatud patrulli, kes kesklinnal pidiseid silma peal hoidma, oleks oma silmad ka tõepoolest lahti hoidnud, kui nad tugevdatult kesklinnapatrulli sees. Nii et kongressi juhtum on äärmiselt kahetsusväärne. Süstemaatiline töö oli minu meelest tehtud heal tasemel. Seal ma midagi oluliselt muutmist vajavat ei näe. Tulevikus ilmselt peame olema märgatavalt tähelepanelikumad ka detailides. Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu valmistab Luksemburg Luxemburgis praegu ette nädala teisel poolel toimuvat Euroopa ülemkogu. Välisminister Urmas Paeti sõnul on tippkohtumise päevakord koos. No kindlasti on tippkohtumise üks kõige olulisemaid küsimusi finantsperspektiivi aastateks 2007 kuni 2013 arutelu ja, ja soov see finantsperspektiiv ka vastu võtta. Ma lisaks sellele on veel terve rida muid küsimusi, nii et kokku on üldkogu siis lõppenud järelduste eelnõu maht 35 lehekülg. Välisministrid arutasid nüüd täna ka olukorda, mis on kujunenud pärast põhiseadusleppe tagasilükkamist Prantsusmaal ja Hollandis. Ta eraldiseisva punktina põhiseadusleppe ratifitseerimisega seonduvate ei olnud. Kui rääkida finantsperspektiivi vastuvõtmise võimalustest ülemkogul, siis kindlasti prantsuse ja Hollandi referendumite tulemused on andnud ühe lisamõõtmega finantsperspektiivi arutellu. Ehk siis finantsperspektiivi vastuvõtmisega sel nädalal saaks tegelikult Euroopa liit anda välja signaali. Ta on jätkuvalt otsustusvõimeline ja teovõimeline. Et mis puudutab konkreetselt põhiseaduse leppe edasist käiku, siis nii nagu mõnedki Euroopa Liidu liikmesmaad, sealhulgas ka Eesti on on väljendanud, siis kõigepealt kindlasti peaks kuulama Prantsusmaa ja Hollandi seisukohti ja visioone sellest, et kuidas siis põhiseaduseleppega ja ka nende riikide puhul edasi saaks minna. Sest teatavasti on ju kokku lepitud, et põhiseaduse leppe saab jõustuda siis, kui kõik liikmesmaad on selle heaks kiitnud. Nii et kindlasti ka selleks, et teised liikmesmaad, kes seni ei ole põhiseaduse leppe suhtes seisukohta võtnud, saaksid otsustada, kas mis tempos ja kuidas ratifitseerimisprotsessi jätkata. Väga paljud vaatlejad ütlevad, et tegelikult võib kujuneda põhiseadusleppe kriis hoopis kõige tähtsamaks küsimuseks ülemkogul. Kindlasti see on ka teema, mis väga tõsiselt kõne all kõrvuti finantsperspektiivi aruteluga täna neid variante, millest on kõneldud, on, on päris mitu aga nagu, ja siin on see, mida tegelikult liikmesmaad soovivad kuulda, Prantsusmaa ja Hollandi ikkagi ettekujutus sellest, kuidas põhiseaduseleppega ja kas üldse on võimalik edasi minna nendes kahes riigis, sellest kindlasti sõltub ka paljuski teiste maade edasine käitumine. Nüüd viimaste tundide välisuudised nendest teeb kokkuvõtte Birgit Itse. Ameerika ajakiri Taima avaldas salajased märk Guantanamo vangilaagri ülekuulamist, sest tegemist oli märkmetega 84 leheküljelises dokumendist, mida kaitseministeeriumi kinnitusel ei oleks tohtinud kunagi sõjaväebaasist välja viia. Selles kirjeldatakse meetodeid, kuidas kuulatakse baasis üle seal kinnipeetavaid väidetavaid islamiäärmuslasi. Näiteks ühe 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute ettevalmistamises kahtlustatava ülekuulamine algas tavaliselt kell neli hommikul ning kestis südaööni. Mehele ei lubatud peale minna tualetti ning kui ta muutus uniseks, siis loobiti talle Vetne. Alates 2002.-st aastast andis aga kaitseministeerium korralduse vangide ülekuulamisviise veelgi karmistada. Näiteks paigutati neid 30-ks päevaks üksik kartserisse või pügada Nende habe. USA asepresident Dick Cheney kinnitas aga USA telekanalile antud intervjuus, et Kuubal asuvas Guantanamo vangilaagrid pole kavas sulgeda. Inimõigusaktivistid ja mõned kongresmenid, peamiselt demokraadid soovivad, et vangla suletaks. Viidates süüdistustele kinnipeetavate piinamise ja väärkohtlemise kohta. Möödunud kuul nimetas inimõigusorganisatsioon Amnesty International asutust nüüdisaegseks kulaagiks. USA president George Bush on öelnud, et tema