Kell sai kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku tänased sündmused meil ja mujal, mina olen Indrek Kiisler. Riigikogu katkestas Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimise teise lugemise, sest Res Publica fraktsioon teatas, et ei kavatse hääletusel osaleda. Kuna Isamaaliit lubas hääletada vastu, siis ei olnud lootust koguda kuutekümmend kaheksat leppe ratifitseerimiseks vajaliku poolthäält. Riigikogu võttis aga uuesti vastu hääletamist sätestava seaduse, mille president Arnold Rüütel teatavasti tagasi lükkas. Euroopa Euroopa Liidu Komisjoni president Jose Manuel Barroso kinnitas. Euroopa Liit on kriisi äärel. Homme algaval tippkohtumisel üritatakse leida lahendust ühenduse edasise rahastamise osas. Vaatlejad pole selles suhtes aga eriti optimistlikud. Venemaal inimsusevastaseid kuritegusid uuriva ühingu memoriaal esindaja Nikita Petrovi sõnul peaks Moskva kujundama oma välispoliitikat lähtudes arusaamast. Nõukogude režiim oli verine ning sellele saab anda ainult üheselt eitava hinnangu. Tartus laiendatakse nii nimetada tatud M-klassijuhatajaprojekti, mis võimaldab klassijuhatajal SMS-ide abil lapsevanemaid õpilasi kiiresti informeerida. Tänase luuleõhtuga, mille vikerraadio otse üle kannab, teevad kolleegid eesti raadiost kummarduse mari Tarandile 42 kolleegi aasta eest. Inimesel kui ka homme päeval on meil sademeteta ilm. Öösel on sooja kuus kuni 12, homme päeval 17 kuni 25 kraadi. Riigikogu katkestas Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimise teise lugemise, see jätkub homme Toompeal. Seni toimunust annab ülevaate Uku Toom. Tegelikult oli juba ette arvata, et täna ratifitseerimist ei toimu, sest väliskomisjon oli häältega viis nelja vastu hääletanud maha Isamaa ja Res Publica parandusettepaneku, mis oleks toonud preambulasse okupatsiooniäramärkimise. Välisminister Urmas Paet põhjendas seda täna nii. Mis puudutab okupatsiooni fakti nimetamist selles seaduses, minu meelest ei ole see seadus, see koht, kus seda praegu veel üle korrata, see, et kahetsusväärselt Eestit 1940.-st kuni 91. aastani oli okupeeritud segame. Seda me oleme ka korduvalt välja öelnud nii parlamendi, valitsuse kui kõikvõimalikel muudel tasanditel ja seega selle veelkordne nimetamine ka selles seaduses ei too meie hinnangul mingisugust uut lisaväärtust. Teda toetas rahvaliitlane Janno Reiljan. Rajambulal punktidel mingid rahvusvahelise õigusest tulenevat õigus, jõudu see tähendab, me võime sinna kõik kirja laduda, mis me vähegi tahame rahvusvahelise õiguse seisukohast riikidevahelise õiguse seisukohalt mitte ükski rahvusvaheline organisatsioon, mitte ükski riik sealt mitte midagi õiguslikku tuletada ei saa, sest seda lihtsalt ei ole nüüd takse sisse viia, kolmas punkt, kus otseselt kirjutatakse viide õigusvastasele okupeerumisele annektsioonil. Niisiis õiguslike asjaolude kõrval, millest Meie oma lepingu ratifitseerimise oma seadusest lähtuvalt tahetakse sisse kirjutada lisaks õiguslikele asjaoludele me lähtume ka õigusvastastest asjadest. Isamaa liige Andres Herkel kinnitas, et taoline preambula vajalik Meie partner Venemaa ei ole sest seejuures käitunud kui demokraatlik õigusriik ei ole väljendanud aru saama sellest, et tuleb lähtuda Tartu rahu põhimõtetes. Ei ole tunnistanud okupatsiooni ja annektsiooni fakti. Siit ka ravimid, mida Isamaaliit on selle eelnõu kontekstis tõstatanud muudatusettepanekutena. Ja mul on tõesti kurb meel, et see arusaamine nende ettepanekute olulisusest siin nii visalt kohale jõuab. Vaidlust, kes ja kuidas Venemaaga piirileppe üle läbirääkimisi pidanud ja mida tahtnud, oli tänagi palju. