Helga ja. Tere algab 11. septembri helikaja, mina olen toimetaja Kersti Inno. Täna on Arvo Pärdi 75. sünnipäev ning terve kuu kestnud pidunädalate kulminatsioon helilooja kodulinnas Rakveres. Nii klassikaraadio kui eestitelevisioon vahendavad otseülekandes oma kuulajatele vaatajatele sünnipäeva kontserdi Rakvere spordihallis algusega kell 19. Kontserdil ühinevad õnne soovideks lastekoorid Arvo Pärdi kodulinnadest, paidest ja Rakverest, outi, koorid Tapalt ning Türilt. Ühendkooris laulab teiste hulgas ellerhein, kellele on pühendatud sel õhtul ettekandele tulev kantaat Meie aed. Koore juhatab Aarne Saluveer. Veel kõlab Arvo Pärdi kolmas sümfoonia Eesti riikliku sümfooniaorkestri esituses Neeme Järvi juhatusel. Ka algava saate teemadest on suur osa seotud Arvo Pärdi juubeliga Arvo Pärdi teost ettekannetest ühel mainekamat, briti nüüdismuusikafestivalil Weilov Glamorgan festivalil räägib kunstiline juht John Metcalf ansambli resonaabelis esinemisest veelov lämargan festivalil või siis räägivad ansambli liikmed Kristiina Tuuling ja Aare Tammesalu. Kerri Kotta arvustab kolmandal septembril Pärdi pidunädalate raames toimunut serti ning võrdleb Eestis esiettekandel kõlanud Aadama itku ettekannet klassikaraadioülekandes kuuldud ettekandega Stockholmi Vaasa kirikus 30. augustil. Kontserti Arvo Pärt, Tabula Rasa 33 aastat hiljem tutvustab Heili paus Tamm. Eesti riikliku sümfoonia orkestri hooaja avakontserdil uue peadirigendi Neeme Järvi dirigeerimisel kõlas Arvo Pärdi ja Gustav Mahleri muusika. Veel enne avakontserti lahvatas rahaprobleemide skandaal. Me Mirje Mändla, intervjuud Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktori Andres Siitan iga ja Eesti vabariigi Kultuuriministeeriumi muusika kantsleri Eero Rauna kommentaari. Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad alustavad hooaega Urmas Sisaski juubelikontserdiga elavat tähed. Kuuleme intervjuud heliloojaga. Veljo Tormise muusika remiksist punkt festivalil Norra, kas räägib Tallinn 2011 programmi koordinaator Madli-Liis Parts õhtul vahendama otseülekandes Euroopa suurima klassikalise muusika festivali BBC proms lõppkontserdi? Seda tutvustab toimetaja Karin kopra. Selleaastane kaasaegse muusika festival vee lahklamorgan veel siis on keskendunud samuti Arvo Pärdi loomingule aga tema kõrval ka Eesti noore põlvkonna heliloojate loomingule. Täna lõppeval terve nädala kestnud festivalil oli ettekandel 12 Arvo Pärdi teost esitajaks Eesti filharmoonia kammerkoor, ansambel resonabilis, amsterdami tšellokvartett Iiri rahvusraadio van prokeelpillikvartett ja BBC Walesi Rahvusorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel. Helistasin festivali kunstilisele juhile heli loojatsioon Metcalfile. Alustasime jutuajamist muljetega Üheksandal septembril kaadifis võltsi milleeniumi tsentris toimunud kontserdist, kus toimus Arvo Pärdi teose inspee. Maailma esiettekanne. Festivali tellimusel kirjutatud uue teose puhkpillikvintetti-le ja sümfooniaorkestrile tõi publikuni BBC Wells rahvusorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel. See oli väga tähelepanu väärne õhtu mis möödus väga erilises lähenemise rahu ja vaikuse õhkkonnas. Festivali kunstiline juht John Metkav Peab eriliseks auks, et Arvo Pärt ise viibis kontserdil ajal, kui tema tähtpäevaga seoses toimub nii palju sündmusi. See tegi kogu õhtu väga eriliseks ka publiku jaoks, kes püsti seistes aplodeerida ja jagas Kaltavatsioone. Kui Arvo Pärt tuli lavale kummardama. Jutt jätkus konkreetselt uuest teosest inspee. See on imeilus teos, meenutades Arvo Pärdi varasemaid teoseid Andervasse ja teised kestab üheksa minutit. Teos on väga lööv, hämmastav efektne valmisse küll festivali tellimusel, kuid tellimine sai võimalikuks eraisikute annetuste tõttu. Jon Metcalfile on tunne, et see on selline teos, mis jääb kestma ning kindlasti iga edaspidi selle orkestri repertuaari. Rääkides Arvo Pärdi neljandast sümfooniast Lozanheles mainis John Metcal, et see oli teosed, teine ettekanne Inglismaal ja esmaettekanne veel, siis see on ilmselt Arvo Pärdi üks pikemaid instrumentaalteoseid. Sümfoonia kõlas huvitavalt ja värskelt ning võeti väga hästi vastu. John Metcalf väljendas heameelt Eesti filharmoonia kammerkoori osalemise ülefestivalil. Nädala jooksul andis koor kõigepealt kolm kontserti Vilsi erinevates piirkondades lisaks Pärdi kreegi Sibeliuse nendelt soni teostele võltsi heliloojate looming. Kuuendal septembril oli kuuril ka workshop võltsi heliloojatele. Seitsmendad. Novembril esitas Eesti filharmoonia kammerkoor Danielle Royce'i juhatusel Pärdi teose Canon pokayanena. Teos kestab ja 70 minutit. Publik oli aga äärmiselt keskendunud, üpris teost, sügavalt kontsentreerituma. Ka koori jaoks on teose väga nõudlik, aga esitus oli suurepärane, väga selge, läbipaistev Eesti filharmoonia kammerkoor on ju hinnatud kogu maailmas. Uus dirigent Daniel Royce arvestas soovis väga paindlikult akustikat, mis tuli esitusele suureks kasuks. BBC klassikaraadio salvestas kontserdi ja annab selle hiljem eetrisse nagu Üheksanda septembri kontserti, kus Eesti filharmoonia kammerkoor esines koos BBC võltsi orkestriga Tõnu Kaljuste juhatusel. Teose sessilja vertsine romana ettekandel. Se Jon Metgarti sõnul suurepärane ettekanne, millega publik vaimustunult vastu võttis. Lõpetuseks ütles John