Tere kõigile raadiokuulajatele Valter, jah, Jaak Ojakäär kutsuvad teid jälle 100 aasta laulda seltsi ja nagu isegi tähele panite nüüd endiselt küll laupäeval, aga uuel ajal siis juba peale keskpäevaseid uudiseid ja ilmselt see mõneks ajaks kindlasti püsima. Ärge unustage ka kordust, mis on alati teisipäeva õhtuti kell 21, null viis. Aga nüüd asja juurde oleme aastas 1958 ja sealt on mõned lood laulud veel kuulamata. Üks, mis kindlasti tuleb selles sarjas ära mängida, on Kaarneri Misty. 1958. aastal plaadistas pianisti kaalner oma kuulsaima klaveripalale nimega Misty, mida on eesti keelde tõlgitud kui uduloor või udune? Mõlemad sobivad, ma arvan, päris hästi. 71. aastal debüteeris aga filminäitleja Clint Eastwood filmirežissöörina põnevusfilmis Play Misty formi. Ehk mängi mulle seda kuulsat lugu nimega Misty. Filmid, tegevus toimus ühe raadio Disgori ümber kellele hakkas keegi salapärane austaja helistama ja lõpuks läks asi ahistamisest, ütleme nii, veidi kaugemalegi. Misty sai ilmselt selle filmi tõttu veel kuulsamaks, kui ta varem oli entiis puud oma näitlejatöö ja režissööritööga samuti. Ja kui veel veidi aastaarvudega žonglööride siis aastal 1960 oli siis laulnud selle meloodia plaadile ja sõnad tegi talle tookord vanameister Johni pöök. Aga aastal 1987 pani oma versiooni plaadile, ärritab Franklin ise ka ansamblis klaverit mängides. See on muide kontsert võtte ja seda nüüd teile pakumegi. Väga vaba, aga samas jõuline tõlgitsus sellest Kaarneri Mistist, nii nagu see sobibki ühele sajandi parimale naislauljale ärrita Franklinile. Aga aastaks 1958 oli leviheliloojate hulka ka ilmunud ka üsna noorukene mees nimega Nils taaka. Kui tema laul, stuubik jopede ehk rumal kuppida. 1958. aastal tervelt 14 nädalat koni Francise häälega edetabelis kõlas, oli ta ju kõigest üheksateistaastane. Aga eks tema looming oli mõeldud omavanustele, kuigi huvitaval kombel kuulatakse seda tänapäevani ka palju vanemaks. Charley Phillipsi ja õudis egoltzi laul Sugar Time ehk suhkruaeg ei küündinud 58. aastal küll päris edetabeli tippu, kuid tänu kolmele õele croisse oti ja Fellismäkairile ehk teisisõnu vokaal riiule Mco Air Sisters ja muidugi kõigile nende abilistele valmis plaat, mis oli selle aasta üks särtsaka maid pakkudes vana head kantri feelingut, sekkaga näputäis, Dixilendi. Kest Mäguajorite Trii ole võib vastukaaluks panna kohe ühe meestrio, 58.-st aastast. Nemad küll vennad ei olnud seal koosseisus, laulsid Šein Nick Reynoldsi kaard ja ühtekokku oli siis ansambli nimi Kingston trio. Pala ise ei ole pärit küll sugugi mitte 58.-st aastast. See on üks pärimuslaul, mille Deiw kaart kuskilt leidis. See räägib kurjategijast Tom tuulist, keda armukadedus oli teinud mõrvariks ja kes oma viimasel eluööl. Paraku pidi siis ootama. Poomissurmatrio tõusis selle lauluga toona kaheks nädalaks edetabeli tippu. Hiljem nad seda saavutust enam korrata. See oli siis ansambel Kingston, Trioene kolm üliõpilast Šein, Nick Reynolds ja teeb ka, olnud. Aga nüüd hetkeks tagasi Euroopasse, kus 58. aastal oli üks populaarsemaid valssi tulbid Amsterdamist, Ameerikas seda vist isegi ei plaadistatud. Loolon tervelt neli