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tõdes. See eelnõu siin ei ole see kus otsuseid peaks langetama lihtsalt jõuga see tähendab häälteenamusega või jonniga. Ja teiseks, head kolleegid, see eelnõu siin ei ole ka see, kus erakonnad peaksid omavahel võistlema suurema vabadusvõitleja tiitli nimetuse eest. Ma soovitan kõigil lähemate päevade jooksul leida endale võimalus vaadata jah, Euroopa riikide piire maakaartidel aastani 1940 ja siis ka vaadata, millised on nad täna ja võrrelda neid. Ja tõdeda, et valdavalt Euroopa riigid teavad, millised on nende piirid, kes on nende liitlased ja tegelevad oma tulevikuga, mitte minevikuga. Loomulikult räägiti ka täna setude probleemist ja Eesti vastutusest teisele poole jäävate Eesti kodanike eest. Robert Lepikson tuletas meelde, et kui tema oli Võru maavanem, siis tegeleti ka ümberasumise probleemiga, aga see ei ole kaugeltki ühemõõtmeline probleem. Jagati välja miljoneid enamus ümber asujaid niinimetatud ümber asujaid võttis raha ja lahkus tagasi sinnapoole, kust nad tulid. Neil ei olnud mitte vähematki ümber asuda, see ümberasumistoetus oli nende jaoks äriprojekt. Ja kõik need, kes täna räägivad üliteravast setu probleemist võiksid kõigepealt välja kaevata selle statistika, mis toimus nende rahadega, mis selle jaoks juba kord on eraldatud ja on laiali jagatud. Kuna oli selge, et ilma isamaalaste ja respublikaanid ratifitseerimiseks vajaliku 68 häält kokku ei tule siis tegi väliskomisjonis ettepaneku arutelu katkestamiseks. Kuna on juba praktiliselt otsustatud, et esmaspäeval koguneb riigikogu erakorraline istungjärk arutama tulumaksumuudatusi, siis täieneb päevakord ilmselt ka riigileppe arutamisega. Pärastlõunal kogunes Toompea lossi ette meeleavaldusele umbes 60 inimest, kes nõudsid piirilepete ratifitseerimise peatamist. Kohal käis ka Meelis Kompus. Lossi ees oli umbes 60 või 70 inimest, igas vanuses ja mõlemast soost. Terav silm aga tabas loosungi hoidjate seas nii mõnegi juba tuntud piketeerija keda on ikka ja jälle näha olnud ka kolmapäeviti vene saatkonna ees Tšetšeenia sõja suhtes meelsust avaldamas. Igatahes oli nii mõnelegi sinimustvalgele täna lisatud leinalint ja loosungid kandsid ühemõttelisi sõnumeid Note'i piirile pea üle üldrahvaliku arutelu paluti pääsemist isa koju. Küsiti, kas Euroopa Liit võtab meilt nii mõistuse kui südametunnistuse, nimetati Vabariiki, rahva reeturiks ning vihjati ka paeti ja Putini sobingule. Näitleja ning luuletaja Merle Jääger oli taas setomaa hääletoru rolli võtnud jai varjanudki oma kibestumist, kui ütles, et see mäng on kaotatud. Vähemalt me proovisime, võiks öelda müügisõnadega, kui üldse proovi, siis on minu meelest piinlik nagu natuke kogu see äri selle piirileppe ümber on minu meelest nagu äärmiselt häbiväärne, lõppkokkuvõttes tal ikkagi nagu nurga taga susherdatud