Metcalf, et kõik Eesti muusikud ja festivalil kõlanud eesti heliloojad jätsid sügava mulje ja me võime uhked olla oma muusikakultuuri üle. Oma muljeid samalt Weilov, Clamargan festivalilt jagavad Kristi Mühling ja Aare Tammesalu ansamblist resonaabilis. Neid küsitles Annika Kuuda. See on päris tuntud festival võltsi kaasaegse muusikafestival, mille kunstiliseks juhiks on helilooja John Metcalf ja üks tema kolleeg, käis kaks aastat tagasi Eestis. Eks ta vaatas selle pilguga ringi, et milliste heliloojate muusikat tutvustada ja milliseid eesti interpreetide, milliseid kollektiive kutsuda. Ja see valik oli siis selline, nagu ta sel aastal oli. Meie avasime kahe kontserdiga, aga siis edasi filharmoonia kammerkoor ja, ja mitmed teised eesti tuntud artistid ja heliloojad. Siin oli juttu sellest eesti muusikakesksest teemast, et tõepoolest teiegi esitasite väga palju ja väga põnevat eesti heliloojate loomingut. See festival on pühendatud ainult elavate heliloojate muusikaleht, siis tõesti tänapäeva muusikale ja meil oli tegelikult suur ausel ette kanda kas täiesti uut teost ehk Helena Tulve lugu resonaabilisele ja samuti siis kohaliku võisi heliloojad, nad ikkagi teevad küllaltki suurt vahet, et sellele, et Wilson küll osa Suurbritanniast, aga neil on oma keelgi oma kultuur, oma tohutult põnev ajalugu ja seetõttu me esitasime ka ühe kohaliku helilooja linilt gradi Churchilli uue teose, siis esmaettekandena Ja olgu veel lisatud, et see Helena Tulve teos nimega noort wind soust mind oli kogu festivali avakontserdi esimene lugu, et see nagu avaselt selle festivali. Kas helilooja ise oli ka kohal, jah? Ma lisaksin, et see avakontsert oli tegelikult isegi võiks nimetada nagu avaüritus, sellepärast et see oli väga toredasti korraldatud. Seal osales üks väga tuntud poeet Philip Gross, kes luges oma luulet Fly plussi. Juured on ka Eestis, nii et üks põhjusi, miks ta valiti sinna muidugi peamine põhjus on see, et see tema luule on erakordselt hea ja ta esitles oma luulet väga toredasti natuke teatraalsel moel ja rahvas reageeris väga toredasti sellele ja festivali avakontserdi tegelikult. Ta avas Eesti suursaadik Suurbritannias Aino Lepik von Wiren ja seal oli ka esindatud loomulikult siis kogu Eesti suursaatkond ja Remmel, keda me väga täname selle korraldamise eest mis oli veel huvitav, et kontsert oli kahe poolega ja vahe kestis tund aega, sel ajal siis kõik külalised maitsesid eesti rahvustoite. Tõeliselt tore. Aga mitte Helena Tulve teose ei olnud ainus, mis teie esituses esmakordset kõlas. Jah, me esitasime nii oma repertuaari mitmeid aastaid kulunud teoseid kui ka mõningaid uusi. Esmakordselt kõlas Tõnu Kõrvitsa Solanum meie ansambli seades, et see ei ole originaalis, meie koosseis ei ole kirjutatud, aga sobis väga hästi. Tegime seade. Tore oli see, et tegelikult väga palju erinevat Eesti muusikat sai ette kantud ja ja üks joon, mida võib-olla ei märganud eriti keegi, on see, et suurem osa Ta oli Eesti naisheliloojaid, keda me mängisime. Pärast oleks siis Tatjana Kozlova jõge veerus ja samuti tui hirv oli esitamas Helena Tulve lugu sellepärast et meie ansambli resonabilis vokaalliige tema peres on sündimas laps, aga sellest ei saanud osaleda ja siis meil oli külalisliige seal Cameron, kes on siis ka võltsi. Bron Hetkel õpib Londoni kuninglikus muusikaakadeemias ja temaga esitasime näiteks Tatjana Kozlova teose köiel kõndimise väga nõudlik lugu. Ja ta õppis selle hämmastavalt kiiresti ära. Nii et jah, see koostöö oli igakülgne. Kus need kontserdid, kus teie esinesid, toimusid ja kuidas publik eesti muusikat vastu, lihtsalt need kontserdid olid väga toredatest kohtades, minu meelest need olid vanad lossid millel olid siis sellised juurdeehitused. Esimene oli nimega sant, anats Arcent mis oli mina väga väärikas ja uhke loss. Ja siis toimub tänapäeval sellise kunstikeskusena. Ja teine koht oli fan, mon kastal, mis oli tegelikult ma sain aru, et toimiv mõis, kus omanik elab ühes tiivas ja siis seal tema majas toimuvad kontserdid ja igasugused muud üritused ka võimalust mööda publiku kohta ma ütleksin, et meid võeti suurepäraselt vastu, et publikut oli väga palju, tähendab, saalid olid täis. Ega sinna poleks rohkem mahtunudki, ainult seisukohad oleks veel mahtunud ja publik oli väga-väga soe ja positiivne. Minu arvates oli tore ka see, et kuna festivali kunstiline juht on ise helilooja, siis ta kutsus kohale päris hea hulga neid heliloojaid, kelle teoseid mängitud, et kõik, kes vähegi said, Galina Grigorjeva näiteks oli seal kuulamas ja need kontaktid, mis tekivad nii teiste heliloojate kui interpreetide ja need on ikkagi üliolulised. Aitäh teile mõlemale aitäh ansamblile resonaabilis, et tutvustate eesti muusikat väljaspool Eestit. Kolmandal septembril Pärdi pidunädalate raames toimunud kontsert, kus esinesid kaamerata Salzburgi Eerik Ericssoni kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel, palusin arvustama muusikateadlase Kerri Kotta, kes võrdleb seal Eesti esiettekandes kõlanud Aadama itku ettekannet klassikaraadioülekandes kuuldud ettekandega Stockholmi Vaasa kirikus 30. augustil, kus sellesama teose esitasid Läti raadio koor ja Stockholm sümfonietta Tõnu Kaljuste juhatusel. Mis mulje jättis teele see kontsert tervikuna ja siis läheksime juba jutuga edasi Arvo Pärdi Aadama itku