valitsus kaalub kõiki alternatiive 540 vangi kinnipidamise osas. Iraagi tribunal küsitles endist diktaatorit Saddam Husseini veresauna kohta šiiitide külas 1982. aastal. Külas tapeti pärast tammile tehtud atentaadikatset kümneid inimesi. Tribunal esitas tammi ja tema teiste administratsiooni liikmete küsitlemisest ka videolindi. Iraagi valitsusametnikud soovivad, et kohtuprotsess endise diktaatori üle algaks lähikuudel. Protsessi läbi viiv tribunal pole aga veel tähtaega kindlaks määranud. Erbasse reisilennuk A 380 tegi Pariisi lennundusnäitusel esimese avaliku demonstratsioonlennu. Pariisi lennundusnäitus on üks lennundust tööstuse maailma tähtsamatest üritustest, kus saavad kokku firmajuhid, lennukite ostjad ja lennundushuvilised. Maailma suurimate rivaalide, Euroopas tegutseva Eeerr basse ning USA Boeingu vahel hõõgub juba pikemat aega tüli, milles kumbki süüdistab teist ebaseaduslike toetuste vastuvõtmises riigilt. Tüli põhjustajaks peetakse ka seda, et Eerbas tõrjuda Boeingu liidrikohalt. Uuest Eestist. Rahvaliidu volikogu arutas erakonna programmi kohalikeks valimisteks. Riina Eentalu küsis erakonna esimehelt Villu Reiljani programmi põhipunkte. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan rõhutas kõigepealt regionaalpoliitikat ja kohalike omavalitsuste arengut, sealhulgas omavalitsuste tulubaasi suurendamist. Et tõsta nii üksikisiku tulumaksust laekuvat osa kui tasandusfondi samal ajal ühtlaselt selt nii hariduse kui ka Suureneks ühe tähtsama NATO oleks endal esile maade munitsipaliseerimise kiirendamise lihtsustada. Tallinn on olnud ikka natukene nõrgem koht rahvaliidu jaoks juba eelmisel korral, kade leidsite, et te peate siin oma kanda tugevamini kinnitama, et kas on teie meelest õnnestunud või on nüüd ka üks salarelv selle jaoks? Viie tuha üle 5000 hääle kuskil üle-eelmine kord saime 2700 häält, nii et eks me tugevdame positsioone kindlasti. Niitki. Kas me teeme siin mingit koostööd kellegagi või ei tee, on veel vara öelda, aga meil on piisavalt ettepanekuid ka Tallinna elu paremaks korraldamiseks, eriti planeerimise valdkonnas, palju ka tervishoiu valdkonnas. Missuguse tulemusega kohalikel valimistel rahul oleksite? Alates tänasest saab teha pakkumisi aktsiaseltsi Starman aktsiate ostuks. Peamiselt kaabellevi ja internetiteenuseid müüv firma eelistab avalikul pakkumisel oma töötajaid ja koostööpartnereid, kuid suur osa aktsiatest läheb müüki ka institutsionaalsete investorite litele. Aktsiate hinnavahemik on 47 kuni 58 krooni. Hanno Tomberg jätkab. Aktsiaselts Starman on Tallinna börsile tulnud firmadest üks väiksemaid. Ettevõtte käive on 151 miljonit krooni ja puhaskasum alla 15 miljoni krooni. Starmani juhatuse esimees Peeter Kern näeb lähiaastatel kasvu just internetiteenuste ja telefoniside vallas. Kaabel-TV-s meil sellist märgatavat kliendiarvu kasvu enam ette ei näe. Need piirkonnad, kus kaabel-TV ehitamine on olnud mõistlik, need on valdavalt kaabeltelevisiooni juba kaetud küllaga. Me võime kaablivallas pakkuda uusi tooteid klientidele, et sealtkaudu saavutada kliendi kohta suuremat käivet. Interneti ja telefoniteenuste hallas näeme jätkuvat tõusu ette. Jälle vastupidi, seal näeme, et konkurentsi tihenemise tõttu käive kliendi kohta võiks kahaneda pigem. Eelmisel aastal kõnesideteenust pakkuma hakanud Starman soovib 2008.-ks aastaks lauatelefoniklientide arvu kasvatada 31000-ni. Aktsiate müüja on starmani enamusomanik. USA pensionäridest säästudest loodud investeerimisfond loetampaatnes. Fondi juhatuse esimees Williams ergutas aktsiaid ostma eelkõige ettevõtte enda töötajaid ja kliente, kellele garanteeritakse aktsiaid kuni 100000 krooni eest. Me pakume võimaluse oma klientidele osta aktsiaid ja saada nii-öelda starmani perekonna liikmeks, ütles natšo Williams. Me ei paku oma klientidele mitte ainult teenust, vaid anname neile võimaluse ka ettevõtte osakuid osta. Seega iga kord, kui nad meile igakuist kuutasu oma teenuste eest maksavad, saavad nad osa