Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab veel kord kokku tänased sündmused meile mujale. Mina olen Indrek Kiisler. Riigikogu katkestas Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimise teise lugemise, sest Res Publica fraktsioon teatas, et ei kavatse hääletusel osaleda. Kuna Isamaaliit lubas hääletada vastu, siis polnud lootust koguda leppe ratifitseerimiseks vajaliku kahte kolmandikku häälteenamust. Riigikogu võttis aga uuesti vastu yhe hääletamist sätestava seaduse, mille president Arnold Rüütel varem tagasi lükkas. Eestis kasutab internetti 54 protsenti inimestest. Igast kolmandas kodus on olemas võrguühendus. Euroopa Liidu Komisjoni president, osa Emmanuel Barroso sõnul satub ühendus kriisi, kui ei suudeta tagasi võita Euroopa usaldust. Iraanis lõpeb täna presidendivalimiste kampaania. Esialgu soovis seal riigipeaks saada tervelt 1000 inimest, kellest ei sõelale kaheksa. Tartus laiendatakse niinimetatud M-klassijuhataja projekt, see, mis võimaldab klassijuhatajal SMS-ide abil lapsevanemaid ja õpilasi kiiresti informeerida. Pärnus Tolkieni Sõrmuste isanda ilmumise 50. aastapäeva puhul. Näitus, kus saab vaadata ka suurteosest inspireeritud tegemisi tänases Eestis. Nii öösel kui ka homme päeval on sademeteta ilm, öösel on sooja kuus kuni 12, päeval 17 kuni 25 kraadi. Alustame Toompealt, riigikogu tänasest tööst teeb kokkuvõtte Uku Toom. Põhitähelepanu pälvis vaidlus piirileppe ratifitseerimise üle. Väliskomisjon oli häältega viis nelja vastu hääletanud maha Isamaa ja Res Publica parandusettepaneku, mis oleks toonud preambulasse okupatsiooniäramärkimise. Välisminister Urmas Paet. Minu meelest ei ole see seadus see koht, kus seda praegu veel üle korrata. See. Kahetsusväärselt. Eestit 1940.-st kuni 91. aastani oli OK keeritud, seda me teame. Seda me oleme ka korduvalt välja öelnud nii Parlamendi, valitsuse kui kõikvõimalikel muudel tasanditel ja seega selle veelkordne nimetamine ka selles seaduses ei too meie hinnangul mingisugust uut lisaväärtust. Rahvaliitlane Janno Reiljan leidis üldse, et õigusvastase okupatsiooni sissetoomine õiguslikku dokumenti seab kogu seaduse kahtluse alla ja ei tasu nii palju rõhutada, et me oleme sunnitud seda lepingut sõlmima. See ongi selline küsimus, kus, mille kohta Eestis ilus vanasõna. Pärast kaklust rusikatega ei vehita. Üks kohalt lüüakse käed ja siis on lepitud kokku milleski. Aga kui me tahame ühelt poolt kirjutada, sõlmida lepinguid ja teiselt poolt teatada, aga ma sulle kohe kihutanud see ei ole tõsiseltvõetav riik üldse. Isamaa liige Andres Herkel kinnitas, et me peame ikkagi okupatsiooni ära märkima. Meie partner, Venemaa ei ole selle protsessi juures käitunud kui demokraatlik õigusriik ei ole väljendanud aru saama sellest et tuleb lähtuda Tartu rahu põhimõttest, igatahes ei ole tunnistanud okupatsiooni ja annektsiooni fakti. Siit ka need probleemid, ravimid, mida Isamaaliit on selle eelnõu kontekstis tõstatanud muudatusettepanekutena. Kuna oli selge, et ilma isamaalaste ja respublikaanid ratifitseerimiseks vajalikku 68 häält kokku ei tule, siis tegi väliskomisjon pärast parandusettepanekute mahahääletamist ise ettepaneku arutelu katkestada. Esmaspäevane riigikogu erakorraline istungjärk on praktiliselt otsustatud asi, siis arutatakse edasi. Aga täna võeti ka otsuseid Nende hulgas palju vaieldud e-valimiste küsimus. Suhtumine oli jäänud samaks, vastu olid Keskerakond ja Rahvaliit. Evelyn Sepp. E-hääletuse eesmärk ei ole kokku hoida otseseid või kaudseid kulusid. Ei, hääletuse eesmärk ei ole suurendada inimeste valimisaktiivsust. Selle