juurde, mis Eestis kõlas esiettekandel sel õhtul. No kontsert tervikuna muidugi jättis väga sellise piduliku ja ka väga meeldiva mulje, aga kunstilisemas mõttes ma arvan, see oli üsna hästi üles ehitatud tervik, noh see teatavasti on üldse vist Tõnu Kaljuste kontserdid selline, noh, ütleme nagu kvaliteedimärk, et see kava on seal alati väga hästi läbi mõeldud. Ja seda sageli isegi siis, kui nagu näiliselt deklektiliselt ühendatakse nagu palju erinevas stiilis erinevasse ajastusse kuuluvaid teoseid. Nii et selles mõttes ja ta kindlasti jättis väga meeldiva mulje. Näiteks Haydni teetuur sümfoonia, mida mängiti esimeses osas, et see tõesti võib-olla heas mõttes lasi publikul kõigepealt kuulata ta selle teatavasti ühe maailma ikkagi tippkammerorkestri sellist kvaliteeti ja seda väga iseloomuliku värvi, mida Salzburgi kaameratega tavaliselt seostatakse. Ja sellele järgnes ju siis teatavasti katkend Haydni oratooriumi Loomine kus me võisime juba seda orkestrit näha natukene teises rollis, alist vokaal, Horatoriaalsed suurvormi, esid tema ja siis kava teine pool, noh, kõigepealt algas muidugi teosega main veeg jällegi nagu see puhtalt instrumentaalne variansse hilisem variant sellest teosest, millele siis järgnes Pärdinunktinitis, mis on jällegi puhtalt hakata. Bella koori koosseis ja kogu kontserdis kulmineerus siis selle Aadama itku ka, niiet et minu meelest väga hästi oli siin läbi mõeldud see, et kõigepealt tõesti kõiki neid esinejaid voodi nagu kõigepealt eraldi esile ja siis ka juba nagu ansamblis koos. Nii et selles mõttes ta jah moodustas sellise väga hea ja väga veenva terviku. Siin võib veel lisada võib-olla selle main veegi ja siis ütleme, selle Nunctimitise vahel puudus aplaus, Kaljuste seal ei lasknud publikul aplodeerida sisuliselt üks teos läks teisest üle. Nii et tõesti selline kontserdi sidumine vormiliseks tervikuks on tõesti Kaljuste firmamärk, kui nii võib öelda. Kas Aadama itk pääses mõjule Estonia kontserdisaalis? Tundub, et see on selline teos, mis vajaks nagu katedraali kõla. Jah, tõsi ta on, et pärast, eks ole, kõiki neid teoseid võib nagu küsida, et kas see oli siis nagu väärikas või õige või loomulik või, või veenev lõpp-punkt kõigele sellele, mis enne oli kõlanud? Ma arvan, et pääses küll, kuigi võib-olla mõnes mõttes vähem, ma nüüd natuke hüppan kohe teisele teemale kui nüüd selles teises Stockholmi kontserdis kus ta minu arvates sellise kontserdi kulminatsiooni Nat töötas natukene paremini. Ma ei ole võib-olla isegi kindel, kas küsimuse all on just tingimata katedraali kõla, kuigi kahtlemata Ta igasugune sakraalehitis Arvo Pärdi muusikale kindlasti annab pigem juurde, kui võtab maha ja võib-olla sellises natuke kuivema akustikas Arvo Pärdi teoseid esitades, ilmselt seal tekivad mingid täiesti teised probleemid. Aga kui nüüd tulla tagasi selle mõjulepääsemise jutu juurde, siis mulle tundub, et Stockholmi kontserdil teatavasti eelnes Aadama itku Berliini missa. Mis võib öelda, on teatavas plaanis suhteliselt helge teos, vähemalt kui panna ta kõrvuti Aadama itkuga, mis on üllatavalt ja, ja väga avalikult ekspressiivne Arvo Pärdi stiili arvestades võib-olla isegi ootamatult väga üllatavalt ekspressiivne. Ja mulle tundus, et see Aadama itku traumat Dism nagu selle Stockholmi kontserdi vähemalt salvestuse põhjal öeldes mõjus kuidagi tugevamalt ja, ja ütleme, et see Tallinna ettekanne võib-olla jäi pisut kannerlikumaks selles plaanis, aga Ma olen nõus möönma, et siin oma osa võis olla akustikas. Ja tõsi ta on, et kui sa nagu esimest korda kuulad mingisugust teost, siis sageli kuulad sa pigem seda, mida helilooja on teinud ja kuidas ta on seda teinud. Ja proovid seda aimata, sellepärast et sul ei ole mingisugust pilti sellest enne ja tõesti, korduvate kuulamiste ajal sul hakkab tekkima juba mingisugune arusaam selle teose vormist ja struktuurist ja see, kuidas interpreet mingisuguseid teose osasid nagu artikuleerib esile toob või või kuidas ta neid dünaamiliselt kujundab või missuguse tempot ta võtab, hakkab juba omandama hoopis teistsugust tähendust. Nii et selles mõttes kahtlemata oli huvitav, et kui rääkida näiteks veel võrrelda neid Stockholmi ja Tallinna esitust, siis jah, ma olen nagu nõus möönma, et see Stockholmi esitus oli vähemalt teatud detailides dramaatilisem, ma julgen öelda, isegi ooperlikum natukene. Aga Mulle tundus, et Tallinna esitlus oli mõnevõrra vormiliselt küpsem. Mida ma selle all mõtlen, tähendab iseenesest, see ei ole algselt kohe tajutav. Aga tegelikult nagu muidugi paljud Pärdi teosed ka Aadama itk on hoolimata oma sellisest välisest dramatismist sisemiselt väga sümmeetriline teos teatavas mõttes meenutades isegi mõndasid Bachi kantaat, see tähendab, et selle teose keskmes ma mõtlen, ajalises keskmes asub selline noh, suhteliselt pikk lõik, mida võib, et iseloomustada kui Aadama monoloogi ja siis tegelikult sellele eelnevad ja järgnevad lõigud on üsna täpse sümmeetria põhjal ja seda mitte isegi niivõrd teksti, kuivõrd osaliselt ka teksti, aga sama hästi ka muusika põhjal järjestatud. Nii et kõigepealt on see keskne monoloog ja sellele eelnev vad eespool siis üks suhteliselt, et kas nad kiiremas tempos, aga hõredama faktuuriga ja liikuvam ja sellele järgneb selline lausa kiirustav Scertso laadne, kui nii võib üldse öelda osa, mis omavahel