Tõesti, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Riigikogu väliskomisjon kinnitas Eesti-Vene piirilepete Vambola eelnõu kompromissi, kus viidatakse kolmele Eesti riigi alusdokumendile. Isamaaliit on kompromissettepaneku vastu. Brüsselis algas Euroopa Liidu ülemkogu. Täna on kõne all põhiseadusleppe ja tõenäoliselt jääb ratifitseerimisprotsess mõneks ajaks seisma. Eesti riik võib Weroli rapsiõlitehase rendile anda üks huvitatutest on aktsiaselts Kalev. Regionaalminister Jaan õunapuu kinnitas, et omavalitsuste suurusest ei sõltu nende võimalus taotleda Euroopa Liidu abiraha. Ühtki omavalitsust ei sunnita ka jõuga liituma. Viimase aasta jooksul on veoautotransport Eesti teedel tunduvalt kasvanud, teed on aga samad. Kõik liiklejad peaksid muutunud olukorda arvestama, leiab politsei. Õlu on kultuursete inimeste jook, kuid õlle tarbimise kultuuri peab eeskätt noorematele inimestele veel õpetama, leitakse Sakus. Täna sai Saku Eesti õllekultuuripealinna tiitlit. Leedu parlament lükkas tagasi liberaaldemokraatide ettepaneku korraldada eurole ülemineku osas rahvahääletus ja ilmast. Homme on Eestis peamiselt sademeteta ilm. Sooja on 18 kuni 24 kraadi. Riigikogu väliskomisjon arutas Eesti-Vene piirilepete preambula eelnõu komisjon üritas leida kompromissi, millega kõik erakonnad võiksid nõustuda. Missuguse otsese ka uksest välja tuldi, küsis Indrek Kiisler. Riigikogu katkestas eile Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimise eelnõu teise lugemise, sest Res Publica nõudis preambulas oleks selge viide Eesti okupeerimise kohta. Täna hommikul jõudsid viie fraktsiooni rahvaliidu Sotside, Res Publica, Reformi ja Keskerakonna fraktsiooni esindajat kompromissile, kus otseselt okupatsioonile viitamise asemel märgitakse ära need Eesti riigi alusdokumendid kus on omakorda viide okupatsioonile. Seal on viide põhiseaduses sätestatud Eesti vabariigiõiguslikule järjepidevuse ele. Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsus Eesti riiklikust iseseisvusest ja riigikogu 1992. aasta seitsmenda oktoobrideklaratsioon põhiseadusliku riigikorra taastamisest. Isamaaliidu esindaja Andres hetkel oli aga kategooriliselt vastu, et preambulas viidatakse ülemnõukogule. See ülemnõukogu ei ole Eesti vabariigi põhiseaduslik institutsioon kunagi olnud veel hullem, ta on olnud ebaseaduslik korda. Nii et millisena me kindlasti ei saanud toetada seda ettepanekut ja see kompromiss, mis vahepeal näis sündivat piirduda osutusega 1992. aasta seitsmenda oktoobri riigikogu deklaratsioonile põhiseadusliku riigivõimu taastamisest, see kahjuks komisjonis ei leidnud toetust. Kuid miks ikkagi oleks võinud saavutada kompromissiga Isamaaliiduga ja ülemnõukogu mainimisest loobuda? Väliskomisjoni esimees, keskfraktsiooni kuuluv Enn eesmaa, kuna. Kõige tähtsam on ikkagi, mida me selle prämbuliga tahame öelda, on järjepidevuse äramärkimine siis kõik need kolm elementi, mis on selles preambuli praeguses parandusettepanekus on küllalt olulised. Igaüks annab sellele järjepidevuse mainimisele oma Lance rikastades ja tehes selle nii-öelda signaali andmise üha rohkem mõistetavaks. See oli see põhjus, miks, miks me toetasime kõigepealt seda viie fraktsiooni küllaltki rasketes läbirääkimistes sündinud parandusettepanekut. Res Publica fraktsiooni kuuluv Marko Mihkelson ütles, et on viie fraktsiooni kompromissiga rahul ning seetõttu ta Isamaaliidu ettepanekut ei toetanud. Aga ma ütleks, et ikkagi peaasjalikult ka viie erakonna kompromiss siis ja konsensuse leidmisel oli ju kõige olulisem moment, mil viisil saab määratletud okupatsiooni. Annektsiooni sõnastas selles dokumendis ja see on kajastatud läbi viite riigikogu deklaratsioonile seitsmendast oktoobrist 1992. Väliskomisjoni juht Enn Eesmaa oli esmaspäeval riigikogu täis saalis toimuva suhtes aga skeptiline. Viimaste arengute puhul. On suhteliselt raske kindel olla nendes nendes arengutes vähemalt tänasel hetkel ja praegusel momendil ma arvan küll, et see kokkulepe, mis saavutati, peab ka esmaspäeval. Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus siis esmaspäevaks, 20.-ks juuniks kokku erakorralise istungjärgu, jätkatakse Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimise eelnõu teist lugemist. Ka päevakorras. Reformierakonna ja Keskerakonna algatatud tulumaksuseaduse ja sellest tulenevate seaduste muutmise eelnõu. Brüsselis algab just praegu Euroopa Liidu ülemkogu, kus täna tahetakse otsustada, mis saab põhiseaduse leppest ja homme võtta vastu ühenduse uus eelarve 2007 kuni 2013. Nii teatab Brüsselist Mall Mälberg. Praegu on Euroopa riigipead juba siia tippkohtumise majja saabunud ja kohtuvad Europarlamendi presidendi paralliga. Täna keskendutakse põhiseaduslikku leppe tulevikule. Mitteametlikel andmetel mingit lepet ei tule. Ratifitseerimisprotsessi lükatakse ebamääraselt edasi ja selles suhtes kukub tippkohtumine läbi. Tõenäoliselt annavad OPA liidrid liikmesmaadele võimaluse ise otsustada, kuidas edasi minna. Aga euroopalikele väärtustele viidates soovitatakse ratifitseerimisega edasi minna. Üks variant on, et nihutatakse kaugemale ka ratifitseerimise senist lõppkuupäev päeva 2006. aasta novembrit. Teisalt pole kuigi tark pakkuda välja uut kuupäeva, kui selle taga mingit kindlust pole teada. Selgus peaks saabuma täna keskööl Eesti aja järgi, kui ülemkogu esimene tööpäev plaani järgi lõpeb ja algab eesistujamaa Luksemburgi pressikonverents. Eesti peaminister Andrus Ansip on seisukohal, aga need arutelud põhiseadusliku leppe üle peavad kindlasti jätkuma, kuid lausa klammerduda. Selle külge pole ka mõistlik. Me sooviksime, et põhiseadusliku leppe ratifitseerimise protsessi jätkaks, kuid ei saa klammerduda väga tugevalt just nimelt põhiseaduslikku leppe külge. Tähtsamad on siiski argumendid, mis sisalduvad põhiseaduslikus leppes. Eksid, põhiväärtused. Me peaksime keskenduma ühtse turu edasiarendamisele, ühtse välispoliitika ja julgeolekupoliitika edendamisele. Ja missuguses vormis seda tehakse. Ei oma nii suurt tähtsust kui see, et nendes eesmärkides edasi liigutakse. Homme on tunduvalt keerulisem ja huvitavam päev. Britid on valmis oma tagasimaksetele rääkima, kui sellega kaasneb otsus reformida põllumajanduspoliitikat. Sellega pole jälle nõus Prantsusmaa Hollandi, Rootsi kõrini netomaksmisest. Saksamaa ja Hispaania on veidi paindlikumad ja nõus Luxembourgi kompromissiga. Itaalia vastupidi ähvardab sellele veto panna, kui Itaalia vaese lõunaosa regionaalabi kärbitakse. Eesti tahaks eelarve vastuvõtmist, Andrus Ansip. Mida varem me saame oma tegevusi hakata kavandama, seda parem. Meie jaoks on uus eelarvekava soodne. Eelarvekava võimaldaks veel tagasi saada 3,8 krooni iga oma makstud krooni eest. Kui eelarveperspektiiv vastu võetakse, siis me selle raha saame kätte kui ei, peame ajama läbi vana eelarvekavaga ja see ei ole meie jaoks nii soodne. Edasi veel sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Leedu parlament lükkas tagasi liberaaldemokraatide ettepaneku korraldada eurole ülemineku küsimuses rahvahääletus. Referendum, ideed toetas 37 seimi liiget, 16 olid vastu ja 28 jäid erapooletuks. Selline toetus oli 140 üheliikmelise seimis ettepaneku läbiminekuks ebapiisav. Leedu kavatseb eurole üle minna 2007. aasta algul. Moskva lähedal Tveri oblastis toimunud masuudireostus ei ohusta Moskva joogiveesüsteemi, kinnitavad eksperdid. Mosvodokanaalid. Katel on joogiveesüsteem sedavõrd hästi kaitstud, et tsisternides mahavalgunud nafta sellesse pääse. Eelnevalt teatas ka Venemaa