Tere õhtust, kell sai kuus, võtame nüüd kokku kolmapäeva 15. septembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Harjumaal Ämaris avati NATO õhuväebaasi lennurada. See on hea näide NATO kollektiivsest julgeolekust. Nii kinnitas kaitseminister Jaak Aaviksoo. Riigimetsale pandamise keskus raiub riigimetsa hoogsamalt, kui mets enda taastoota jõuab, leiab riigikontroll oma auditis. Riigikontroll soovitab iga-aastaselt raiepindala oluliselt vähendada. Viis kutseliitu ja sotsiaaldemokraatlik erakond allkirjastasid täna töötajate manifesti, milles rõhutatakse soovi teha tulemuslikku ja hästi tasustatud tööd, õppida ja areneda. Masina ehituslike tootmissüsteemide tehnoloogia arenduskeskusel on võimalus kulutada üle 120 miljoni krooni Euroopa Liidu ja Eesti riigi raha, et arendada ja tõhustada tootmisprotsess ettevõtetes. Pärast 40 aastat kestnud vaidlusi allkirjastasid Norra ja Venemaa piirilepingu Barentsi meres. Sellega jõuti kokkuleppele sealsete nafta ja gaasivarude kasutamise suhtes. Lihulas avatakse neil minutitel Matsalu loodusfilmide festival. Tänavu jõuab ekraanidele 133 filmi 33-st riigist. Avatud on üheksa loodusfoto ja kaks kunstinäitust. Tänase seisuga kuumal suvel uppunud 88 inimest. Raevus tekitab see, et nende hulgas on palju lapsi. Ennetustöödega käimiseks taotleb päästeamet kümmet miljonit krooni aastas. Sotsiaalminister ei pea sedavõrd suurt summat praegu võimalikuks. Öösel ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12, öösel puhanguti 18 ja homme päeval 16 meetrit sekundis. Sooja on 14 kuni 17 kraadi. Täna avati Ämari lennubaasis valminud lennuliiklusrada Uku toom käis kohal. Endisest Ämari lennuväljast jäi renoveerimisel suures osas kasutusele üksnes territoorium. Ehitised on või tulevad uued, täies ulatuses lõhuti, ehitati uuesti. Lennurajad alustati veidi vähem kui kaks aastat tagasi. Hämari lennuväljal suruõhuhaamri hääl, kui üles võetakse vana lennurada kaks ja pool kilomeetrit, mitukümmend meetrit laia betoonkatet läheb purustajas, et hiljem täita aset uue lennuraja valmimisel. Nii alustasin ma oma uudislugu 28. oktoobril 2008. Tänaseks on lammutatud üle 300000 ruutmeetri betoonkatet ja veetud uue ehitamiseks karjäärist 464000 tonni paekillustiku suurtes autodes koormates teeb see umbes 15000 autotäit ning uus 2750 meetri pikkune 145 meetri laiune rada võib vastu võtta ka suuri transportlennukeid, hävitajatest rääkimata. Oma avakõnedes rääkisid nii president Toomas Hendrik Ilves kui kaitseminister Jaak Aaviksoo maailma jagamatust julgeolekust mille üks taga ja nato, kuhu kuulume juba kuus aastat ka meie Nathan, selle julgeolekukaitsmist tõestanud mitmeti. Jaak Aaviksoo. Ja nüüd täna siin võime kinnitada et on seda tõestanud ka öises öös loonud lennuga asi läbi lennubaasi, läbi, mis on koduks ja pesapaigaks meie ja meie liitlaste õhujõududele õhuväravaks liitlaste abi vastuvõtmiseks, heidutuseks ja konfliktide ennetuseks. Ämari on kollektiivkaitse tegelikkuses. Ning president Toomas Hendrik Ilves Päeviku kriisiolukorra tekkides senisest märksa parema võimaluse liitlasvägede ja nende varustuse Eestisse toomiseks. Ausalt tänaseni on olnud meie võime õhutranspordiga saabuvad liitlaste abi vastu võtta väga piiratud. See oli oluline puudujääk meie sõjalise julgeolekus. Nad abi tõestab ka see, et kolmandik investeeringutest on tulnud sealt, aga nagu öeldud, on valminud lennurada, mis tähendab, et tehtud on nii-öelda betoontööd, aga navigatsioonisüsteemi rajamine seisab veel ees. Konkreetne näide oli täna kohe olemas NATO lennukid, mis esialgse kava järgi. Kuuel korral maanduma pildid piirdusid ilma tõttu lennuga. Või siis on uus kaasaegne lennuväli