moodustavad silla ja neile omakorda jälle ees ja tagantpoolt kõigepealt eelneb siis tollele liikuvale osale nagu see põhiosa, see esimene emotsionaalne kõrgpunkt, kus Aadam siis tõesti kurdab kaotatud paradiisi üle ja saab teadlikuks sellest, et ta on jumalat solvanud ja nüüd tagantpoolt peale seda nii-öelda noh, nimetame seda siis tinglikult skersa osaks. Järgneb siis samuti üks lõik, kus Aadam saab teadlikuks teisest, noh kui nii võib öelda kohutavast järeldustest, milleni tema pattulangemine on viinud, see on siis selleks, et temast saab alguse sugu, kes võitleb ja tapab 11. Ühesõnaga ta saab aru nagu selles tohutus seejärel, mis, mis tema samm on nagu kaasa toonud, mis jällegi omavahel ja mitte ainult tekstiliselt, vaid ka puhtalt muusikaliselt väga selgelt haakuvad. Ja see vormiline sümmeetria, mida muidugi ei pruugi alguses kohe ju tajuda. Mulle tundus, et, et see Stockholmi ettekanne pani rõhu nendele dramaatiliste žestidele, aga mulle näis, et Tallinna ettekanne pigem rõhutas just neid vormi, ütleme niimoodi siis süvastruktuuri seisukohalt olulisi momente ja selle tõttu minu jaoks selle ettekande, nagu, kui tervikuna oli ta minu arvates nagu veenvam. Nii et ma sellises plaanis võrdleksin neid ettekandeid ja ma isegi siin ei oskaks nagu öelda, kas nad üks oleks parem või teine halvem. Minu meelest see näitab ka natukene selle teose potentsiaali, sest üks hea teos peab olema võimeline tekitama erinevaid mõtteid, erinevaid interpretatsiooni. See on ju õigustus neid teoseid uuesti esitada. Et selles mõttes ma arvan, et mõlemad on veenvad ja on hea, et, et kaljust on edasi liikunud tõesti, hoolimata sellest, et kahe kontserdi vahe on mõni päev, suudab ta teha midagi ka teistmoodi. Aitäh kerigata. Tallinna filharmoonia tähistab Arvo Pärdi juubelit neljapäeval, 16. septembril kontserdi kah Tallinna Jaani kirikus, Arvo Pärdi, Tabula Rasa, 33 aastat hiljem räägib produtsent Heili vaostamm. See on ajalooline kontsert, esitajad on needsamad, kes tõesti 33 aastat tagasi Tallinna Polütehnilise Instituudi aulas sai tookord kiiruga ära tehtud, selline suur ja oluline esiettekannete kontsert, mis võidab Öelda, et muutis muusikamaailma pärast sõideti kantud Alfred Schmidt käegantšertogrosso ja Arvo Pärdi Tabula Rasa millest ju teadupärast nagu loetakse Pärdi tintinnabuli-stiili algust, mis talle tõi ka maailmakuulsuse kiiresti sellepärast et eriti aga värt olid, ütleme viisakalt öeldes mittesoovitavate heliloojate kirjas, aga nende esiettekannet kuskil Moskvas või Peterburis teha oleks olnud väga keeruline ja sellepärast tuli šnitke oma esiettekandega Tatjana krinde enko ja kiidan kreemeri soleerimisega just nimelt siia Tallinnasse, kus noor ja julge Eri Klas võttis Estonia teatri kammerorkestri ja nad läksid, tegid selle ära tõesti sellises saalis, kus tavaliselt tehti rokk-kontsert. See oli kõik väga põnev ja ütleme väga selline nõukogude liidule muusikalises mõttes ärategemise moodi, et kuskil provintsis saab, nagu toona ju saigi ära tehtud neid asju, mida metropolis ei oleks ilmaski luba antud ja see kõik oli sellele ajale väga oluline ja ka meie praegusele kontserdile annab see niisuguse sisulise tõuke. Seekord esitatakse ka Kiyaganšeeli. Eks kontraariot on jõgi jaganud ligi oma 75. juubelile ka samasse aega kuuluv helilooja ja ka Läänes nimetati neid ju Vene Kuuekümnendate avangard testideks, nii et selles mõttes nad kõik väga hästi sinna kokku sobivad. Ja hämmastav on tõesti see, et on samad esitajad, ei ole küll Estonia teatri kammerorkestrit, selle asemel on Kremerata Baltica ja hellitatud haugi asemel, kes siis toona esimest korda vist ka ette valmistatud klaveril mängis, siin Eestis on Reinute eriklassi käest, eile rääkisin sel teemal ja ta ütles, et kui kreemjar küsis Pärdilt 30 30 aastat tagasi just selles proovis, et kas me võiksime siia mõnegrišendo teha või äkki mõnes kohas kiiremini natukene mängida siis Bert Ta oli just öelnud, nii et lihtsuses ja puhtuses on see võlujärge, mitte midagi tehke. Ja, ning lassi sõnul kui nad noh, nagu täitsid kõiki neid juhiseid, siis hakkas see muusika tõeliselt tööle ja nad olid sellest lummatud ja seni jõudis ka publikuni, nii et nende jaoks oli see siis väga avastuslik ja väga uus kõik. Kas võib öelda, et tabula rasa teosena on märgiline teos nii Arvo Pärdi loomingus kui ka kogu Eesti muusikas üldse eesti muusikas ja kahtlemata anda ka maailma muusikas ei jätnud väga suure jälje ja on ka šnitkegantšertogrosso olnud 20. sajandi teise poole heliloojatele väga suureks eeskujuks, nii et, et need olid tõesti teosed, mis muutsid maailma muusika kulgu. Ka Eesti riiklik sümfooniaorkester mängis hooaja avakontserdil uue peadirigendi Neeme Järvi dirigeerimisel Arvo Pärdi muusikat kuid veel enne avakontserti lahvatas rahaprobleemide skandaal. Mirje Mändla intervjueeris sel teemal Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktorit Andres Siitanit. Võib-olla räägiks lahti kõigepealt augu tekkimise ja majanduslanguse ajal, kõik peavad püksirihma koomale tõmbama, saama hakkama väiksemate eelarvetega, nii ka kõik kultuuriasutused, kelle palgafonde ja tegevuskulusid on kärbitud 2009. aastaga võrreldes siis ligemale 10 protsenti iga Ersole. Ometi toimus aasta alguses ERSO struktuuri muutmine. ERSO juurde liideti veel niisugused kollektiivid nagu