eriolukordade ministeerium, et masuudireostus on peatatud ja see Volga jõkke ei pääsenud. Reostus sai alguse eile õhtul, kui rööbastelt sõitis maha naftarong 10 vagunit, 24. paiskus ümber. Maapinnale voolas vähemalt 300 tonni masuuti. Naftakompanii Jukos endine juht Mihhail Hodorkovski ühineb oma advokaatide kassatsiooni kaebusega Moskva Messhanski kohtuotsuse vastu. Šanski kohus mõistis Hodorkovski Jukose kaasaktsionärile Platon Lebedevi-le üheksa-aastase vanglakaristuse. Advokaatidega kinnitusel pole paljudes süüdistuspunktides kuriteo koosseisu, mitmel juhul pole aga Hodorkovski osalus tõendatud. Seetõttu pole ka põhjendatud kohtuotsus. Kassatsioonikaebuse annavad Hodorkovski advokaadid sisse Moskva linnakohtusse. Palestiinlastele vähemusrühmitus. Hamas tegi teatavaks, et Euroopa Liidu diplomaadid pidanud rühmituse liikmetega läbirääkimisi, vahendab Iisraeli ajaleht haaretz. Iisrael, kes keeldub rühmitusega igasugustest kontaktidest, avaldas Euroopa Liiduga liitumise üle muret. Euroopa liit pole neid teateid omalt poolt kommenteerinud. Nii Euroopa Liit kui USA loevad Hamas siseni terroristlike rühmituste hulka kuuluvaks. Diplomaatiline boikott. Aga leevenes pärast palestiinlaste toetust Hamasile kohalikel valimistel Palestiina võimudega kohtust esmakordselt NATO delegatsioon. NATO esindaja sõnul oli kohtumise eesmärk luua Palestiina juhtkonnaga suhteid ja teavitada palestiinlasi Nata uuematest poliitilistest suundadest. NATO on seni hoidunud rollist Lähis-Ida rahuprotsessis. Uuest eestist riik kaalub, Jõgevamaal asuva pere oli tehase rendile andmist, veral toodab rapsiõli. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan kinnitas, et põllumajandusministeerium uurib lahendusi, mille hulgas anni tehase müüd. Kõiga rendile andmine. Verali rendile võtmisest on ajakirjanduse andmeil huvitatud aktsiaselts Kalev, jätkab Hanno Tomberg. Ebaõnnestunud äriplaani tõttu raskustesse sattunud Weroli tehase müügihind võiks täna olla 50 miljonit krooni kuid sellise hinnaga ei soovi võlgades tehast keegi osta. Põllumajandusministeerium on Jõgevamaal asuva rapsiõlitehase päästmiseks välja töötamas plaani, mis näeks etega tehase rendile andmist. Viimasega on seostatud ka rahvaliidu juhtivpoliitikuid. Täna peaministri ülesandeid täitnud rahvaliidu esimees Villu Reiljan väitis, et erakonnal pole poliitilist huvi tehase vastu. Partei ei tegele selle probleemiga. Selge see, et põllumajandusministeerium otsib varianti, kuidas seda efektiivselt asja muuta. Seal on teatud huvide lahknevus põllumeestega riik ei pea see olema, kes seda õli seal toodab. Tema pooldaks ettevõtte müüki kontrollitud taustaga ettevõtjatele või selle rendile andmist. Lätis-Leedus on end läinud ühistutele müüdud näiteks mitmel juhul ei ole üldse halb variant. Ma ei tunne praeguste ühist seisu nii hästi, et ma võiks ütelda, et kas nad on huvitatud veel huvitatud, aga, ja põllumajandusministeerium peab need variandid üles leidma. Sellisel kujul on näha, et on risk liiga palju. Tänase Eesti Päevalehe teatel on Weroli tehase rendile võtmisest huvitatud aktsiaselts Kalev. Ettevõtte nõukogu esimees Heino Priimägi on aastaid olnud ka üks rahvaliidu toetajaid. Seost rahvaliidu toetamise ja ettevõtte rendile võtmise vahel. Reiljan eitab. Ütleme ainult põllumajandusministeeriumi otsustada, mis valikud nad teevad, mis valikut nad valitsusse toovad, seda peavad arvult täitumisel. Parteilist rapsiõli ei ole olemas. Weroli nõukogusse kuuluva põllumajandusministeeriumi kantsleri vanemabi Indrek krustami sõnul tehakse otsused Weroli tuleviku kohta alles pärast käesoleva majandusaasta lõppu. Tänavu juulis. Põllumajandusminister ei ole teinud küll veel otsust, mida valitsusele ette panna, kas siis müük, juri rendile andmist kui ka mõnda kolmandat lahendust. Ma arvan, see teema tõusetub kindlasti teravalt päevakorda siis, kui majandusaasta läbi saab juuli lõpus. Krustami sõnul on vara öelda, kas riik rakendab aktsiate kiirmüüki või antakse ettevõtte rendile. Aktsiate müük antud juhul on kindlasti väga keeruline protsess omal ajal hüvitusfond üritas aastaid väralit müüa ka ühe krooniga müüa, seda ebaõnnestus, et ma ei arva, et valitsusel see sugugi lihtsamalt läheks veral, selleks, et ta saaks järgneval majandusaastal, see tähendab siis 2005. 