sellest aktsiaturu näolt tagasi. Pakkumist korraldava Hansapanga aktsiaturgude osakonna juht Lauri lind ei pidanud pakutavat aktsia hinda vahemikus 46,94 krooni kuni 57,89 krooni liiga kalliks, kinnitades, et selle hinnaga ostjad on juba olemas. Ta tegelikult kujunes ikkagi meil laias laastus nagu tagasisidet suurematelt potentsiaalsetele investoritele, et ilmselt selle pakkumise hinna panime paika ikkagi selle eesmärgiga, et need aktsiad müüdud saavad. Starmani aktsiate avalik pakkumine lõpeb reede pärastlõunal. Aktsiatega soovitakse hakata kauplema Tallinna börsil hiljemalt 28. juunil. ETV kultuurisaade OP on jõudnud raamatukaante vahele. Tõnu Karjatse käsi esitlusel. Hopi raamatusse on koondatud kirjutise mõtteavalduse kultuurisaatega seotud autoritelt ning ka teistelt, kes meie kultuurielu viimase 15 aasta jooksul kujundanud. Hobby kõik need aastad toimetanud Gerda kordemetsa sõnul püüab oppi raamat anda läbilõike sellest, mis on meie kultuuriruumis muutunud ja milline on olnud turumajanduse mõju. Et need tekstid hakkavad väga vahvalt omavahel nagu kõneleja mööda on, ühtepidi nagu selline minevikku kokku võtta üritav näiteks on siin sees Margot Visnap, väga aus artikkel sellest, mis ikkagi juhtus Postimehe kultuuriga. Ta ei ole sellest kunagi rääkinud, mitte kusagil avalikult. Ja siin on ta nüüd siis selle ära kirjutanud lõpuks, pärast pikki aastaid siin sees on Jaan Kaplinski minu meelest äärmiselt väärtuslikud mõtted sellest, kuidas me ei tule toime selles jõukuses rikkuses elamise ei oska sellega tegelikult kohaneda. Siin sees on Margus Kasterpalu mõtted sellest, kuidas ta tegi oma isatallu vastu kadunud isa tahtmist teatritalu ja kuidas talle nüüd tundub, et isale see meeldiks, mis seal on? Et me oleme, nüüd on nagu selliseid marginaalsusest oluliseks tõusnud asju ja midagi tõelist väärtustavaid asi siin raamatus nagu esile tõsta. Aga samal ajal me oleme üritanud teha ka nagu mingi silla sellisesse väga tänasesse päeva, et nii, et ta on selline raam. Viimased neli aastat opi saatejuhina ametis olnud Karl Martin Sinijärv kinnitab, et topi raamat on laiendus iganädalasele saatele, mis paratamatult piiratud saateaja tõttu ei jõua kõiki teemasid ja ühiskonnas toimuvat sügavuti käsitleda. 130 saadet, umbes mis mina olen teinud nii mille tegemises olen ees olnud, see teeb kokku umbes 400 teemat või nii ja seega siis ka umbes sama palju inimesi rohkem, sest mõnes teemas on on neid enam 30 autorite. Nii et ülevaadet ta kindlasti ei anna, aga kindlasti mingi sissevaate mina selle raamatuga küll mingile asjale joont alla ei tõmbaks, ma arvan, et see on lihtsalt selline üks osa protsessist ja miks, miks ei võiks siis ka teleprotsessi üks osa olla raamatukujuline? Muidugi võiks. Ehkki õppi saate materjal raamatukaante vahele ei mahu, on tulevikus plaanis välja anda DVD-hopi arhitektuurirubriigist. See annaks ülevaate meie moodsast ehituskunstist. Praegu on saade suvepuhkusel, sügisest jätkab puue meeskonnaga. Saadet hakkab toimetama Margot Visnap, režissööriks arstina kordemets, mina, produtsendiks Tarmo Mölder. Kas ja mis peaks saates muutuma Kerda, kordame? Skeeter skulptuuri saada iseenesest oleks niisugune poleemiline ja küsimusi tekitav ja vaidlusi tekitav, reaktsioone tekitav ja läheks vahetevahel tülli ja vastuollu. Ja samal ajal noh, ikkagi suudaks välja tuua just sedasama, mida nüüd see raamat tegelikult üritab. Et suudaks välja tuua selle, mis tegelikult on tähtis. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Kirde-Eestis sajab kohati hoovihma. Sooja on öösel viis kuni 11 kraadi. Homme päeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Kirde-Eestis võib hoovihma sadada ja äikest olla. Mandril puhub valdavalt loodetuul, saartel kagutuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on meil homme mandril 19 kuni 23, rannikul kohati 16 kuni 18 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumber on 16115. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.