rahvusmeeskoor ja vanamuusika ansambel Hortus Musicus toodi üle nende palgafondid ERSO juurde ja neid palgafonde ei kärbitud. Küll aga kärbiti ERSO palgafondi kolme miljoni krooni võrra. Umbes sellest kujuneb niisugune huvitav olukord, et asutuses töötab umbes 170 inimest kellest 60 inimest on saanud skulptuuriministeeriumist kultuuriministrilt endalt kinnituse, et teie palku ei ole kärbitud. Tee palgafond on täpselt sama suur, kui ta oli aastal 2009, ersa palgafondi aga on kärbitud kolme miljoni krooni võrra. Kuskilt tuleb see raha kokku hoida ja me oleme valinud selle tee, et ainus vahend palgakulude kokkuhoidmiseks on see, et inimesed viibivad teatud aja palgata puhkusel. See tähendab seda, et nad raha ei saa, kuid tööd ei tee sel ajal. Nüüd asutuses on 170 inimest, kellest 60 on sellised eelisseisundis, keda palgata puhkusele. Nii tohigi. Saataja ja asutuses on 110 inimest, kelle palgafondi arvelt tuleb see kolm miljonit kuskilt kokku hoida. ERSO töötajad kevadel ühe nädalat algatab, kui seal olid ja ma tänan õnne, et see ei halvendanud asutuse sisekliimat sedavõrd, et oleks mingisuguseks pahanduseks läinud. Aga see oli üks niisugune viitsütikuga pomm, mis oli ERSO struktuurimuudatus, see ERSO eelarvesse juba sisse pandud, et see, see peab ükskord viima välja ühe keerulise olukorrad ja antud juhul on ta viinud välja siis kolme miljoni suuruse eelarveaugud. Rahvusmeeskoor toodi ERSO juurde ainult koosseisulised töötajate palgafondiga, mitte sentigi rohkem. Lisaks rahvusmeeskoori puhul on veel hulga töövõtulepinguga töötajad nagu hääleseadja, klaverisaatja ja noh, väiksemaid asju. Lisaks sellele kontori ülalpidamiskulud, mis tähendab telefoniarveid, Side, arveid, koopiapaberit lisaks pidime meie hakkama täiendavalt maksma renti nende ruumide eest, mida rahvusmeeskoor kasutab oma tööks. Aga selle jaoks ei olnud mitte ühtegi senti lisaeelarvet. Tead, need kulud hakkasid juba otseselt sööma ERSO niigi vähendatud eelarvet. Ortus muusikasse puhul anti küll kaasa nende väravatorni maja, milles nad töötavad planti jah, kaasa raha väravatorni maja ülalpidamiseks, aga, ja need arvestused, mille alusel see raha ersale kaasa anti, need arvestused olid tehtud 2008. aasta kulutuste alusel ja sedagi vaid osaliselt. Mis tähendab seda, et võrreldes 2008. aastaga on tunduvalt tõusnud trendid elektri hind, eriti halb õnn oli meie jaoks muidugi see, et selle aasta talv teatavasti oli niisugune, kus kütta tuli tunduvalt rohkem kui keskmistel aastatel. Tegelikult kulutused olid neli korda suuremad kui need, mille jaoks raha ministeeriumi poolt kaasanti ning need rahad jälle otseselt sõid ERSO eelarvet, nii et kui kantsler Sukles väidab, et et ERSO tegi kulutusi, mida ta ei oleks pidanud tegema, siis võiks need natukene täpsemalt lahti seletada, millised need kulutused on, aga tähendab, selge on see, et et jah, nii rahvusmeeskoor kui Hortus musicus sõid sulaselgelt ERSO kärbitud eelarvet ja ERSO enda eelarvet kokku hoida oli just selle sisekliima mõttes, millest ma enne natukene täpsemalt seletasin, see oli praktiliselt võimatu. Kas neid kulutusi ajaks saanud mitte teha? Absoluutselt see oli võimatu, neid kulutusi pidi tegema, sest kui jätta tütar või elektriarve maksmata Ta või kui rammile enam ei palka hääleseadja ideega klaverisaatjat, siis nad lihtsalt ei saa tööd teha. Kuidas lahendada seda kongressi ütles, et kolme miljoni probleemi ütles, et võib-olla kõrvale Aivar Mäe ja Paavo Nõgese välja käidud ideed üldse kõik asutused ühendatakse. Siin on mitmeid võimalusi koosseisu vähendamise ja muusikute koondamise. See lahendus tuleb välistada. Üks võimalus on püüda võimalikult palju kulutusi veeretada järgmisse aastasse, kuid kui järgmise aasta eelarve saab olema sama suur nagu kantsler Sukles mulle on mitmel korral kinnitanud, et kahjuks selle järgmisel aastal ei tule ka mitte mingisuguseid lisavahendeid lisavõimalusi. Ja kui me nüüd nagu selle aasta miinust veeretame järgmisesse aastasse, siis tegelikult oleme me järgmine aasta veel palju suurema probleemi ees. See tegelikult ei ole lahendus. Minu meelest ainus mõistlik lahendus on see, et kuskilt leitakse see lisaraha, mille ta ERSO, eelarve ja jälle uuesti prantsini. Andres Siitan intervjuud tervikuna on võimalik kuulata heliga ja internetiversioonis. Palusin stuudiosse Eesti vabariigi Kultuuriministeeriumi muusikanõuniku Eero Rauna. Kuidas kommenteerite Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktori Andressiitani äsja kuuldud seisukohti ja kuidas teie praeguse hetke seisuga näete võimalusi selle olukorra normaliseerimiseks lahendamiseks? Ersuga seonduvad teemad ma jagaksin laias laastus kolmeks ja need kolm eraldi jaotust peaksid olema eraldi, et neid omavahel kokku ei pane, muidu ei ole asjal saba ega sarvi. Kõigepealt esimene on see suhete sasipundar, mis on pika aja jooksul tekkinud ja ma ei hakka seda kommenteerima, lihtsalt ütlen, et mul on ääretult kahju, et see on niimoodi tekkinud. Teiseks on see teema, mis seondub ERSO eelarvepuudujäägi ka käesoleval aastal mis on Andressiitoni sõnul tsirka kolm miljonit krooni ja selle puudujäägiga kaheldamatult kultuuriministeerium koostöös erzoga katsub leida lahendusi ja kolmandaks on siis see teema, mis on tegelikult kõige pikema ajalooga, aga mis on alles nüüd tulnud jälle avalikkuse ette