2006. aastal täisvõimsusega tegutseda, vajab täiendavat kapitali veerimist omanike poolt. Seemne ostu finantseerimiseks on vaja suurusjärgus 30 miljonit krooni. Kas riik valitsus tahab ja on valmis seda raha sinna juurde jääma või on keegi teine valmis seda raha sinna juurde panema ja sellest nagu sõltub, kas aktsiad lähevad piir müüki või see äriühing säilitatakse riigi enamusosalusega või mõnes muus vormis? Sest kinnitas mitme omavalitsuse ühinemise, räägib Indrek Kiisler. Eesti haldusreform on veninud terve taasiseseisvumisaja, kõikidel on selge, et üle 200 valitsuse nii väikese ja hõredalt asustatud riigikogu Ta on liiga palju. Valitsus andiski 16 valla liitumiseks, mille tagajärjel tekib kuus suuremat omavalitsust. Pindalalt kõige suuremaks vallaks Eestis tõuseb nüüd Suure-Jaani vald, mis tekkib Olustvere valla, Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Vastemõisa valla liitumisel ühinesid, muudavad esmakordselt ka maakondade piire. Nimelt ühineb Järvamaa Lehtse vald Tapa vallaga, mis hakkab kuuluma ka Lääne-Virumaa alla. Regionaalminister Jaan õunapuu märkis, et omavalitsusjuhtide ning elanike hulgas on toimumas suhtumise muutus. Me ei ole eelmise valitsuse koosseisuga ega ka praegusega võtnud eesmärgiks hakata omavalitsusi sunniviisiliselt liitma. See, et võimalikult 241 asemel 227 valitsust 16.-ks oktoobriks Eesti kaardile jääb, on see on minu meelest selline natukene mõttemalli muutus, et leida ja pidada vajalikuks Parema haldussuutlikkuse saavutamist. Samas väidavad mitmed regionaalarengu uurijad, et väikeste valdade võime saada Euroopa Liidult tuge on väiksem kui suuremate omavalitsuste oma ning selline olukord suurendab veelgi regionaalseid lõhesid. Jaan õunapuu ei olnud sellega nõus, teda toetas ka keskkonnaminister Villu Reiljan. Et kui me võtame suured keskkonnaprojektid, mis hõlmavad kümneid omavalitsusi seal on euroraha umbes 1,6 miljardit, millele siis lisandub kohaliku omavalitsuse finantseering 10 protsenti ja, ja, ja seal on väga suured regionaalprojektid ja kahtlemata taandavad seda vahet, mitte mingil juhul ei suurenda vahet. Ma arvan, et meie kohalikud omavalitsused saavad niipalju kui nad ise seda loomulikult soovivad, nii palju tuge sellistelt nõustavatelt, organisatsioonidelt, maakondades, kes suudavad ka neid projekte praegu selliselt menetleda. Eestis on saanud juba hirmutavaks traditsiooniks suurte veoautode ja reisibusside kokkupõrked. Lühikese ajaga on Eestis toimunud mitu õnnetust ja on ka hukkunuid. Täna põrkasid taas kokku buss ja veoauto Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee 27. kilomeetril. Furgoonveok sõitis liiga telgjoone lähedale ja põrkas külgepidi kokku Colini bussiga. Õnneks küll vaid üks inimene vajas kiirabi. Igal inimesel tekib nüüd õigustatud küsimus, mis meie teedel juhtunud on. Küsisin seda põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ülemkomissarile Aivar Toomperelt. Teed on jäänud sama laiaks kui aastaid tagasi, aga peale ja Euroopa Liiduga ühinemist on autovedude osakaal näiteks kasvanud tsirka 25 protsenti. See tähendab, et meie teedel tänavatel on tunduvalt rohkem autosid ja kui on juba kontsentratsioon läinud nii suureks, siis juhtunud neid õnnetusi