Tere, mina olen Peeter Helme ja täna räägin ühest mälestuste raamatust. Selle nimi on selline tikk ja võib-olla tundub natuke keeruline või filosoofiline nimelt sest ümmargusest maailmast laiemasse maailma raamatu autor on rahvakultuuri ja usundiloolane Gustav ränk. Ilmunud on see Eesti Päevalehesarjas, Eesti mälu. Peangi kohe alguses tunnistama, et olen selle sarja väärselt tähelepanuta jätnud ja katsun enda viganed natukenegi parandada sest tegu on ikkagi ühe väga olulise kultuuriloolise algatusega. Selle sarja sisu on võib-olla natuke ebaühtlasem kui Ilmamaa Eesti mõttelool aga ometi leidub selles arvukalt pärle ja väga huvitavaid teoseid, mida kas ei ole varem avaldatud või nagu antud näite puhul, mis on varem ilmunud välismaal. Meil võib öelda enam-vähem kõigi Eesti päevalehe Eesti mälusarja raamatute kohta, et teenivad minu meelest kahte eesmärki korraga. Ühest küljest avardavad nad kindlasti iga lugeja silmaringi ja üldjuhul on nad ka piisavalt populaarteaduslikud, et ei nõua mingisuguseid erialaseid eelteadmisi. Aga teisalt pakuvad need raamatut ka vastavate erialadega, tegelevad Nendele inimestele vaieldamatult suurt huvi ja on suureks heaks täienduseks juba olemasolevale kirjandusele. Gustav rängast ümmargusest maailmast laiemasse maailma ongi täpselt selline raamat. Tegelikult see pealkiri on kokku pandud kahest. Varem on nimelt Gustav ränga mälestused Rootsis ilmunud esimene köide kandiski Sis nimedest ümmargusest maailmast ja teine laiemasse maailma. Nii et ühtede kaante vahel kokku ligemale 400-l leheküljel on siis kaks köidet. Varem on tegelikult sest ümmargusest maailmast ilmunud kahel korral, 1979. aastal Rootsis ja 1995. aastal Eestis ja laiemasse maailm on 1988 varem ilmunud. Aga nüüd on need raamatut siis uuesti üle vaadatud, pandud ühtede kaante vahele ning moodustavad loogilise terviku, et see on väga õige, et nad lõpuks ametiga ühe köitena ilmuvad. Selles jutustab siis usundiloolane rahvakultuuri asjatundja Gustav ränk enda elust selle algusest kuni 1944. aastani ja natuke peale veel sellest, kuidas ta Rootsi põgenes ja kuidas seal rootsis, siis hakati jalgu alla saama. Ja raamatu teeb põnevaks minu meelest ka see, et mingis mõttes esindab see ühe 20. sajandil elanud eesti teadlase vaadet tüüpiliste elulugu. Ränk sündis siis 1902. aastal Saaremaal. Ta õppis Tartu Ülikoolis, töötas seejärel Eesti Rahva Muuseumis ja põgenes 1944. aastal Rootsi. Vähemalt elu tegutses ta sealses teadlasena, avaldades oma töid nii eestirootsi saksa, soome, vist ka prantsuse keeles. Ja ta suri viiendal aprillil 1998 Stockholmis ja on maetud Saaremaale karjakalmistule. Ehk siis võib öelda, et vähemalt oma elu lõpuks jõudis ta koju tagasi. Ja tüüpiline on see teadlasetee, sellepärast et nii paljude teadlased, ühiskonnategelased olid sunnitud 44. aastal põgenema. Nii et võibki lausa rääkida sellisest kolmest kolmest neljast võimalikust eluloost. Üks on siis läände sattunut oma teine Siberis käinud inimeste oma kolmas siis Eestis läbi häda hakkama saanud oma võib-olla neljandaks võib siia nimetada siis uue režiimiga kaasa jooksvate elulood, aga see selleks. Ränk kirjutab end elust mahlakalt ja värvikalt, kasutab osaliselt ka selliseid mõnusaid Saaremaa väljendeid ja lauseehitust. Nii et see raamat on ka puhtkirjanduslikult nauditav lugemine. Häälega öeldud pakub ometi huviga eriala inimestele. Näiteks põnev on see, kuidas ränk kirjeldab seda, kuidas teise maailmasõja ajal avanes siis Tartu teadlastel võimalus minna sakslaste okupeeritud Vadja maale sealset keelti rahvaga kultuurikoguma. Samuti räägib ta Eesti Rahva Muuseumi saatusest sõja ajal ja raamatu lõpus, siis hakkab rääkima pagulasühiskonna ülesehitamisest. Rängalt raamat on ka heaks täienduseks teistele sarnastel teemadel juba varem kirjutatud mälestustele. Eelkõige pean silmas siin Ilmar Talve ka silmapaistev rahvakultuuriteadlane ja soome-ugri rahvaste asjatundja Ilmar Talve mälestused. Näiteks ongi naljakas huvitavat ranke talve sattusidki teise maailmasõja ajal koos vadja maale ja kumbki on oma mälestustes sellest siis oma pildi esitanud. Nüüd on tore võimalus võrrelda neid kahte kirjeldust. Aga jah, rõngaraamatul on laiem tähtsus ka just sellise ühe elusaatuse ühe omamoodi tüüpilise tüüpilisem, mitte nüüd kuidagi selles mõttes ränga näol tegu tüüpilise inimesega, ta oli ilmselt üks tuntumaid eesti soost teadlasi pärast teist maailmasõda Euroopas. Aga jah, siiski ühe sellise tüüpilise eesti teadlasetee kirjeldusena ja muidugi ka väliseesti teadvusele dokumendina laiemalt terve ühe põlvkonna dokumendina. Nii et sellisena on tegu tõesti väga olulise raamatuga väga põnevalt raamatuga, sellel on ka korralik register olemas, kus saab järgi vaadata siis kõik raamatusse esinevad isikunimed ja lisaks, mis on samuti väga sümpaatne. Raamatu lõpp on siis pandud teoses leiduvate murdesõnade ja muude haruldaste väljendite seletused. Nii et täitsa korralik tööna ja tehtud ja kui veel üle korrata, see ka, et rank kirjutab hästi muhedalt huvitavalt esitab sellise oma pildi oma nägemuse sellest, mis toimus vabadussõja ajal ja eesti ajal ja teise maailmasõja ajal Eestis. Nii et siis võib öelda küll, et see on üks lugemine, millele see, et ta ei ole otseselt ilukirjanduslik romaan ei mõju mitte halvasti, vaid vastupidi faktiline põhi kannatale just palju juurde. Nii et head lugemist. Saadet toetab Eesti Kultuurkapital.