autorit, Arni Maarten lõimann ja Baader nende eesnimesid ja mida keegi neist siis tegi, kas sõnu või muusikat varjab kahjuks saladuse linik, aga väga tuntud meloodia, see on. Seda laulis inglise kõigi aegade armastatumaid, meelelahutus, tajaid Mäks Mai Kreis, kes noorte jaoks kehastas endas kõike, mis briti levimuusikas oli vanamoelist. Ilmselt nooremate poolt ongi läinud käibele ka üks selline lugu maks paiknemise kohta, et kunagi olevat üks murdvaras vanurite kodust viinud pimedas kogu muu saagi hulgas ära ka ühe pakki maks, paigreisi plaat. Ja kui ta hiljem oli valges näinud, mis ta oli võtnud, siis oli ta need plaadid viinud sama salaja sinna tagasi. Ma arvan, et asi nii hull siiski ei ole. Maks paigreems on kahtlemata väga hea laulja ja tulbid Amsterdamist üks meloodia, mis on kestnud ja kestab edasi. No see oli kaane Saame. 58. aasta lööklaulude ülevaate lõpetame taas ühe esikoha lauluga. Kuigi oleks vale väita, et oleme neid kuulanud kogu selle aasta paremikku, aga ees on veel oma neli aastakümmet ja me peame tama. Nii et läheme edasi Charley pärija dollari lööklaulu meeskonna juurde. Nemad toppisid neid laule küll tõesti nagu tehases jooksvalt lindilt. Ma juba tollest aastast on nende arvel mingi tosin maailma menurit. Üks neist oli Jäketi jääk ehk mõttetu loba ja lai pärjast. Toller plaadistasid selle omaloodud grupiga kausters. Neli musta lauljat, kõik pärit Los Angelesest, USA läänerannikul. Ja nii reipalt olemegi jõudnud aastasse 1959. Tolle aasta uudiste juurde minnes tuleb kahjuks tõdeda, et nad ei olnud sugugi mitte nii rõõmsad ja reipad nagu see äsjakuuldud pala. Hispaanias hukkus tammi purunemisel 140 inimest. Madagaskaril tappis torm 3300 inimest. Formosal nõudis üleujutus 2000 inimohvreid. Jaapanis surmas taifuun 5000 inimest ja kuu aega hiljem hukkus teises taifuunid veel 5000 inimest. Lõuna-Prantsusmaal jäi tulvavee allajahu, kus kokku 400 inimest mitte looduskatastroofiks, aga poliitiliseks katastroofiks võib kindlasti pidada seda, et Fidel Castro mässulised saavutasid 59. aastal Kuubas võidu. Mis sellest kõigest edasi sündis, ei osatud ilmselt ette arvata. Ja seetõttu võib mõista ka seda, et kui Castroli saanud peaministriks ja tegi head vaata visiidi ühendriikidesse võeti teda isegi Obatsioonidega kohati vastu. See ei kestnud ilmselt mitte väga kaua. Aga nüüd tehnikamaailmal Nõukogude Liidu satelliit luulik lendas esimesena väljaspoole maa külgetõmbejõudu möödus kuust 7500 kilomeetri kauguselt, siirdus ümber päikese kulgevale orbiidile. Poliitikasse tagasi Nõukogude Liidu kommunistliku ei 21. kongressil kinnitati Hruštšovi positsiooni. Lubati kasutada 10 aastaga USA toodangut tase ühe elaniku kohta. Aga huvitaval kombel 59. aastal tundus, et Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhted olid isegi üllatavalt normaalsed, sellepärast et New Yorgis avati Nõukogude Liidu teaduse, tehnika ja kultuurinäitus ning Moskvas Sokolliki pargis ummistasid Nõukogude inimesed vastavat ameerika näitust. Hruštšov tegi ju ka visiidi Ameerikasse, kaks päeva enne seda jõudis muide esimene rakett ja Nõukogude oma kuuleb. Ilmselt oli see sündmus väga hästi ajastatud ja