eesmärk ei ole ka vähendada võimu võõrandumist rahvast. Lihtsalt on juhtunud nii, et kolleegid Reformierakonnast, Res Publicast on kindlalt otsustanud, et nende valijaid võib e-hääletus mobiliseerida ja seega suurendada nende erakondade toetust valimistel kõik ning Jaak Allik Parandused, mida hääletas parlament sisse, on kosmeetilised parandused endiselt teatud kodanikud, kes kuuendast kuni neljanda valimispäevani saavad oma arvutitel mängijad võivad hääletada lõpmatult arvul kordi ja teised kodanikud, kes lähevad siis kas keelehääletusele valimisjaoskonda või teevad seda valimispäeval, saavad, et ainult üks kord väljendada. See on selge ühetaolisusega rikkumine, selge. Erinevate õiguste andmine erinevatele kodanikele. Kristiina Ojuland Reformierakonnast juhtis tähelepanu sellele, et viimasel ajal on parlamendis vähe koostööd ja palju vastandumist. Ja ma ei saa aru sellest vastandumisest ja sellest vastandamisest, kui püütakse noori ja vanu Eesti ühiskonnas omavahel justkui erinevas otsal ühel skaalal seada. Neljaks seda tegema ei peaks seda eeskuju näitama, see seadus ei pea, ei saa ega ei tohi mitte kedagi Eesti ühiskonnas vastandada. Me oleme seda praegu seks siinsamas muutnud niimoodi et ta ei saa mitte kuidagi seada ohtu ühetaolisust põhimõtet. Seda põhimõtet. Taas vabariigi president selle seaduse meie tagasi saatis. Seadus võeti aga vastu ja veidi hiljem võeti vastu ka koalitsiooni lubatud pensionitõusu ning vanemahüvitise pikendamise seadused, mis kutsusid aga esile palju vähem diskussioone. Tänaõhtuse pikema väliskommentaari teema on Iraan ning selles mõjukas islamiriigis toimuvatest presidendivalimistel. Homme hommikul lõpeb Iraanis presidendivalimiste kampaania, mis on toonud uusi tuuli kampaania kui sellise korraldamises. Lisaks tavapärastele naeratavatele plakatitel on valijate usalduse võitmiseks kasutatud ka rulluiskudel tütarlapsi, kes jagavad linnatänavail lendlehti. Samas võib Iraanis sarnaselt lääneriikidega täheldada tavainimeste huvipuudust poliitika vastu, mistõttu on alust kartustel, et esimest korda jääb valimisaktiivsus alla 50 protsendi. Eelkõige jäävad valimistest eemale just reformide toetajad, kes näevad, et praeguse presidendiga daami püüdlused riigi elu muuta ülimalt vaevaliselt. Kuna Iraani seadus lubab valima kõiki, kes on üle 15 aasta vanad, siis on kandidaadid üritanudki võita. Just noorte inimeste poolehoidu. 1000-st kandideerida soovinud jäi lõpuks alles kaheksa meest, kellest kolm on selgelt eespool. Neist üks on Akbar Hašemierafanjani ekspresident aastatest 1989 kuni 97. Nii reformistide kui konservatiivide toetust nautivat seitsmekümneaastase mehe sõnul on praegu õige aeg alustada uut peatükki suhetes USAga. Samas on ta Washingtonis nõudnud külmutatud miljardite dollarite ulatuses Iraani vara vabastamist Teherani usalduse taastamise nimel. Oma tohutule populaar otsusele viidates ei pidanud ta vajalikuks korraldada korralikku kampaaniat, mis lõppkokkuvõttes võibki talle koha maksma minna. Praeguseks on temaga võrdväärset kaks meest, kes on valijate usalduse nimel sõitnud risti-rästi läbi kogu riigi. Üks neist konservatiivse ehk siis ametliku suuna esindaja, 43 aastane Mohammed Baker, kallibav endine politseiülem, keda lubanud toetada eelkõige omakandi inimesed riigi suuruselt teises linnas Masshaadis ja väidetavalt mitte avalikult nauditaga riigijuhi ajatolla Ali Khamenei toetust. Kalibav kinnitas kampaanias, et erasektor võib riigis tegutseda, kuid seda eelkõige range ja valitsuse kontrolli all. Kaan hoiatanud ta pressi, mitte väljendavast