edasi neid niinimetatud läbirääkimisi, siis kui palju sellest üldse ajakirjandusse jõudis, tahaksin ma küsida ja nüüd küsitakse meie käest. Varem olime, aga teisalt pole ju mõtet ka lihtsalt niisama kohaga õhku karjuda, kui siin nimetati ka selle üle, kui Rüütel siin minema nädal setomaal käis, et miks inimesed ei tulnud kohtuma. Aga selge, no inimesed on solvunud, inimesed on pahased, noh, mida enam selja taga lihtsalt kuidagi asju aetakse, usaldatakse, tehakse lihtsalt ära. Ma ei tea, minu ettepanek. Ettepanek joones kujuneks lihtsalt varem või hiljem, nii et kaheksateistkümnendat maid hakatakse nimetama üleriigiliseks häbipäevaks. Välisuudistest teeb need kokkuvõtte, Tarmo Maiberg. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso kinnitusel sattub ühendus pidevas kriisi, kui ei suudeta tagasi võita rahva usaldust eelkõige praegu, leida lahendus liidu eelarvele, leidis ta. Komisjoni president tegi kompromissettepaneku, et eelarve aastateks 2007 kuni 13 tuleks uuesti läbi arutada 2008. aastal. Eelarve arutelu tõestaks, et 25 riigi ühendus suudab toime tulla kõigi väljakutsetega, ütles Barroso. Itaalia välisminister Jean Franco fini leidis aga, et kui eelarvega ei suudeta nüüd hakkama saada vaata siis järgmise 12 kuu jooksul, mil ühenduse eesistujaks on Suurbritannia ja Austria, on üksmeele saavutamine veelgi raskem. USA annab 27-le peamiselt Euroopa riigile lisaaega biomeetriliste tundemärkide lisamiseks reisi passidesse, ütles USA justiitsminister Alberto Gonzales. Algselt pidid uut laadi reaalset näopilti sõrmejälgijaga silmaiirise kujutist sisaldavad passid valmis olema 26.-ks oktoobriks. Biomeetriline pass peab olema ka neil ühendriikidesse reisijatele Euroopa Liidu turistidel. Keel on USA-ga viisavabadus. Ühendriigid viisid Usbeki võimude kehtestatud piirangute tõttu oma päästetranspordilennukid Usbekistani baasist afganistani Kõrgõzstani, teatas ajaleht Washington Post. Mõnda piirangut oli Ühendriikide armee ette teadnud, kuid ootamatusena tuli öiste operatsioonide keeld Usbekistani kaguosas asuvast karshana. Paadi klaasist. Keeldan seda tõsisemad pääste- ja otsinguoperatsioonid ning tankimine peab olema võimalik ööpäevaringselt. Ümberpaigutamine on seotud valge maja nõudega korraldada andjani tapatalgute asjus rahvusvaheline juurdlus. Inimõiguslaste väitel tapsid sõdurid Andiczanis meeleavaldust maha surudes sadu inimesi. Esialgsetel andmetel ei saanud Moskva-lähedases linna Noginski naftahoidla plahvatuses tagajärjel kohalikud elanikud kannatada. Naftabaasi ümbruse majadest evakueeriti 818 ja kohalikust sünnitusmajast 50 inimest, elanike hulgas kannatanud esialgsetel andmetel ei ole, teatas Venemaa eriolukordade ministeerium. Kütusehoidlas toimunud plahvatuse ja tulekahju tagajärjel sai surma kaks tööliste üks veidi vigastustega haigla reanimatsiooniosakonda. Austraallasest pantvang Douglas vabastati Iraagis pärast kuuenädalast vangistust, teatas Austraalia peaminister John Howard. 