Kell on kuus õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 18. juuni olulisematest sündmustest stuudios Tanel Talve. Brüsselisse kogunenud euroliidu liidrid ei jõudnud kokkuleppele vaidlustes liidu eelarve üle aastateks 2007 kuni 2013, kuigi asja arutati varaste hommikutundideni. Euroopa Liidu eesistujamaa Luksemburgi peaminister Jean-Claude Junckeri sõnul on Euroopa Liit vajunud sügavasse kriisi. Eesti sotsiaaldemokraatlik erakond pole rahul praeguse ülimad alla miinimumpalgaga ja leiab, et seda tuleks lähemate aastate jooksul tõsta vähemalt 4000 kroonini kuus. Tööturu temaatika on erakonnale ka üks tähtsamaid teemasid lähenevate valimiste kontekstis. Beslaani lapsed jäid grupijuhi süül Eestisse tulemata. Tartu lennuga Nemad jäävad sel aastal ära. Ilm on meil suvine, mõnedes kohtades võib siiski hoovihma sadada. Sooja on 18 kuni 23 kraadi ning homme ilm oluliselt ei muutu. Ja nüüd siis kõigest lähemalt Luksemburgi peaminister. Junckeri sõnul on Euroopa Liit vajunud sügavasse kriisi. Euroopa Liidu eesistujamaa peaminister süüdistas mõningaid riike poliitilise tahte puudumises kokkulepete leidmisel. Euroopa Liidu liidrid hilisööni kestnud Tarbijaläbirääkimistele, mis puudutasid perioodi 2007 kuni 2013, üksmeelele ei jõudnud. Euroopa Liidu Komisjoni president Jose Manuel Barroso märkis, et on väga mures tippkohtumise ebaõnnestumise pärast. Brüsselist annab teada Mall Mälberg. Sellele, miks eelarvet ei suudetud vastu võtta, ei ole ühest vastust. Kõige nähtavamalt taandus Suurbritannia ja Prantsusmaa eri meelsustele brittide tagasimakse ja prantslaste põllumajandustoetuste asjus. Tegelikult ei rahulda britte Euroopa Liidu rahakasutus palju üldisemalt lisaks sellele põllumajandusele kuludele 40 protsendi eelarvest, kusjuures sellega on hõivatud alla viie protsendi elanikest ei kajasta eelarve piisavalt hästi ka Euroopa liidu muid prioriteete. Majanduskasvu, tööhõivet, ka teadusele ja haridusele on tagasihoidlikult aha eraldatud. Eile õhtul pärast tunde kestnud kahepoolseid kõnelusi tegi eesistujamaa Luksemburg uue kompromissettepaneku. Eesti positsioonid olid selles uues kompromissettepanekus kaitstud, nagu peaminister Andrus Ansip ütles, kuid sellele oli vastuseis veel tugevam kui esimesele. Ja eesistuja võttis selle tagasi. Viis Ida-Euroopa maad tegid öösel veel eelarve säästmise nimel ettepaneku, et on valmis loobuma saadavatest summadest, aga nagu ütles selle peale Briti peaminister Tony Blair. Küsimus pole mitte niivõrd rahas, kui selle kasutamise otstarbekuse riigieelarve lõpuks vastu võtmata. Tööga jätkatakse kui eesistuja juhtimisel. Alates esimesest juulist on eesistuja teatavasti Suurbritannia. Keegi ei ole optimistlik selles suhtes, et asi brittide poole aasta jooksul paigast nihkuks. Valitsusjuhid võtsid lõpuks vastu ka deklaratsiooni põhiseadusele ratifitseerimise kohta. Riigipead leiavad, et leppe tekst on hea, seda ei avata ega hakata ümber tegema. Ratifitseerimine peab jätkuma, kuid kuna kaks riiki on selle tagasi lükanud, siis on vaja kõikidel liikmesmaadel aktiivset järelemõtlemisaega ja debatte. Referendumite korraldamine või mitte korraldamine jäeti riikide enda otsustada. Uuesti tullakse kokku tuleva aasta esimesel poolel, et olukorda hinnata ja otsustada, kuidas edasi liikuda. Mall Mälberg, Brüssel. Mida tähendab eelarve läbirääkimiste nurjumine Eestile, peaminister Andrus Ansip Muidugi ma oleks tahtnud, et Euroopa Liit oleks saanud täna siit Brüsselist kinnituse uuel eelarve kavale. Ega me põhimõtteliselt ei peaks kaotama rahaga siis, kui üleüldse ei suudeta enne 2000 seitsmendat aastat uut eelarvekava kinnitada. Sel juhul kinnitatakse iga laste jaoks eraldi eelarve ja