kõike, mida heaks arvab. Teine tõsine kandidaat on 54 aastane reformidemeelsem Mustafa Moin, kes võidu korral lubanud ametisse nimetada inimõiguste ministri võidelda korruptsiooni ja inimõiguste rikkumistega, vabastada poliitvangid ja vähendada valitsuse rolli. Nimetatud kolmel mehel on siis lootust võita 50 protsenti reedel toimuvatel valimistel. Kuid juhul, kui ükski kandidaat ei võida, siis toimub Iraanis esimest korda pärast islamirevolutsiooni presidendivalimiste teine voor ja vaatlejate hinnangul suurimad lootused võita just konservatiivsel kalibafil. Kui aga teises voorus 24. juunil peaks vastamis jääma rassanyani ja Moin, siis oleks see tõsine pettumus ja õppetund vanameelsetele, kes ei suutnud algusest peale kokku leppida ühe tugeva kandidaadi toetamises. Pärnus avati näitus sõrmuste isandast, seda käis uudistamas Ülle Hallik. Tolkieni maailmakuulsa triloogia sõrmuste isand esmatrükist möödub tänavu 50 aastat. Sellest inspireerituna on tänasest Pärnu muuseumil koostöös Keskmaa orduga valminud väljapanek, mis tutvustab kirjaniku ja tema loomingut, samuti Tolkieni loomingust inspireeritud tegemisi tänapäeva Eestis. Näitusel on üleval palju kirjalikku materjali nii kirjaniku elust kui tema panusest Euroopa kultuurilukku näiteid tema loomingust ja selle seostest, muuhulgas ka soome-ugri metoloogiaga. Näituse juhatas sisse Tolkieni sõpru ühendava Keskmaa ordu suurmeister Mattinud. Kahe tuntuma kääbiku sarnaselt viib lugeja retkele, kus kangelased teevad läbi erinevaid seiklusi. Samas on see retk nagu lugejale see hoopis kuskile mujale. Tolkieni loomingu kaudu on saanud alguse väga paljude lugejate tõsisem huvi ajaloomütoloogia folkloori vastu. Pean ise mitmeid inimesi Eestist, kes on jõudnud läbi Tolkieni loomingu tõsise ajaloolise näkmete juurde, kes vehivad praegult metallmõõkadega. Näiteks esimene nädalavahetus Valmieras oli keskaja festival. See mütoloogia on niivõrd perfektne. Ta ise. Tolkien ütleb, et ma tegin selle maailma niiviisi lõin selle loo laulu niiviisi, et lugeja võiks seda võtta kui reaalselt eksisteerinud ajada. Kuid kaugelt, mitte ainult mõõgavõitlusele pole fantaasiakirjaniku elutruult kirjeldatud maailm innustanud. Füüsikadoktorant pedagoog ülikoolist arvutas välja tuurini päeva näiteks, et millal see täpselt oli mõni agronoom seal kuidas päkapikud söönuks said, seal mägedes ja nii edasi, et see on selline omamoodi mäng, aga, aga see on niisugune mängus reaalsusega hästi tihedalt kokku puutuda, selles mõttes ka annab hästi palju juurde inimestele sellega tegelema. Tõenäoliselt tõttab Tolkieni maailmaga kursis olev lugeja näitusele äratundmisrõõmu otsima. Neid, kes seda alles avastama hakkavad, ähvardab näitusele oht sellesse kaduda. Olge ettevaatlikud, et kui te hakkate mööda teed minema, siis ei pruugi kunagi teada, kuhu ta välja jõuab. Kuid ettevaatlik ei ole, siis võiksid tee viia Lanno üksildase mäeni, kus ootab teid lohe ja tema aarded ja mine tea, mis sidet saada. Näitus jääb Pärnu muuseumis üles kuni 28. augustini. Kas seda hiljem ka kusagil mujal Eestis näeb, selgub edaspidi Eesti Raadio uudistele Pärnust. Ülle Hallik. Ning lõpetame ilmateatega. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, kohati tekkida udu. Puhuvad loode ja põhjatuuled üks kuni seitse meetrit sekundis ning sooja on öösel kuus kuni 12 kraadi. Homme päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta Ta ilm. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja 17 kuni 22, kohati kuni 25 kraadi. Selline oli 15. juuni Päevakaja aitäh kuulamast, mingi head õhtu jätku.