63 vastase inseneri vabastasid Bagdadis Iraagi üksused koostöös USA armee liikmetega, ütles peaminister Austraalia parlamendile. Uut on terve ja viibib Austraalia sõjaväeüksuse baasis Bagdadis. Ning tagasi Eestisse Tallinna linnavalitsus kinnitas möödunud aasta majandusaruande sellest ja teistest Tallinna asjadest Meelis Kompuse vahendusel. Linna finantsdirektor Ahti Kallaste ütles aruande iseloomustuseks, et sel korral on ülevaade kompaktsem ning lihtsamini loetav. Oma heakskiidu on andnud ka audiitorfirma Price Waterhouse Coopers, kes on öelnud, et aruanne on õige ja õiglane. Finantsdirektor Ahti Kallaste. Majandusaasta tulem, kus on arvestatud kõiki kulusid kõiki tulusid, oli 84,7 miljonit kroon miinust. Aasta varem oli see miinus 79,9 miljonit krooni. Enam-vähem täpselt sama tulemus, mis aasta varem. Selgemalt piiritlas linnavalitsus ka avaliku korra eeskirja, siin on nii mõndagi uut ja tehtud kompromisse. Linnapea Tõnis Palts tõi paar asja ka välja, mida linnakodanikule on vastu suve hea teada. Kui senini oli keelatud velotaksode raekoja platsile sõitmine, siis täna tõime sisse kompromissi, et velotaksod võivad sõita tollele raekoja platsile, see on tegelikult raekoja platsi see osa, mis jääb raekoja nende ajalehekioskite juurde. Ja teiseks täpsustati, kuidas alastikultuuri viljelejad ehk üldiselt tuntud nudistide nime all võiksid leida vajalikke Te oma kultuuri videlemiseks kolmes linnaosas, mille randu uhub meri, selle korra töötab välja ja kohad määrab linnaosavalitsus. Ometi on Tallinnas endiselt palju küsimärke just rannaaladega, mille kogupikkus on muide 46 kilomeetrit. Abilinnapea Aivar Reivik pole rahul sellega, et paljassaarele Katariina kai ning Peetri sadama vahele on taas kerkinud üks Pleku, mis esiteks on inetu ja teiseks veel pool omavoliline ka linnapea Palts. Endiselt sellised asjad saavad toimuda vaid tänu sellele. Piirkonnal puudub teemaplaneering ning seda hakataksegi lähemal ajal arutama. Tegemist on kilomeetrite ulatuses rannikualaga, mis tegelikult tuleks üheselt ära määratleda, kuidas neid arendatakse, et see areng ei läheks seal juhuslikuks. See, mida Aivar Reivik nimetab Plekuuriks, kui seda näha, siis saab aru Aivar leviku naljasoonest. See plekk-kuur on vähemalt sama suur kui kergejõustikuhall. Suur on ka Lasnamäe veerule planeeritud kirik, mille kõrgus on 45 meetrit, mis nagu ka Paljassaare Plekur vahvasti merelt tulevale turistile kätte paistma hakkab. Linnapea Palts tunnistas täna, et kiriku asukohaga pole ta sugugi rahul, aga teha pole enam midagi. Kuna detailplaneering sai täna linnavalitsuse heakskiidu Kohavalik on kahjuks varem tehtud, ei ole kõige õnnestunum, esiteks see koht ei meeldi eesti rahvusest inimestel sellepärast et ta on liiga mäe serva peal. Ma usun, et see meelde ka Lasnamäe inimestel sellepärast et ta on transpordisõlmedest natukene liiga kaugel. Kuna tegemist on nii pühitsetud kohaga, siis seda kohta me küll muutma tulenevalt meie kultuuritaustast ei saa. Aktus lõppes niinimetatud M-klassijuhataja pilootprojekt, kuidas õnnestus ning millised on selle projekti tuleviku väljavaated, seda uuris Vambola Paavo. N-klassijuhataja projekti eesmärk on õpetajate ning lastevanemate omavahelise suhtlemise ergutamine. Ligi aasta on kahes Tartu linnakoolis projekt töös olnud ning tagasiside on tänaseks positiivne. Küsisin dekordi lütseumi direktorit Jaan Reinsonilt, miks nende kuul otsustas katseprojektis osaleda. Kuna õpetajad olid kohe asjaga nõus, siis me