liitumislepinguga ettenähtud summad peab Eesti kätte saama laguni, kuid kindlasti tekivad sel juhul tõrked vahendite kasutamisega. Selles võib päris kindel olla, et esimesest jaanuaris 2007 me kõiki vahendeid kohe kasutama hakata sel juhul ei saa. Kui meil oleks olemas finantsperspektiiv eelarvekava juba märgatavalt varem kui alates esimesest jaanuarist 2007 siis me saaksime juba tapvalt hakata kavandama nende vahendite kasutamist ja, ja kindlasti sel juhul ka vahendite kasutamine oleks märgatavalt efektiivsem. Ja välisminister Urmas Paeti kommentaar. Samas ei ole kindlasti küsimus ainult rahas või Eesti võimalikus raha saamise viivitus ajas, vaid tegelikult see, mis kahju Eesti saab kontekstis kõigi teiste Euroopa liidu liikmesmaadega. Sellest, et finantsperspektiivis ei suudetud täna kokku leppida, võib osutuda märksa laiemaks sest küsimus on ka positiivse signaali puudumises ehk selles, et nüüd pärast kahe põhiseaduslepp referendumi läbikukkumist ei suudetud kokku leppida ka finantsperspektiivi osas, mis tegelikult oleks olnud poliitilise signaali väärtuste signaali ja Euroopa Liidu teovõimelisuse signaali mõttes kindlasti väga oluline. Nii et selline kahju nendest dimensioonide siis kindlasti on sellest tänasest otsustamatusest sündinud ja, ja mis selle kahju lõplik mõõde võidule, kus on või olla saab, noh, seda on veel tänava ka hinnata. Aga ka selles kontekstis Eesti, nii nagu ka kõik teised Euroopa Liidu liikmesmaad ei ole täna võitjad. Tallinnas oli täna koos sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu ja Meelis Kompus käis küsimas, millest seal räägiti. Erakonnasüdameasi on muutumatul tööinimene ja tema tasustamine. Sotsid pole rahul praeguse ülimadala 2600 üheksakümnekroonise miinimumpalgaga ja leiab, et seda tuleks lähemate aastate jooksul tõsta vähemalt 4000 kroonini kuus. Osakond märkis oma pöördumises, et praegu kehtiv miinimum töötasu ei ole tänase hinnataseme ja töötamisega seotud kulutuste juures piisav. Sotsiaaldemokraatide aseesimees Eiki Nestor. Tööandjad, kui ametiühingu teenisid, siin peab ka vabariigi valitsus head tahet näitama kokku leppida selle ajagraafiku, milliste aastate jooksul kas kolme aasta jooksul või nelja aasta jooksul sellise alampalgani Eestis jõuaksid. Et ühtpidi on see hea meie töötegijatele ja oleks ka mõistlik tööle minna, näiteks siis teinekord juba ju täna öeldakse, et palk on liiga väike, polegi mõtet tööle minna. Teiseks oleks mõistlik majandusele me teeksime sellist tööd, mis ei oleks madalapalgaline töö ja need töökohad, mis siia on tulnud, odavad on, tutusid ära, kaovad või testi võtaks majanduspoliitikast teise suuna. Ja kolmandaks, Eesti riik ei jääkski häbisse. Üksu läbi asi, mis kõigile tuntud on see suhkrutrahv, et varsti võib näiteks samamoodi Eesti riigile hakatakse näpuga näitama, et riigis puudub mõistlik tulupoliitika palgapoliitika ja nende inimeste hulk, kes saavad ebamõistlikult madalat palka, on väga suur. Isegi täna ju alampalga saajate arv on lausa 19,4 protsenti palgasaajatest. Nestor tunnistas, et alampalk ja tööpoliitika on sotside jaoks üks tähtsamaid teemasid ka lähenevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste raames. Ta lisas sinna juurde veel kaks teemat, millele eriliselt rõhuda kavatsetakse. Tervishoid ja haridusloosungeid juunikuus veel keegi ei kinnita ja meiega nii rumalad ei ole. Loosungiteni jõuame augustis. Ometi on erakonnal eesmärk saada varasemast rohkem hääli suuremates linnades, kus senise otsa just väga palju toetatud pole. Me loodame olla edukad Tallinnas, Tartus, Pärnus. Me peame otsekoheselt ütlema, et täna näiteks nendest kolmest linnast. Me oleme esindatud ainult Tartu volikogus ja ma arvan