see kuulus Hruštšovi visiit Ameerikasse oli muidugi väga huvitav. Julgeoleku kaalutlustel ei tahetud teda viia vaatama Disneylandi. Hruštšovi lapsemeelsust arvestades tundub, et see oli talle tõesti võib olla väga suur löök. Aga selle eest viidi teda vaatama filmi kankaan, võtteid, kus ta tutvus Shelli, Mecklaini ja Frank Sinatra ja kommenteeris nähtud tantsu ehk siis kankaani väitega, et inimese nägu on ilusam kui tema tagumine. Poolteise ajaloolise tõetera poetas ta ühes lihapakkimisvabrikus. Me lõime teid kuu peale jõudmises, kuid te olete löönud meid vorstivalmistamises. Ja veel nii palju, et heliloojad Šostakovitši, Renikov, Amiirofthankeevitšiia, kavalevski olid samuti neli nädalat USAs. Kuulasid muuseas elu ja Armstrongi ja Benny Goodmani ning soovitasid viimast kontserdireisile Nõukogude liitu, mis sai muide ka üpris varsti teoks. 59. aastal kirjutati aga ka Eestis ja vägagi populaarset muusikat. Boris Kõrver, Ardi Liives viimasest operetist ainult unistus, kus Helend Peep laulis eesti rahva südamesse unustamatu kerjuse laulu oli möödunud juba neli aastat. 59. aastal tõi Vanemuine lavale järgmise operetilaanelill. Laulutekstid oli kirjutanud Otto Roots. Pakume teile kaks laulu, esimene neist on vallutanud meeli operett mille esitavad Katrin karisma, Tõnu Kilgas, Sirje Puura ja Väino Puura koos Eesti kaitseväe orkestriga. See on üpris hiljutine salvestus ja järgmine samast operetist laanelill laul nimega näitleja tahaksin olla ja selle laulab Sirje Puura. Ja olla. Ja. Või tuikpalus? Peasessi. ERR-i. Vanad. Öörahu. Puhul Maritel laulab Tantsi kalliks ja ja no ei Söögi ta ohverry heaks ja see armas kolmas on sakslane ja. Üks Soomaa. Aasta 59 on Eesti levimuusikas tähtis ka selle poolest et tolle aasta 26. jaanuaril leidis aset esimene võistluskontsert Estonia kontserdisaalis. Sellest Aarne Oidi algatusest tuli aastaid kestnud tava. Pärast hoidi surma saigi see üritus temanimeliseks. Järgmisel 60. aastal korraldati juba kaks võistlust aprillis ja detsembris, aga edaspidi sai siis selleks ajaks juba suurt publikuhuvi paelunud üritusest traditsiooniline aastalõpukontsert. Aga sel esimesel võistlusel said peapreemia neutia Heldur Karmo lauluga meie maal, mille esitas Anu Anton. Koltunud dokumendid kinnitavad, et äsja mainitud esimesel võistluskontserdil premeeriti teisigi laule ja üks neist oli tänaseni vastu pidanud hõissa pulmad, muusika, arvaid haugilt, sõnad Ülo hallingult heldurcarmolt ja esitajaks see kuulus meeskvartett, et Uno Loop, Eri Klas, Kalju terasmaa arved. Ta on lõpetanud EPA märki valgema. Rüübates tantra jaak laanikesest kibedat kõhupauna libedal ajal valla, aga ja rohkem laua pääl sadat sorti leida. Ei ole enam ja pillimees lööb labida alla. Jäta järgi jäänud tüdrukud ta alla. Ja veel üks auhinnalaul tollelt esimeselt võistluskontserdilt ja aastast 59. Ülo Raudne ja Heldur Karmo väike tüdruk. Ülo Raudmäe oli 1950. aastal siirdunud Eesti raadio estraadiorkestrist trombonistiks Estoniasse ja oli seal tol ajal ka juba dirigendile ametis. Aga tema laulu esitas võistluskontserdil kolleeg Estoniast Georg Ots. Oskar Kilk No võta kinni, viriidi, võta kinni viri