ei leidnud nagu mingisuguseid argumente, miks me ei peaks selles osalema. Mobiiliga ajast on tulnud, oleme varsti sealmaal, et lapsevanemad on juba nii-öelda mobiiliajastul ise üles kasvanud ja nende jaoks on see mobiil täiesti nii-öelda praktiliselt sünnist saati olemas olnud. Ei ole ka neid tõrkeid enam. Milles avaldub rensioni arvates en klassijuhataja kasutegur. Kui tekivad mingisugused eriolukorrad lastevanematega, on vaja saada kontakti viivitamatult viil telefon on selline sidevahend, mis ikka inimesega alati kaasas on, reeglina vähemasti ka sisse lülitatud. Sõnum tõesti jõuab sinna kohale veristada nii kooli tasandil kui ka klassitasandid. Kooli tasandil ei olnud meil vaja selle viimase poole aasta jooksul seda kasutada. Ka klassijuhatajad kasutasid küll. Teine Tartu koomiline pilootprojektis osales oli Eesti suurima õpilaste arvuga kivilinna gümnaasium. Linnavalitsuse arvutuste kohaselt läheks n-klassijuhataja projekte aastas linnale maksma umbes pool miljonit krooni, mis saab teistest Tartu linna koolidest. Kas ka nemad osalevad N-klassijuhataja projektis jätkab abilinnapea Hannes Astok. Teised poolid, pilootprojektis osalenud asuvad siis ja igas koolis kahe klassi kaupa filoteerima. Sügisel algava õppeaasta lõpuks on juba eksamite aeg ja, ja igasugused eksport, joonide ja muude ürituste aeg, kus tihtipeale veel palju muudatusi olla, et selleks ajaks oleks siis kõikides koolidesse Eeemmjova kättesaadav sõnumi hind, see on meie jaoks 89 senti ühe klassi kohta kuluks keskmisel aastast 600 sõnumit, kuidas klassijuhataja seda kasutada tahab, ta tahab seda sõnumit saata rohkem või vähem, mõni on kindlasti tõsisem, kasutaja saadab rohkem, mõni jälle vähem. Teegaardi lütseumi direktor Jaan Reinson sõnul on järgmisest õppeaastast projektiga haaratud kõik kooli klassid. Samas ei tohi tema sõnul unustada seda, et innovaatilise süsteemi ning kiire teavitamise kõrval peab õpetajatel säilima ka silmast silma kontakti kohtumine vanematega Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Lähiajal uurimiskeskus korraldas täna rahvusraamatukogus konverentsi, kus käsitleti Molotov-Ribbentropi pakti mõju Balti riikidele. Teiste hulgas esines konverentsil ka Venemaa inimsusevastaseid kuritegusid uuriva ühingu memoriaal esindaja Nikita Petrov. Temaga vestles Kadri Hepner. Tema sõnul teatakse sellest, mis toimus Eestis 40. aastal, vaid kõige üldisemal kujul. Nikita Petrov rõhutas, et neid sündmusi pea puurima. Et asja uurida ja neist aru saada, muidu me ei jõua kunagi arusaamisele sellest, mis tegelikult toimus, ega oska suhtuda minevikku. Teadmata minu arust, et sooritati kuritegu riikide iseseisvuse suhtes, põhjustabki venelaste seas, vaidlused teemal. Nõukogude liitu minek oli vabatahtlik või mitte. Piisab ju ajaloo faktidega tutvumisest. Arusaadav, et mingisugust vabatahtlikku liitu astumist ei olnud teada seda, mis tegelikult toimus, tähendab teada, kuivõrd verine oli nõukogude režiim. See oli verine kõikide Nõukogude Liidu rahvaste suhtes. Siin on isegi raske nii-öelda, kes kannatas rohkem, kes vähem sellele režiimile saab anda üheselt negatiivse hinnangu ja lähtudes sellest peaks ka tänapäeva Venemaa kujundama poliitikat balti riikide suhtes. Tuleb mõista, et tehti midagi paha, mille pärast tuleks ka vabandada. Rääkis Nikita Petrov küsimusele, kas 1940.