siiski, et Tallinna valimised Tartu valimiste Pärnu valimised on väga tähtsad ka 2007 riigikogu valimiste kontekstis. Eks igaüks võib näha siin erakondade reitingupinnal, et kes on oma toetust kaotanud ja kes on võitnud. Meie toetus Tallinnas ei ole nagu aastate vältel olnud eriti kõrge viimase aasta jooksul Tallinnas selgelt tõusuteel ja selle, millal me loodamegi head tulemust saavutada. Täna hommikul Eestisse saabuma pidanud rühm plaani lapsi koos saatjatega jäid tulemata Ta kuna nad ei saanud oma juhi puuduliku asjaajamise tõttu viisasid korda. Eesti Punase Risti peasekretär Riina kabi ütles, et tekkinud olukorra põhjustas rühmajuht, kelle ülesanne oli vormistada dokumendid Eesti konsulaarosakonna jaoks Moskvas. Kabi sõnul oli ta telefoniühenduses ühe rühma liikmega, kes palus rühma nimel vabandust. Jätkame sõnumitega Tartumaalt. Viimastele aastatel üha rohkem populaarsust kogunud Tartu lennupäevad jäävad sel aastal paraku ära lähemalt, räägib Vambola Paavo. Vahetult enne jaanipäeva on aastaid toimunud Ülenurme lennuväljal lennupäevad Tartu taevas, tänavu jäävad need ära. Põhjus. Lennujaama juhataja Rein margi sõnul mitu. Meil toimusid struktuurilised ümber, muutused, oleme, olid kõik meie väiksed lennujaamad aktsiaseltsilt Tallinna lennujaam, teisest küljest muidugi finantsiliselt korraliku üritust ja mitte halvemad kui möödunud aastal näiteks on vaja ikkagi teatud rahasid selleks, aga noh, selleks muidugi see aasta veel planeeritud neid ei olnud. Jäi plaan selline, et kuna Tartu lennujaamal on järgmine aasta 60 aasta juubel, teeme seda natukene suurejoonelisemalt ja huvitavamat. Ometi Irja lennundushuvilised kurvastama, mõned kilomeetrid eemal, veskiorus asuv lennundusmuuseum ning Rein marke kutsub taevaste kõrguste vastu huvitundjaid. Sinna jätkab lennundusmuuseumi juhataja ja väikeste lennupäevade eestvedaja Mati Meos. Koos pake ravi, aga võtsime siis südame rindu, et kui suu ja Tartu lennupäev ei tule, siis me teeme väiksed lennupäevad sellel laupäeval ja pühapäeval lennundusmuuseumis inimesed on oodatud, näevad meie väljapanekuid, püüame olla siinkohal ja anda siis lähemalt selgitusi, kes seda vajab, kabiinidesse ei lubata nii nagu tavaliselt lennundusmuuseumides muus maailmas, kaasa arvatud redeli peal pannakse sisse ka kabiini ja, ja sellega kahjuks peab piirduma lennukitel nöörid ümber ja silmad on need. Sellega peab imestama, saab siis uudistada, kiigata nii igav ei hakka siin ma usun küll, et kes natukenegi huvi tunneb ja meie varasem kogemus ütleb seda, et isegi naisterahvad, kui jutt juurde rääkida, siis on üllatunud, et nii huvitav valdkond ja eks munandid hakkavad huvi pakkuma. Kõige uuem eksponaat uudistajatele lennundusmuuseumis on nädala algul kohale jõudnud šveitslaste kingitud miraaž kolm Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Muusikateemalisi üritusi toimub mitmel pool Eestis, praegusel suvisel ajal ja muuhulgas ka näiteks Suure-Jaanis. Piraatrist jätkab. Suure-Jaani linnas alustati muusikafestivalide korraldamist kaheksa aastat tagasi ja inspiratsioon koni saadi sellest, et heliloojate vendade kappide sünnipaik on Suure-Jaanis ning paar kilomeetrit eemal on helilooja Mart Saare sünnikodu. Suure-Jaani mail on sündinud ka Eesti esimene trompeti professor Julius Vaks, jätkab Suure-Jaani kultuurimaja juhataja Maret Aaboja. Idee muusikapäevi korraldada tekkis 1997. aastal Viljandis Toivo tuberik, kes selle idee välja käis seal koos oma kolleegidega ja ellu viis selle Andres Uibo. Andres Uibo on ka tänavuste ehk siis kaheksandate Suure-Jaani muusikapäevade kunstiline juht ja ta ütles Eesti Raadio uudistele, et Suure-Jaani muusikafestival on kõige muusika demokraatlikum