Pill. Hüdrukti, kuld. 59. aastal jätkasid perekondlikku koostööd ka Eevald ja Erika Vain. Neilt ilmus selline laul, mille nimeks Akel. Tuleb märkida, et pea kõik tollased silmapaistvad heliloojad olid ühtlasi pillimehed, kes olid mänginud tantsuorkestrites või tegid seda veelgi. Evald Vain oli konservatooriumi lõpetanud, viiuldaja aga mängis tantsuorkestrites. Saksofoni kuulus esialgu ka Emil Laansoo, ansamblisse igapäevast leiba teenis aga oboemängijana. Eesti raadio sümfooniaorkestris. Eevald ja Erika Vainu lauluaken esitab tellinud Klara koter. 1959. aastal linastus ka film vallatud kurvid mida minu teada tänaseni vaadatakse. Sellise heldimusega ja pisar silmas. Selle aluseks oli ju tegelikult juba 46. aastal valminud ja lavale pääsemata jäänud Boris kõrveri ning Leo Normeti operett Hermese kannul sõnaseadja Tolid, Dagmar Normet, jah, Ilmar Sykemäe. Aga filmile kirjutas laulud Kennaadi Podolski ja et tegu on tõelise kuld, kus filmiga siis noppima siit välja tervelt kolm muusikanäidet. Nii varasemast kui hilisemast ajast. Kõigepealt mootorisportlaste marss meeskvarteti esituses laul nimega mõtisklus, mille esitab Tõnis Mägi. Ja lõpetuseks metsa neid Kalmer Tennosaare esituses. Me mõtlesime, et saad. Nagu kõrvarõngas köirgen kuuseku Kuule paariga. Siinus plas üliinimlikult. Enda eest, kes selles siis. Kammid sügiseti oma kuldsed. Lehti maha langeb kõrgest gaase. Sellest sain, siis sünnib siiras. Leenu vastsed soone. Pisar nõrgub kuusel. Küllap seal olla. Truu. Et mitte helilooja Gennadi Podolski kõrval teksti autoreid unustada, tuleb märkida seda, et laulumõtisklus sõnad kirjutas Heldur Karmo ja äsjakuuldud metsa neiu sõnade autor oli Lehte Hainsalu. 59. aastal linastus film nimega veealused karid. Sellele kirjutas muusika Boris Kõrver ja sealt on pärit Manivald kesamaa tekstiga laul nimega mehised mehed. Seda laulis rammi kvartett. ATM merele kaugele kannab valgel rannal ekspaat aare paatos, poole naise palju hoolerelvata. Et igalühel meist on ja peab teda, et, et ega siis veel võtta. Ja sinna alla. Saaks olla. Et nad Kaitsevad väisasid? Paraadalas on nüüd Eesti alltöövõtu maksa valge. Nii ka mu, no ei saa siis ma ikka tal kõrva. Alaniga. Läheme nüüd Eesti filmide juurest sujuvalt saksa filmide juurde. 1959. aastal olid filmi Jacques kliin valmistamise juures tegevat kaks vanameistrit. Režissöör Wolfgang Liive, näier ja helilooja Franso büroote. Kordus jälle ikka see vana lugu. Revüü lauljatari osatäitja Eeva-Maria maineke oli küll väga hea näitleja ja nägi tiptop välja, ent laulu häält polnud loodus temasse programmeerinud, vähemalt mitte piisavalt. Ja nii laulis laule alati, kui lahkud. Ja täna mu südamel, 1000 tiiba kaadri taga reni franke, kuulata neid filmi heliribalt. Neid mõlemaid laule. Tundub, et oleme jõudnud tänase saate viimase lauluni. Üks 50.-te aastate populaarsemaid lauljaid Saksamaal oli Ivo roobitš tema lauldud Peeter mösseri hommik kuulus aasta lemmiklaulude hulka mitte ainult Saksamaal. 59. aasta lauludega jätkavad Valter ja Jaak Ojakäär ning produtsent seni pruss niitsin jälle nädala pärast, seniks kõike head. Kohtumiseni Vikerraadios. Maar? Maar. Viiderides.