sagedamini. Aga muidugi siin tuleks panna nii suurte veo, autode juhtide kui ka bussijuhtide südamele, et nad on eriti suure ohuallika valdajat, sest need massid, mida nemad juhivad, on ikka tõsised. Kelle ülesanne oleks võib-olla reageerida sellele muutunud olukorrale, et võib-olla harida, teavitada, sest et tõenäoliselt mulle tundub siis, et ei ole nagu teadvustatud, et see liiklus on muutunud ütleme siis veoautorohkemaks meil. Ei, tegelikult maanteeamet on sellest teadlik ja, ja eks nad teevad ka propagandat, aga kui palju see nüüd siga autojuhini jõuab, et et see on küsimus. Et ega ei saa minna iga auto ukse peale tuleb tegeleda tõenäoliselt firmadega, kus niisugused autod on. Jah, ja, ja ka rohkem sellise reklaamiga, mis oleks nagu kõigile liiklejatele nähtav ja kättesaadav. Kokkuvõtteks te leiate, et politsei poolt on Eestis selles suhtes kõik tehtud. Alati saab paremini teha ja nüüd ennem jaanipäeva olemegi tõhustanud veel nii palju, kui vähegi meie kasinad ressursid võimaldavad liiklusjärelevalvet. Kui alevik sai täna Eesti õllekultuuripealinna tiitli ja pidulikul tseremoonial oli kohal ka Vallo kelmsaar Õllepruulimise ajalugu algab tegelikult aegade hämarikust ja Eestis on see vähemalt paar 1000 aastat vana. Siinse viljakasvatuse kohta on aga andmeid palju varasemast ajast ning küllap siis juba õludki pruuliti, arvab Eesti Rahva Muuseumi teadur Kristjan Raba. Õlu oli ammustest aegadest püha jook ja hea onu näitas ühe perekonna traditsiooni ja, ja au ja tegelikult see on osa sotsiaalsest suhtlusest traditsioonist. Aja veetmisest ja Irina. Saku mõisahärra asutas oma õllekoja 19. sajandi algul, sajandi viimasel veerandil sai sellest õlletehas. Mõte, et Saku võiks olla Eesti õllekultuuri. Pealinn sündis tegelikult juba aastate eest, nüüd sai see lihtsalt ära tehtud, tõdesid vallavanem Sven Kesler ja õlletehase juhatuse esimees. Jaak traditsiooniliselt on minu jaoks kaks kultuurinähtus seotud õllejoomise ja tarbimisega, need on pulmad ja nüüd on eesti saun. Ja meie asi ongi lisaks nendele vanadele traditsioonidele au sisse tõsta ka vaba aja veetmine õlle ka koos ja selles osas on meil kõigil väga palju kindlasti nooremale põlvkonnale õpetussõnu jagada, kus, kuidas ja mil viisil luud tarbitakse, sest noa ja kahvliga söömine on ka üks osa kultuurist ja õllekultuur on sellepärast sama tähtis. Ning me soovime anda kõikidele ja headele tarbijatele seda teadmist, kuidas käib see kultuur, õlle tarbimine, kuidas käib selle õlle serveerimine ja nii edasi ja nii edasi. Tõlle serveerimist näitas täna Saku mõisa õuele kogunenud külalistele tehase kvaliteedijuht Margus Liivik. Selleks kulus tal mitu minutit just sobiv aeg ühe õlleklaasitäis. Lisaks saab alati rohkem olla, nii hoiavad seda niimodi Kesk-Euroopas toimub õlleklaasi täitmine mõtteid, nii et kui seal tuuakse 30 sekundiga sulle lauda kann õlut, siis on täiesti valesti valatud. Õige õllekann või klaas on täpselt selline, et sinna mahub terve pudel siis õlut kogu tordikenemis ja peale ilusti tekib seal perfektne muideks see on nagu pealekauba. Paljud Eesti kaupmehed on omakasupüüdlikult ära kasutanud pandipakendinõude jõustumise ja taara hinnajoogile lihtsalt juurde kirjutanud, väidab ajaleht Postimees. Saku Õlletehase juht Jaak kuus peab seda müüja õiguseks, sest ka tehase väljamüügi hind on sel aastal tõusnud. Ta ei ole päris pandi võrra kallimaks läinud erinevatel markidel erinevail. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub põhjakaare tuul üks kuni viis meetrit sekundis ja sooja on öösel kuus kuni 12 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, puhub põhjakaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja on 18 kuni 24 kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.