Tere, mina olen Peeter Helme. Täna räägime vahelduseks ühest raamatust, mis polegi kirjandus. Tegu on nimelt TEA entsüklopeedia viienda köitega. Eks just viies eks, mitte neljas või kolmas. Sest viies köide ilmus natuke aega tagasi ja ühtlasi on kirjastus selle köitega jõudnud kogu entsüklopeedia tegemise mõttes enam-vähem neljandiku peale. Nimelt kavatsetakse kokku välja anda 22 köidet paberentsüklopeediat, lisaks siis ka digitaalne variant. Neljandik on just selline paras hetk, kus võib juba tehtud tööst mingeid järeldusi hakata tegema. Ilmselt on kõigil veel meeles veidi enam kui kaks aastat tagasi toimunud poleemika kui tea uue entsüklopeediaga välja tuli. Osalt oli siis selle arutelu ja kohatisest pahameele põhjuseks kõhklus, kas eraettevõte tea suudab ikkagi hakkama saada ülesandega. Varem on riigi rahaga tehtud või vähemalt osaliselt riigi rahaga tehtud. Osad käis paljudele närvidele tea enda jutt sellest, et nende entsüklopeedia erineb omaaegsetest enedest poolest, et tegu on rahvusentsüklopeediaga. Mida iganes sõna tähendab, jäägu siis tea enda otsustada. Igatahes torkab kõnealuse entsüklopeedia seniste köideti lehitsemisel silma. See on mõeldud täiesti positiivsena, mitte kriitikana. Et tänapäeva pop ja olmekultuur on väga hästi esindatud. Saadav muidugi ka aeg, millal tehti esimene Eesti nõukogude entsüklopeedia ning aeg, millal alustati teise hiljem lihtsalt e nime kandma hakanud entsüklopeedia. Tegemist ei soosinud just välismaa filminäitlejate lauljate või näiteks kaubamärkide teemaliste artiklite kirjutamist. Tea on läinud nüüd sellist teed, et kasutab ära vabu olusid ning nagu mulle ka tundub, katsub teha teatmeteost, mis mitte ainult ei sisaldaks sellist kõikvõimalikku muutumatut teavet geograafia, keemia, matemaatika- ja muude tõsiste teaduste kohta vaid mis aitaks orienteeruda ka tänapäeva kultuurimaastikul. Samas ei ole nad minu meelest siiski päris järjekindlad. Või piinab neid võib-olla lihtsalt seesama häda, mis kõiki tänapäeva inimesi kiirus. Paneb mind näiteks imestama, et kõnealuses viiendas köites on küll sees artikkel laulja jokkeri kohta samas näiteks puudub kohe sinna kõrvale sobiv Leonard Goen lähim lasteaia õue, neile on filmivennad. Joel issand kauem asi seegi. Ja muide nii koka kui vennad Goa neid on esindatud piltidega. Üleüldse on teha entsüklopeedias palju pilte. Suurt rõõmu teeb just värviliste piltide ja igasuguste jooniste kaartide kõige sellise rohkus. Tahaks loota, et see mahendab võib-olla nii mõnegi potentsiaalse ostja jaoks ka raamatu suht soolast hinda, mis on kuskil 600 krooni ringis. Aga igatahes ei ole need pildid mitte ainult kuidas öelda selliseks lõbustuseks, vaid väga palju on sellist informatiivset ja atraktiivselt esitatud informatiivset materjali näiteks riikide artiklid, mis on väga põhjalikud. Nende kohta on alati olemas värviline kaart. Tabelit igasuguse põhiinfoga, esitatud on rahvastikupüramiid ja kõikvõimalikke teisi graafikuid. Majanduslike ja muude põnevate näitajate kohta mis veidi häirib, on see, et pildi allkirjad asuvad teinekord ebaloogiliselt ja osadel tabelitele on ka värvivalik kuidagi imelik. Pruun kiribeesi peale ei paista lihtsalt väga hästi silma, midagi pole teha. Aga väga positiivseks asjaks pean ma mõtet lisada entsüklopeediale register. Esmapilgul tundub see võib-olla mõttetu entsüklopeedia ise tähestiku järgi koostatud aga tegelikult on see väga mõttekas ning avardab ühe entsüklopeedia köite kasutusvõimalusi oluliselt. Kui näiteks käesolevas viiendas köites on sees artiklid Indoneesias ma lukku saarestikus asuvast purusaarest kuni artiklini eepos ehk siis muru Kunieepas siis registris on sees kõik olulisemad nimed ja mõisted aas, tipsilonile. Need on siis nimede mõistele, mis esinevad üksikutes artiklites ja väga praktiline mõnusal registri abil vaadata, mis on siis kirjutatud ühe või teise tegelase kohta, kelle artikkel ilmub võib-olla mõnes hoopis teises entsüklopeedia köites. Võib-olla võiks siin-seal veel viriseda pildivaliku üle näiteks annab suhteliselt pisike ja lihtsalt ühte anonüümset jõeäärset linna näitab pilt allkirjaga Düsseldorfi kesklinn. Aga eks see ole natukene tegijate maitse ja võimaluste küsimus ja lõppude lõpuks ei saagi raamat, kus on sees mitu 1000 märksõna, olla ei veatu ega vastata iga lugeja ideaalse teose standarditele. Kokkuvõtteks julgen igatahes väita, et teha entsüklopeedia, viies köide on põhjaliku töö vili. See kulub kindlasti igale inimesele ära. Sest see on väga oluline. Paberentsüklopeedia väärtus on tänapäeval selles, et sinna on pandud põhjalikult kontrollitud ja väga hoolega valitud faktid. Ja et põhjalik töö on tehtud, see ikka torkab silma küll. Esituslaad on arusaadav, huvitav tav artiklid, nagu öeldud, on varustatud illustratsioonidega, ka on erinevate värvidega välja toodud olulisemaid mõisteid. Nii et selles mõttes ei ole entsüklopeediale midagi ette heita. Tegu on ühe moodsa korraliku teatmeteosega. Lõpetuseks veel võib-olla nii palju, et kui vabariigi president kuulutas hiljuti välja võistluse, et leida vastad 11-le kohmakale või võõrapärasele sõnale mõistele siis oleks võinud 12 10.-na lisada ka sellise sõnamonstrumi nagu entsüklopeedia sellest jubedamat annab eesti keeles ikka leida. Head lugemist. Saadet toetab Eesti Kultuurkapital.