festival Eestis. Kas muusika on teretulnud klassikalisest eesti muusikast lääne klassikast kuni tänapäeva kaasaegsete autorite neid välja ja kaasa arvatud siis uudislooming ja esiettekandena ühelgi teisel Eesti festivalil nii sõbralikult erinevad valdkonnad läbi ei saa? Kokku toimub Suure-Jaani muusikafestivalil 15 kontserti ja keskeltläbi toimub neli kontserti. Seda muusikafestivali iseloomustavad omapärased ja ekstreemsed kontserdipaigad. Alates õigeusu kiriku altariesisest ja Suure-Jaani kirikus ning lahavere linnamäest ja kontserdisaaliks on kujundatud ka väikeline ainukene pubi, mis on nimetanud helilooja Artur Kapi järgi. Ekstreemsem kontsert Suure-Jaani muusikapäevadel on kindlasti. 23. juunil hüppas saare rabas ehk päikesekontsertsoomaal, kus esinejaks kammerorkester ja solistiks Jassi Zahharov, selgitad. Kontserdi organiseerija ja Suure-Jaanilinnapea Ülo kest. Kontsert toimub öösel kell kolm koos päikesetõusuga ja see on tõesti vapustav elamus olla rabas kuulata klassikalist muusikat, samal ajal nautida päikesetõusu. Tänavusel Suure-Jaani muusika festivalil on olulisel kohal ka tänapäeva eesti muusikute autoriõhtud. Üle pika aja esineb rahva ees Sven Grünberg. Siis on veel Peeter Vähi ja Urmas Sisaski autorikontserdid ning kaugemad külalised Peterburist, Peterburist. Mungakloostri koorikontserti, kus kavas vana vene kirikumuusika saab nautida homme õhtul Suure-Jaani õigeusu kirikus Suure-Jaani muusika. Festival lõppeb 23. juunil Suure-Jaani laululaval. Kui muusik Urmas Sisask loitsib jaanitule. Nüüd aga jutujärjega Puurmani valda Kursi kihelkonda, kus täna istutasid puid mitmed Eesti ühiskonnategelased ja välisriikide diplomaadid. Jaan Lukas oma teada. Siga on tulemas üks park mälestuspark erinevatele Eesti vabadusvõitlejatele läbi aegade palusime pargi idee lahti mõtestada Kursi kirikumõisa perenaisele administraatorile vanasti seltsi eestvedajal allid keeklubi, mis on siis selle pargi mõte? Selle pargi mõte on, et pastoraadi vana pargi vastu rajada noorpark, kuna kirikumõisat poolitab tee ja et saaks siis ühtlustada need kaks parki omavahel, siis otsustasime Eesti ajal alustatud väga ilusa vabadussõja kangelaste auks ja Vabestus sõja mälestussamba auks rajatud pargile teha. Jätku ja seda me alustasime juba seitse aastat tagasi, siis oli siin suur lõuna- ja Kesk-Eesti maanaisteseltside kokkutulek ja nüüd täna nende kõrgete väliskülalistega, kus meil oli suursaadikuid ja kus meil oli konsuleid ja kultuuriatašee Sid, et nendega siis otsustasime nagu laiendada seda vanaparki ja istutasime nüüd täna 35 uut puud, mis olid nagu peegelpildina, mis on nagu kiriku vastas, on see noor tark ja need puud said istutatud kiriku peegelpildina. Aga teil on siin kirikumõisas ka selline ideed ja aeg-ajalt kutsuda kokku erinevad ühiskonnategelasi erinevad poliitikuid ja arvata ühtset kirik võiks olla erinevate erakondade erinevate inimeste ühendajaks. Ja mul ammu mõlgub meeles selline mõte, et tõesti kirik võiks olla Eestis see, kes tulevikus ühendab nagu erinevad erakonnad, erinevad vaateid siin kiriku juures saadakse kokku ja siin ei ole vaenlastega sõpra, siin on kõik sõbrad. Täna õhtul õitseb Tallinna botaanikaaias suureõieline kuukaktus ehk öökuninganna selle maotaolise kaktuse suured valged õied avanevad õhtuhämaruses ja närbuvad koidikuks. Palmimaja kasvuhooned on avatud kaheksast õhtul kuni üheni öösel. Illimar, meil homme vahelduvalt pilves, kohati sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub loode ja põhjatuul kolm kuni kaheksa, rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on öösel kaheksa kuni 12 ja päeval 15 kuni 20 kraadi. Selline oligi laupäev, 18. juuni Päevakaja kena õhtu jätku.