harjutusruumide riietes ruumide teema ja siin tahaks kindlasti erinevaid asutusi kokku, viies kiirelt leida mingeid esialgseid lahendusi ja mõelda ka seda, et mida nagu suuremat annab ära teha. Praegusel hetkel siis keskenduksime võib-olla selle teise noh, välja toodud probleemile. Kultuuriministeerium on palunud Errsool anda informatsioon, mille abiga saaks siis seda järgi jäänud eelarveaasta tööd planeerida. Ma kindlasti rõhutaks siin, et see on selline nii-öelda rutiinne järelevalve, mida tehakse pidevalt paljude asutuste hulgas. Ja see ei ole mingisugune erakorraline audit või mingi erakorraline järelevalve. Me oleme palunud kõigepealt selgitusi käesoleva aasta riigieelarveliste vahendite eelarves planeeritust suurema kulutamise kohta. Et kuidas see kolm miljonit, et on tekkinud eraldi nii personali majandamiskulude osas, samuti, et ei oleks nüüd vaja täpsemalt analüüsida seda infot, mis seostub rahavoogudega tuluallikate kuluartiklite lõikes, kes, et näha, millised need tulud-kulud on olnud selle aasta esimese kaheksa kuu jooksul ja millised on planeeritud tulude kulud selle aasta lõpuni. Ning kindlasti on siin vajalikud ka asutuse juhi ettepanek tekkinud olukorra lahendamiseks ja tekkinud puudujäägi kõrvaldamiseks või katmiseks. Kuigi palju oleme ju Andressiitoniga neid teemasid juba ka arutanud ja mõned ettepanekud on käsitlemist leidnud. Aga noh, nüüd on vaja kahtlemata kõik paberile panna, täpselt läbi arutada. See võtab natukene aega, aga mitte ka väga palju aega meil aega palju antud ei ole, sest me teame asutuse probleemid lahendama ja ma rõhutan, et see lahendamine peab toimuma Kultuuriministeeriumi ja ERSO tihedas koostöös. Päris mitu kultuurivaldkonna riigiasutust on viimasel ajal kasvõi seda teemat kommenteerides muuhulgas öelnud välja, et raskusi väga on paljudel ja et aasta lõpp kujuneb paljudel asutustel keeruliseks. Kultuuriministeeriumil ei ole praegu paraku küll lisaraha, et käesoleva aasta ühegi riigiasutuse, sealhulgas ka ERSO eelarveprobleeme kata mingite täiendavate vahenditega. Soovin teile head ja ladusalt koostööd nende probleemide lahendamisel. Pärnu ja Jõhvi kontserdimaja avavad tuleval nädalal hooaja Urmas Sisaski juubelikontsertidega elavad tähed. Palusin stuudiosse helilooja Urmas Sisaski oled oma loomingu keskpunkti ja inspiratsiooniallikana nimetanud universumit ja sellega on seotud ka suur osa sinu loomingust. Kas see on jäänud inspiratsiooniallikaks siiani? Noh, ütleme niimoodi, kui ma trepist üles lähen, trepist alla tulen, siis Baikovski võtan käsipuust kinni ja astronoomia ongi minu käsipuu ja ma arvan, ta jääb kuni selle elu lõpuni. Nii et tõepoolest jah, ligi 90 protsenti teostest on seotud Universumi kosmoloogia samuti ka, ütleme, galaktikate ja tähtede ja planeetide tide ja nähtava universumi poole, aga ka nähtamatu universumi poolega ehk siis inspiratsioon tuleb ka teistelt olenditel teistelt planeetidelt või siis ütleme taevakehadelt endalt, kes ka elavad oma evolutsiooni käigus. Ja seda printsiipi ma kasutan oma loomingutegevuses. 50 aastane helilooja on oma parimas loome eas mis praegu näiteks käsilane Julgen seda öelda, et ma olen vähemalt sellepärast, et ma olen seda alustanud, ma kirjutan kammerooperit Valeri Petrovile ja see labürint, mis räägib, ütleme, kõikidest erinevatest Eesti konfessioonidest kõikidest nendest kirikutesse ongi nagu selline ekskursioon ütlema papp dismist, luteri kirikus, katoliku kirikust ja nii edasi teistest usulahkudes, kuni siis õigeusu kirikuni välja. Sa oled kirjutanud palju muusikat koorile. Väga palju muusikat klaverile aga igasugustele instrumentaalkoosseisu tele. Need juubelikontsertidel esineb Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni juhatusel. Siin on kaastegevad Pärnu kammerkoor, noor klaveriduo, Mati Mika Lai, Kai Ratassepp ja Tiit Kikas elektriviiulil, mida nende esituses kuulata saab ja kuidas see kava kujunes. Tegelikult Neeme pundar tegi ettepaneku just sellise kavale tuletades meelde, et ega need päris uued lood ei ole. Noh, võtame näiteks teine sümfoonia, see on seotud just selle põhjanaelaga põhja-tähega, mille järgi me ilmakaari määrame. See on niisugune, mitte täis suur sümfooniaorkester. Ja see on selline noh, niuke vähendatud koosseis. Aga tähtis ei olegi see, et võimalik, palju mängijaid, vaid kvaliteet on tähtsam. Ja selles loos ma just keskendungi ühele kindlale noodile, mille ümber siis hakkab toimule selline sigri vigi, mis lõpeb sellise natukene müstilise niisuguse helide kambaga, kus poognaga tõmmata takse taldrikuid ja ja tamm, tammi ja mida ka Erkki-Sven Tüür oma teostes palju kasutanud on ja sellega algab nii et et kõik see, mis seal sees, on üks niisugune mõttekäik nagu armastuse lahinguväljad. Aga see lahinguväljal Nad ei ole mõeldud mitte selle filmiga, mida Valentin Kuik vaid see on ikkagi seotud universumist, näiteks toimuma plahvatused. Supernoova plahvatuse teise ei ole mitte kurjuse lahinguväljad, vaid seal just selle suure armastuse niisugune lahinguväli, sest universum paisub, paisub, paisub häbki paisuma ja ühegi Venemaalt paisuma. Koos kooriga tuleb ettekandele kiidulaul jumala lähtedium. Noh, see on juba mitu korda esitatud. Ma mäletan, kui nüüdi kontserdil juhatas Olari Elts, nüüd awesome on võtnud selle tegemisse ja see on üks niisugune kiidulaul