meil olemas. Kui aga Eestilt küsitakse, kui palju teil on hävitajaid, kus teil on need eskadrilli? Vastab Eesti õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. Kõikidel asjadel on oma aega omal ajal Eestil polnud silmi, ostsime radareid, nüüd süsteem toimib, meil polnud lennuvälja nüüd üle ühe miljardi Eesti krooni on investeeritud, meil on lennuväli kunagi, kui tulevad poliitilised otsused, me saame ka kunagi Eesti kotkad õhku meie lennukitega täna seesama pesa või kodu, kus me saame vastu võtta teiste riikide lennukeid opereerida lennuväljal ja see ongi praegu põhieesmärk. Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus on kukkunud viiele protsendile, nii selgub Postimehe tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi augusti lõpus ja septembri alguses läbiviidud küsitlusest, millele vastas 800 inimest. Turu-uuringute tegevjuhi Tõnu Tõnis. Tambergi arvates on sotside languse taga sisepinged erakonnas, mis on toetuse kukutanud valimiskünnise piirile. Väärseim oli endiselt Reformierakond 22 protsendiga, järgnesid Keskerakond 19 ja IRL kümneprotsendilise toetusega rohelised ja rahvaliit valimiskünnist ei ületaks. Riigimetsa majandamise keskus raiub riigimetsa parimat osa ehk vanu metsi viljakatel pindadel hoogsamalt, kui mets enda taastoota jõuab, nii leiab riigikontroll oma auditis. Riigikontroll hoiatab, et kui küpsete metsade lageraiet samamoodi jätkatakse, kaovad paariga aasta pärast vanad kuusikud ja Haavikud ning 50 aasta pärast ka männikud. Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo märkis, et kui ühelt poolt peab riik praeguses keerulises majandusolukorras vajalikuks säilitada metsandussektoris tööhõivet ja saada märkimisväärset metsatulu, siis teiselt poolt tuleb teadvustada, et sellisel moel majandamist pikalt jätkata võimalik ei ole. Riigikontroll soovitab iga-aastaste lageraiete pindala võrreldes tänavuseks kavandatu ka oluliselt vähendada. Ministeerium tegi täna kokkuvõtteid uppumissurmadest ja Tõnu Karjatse käis kuulamas. Tänavune suvi on uppumissurmade kohalt murettekitav siseministeeriumi andmetel on praeguseks uppunud 88 inimest, neist 35 kuumade ilmade poolest erakordsel juulil. Sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort kinnitab, et kõige olulisem on inimeste endi teadlikkuse tõus veekogudega seotud ohtudest. Hukkunud on väga palju lapsi, keda varasematel aastatel juhtunud ei ole. Et kui me vaatame erinevaid vanusegruppe, siis kõige suurema osa on moodustanud küll üle 50 aastased mehed aga samas on täies elujõus ja väga noori inimesi, kes on kahjuks ka hukkunud. Näiteks vanuses 20 kuni 29 on hukkunud tänaseks üheksa inimest, kaheksa neist juulikuus ja need on arvud, mis panevad kindlasti mõtlema ja mõtlema ka selles suhtes, et kuidas inimesed tegelikult käituvad. Uppumiste põhjuseks on ilmselt ebapiisav ujumisoskus. Väga sageli on ujuma mindud ka sellistesse veekogudesse, mis selleks ette nähtud pole ja mille ohtusid inimene ette arvestada ei oska. Päästeameti juht Kalev Timberg leiab, et uppumissurmade arv on võimalik vähendada kolme aasta jooksul vähemalt 20 protsenti. Kui riik panustab teavitustööks aastas 10 miljonit krooni. Kui palju võib päästeamet tuleva aasta riigieelarvest ennetustööks raha saada? Siseminister Marko Pomerants. Ma ei oska seda numbrit käesoleval hetkel öelda, me küll eile õhtul saime paika ka ju eelarve sellise üldise raamistiku, et mis on ühe või teise ministeeriumi kulutuste maht. Aga nüüd selles uues, millises ja ka riigikogu protsessi raames kindlasti safaasi täpsemaks ja eks siis on nagu ikkagi selline sisemine prioriteetide seadmise küsimus, mida ja kas me saame lisada