-te aastate sündmused võivad korduda, vastas Nikita Petrov, et see pole välistatud, kuna praegu on Venemaa eemaldumas inimõigustest ning riiklikud huvid on vastuolus isiksuse huvidega. See pole tema hinnangul Venemaa praeguse presidendi või valitsuse pahatahtlik plaan, vaid pigem tingitud ühiskonna ootustest julgenud oletada, kui kaugele jõuab praegune Venemaa võim oma demokraatiavastastes pürgimustes ning kas see on tema naabritele ohtlik. Petrov ütles, et Balti riikidele annab teatud garantii kuulumine Euroopa Liitu. Samas üks, millise riigi imperialistlik areng alati purskub ka väljaspoole, kuigi see alguses keeb oma sisemises katlas. Ning nüüd palju helgimatest asjadest ja inimesest. Tänane luuleõhtu Eesti raadios on kolleegide kummardus mari Tarandile selle jälje eest, mis ta on jätnud Eesti raadiosse ja küllap ka meie kuulajatesse. Riina Eentalu palus end mari tarandi jutule. Las maha jääb leplik legend on valitud tänase luuleõhtu pealkirjaks ja ma võin kihla vedada, et mari teab, kust see pärit on. Ja veel enamgi. Betti Alveri ühest väga tähendusrikkast luuletusest, mis käsitleb eesti rahva saatust, võib öelda, sest see on see luuletus, mis lõpeb sõnadega, et seda raamatut, uurige teie, minu sõbrad, kui mina ei saa seal olevat hiiglaste hulgas ka üks peatükk Estonia. Kas alati võib niisuguse tsitaadi kohe lugeda? Ei, ma siis kogu eesti luulet ei teha. Teatud asjad ja, ja need inimesed, kes legende maha jätavad neid ei ole just väga palju, vaat nii. Aga mis asi see raadio, et sinu jaoks on olnud nii palju aastaid, kui üks paik on inimesele tema esimene ja ainuke töökoht 42 aasta jooksul, kui ka elu jooksul, siis arvatavasti sellega ongi kõik vastatud. Lapsed, kirjandus, keel, loetleb Mari Tarand oma tööd Eesti raadios nende aastate jooksul. Laste kujundamine, keele, kirjanduse ja looduse kaudu. Luuleõhtud kirjaniku intervjuud ja Eesti raadio viimase aja üks sümbol, saateid, keelekõrv. Üks korralik tükk Eesti kultuurilugu. Mida te ise ootab raadiot praeguses meediarägastikus? Mina oskan öelda, mida ma ootan avalik-õiguslikult raadilt. Vaat see raadio peab. Ka olema usaldusväärne ja armastust rahva vastu ei näit, et mitte see, kui juhindutakse ainult lausest, rahvas tahab. Vaid suurem armastus sunnib uskuma, et rahvas on võimeline tahtma ja aru saama ja nautima veel paremat targemat, sügavamat ja tõsisemat asja kui see, mida ta võib-olla praegusel ajahetkel oskab tahta. Ära vinti üle keera, hoiatab mari mind enne intervjuud. Hommikul uudistes juba ju loeti. Isegi enne Michael Jacksonit. Mari huumor on lahe ja tema terav keel on väga terav. Ei keera vinti üle mari ei jõudnud see tõesti õieti veel rääkima hakatagi. Kell 19, null viis algab viker Raadios luuleõhtuülekanne raadioteatrist tänuga mari Tarandile. Ning meie lõpetame ilmateatega. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub loode ja põhjatuul üks kuni seitse meetrit sekundis ning sooja on öösel kuus kuni 12 kraadi. Päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja 17 kuni 22, kohati kuni 25 kraadi. Selline oli 15. juuni Päevakaja aitäh kuulamast ning head õhtu jätku.