tõesti, kus ma võistsing raduaalet Tripleksiste ehtsa ühe seal, see, kuidas öelda paavst Gregoriuse, koraani Nietzsche koraala nihe, aga mis sinna peale tuleb see kõik, niisugune? Koint, ütleme ja, ja niisugune pealisehitus on nüüd nagu ehtne siis aske. Et see on jah, niisugune sellele baseeruv keelpilliorkestriflööt ka omal ajal Jaan Õun mängis, seda veel Soomeski mängisime ja seda mängiti veel kord Pärnu sõit üsna hiljuti ja, ja see on üks äratundmine sellise helikeelega muusikast. No minu muusika on üldse puhta helikeelega, mida nõuab universumit, ei nõua, vaid ta palub inimene tahab paitada kõrva ja sellepärast ma müramuusikat ei kirjuta mitte kunagi. Kontsert algab plejaadi, mida me teame klaveripalade tsüklina jaamale plejaad mänginud Jäneda muusika tähetornis täpselt 1444 korda. Eilegi mängisin leiaade ja see on üks armastatumaid täheparvi meie eestlaste tähelegi arv, mille järgi eestlased vanades eesti kultuurides hakkasid talutööd peale kevadpõllutööalgused, öeldakse, kus Sõgel, kus siis härg läheb vakku ja plejaadid on seotud teatavasti mitmete hõimurahvaste maailma loomise müütidega eeskätt just Karjala maailma loomisega. Kui vetel oli jumal ja vanatühi ja siis kuidas siis hakati vanatühi ja jumal seitsmel erineval kombel maailma looma. Aga plejaadidest me ei näe mitte seitset ja vaidleme kuute tähte, sest üks nendes kreeka müüdi järgi põgenes ära suure vankri Alkuriks ehk hundiks. Aga Jaklejaadid on nii noored tähed, et ei ole praegugi veel valmis saanud ja astronoomid ütlevad nad, on alles noored kuked, kes alles harja hakkavad kasvatama. Kahe pärast. Plejaad saab kuulata selle kontserdi kavas olevast kõige värskemat teost, see on satelliitkontsert. Jah, aga plejaadidest mõtlen veel niimoodi, et seekord on ikkagi Neeme Bunderi endale seatud ja pundar üldse väga palju minu tähistava loomingut seadnud Viljandi linna kapellile ja andulise kõhe plaadikesegi välja, mis ei ole küll turustatud, aga ta on väga põnev lahend. Kuidas tema näeb tähistaevast läbi oma pillide. Aga nüüd jõudes selle triangulatsiooni juurde, kus Tiit Kikas mängib elektriviiulite see on selline satelliitkontsert ja see kontsert ehk kolmas viiulikontsert, on jah, kõige värskem on nagu mõeldud vene päritoluga saksa astronoomi Wilhelm Struve-le, kes eestistega tegi kakt ja väga head töödel. Esiteks, tema avastas esimesena tähtede kaugusi praalaks ideelt Tartu tähetornis, muuseas jaa, pärast ka ju triangulatsioonikolmnurkade kaudu meridiaani, kus hakkas otsast kuskilt Odessas peale, kuni siis nii kaugele põhja välja minu meelest kast nurka. Ma võin eksida, siin aga tema riigi põhilised vaatlused Eestis nagu näiteks hõivere Simuna gaasi nurke, millel kulmineerub see viiulikontsert, sellepärast ka natukene müstilisemaid helid ja ongi keelpilliorkester jaotatud nagu kolm erirühma ehk kolm erineva triangulatsiooni ja iga triangulatsiooni kolmnurk on oma teema sees välja kirjutatud teema ja siis nendel teemadel lakkab Tiit Kikas improviseerima. Mis on huvitav see, et kui ma võtan oma ütleme, loomingu tegevuse siis ongi niimoodi, et eelmised teosed sünnitavad uue teose, ma võtan mingi konkreetse tee. Ma nagu näiteks üks teema, mis kulminatsioonis kõlab, on ka teisest sümfooniast olemas, aga täiesti erineval kujule. Ta on heas mõttes nagu niisugune vähkkasvaja, kus ajab välja emast, ütleme, metastaaside metafooridest tulevad uued teosed ja need omakorda metastasid, ajavad need siirded järgmistesse lugudesse. Aga noh, mingi teemat kuskilt eelmisest teosest sünnitavad uue teose uuest teosest tulevad uued teemad ja need teemad, mis aga armsaks mulle olnud on, nii et see on heas mõttes Urmas Sisaski enda plagiaat tema enda muusikas. Aga seda plagiaati on vaja selleks, et oleks järjekestev tegevus loomingulise heligele. Aitäh. Palju õnne. Aitäh Urmas ja Urmas Sisaski sünnipäevakontserdid toimuvad siis, kolmapäeval val, 15. septembril Pärnu kontserdimajas ja reedel, seitsmeteistkümnendal septembril jõhvi kontserdimajas. Klassika raadio teeb ülekande kolmapäeval Pärnu kontserdimajas toimuvast kontserdist. Kaja Veljo Tormise juubelipidustused jätkusid septembrini alguses Norras punkt festivalil, stuudios on Tallinn 2011 programmi koordinaator Madli-Liis Parts. Kuidas siis juhtus, et eesti muusikat? Ka Norra festivalile üritus. See oli tõesti ootamatu juhus, sest Tallinn 2011 kultuuripealinna programmi kuulub ka Norra eksperimentaalmuusika festival punkt. Ja kui me arutasime Norra muusikutega, milliseid eesti muusikuid võiks festivali kaasata, ehk siis festivali kunstiline juht Jan Bang ütles kohe, et tema sooviks kindlasti, et kõlaks Veljo Tormise muusika ja kui võimalik, et ka Veljo Tormis ise osaleks sellel festivalil. Jan Bang on väga suur Veljo Tormise muusika austaja. Kogu festivali aja viibisid kohadega noorus, jää, Veljo Tormis. Esmalt, kolmandal septembril toimus Veljo Tormise 80.