sellele nii-öelda baasrahastamisele, millega algasime 2010. aastal pooleteist miljoni krooni näol, et ma olen pessimist selles suhtes, et kuus pool miljonit näiteks või 10 miljonit aastas praegusel ajal võiks olla see täiendav maht, mida meil on võimalik teemasse panustada. Kui raha ennetuseks tuleval aastal juurde ei tule, mis saab siis päästeameti juht Kalev Timberg See ei ole ultimaatum riigile lihtsalt sinu tähelepanu, et selles inimarengu raportis on öeldud, et see oht on Eeessi püsimajäämisele. Üks võimalikke variante seda asja parandada on õnnetussurmade vähendamine. See on meie riigi võimalus. Kuidas riik otsustab seda teha, kas otsustab teha seda efektiivse kolmeaastase kampaaniaga või ütleb, et me saame seda raha anda, on nagu praegu see on otsus ja seda tuleb siis võtta ka riigiotsusena ja siis me käitume ka niimoodi, nagu me käitusime selle pooleteise miljoniga, mis anti meile selleks aastaks. Me oleme väga palju ära teinud ja inimeste teadmised sellest probleemist on oluliselt tõusnud. Täna sai esimesed allkirjad töötajate manifest, manifest iga on liitunud. Sotsiaaldemokraatlik erakond on transpordi ametiühing, Eesti tervishoiutöötajate ametiühingute liit, kultuuritöötajate ametiliit ja raudteelaste ametiühing. Manifeste taotleb mitmeid muutusi, näiteks peab valitsus seadma eesmärgi langetada tööpuudus nelja aastaga nelja protsendini. Riigitööd Toyotal peab olema streigiõigus tasuta Ta õppekohtade arvu ülikoolides tuleb suurendada ja õppuritele tagada õppetoetuste süsteem. Töötuskindlustushüvitist tuleb tõsta 70 protsendini Palvaste laiendada hüvitise saajate ringi. Autode tuleb kohustuslik pensioniiga vähendada. Põhimõte. Mida hiljem pensionile minna, seda suurem on pension. Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali hinnangul puuduvad töötajate manifestis uued lahendused, mida ühiskond ootaks. Tema hinnangul tuleks hoopis küsida, kuidas teha majanduskeskkond veel atraktiivsemaks, et Eestisse uusi investeeringuid ja uusi töökohti tuleks. Masina ehituslike tootmissüsteemide tehnole. Loogia arenduskeskusel on aga võimalus kulutada üle 120 miljoni krooni Euroopa Liidu ja Eesti riigi raha, et arendada ja tõhustada tootmisprotsess ettevõtetes. Innovaatiliste masinaehituslike tootmissüsteemide tehnoloogia arenduskeskus kannab ingliskeelse lühendina nime Imek. Pärin kõigepealt imekki juhatuse esimehelt Jüri Riileselt millega on tegemist. Ühtepidi on ta osaühing, aga teistpidi anda siis konsortsium, kus tänasel päeval liikmeid on kokku 14 kelledest, siis üks on Tallinna tehnikaülikool ja lisaks sellele on siis tootmisettevõtteid 13 dominantselt on nad siis Tallinn, Tallinna ümbrus ja, ja Pärnu tootmisettevõtted on metalliga seotud ettevõtted. Me temaatika on, kuidas arendada, tõhustada protsesse ettevõtetes nii tehnoloogilisi kui äriprotsess ja selle tõttu ei ole tegelikult piiranguid, et konsortsiumis peaksid olema ainult metalliga seotud ettevõtted. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts No see on ju üks osa meie ettevõtlusprogrammidest, sellest on ju reaalsetes ettevõtete najal, noh, kas siis tõstetakse tootlikkus või tehakse ka uusi innovatsioone ja ma arvan, see pikemaajalisem mõju, mida me näeme loodetavasti viie, võib-olla 10 aasta pärast, kus tõepoolest meiena teadlaste potentsiaal, inseneride potentsiaal ja reaalne nii-öelda ettevõtjate potentsiaal ütlevad ühes suunas ja sellepärast need tehnoloogia arenduskeskused, kui üks programm on, ma arvan, strateegilise tähtsusega, et levitada seda kultuuri, levitada seda käitumismalle, kuidas meie akadeemia ja ettevõtluspeaks koos töötama. Streami metallmööblivabriku lõhkus konsortsiumi liikmed täna kokku said on juba üks innovaatiline tootmistsükkel ette näidata vabriku tegevjuht Marko Kokla. Ja meil on üks selline innovatiivne lahendus siin konkreetsele keevitus tootmisprotsessile, mis siis ei hõlma ainult automatiseerimist, vaid ka selle protsessi sisulist kontsepti, reaalset lahendust, mis, mis on jah, juba juba päris kõrgelt arenenud tehnoloogiat kasutusele võtnud töötajaid. Meil on sellele juba koondanud või vastupidi, viimase kahe nädala jooksul oleme nüüd ligi 20 töötajat juurde võtmas. Mõte on selles, et meil ka mahu suureneksid, mitte siis me hakkaks töötajad vähendama tehnoloogia arengu tõttu. Masinaehituslike tootmissüsteemide tehnoloogia arenduskeskuses käis Ester Vilgats, nüüd aga Riina Eentalu ja kokkuvõte tänasest. Välisuudistest pärast 40 aastat kestnud vaidlusi kirjutasid Norra ja Venemaa alla merepiirilepingu Barentsi meres. Lepinguga jõuti kokkuleppele nafta- ja gaasivarude jagamise suhtes lepingu allakirjutamise juures. Murmanskis viibisid ka Venemaa president Dmitri Medvedjev, härra peaminister, Jens Stoltenberg. Seni vaidlusalune territoorium hõlmab 175000 ruutkilomeetrit. Lepingu peavad enne jõustumist kinnitama Norra parlament ja Venemaa. Riigiduuma aga tõrjub Moskva katseid tõestada Lomonossovi aheliku kuuluvust Venemaale ning kavatseb tõestada, et see on osa Kanada territooriumist, kinnitas välisminister Lorenz kääna. Käänani sõnul kavatseb Kanada esitada vastavad taotluse ÜRO mereõiguskomisjonile 2013.-ks aastaks. Teadlaste sõnul võimaldab kliima soojenemine uurida Arktika loodusvarasid, nii et oodata on Arktika piirnevate riikide võidujooksu loodusvararikka piirkonna hõivamiseks. Prantsuse presidendipalee taunis täna Euroopa Komisjoni õigusvolinik Vivian Redingi kriitikat riigi mustlaspoliitika aadressil nimetades seda vastuvõetamatuks, kuid rõhutades, et Pariis eelistab rahulikku diskussiooni. On aeg rahulikuks dialoogiks, et tegeleda asja tuumaga, lisas ametnik, rõhutades, et Pariis soovib tegeleda olukorra põhjustega, mitte lihtsalt vastuolusid tekitada. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ühines täna Prantsusmaa mustlaspoliitika kritiseerijate ka, kuid ei nõustunud seda võrdlema teise maailmasõjaaegsete küüditamisega, nagu seda tegi Euroopa Komisjoni õigusvolinik Vivian Redingi. Täna dirigeerib Paavo Järvi oma esimest kontserti Pariisi orkestri peadirigendina, ettekandele tuleb prantsuse klassiku pooldubkaa ja Soome helilooja Jean Sibeliuse looming. Kaasa teeb ka Eesti rahvusmeeskoor. Oma plaane tutvustas aga täna Eesti kontserti. Tõnu Karjatse jätkab. Seekord on tegu juubelihooajaga, sest neljandal veebruaril 70 aastat tagasi pandi tollases ENSV-s alus Eesti filharmoonia le millest ongi välja kasvanud mitme kontserdimajaga Eesti Kontsert. Lisaks olemasolevatele kontserdipaikadele Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis avatakse veebruaris Peterburis restaureeritud ajalooline Jaani kirik, mis on suursündmus nii Eesti kontserdile kui ka eesti kultuurile, räägib Eesti kontserdi vastne direktor Jüri Leiten. Teadupärast on osutunud niivõrd atraktiivne, ehk siis Jaani kirik Peterburis asuv kolm-nelisada meetrit Maria teatris ja kõrval üle tee on k Peterburi konservatoorium täpsetele täna Jaani kirikus Maria teatrisaal. Ja seal lähedal Peterburi muusikakool. Nii et raske on kujutada ette muusika paremat asukohta. Nüüd avanerale eesti kultuuri konsulaadile. Eesti Kontserdi juubelihooajakava tõotab tulla kirju suurvormidest, suurtest orkestrites, pereõhtute ning üksiksolistideni. Hooaega mahub ka heliloojate Urmas Sisaski, Olav Ehala, Veljo Tormise sünnipäevade ja Edgar Arro sünniaastapäeva tähistamine. Hooaja avab juba homme toimuv Berliini Raadio sümfooniaorkestri kontsert dirigent Marek Janovski juhatusel. Orkestriprojekte hooaja jooksul üheksa tähendab üheksat suurt orkestrit, kes Eestit külastavad. Produtsent nimega Under. Siis läksin orkestrile. Ühtlasi tähistame tegelikult. Kolmapäeval. Mis siin praegu tõuseb? Hooajal on mõeldud ka pere noorematele liikmetele, laste kontsertitel on, lisaks on kavas ka perekontserdid ja suuremaid festivale. On tulemas kolm pianistide festivali klaver, barokkfestival ja jõhvi kontserdimajas toimuv balletifestival. Lihulas avatakse aga just praegu Matsalu loodusfilmide festival, vaadata on 133 filmi 33-st riigist. Ülle Hallikult lähemalt. Matsalu filmifestivali tuuma moodustab lai valik loodusfilme järjest avarduvast maailmast. Kaheksa aastaga on festival suutnud endale maailmas piisavalt tuntust koguda, et järjest rohkemates filmitegijateks osalemise soovi äratada. Matsalu festivali filmiprogrammi juht Ago Ruus. Ise nagu eriti otsinud, nad tulevad meie juurde. Kaheksas aasta, see ringkond ei olegi nii väga suur ülemaailma. Need, kes siin korra on käinud, on viinud teata edasi, me oleme nendega kataloogides. Selge on see, et me tahaksime otsida uusi tegijaid. Just niisuguseid, kes on väikese stuudio või üksiktegijad, neid tahaksime siia juurde meelitada. Need filmid, esiteks nad Stambi vabad. Meil ei ole ette, kirjutasin, nagu suurt kanalit teevad, peab niisugune olema. Praegu on meil kujunenud juba välja teatud kanalite teatud stuudiote võrk, kes kogu aeg Igasta midagi saadavad. Meile sel aastal tegime eksperimendi. Nimelt kogusime kõik kokku eesti filmid, neid oli viis, koguni ühelgi aastal ei ole nii palju olnud. Antsiminejad hinnata Lihula Gümnaasiumi ökoloogia klassile, seal on animafilm, seal on, eks ole, amatöörfilm, aga näete mis, mis arvavad noored. Kuigi festival sai ametliku alguse õhtutundidel, oli Lihula kultuurikeskuse saal noori täis juba hommikul lastele suunatud loodushariduse päev algas filmiga merikilpkonnadest. See täiskasvanud isane Meliginikkonna armastab merega ühes kõik endast oleneva leida. Kaheksandat korda toimuva filmifestivali programmi on algusest peale lisaks filmidele kuulunud ka fotonäitused ja loodusfotograafi töötoad. Matsalu filmifestivali direktor Tiit mesilane. Meil on üleval kümmekond fotonäitust, sellega seoses on saabunud meile külla väga kuulus Norra fotograaf Björn röötled, paar Soome tipploodusfotograafi. Nemad peavad kõik oma fototöötoad. Möödunud aastal võitis festivali Grand Prix eestlane Joosep Matjus, kelle film erines teistest oma lihtsa koelisusega. Tänavune võitja selgub laupäeva õhtul ning filmiprogrammi juhi Ago Roosi hinnangul ei saa žürii töö kerge olema. Sellist nagu oli möödunud aastal, Joosep ilmselt aasta ei ole, aga tänamatu räägib teistsuguseid, on väga sügavalt uurivaid filme. Loodusest on näha, et filmitegijad on teinud palju tööd ja ma usun, et nende seast, mis on niisuguse põhjalikkusega meistrioskusega läheneda ühele või teisele teemale nende filmide seast tuleb kasid Grand Prix. Lisaks Lihulas jõuab festivali programm ka Haapsallu, kus saab samuti kuni pühapäeva õhtuni loodusfilme vaadata ja töötubades osaleda. Ja nendele ilmast eeloleval ööl ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihma. Öö hakul on tihedam vihmasadu veel Ida-Eestis. Päeval levib uus sajuala saartelt üle Eesti. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12, öösel puhanguti 14 meetrit sekundis, hommikuks tugevneb saartel ja läänerannikul tuul puhanguti 18 meetrini sekundis. Sooja on öösel seitse kuni 10 ja homme päeval 14 kuni 17 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.