-le juubelile pühendatud autorikontsert, kus Tormise loomingut esitas noorus. Sellele järgnes selle festivali kõige põnevam. Ehk siis selle festivali kogu kontseptsiooni tuum live remix ehk siis kohe kontserdile järgnev töötlus sellest samast kontserdist, mida publik äsja kuulis. Ehk siis nooruse koor, nii kui oli oma kontserdi lõpetanud läks teise kontserdisaali ja koolis, kuidas nende kontserti remiksiti. Keegi ei olnud kõik. Järgmisel päeval andis Veljo Tormis ka väga toreda seminari regilaulust ja pani kogu saalitäie rahvast kaasa laulma ja sealgi aitas natukene Mauruse kool ja innustas siis publikut laulma. Nooruse remiksijaks oli valitud maaja Radke kes on Norra noorema põlvkonna üks põnevamaid ja eksperimentaalsemaid heliloojaid ja vokalistega ja kui Jan Bang festivali kunstiline juht tegi maa jälle selle ettepaneku, et Veljo Tormise loomingut miksida, siis maja oli kohe nõus, sest ta tunneb väga palju huvi koorimuusika vastu ja, ja juurdleb selle üle, et kuidas seda hoopis teises keeles kõlama panna. Ehk siis natukene roonilisemas ja sellises ootamatu, kas seda siin sõnadega kirjeldada on ilmselt raske, seda peaks ise kuulama. Ja teisipäeval on ka mind klassikaraadio eetris saade Veljo Tormis Est-punkt festivalil, see on nii punktfestivalist kõiga, Veljo Tormise punkt festivali lihtsalt me loomulikult keskendume sellele, mis toimus just eesti muusikaga seal, kuid me mängime kindlasti ka muid põnevaid helinäiteid sellelt samalt festivalilt ja räägime ka teiste muusikutega. Kuna see toimus kõik Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna ühisprojekti raames, kas siis on lootus taolist kontserti kuulata ka Tallinnas? Selleks peab ootama aprillikuuni, sest 21. ja 22. aprillil 2011. aastal punkt Tallinn 2011 tõepoolest toimub, see on väga erakordne sündmustest punkt festival käib väga vähe niimoodi külalisesinemisi tegemas. Ja see on kahepäevane festival, kuhu tuleb vähemalt viis Norra tippmuusikut, kes on harjunud punkti kontseptsiooniga ja, ja kes on punktil sellised väga tublid vanad olijad juba ja samuti kaasatud on nooruse koor ja plaan on kaasata veel ka hulk eesti muusikuid, et sellest lähemalt ilmselt kuulab paari kuu pärast, kes täpselt seal on, aitäh, Madli-Liis, Parts nüüd aga tahaksime kas või väikest näidet kuulata, mida tehti tormisega punkt festivalil ja keda see teema lähemalt huvitab. Kuulaku teisipäeva õhtul kell üheksa nüüd muusikasaarel. Täna õhtul on klassikaraadios ülekanne festivali BBC promos traditsiooniliselt lõppkontserdilt veel laast näit, mis võtab kokku 58 päeva kestnud muusikapeo last. Maid pole ainult kontsert, vaid üks olulisemaid iga-aastaseid sündmusi Briti muusikaelus ning suurejooneline rahvapidustus. Londoni Royal Albert hooli 5000 pealise publiku ja britt parkidesse kogunenud kümnete tuhandete ees. Esinevad BBC sümfooniaorkester ja koor oma peadirigendi irsi Belov lavekki juhatusel. Kontserdi esimese poole täidavad tõsised klassikateosed, milles soleerivad kaks erinäolist solisti noor Ukraina päritolu vioolamängija Maksim Trasanov ja ooperidiiva Renee Fleming, kes mõlemad on kuulsad nii oma säravate ettekannete kui lavalise elegantsi poolest. Trasanov, kes on tänavuaastane BBC Radio Free uue põlvkonna artist esitab tšellorepertuaari tähtteose Tšaikovski rokokoo variatsioonid, seades vioolal kestrile ning voon Williamsi vähetuntudsüüdid. Ooperi kangelanna The kehastajana palju kuulsust kogunud Fleming astub promsi laast Naidil üles hoopis Richard Straussi intiimsete lauludega. Õhtu tipphetked on kindlasti ka Briti helilooja Jonathan Davy kooriteos song actiois esiettekanne ning Schubert barri armastatud oodi Plest Pierov, Sairens ettekanne ning laas näit kulmineerub meeleolukat muusikalinumbrite ning isamaaliste lauludega. BBC kolmandas programmis juhib Pramsi laast naiti saatejuht Shaun rähveti. Küsisin soon rähvatilt, et milline tähendus on BBC Promsile briti rahvale. Ma ei saa päris öelda, et see tähendab kõike, selge, et see nähtus iseeneses aga midagi sarnast võiks selle kohta öelda küll, karab žanrahvati. See on totaalne rahvuslik teadlikkus ka nende jaoks, kes ei lähe kontserdisaali, vaid kes vaatavad droomsite sellest või kuulavad raadiost. See on väga armastatud rahvuslik institutsioon mis hoiab klassikalise muusika lippu kõrgel ja meenutab inimestele imeline ja oluline on muusika ja milline nauding on minna kontserdile. Tavalisest kontserdist. Erineb promsi kontsert selle poolest, et inimesed kuulavad muusikat erilise tähelepanuga, kuid õhkkond on väga mitteametlik õhkkonda millegagi võrrelda. Royal Albert hool on nagu suur areen klasseum, mis on oma nime saanud kuninganna Victoria abikaasa prints Alberti nime järgi. Seda võib pidada reaalseks ehitiseks, mis on suur ringikujuline ruum, mis mahutab 5000 inimest kuid mis ikkagi tundub intiimse ja erilise paigana. Miks ikkagi on BBC proms saanud inglaste hulgas niivõrd populaarseks? Soon rehveti arvab, et iga kontserdikorraldajad tahaks seda teada, et mis see on, mis teeb festivali populaarseks. Festivali algusaegadel, kui tegutses Henry, muud, oli festivali eesmärk muuta klassikaline muusika inimestele võimalikult kättesaadavaks kuid mitte ainult populaarset muusikat mängides, vaid segades vana uuega hoides alati esitus standardi võimalikult kõrgel. Ja võib-olla just selles asi ongi, esitused on kvaliteetsed. Euroraadio vahendusel teeb BBC Promsile viimasest õhtust ülekande 14 Euroopa ja Põhja-Ameerika raadiojaamaülekannet klassikaraadios. Täna õhtul kell pool 10, vahendab Karingopra. Tänasele helikajale tegid kaastööd Annika Kuuda, Tiina kuningas, Mirje Mändla ja Karin kopra. Saate seadsid kokku operaatorid Helle Paas ja Katrin maadik ning toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast.