Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 16.-st septembrist. Stuudios on Kai Vare. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul on gümnaasiumilõpetajate arvu langemise tulemusel 2015.-ks aastaks igale lõpetajale tagatud tasuta edasiõppimise võimalus, kui riiklik koolitustellimus ei vähenenud, ei vähenenud. Samas ei tähenda tasuta haridus alati kvaliteeti ja Lukas kutsub üles arutlema kõrghariduse rahastamise teemal. Narva elektrijaamad olid sunnitud täna hommikul seiskama ühe energiaploki pärast seda, kui Eesti elektrijaamas purunes kateldes tuha Pulpi transportima. Torujuhtme üks kandekonstruktsioon talveollakse tähendanud ilmselt probleeme elektrivarustusega. Usutav sõjaline heidutus ja kollektiivkaitse on Eesti huvi NATO uues strateegilises kontseptsioonis. Suursaadik Jüri Luik on kindel, et nüüd ka tegelikult toimivad NATO endise peasekretäri Jaap de hoop. Scheffer sõnul peab NATO hoopis paremini kasutama oma poliitilisi hoobasid. Transiidi ja logistika valdkonnas on seoses Venemaaga tekkinud muutus mõtteviisis. Enam ei räägite transiidist Venemaalt, vaid transiidist läbi Venemaa. Venemaa liberaalne opositsioon sõlmistena kokkulepe uue partei moodustamiseks, et minna selle toel Riigiduuma või presidendivalimistele. Kunstimuuseum ehk väliskunstimuuseum tähistab täna oma kümnendat aastapäeva. Esitleti rahvusvahelist ironoomas pohhi, restaureerimisprojekti ja mahukat raamatut, mis käsitleb Kadrioru lossi lugu. Rahvusooperis Estonia esietendub täna Kalmani operett Silva, mis lavastatud traditsiooniliselt ajastutruult. Ilm on vihmane ja tuuline, sooja on öösel seitse kuni 12, päeval 13 kuni 16 kraadi. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas ja justiitsminister Rein Lang kutsusid tänasel valitsuse pressikonverentsil üles arutlema kõrghariduse rahastamise teemal. Tartu Ülikooli rektor Alar Karis kirjutas tänases Postimehes, et arutelu tasuta ja tasulise kõrghariduse üle jäävad emotsionaalseks gümnastikaks, kuni pole vastust, kust raha tuleb. Haridusminister Lukase sõnul on riigile olulistel erialadel praegu suur osa õppekohtadest tasuta. Oma raha eest õpitakse peamiselt kolmes valdkonnas. Tasulised õppurid ongi rohkem laiunud sotsiaalvaldkonna ärinduse ja õiguse erialad. Lukas lisas, et vaatamata riiklikule koolitustellimusele on ikka Euroopa keskmisest vähem üliõpilasi loodus-täppisteaduste vallas. Oleks lihtsalt kõik need kohad ka ei täitu ja väljalangevus nendes valdkondades on väga suur. Küll aga võib ütelda, et infotehnoloogiliste erialade populaarsus on tõusnud ja loodus-täppisteaduste valdkonnas on arvutiteaduse tõusnud kõige üliõpilaste rohkem rohkemaks valdkonnaks. Riikliku koolitustellimuse arvud ei ole paar aastat muutunud, kuigi gümnaasiumilõpetajate arv langeb. Kui me praegu vaatame gümnaasiumilõpetajate prognoosi, siis kui me jätame selle numbri samaks, mida me seni olemegi teinud, siis võib ütelda, et 2010. aastal oleme me avanud 69-le protsendile gümnaasiumilõpetajatest tasuta õppekohad. 2013. on see 90 protsenti. 2015. aastal ongi 100 protsenti gümnaasiumilõpetajaid kindlasti tasuta õppekohtadega. Justiitsminister Rein Lang rõhutas aga, et tasuta kõrgharidusest rääkides tuleks siiski küsida, kes selle hariduse siis kinni maksab. Praegune süsteem, kus osa õpilasi maksab ja osa mitte, ei ole langi hinnangul õiglane ja seda tuleks muuta. Kuidas me teda muudame, kas me tõepoolest liigume üleüldise tasuta kõrghariduse poole siis siin on väga mitmed karid, esiteks kodanikke, vaba liikumine Euroopa liidus mitte kedagi ei saa teha sunnismaiseks, kui omandab Eestis hariduseta, võib tööle minna Prantsusmaale, Iirimaale, kuhu iganes. Siin tekib see küsimus, kas tõepoolest peab ühiskond siis 100 protsenti ja selle kõrghariduse kinni maksma ja ma hea meelega jätkaksin seda debatti siin ka seda, et kas me kõrghariduses jääme institutsionaalse rahastamise juurde, ehk siis rahastama kõrgkoole võime, rahastame inimesi, kes omandavad haridust, ka see debatt võiks ometi ükskord käivituda. Ka Tõnis Lukas kutsus üles kõrghariduse rahastamise üle arutlema ja ütles, et hariduse puhul on ikka tähtis kvaliteet. Ülikoolidel on strateegiataseme saavutamiseks tegelikult õigus taotleda riigilt lisavahendeid ja võib ütelda, et me oleme taotletava tasemest maas 1,7 miljardi krooniga. See raha tuleb kõrgharidusse leida ja me ei saa jätkata nii-öelda lootusega, et me õpetame justkui tasuta, aga kvaliteet muutub madalamaks. Narva elektrijaamad olid sunnitud täna hommikul tehnilise rikke pärast Eesti Elektrijaamas heiskama ühe energiaploki. Ago Gaškov uuris lähemalt. Täna hommikul kella üheksa paiku purunes Eesti elektrijaamas üks toru, mille möödakateldes transporditakse tuha ja vee segu jooksis Pulpi tuhaväljadele. Lõppkokkuvõttes tähendab see seda, et üks energiaplokk tuli kinni panna hommikul. Narva elektrijaamade juhatuse esimees Tõnu Aas, kui tõsine õnnetus või kui tõsine avariis oli, ma ütleksin, et avarii, sega on, ta on tehniline rike, võrdleme tavaeluga seda asja siis on, näiteks autolt kukkus ära sumbuti sona tuhka on see osa, mis läheb nagu mootorist välja, siis summuti lihtsalt läks rikki. Tõesti üks tugedestandis järgi, eks toru ajus ja võttis kõnet torud endaga kaasa. Sild, millest me praegu siin meie juures on praegu seisame Sangise pulbri torude sild, kus siis kõigi blokkide tuha Pulpis jõuab tuhaväljadele. Tegeleme temaga päris tõsiselt, oleme teinud renoveerimisi, tellisime ka selle aasta alguses suure renoveerimisprojekti, me tahame ümber ehitatud kogu selle silla nagu täielikult, aga kahjuks jõudis natuke, mis teete mõne koha peal, tegemist on umbes poolemeetrise läbimõõduga torudega praegu korrastame remontima pärast ühe ploki pidevas heiskama, ajutiselt ühendame selle uue ploki siin ööpäeva jooksul varusüsteemi, nii et ma sain. Ma juba oma bloki töölauatorude remont, saaga võtab toru tasandamine, see võtab mõned päevad rohkem, argipäev rohkem, aga see ei segajaama tööd. Kuna meil kõik on dubleeritud, kogusüsteemid on dubleeritud, siis sellist suurt kahju me ei saa, vedas soojal ajal juhtus talvel, oleks olnud probleeme nii elude vahetamisega kui ka oleks tekkinud elektripuudus ilmselt ma kindlasti, et me tegelikult ju praegusele renoveerimine tegelema, nii et see projekt on meil käimas. Me vahetame siin niikuinii jupikaupa torusid välja kõige õrnemad kohad. Kui oli siin mõni aeg tagasi üks avarii või tehniline rike Balti elektrijaamas, siis hüppas elektri hind Põhjamaade elektribörsil mitmekümnekordselt ei too midagi, sest et ka eelmine seltskond tegelikult ju kui me vaatame ikkagi tegelikult põhjuseid, mis selle eelmise hinnatõusuga, kas siis otseselt mitte meie bloki riike, tegelikult ikkagi turuprobleeme, kui keegi tegi tellimisi turule ilma ülemise hinnata, siis loomulikuna hinnata läksid lakke, nii et tegelikult otsest seost meie bloki aga ei olnud ka seekord. Ja praegu ka ma ei näe probleemi. Julgeoleku ja kaitsepoliitika tippspetsialistid sõjaväelased ja analüütikud arutasid täna Tallinnas NATO usutava sõjalise heidutuse võimalusi tänapäeva kiiresti muutuvas keskkonnas jätkab Riina Eentalu. Eesti huvi on, et NATO uues strateegilises kontseptsioonis väljenduks just usutav sõjaline heidutus ja kollektiivkaitse. Kui reaalne see on, et see ka konkreetses olukorras taimed, suursaadik NATO juures Jüri Luik See allianss võib olla üsnagi mõjukas oma tegevust ja ma usun, et strateegiline kontseptsioon saab üsnagi täpselt esindama ka neid huvisid, mis Eestil, aga mitte ainult Eestile väga paljudel Kesk-Ida-Euroopa riikide lon. NATO endine peasekretär Jaap de hoop Scheffer rõhutas, et kollektiivkaitse on olnud ja jääb alliansi põhimõtteks ja Balti riike ei tohi käsitleda teisiti kui ülejäänud liikmeid. Seederi sõnul on maailm muutunud, kui külma sõja ajal määras piiri ideoloogiline vastasseis. Laupäeval tekivad konfliktid näiteks religioossel pinnal, kui seisnevad ohud küberruumis või piraatluses. Millele peaks allianss rohkem tähelepanu pöörama. Jaap de hoop Scheffer rõhutas laiema poliitilise diskussiooni tähtsust. Praegu puudutavad poliitilised debatid peamiselt missioone, kuid sellest ei piisa. NATO peaks oma poliitilisi hoobasid sootuks paremini kasutama. Seederi sõnul peaks ka hoopis parem olema NATO koostöö teiste organisatsioonidega ja eriti Euroopa Liiduga ja siin on tema sõnul pikk tee käia. Sefiiri sõnul NATO ja Euroopa liidu saadikud vaevalt kõnelevad üksteisega. Kaitseminister Jaak Aaviksoo tõstis küsimuse, mida organisatsioonid, mis kasutavad suurt sõjalist jõudu on õigustatud tegema turvalisema maailma nimel sest see tegevus hõlmab jõu kasutamist, mille tulemusena võivad hukkuda inimesed. Peame olema kindlad, et see on õigustatud. Kui me sellele küsimusele ei suuda vastata, siis me oleme sunnitud jõu kasutamisest loobuma ja selle tulemuseks võib olla kergesti olukord, kus see vägivald, mis üle piiride paisub, jõuab ka meie õuele. Küsimusele sõidetakse praegu. Ma kardan, et see on käinud siiamaani üle jõu. Transiidi logistika valdkonnas on seoses Venemaaga tekkinud muutus mõtteviisis. Venemaa on sild, mitte transiidi, lähte- või lõpp-punkt. Tallinnas peeti täna rahvusvahelist konverentsi transpordi, logistika ja koostöö teemadel. Kohal olid 20 riigi esindajad. Uku Toom. Eesti suurettevõtete assotsiatsiooni esimees Tiit Vähi on selle konverentsi üks põhilistest organiseerijatest ja ta rõhutab, et meil on siin mängus omad huvid. Miks meil on omad huvid, sellepärast transport, logistika, suur majandusharu, kus liiguvad üsna suured rahad ja Eesti on perfektse kohaga ta on just kahe majandusruumi vahel, seal ei ole tarvis väga palju investeerida, sellepärast sadamad on olemas väga heade teadmiste-kogemustega inimesed. Logistikasüsteemis ehitatakse uusi asju, näiteks Koidula ja Sillamäe sadam on viimasel ajal tekkinud ja on veel palju huvitavaid projekte. Catherbaikeenov Kasahstani Tööandjate konföderatsiooni esimees ja ühtlasi rahvusvahelise töösturite ja ettevõtjate kongressi aseesimees peab konverentsi järjekordseks sammuks selle alaprobleemide lahendamisel. Üldiseks puuduseks aga peab ta vähest koostööd valitsusringkondade ja ettevõtjate vahel äriprojektide teostamisel. Iga riik peab oma projekti kate, omavahelist koordineerimist on vähem. Tänane konverents on ka samm selles suunas. Paikinov ise peab oluliseks transiiti Hiinast Euroopasse. Näiteks Kasahstanis on hakatud tõsiselt tegelema autoteede ehitamise ja laiendamisega, et sellele kaasa aidata. Kui jutt läheb eestivene lahkhelidele, sealhulgas transiidi küsimustes, ütleb paike. Võrrelge rusukas vaim parte, Venemaal on omad sadamad ja konkurentsitingimustes tahab ta muidugi transiit läheks läbi nende. Muidugi võib ta Kasahstani ja Hiina kaupadel suurendada transiiditariife, aga ma usun, et Euroopa koostöö- ja seda reglementeerivad seadused. Raames seda ei toimu, konkurents peab olema selline, et Balti riikidel oleks Venemaaga võrreldes võrdsed tingimused. Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare ütleb, et suurettevõtjad ja Tiit Vähi on teinud suure TÖÖD taoline konverents Tallinna saada. Konverentsil on terve rida ettekandeid, mis talle ka professionaalset huvi pakuvad. Lisaks pidev kuluaaritöö, küsin ka tema käest Venemaaga seotud probleemide kohta. No ma arvan, et esiteks Venemaa on siin selgelt positsioneeritud selles kontekstis mitte kui lähte- või sihtriik, vaid kui transiitriik, ehk siis me räägime Euraasia kontinendi transiidist, mis on võrreldamatult suuremates kogustes liikumas, mis valdavalt küll tänavereid liigumus, nota, bene meritsi. Ma arvan, et noh, see, et juba täiesti algusest peale kõik, kaasa arvatud vene osalised ise positsioneerinud seda Venemaad kui silda, mitte kui lähtevõi lõppriiki ja see juba oluline muudatus mõtteviisis, isegi vaat see on see lemmiklugu, et noh, et me nagu transiit, see on nagu märksõna, mille peale siis tekib tuntud refleks, et Vene toorme eksport, mida meie kaudu välja veetakse, ammu enam ei ole. See on kahtlemata täna veel suurim voog, aga tulevik on tegelikult hoopiski nii-öelda vene mõtest impordis läbi meie küll tahame seda, aga vedu sinna mitte vastanduda. Me olime liberaalne opositsioon sõlmis täna kokkuleppe uue partei moodustamiseks, et minna selle toel nii Riigiduuma kui presidendivalimistele. Suurt ohtu see võimudele siiski ei kujuta, sest nad ei pruugi uut erakonda isegi registreerida. Vähemalt Moskvast. Krister paariselt. Poolteist tundi enne kokkuleppe allakirjutamist selgus halb üllatus. Uudisteagentuur RIA Novosti, kus pidi antama vastav pressikonverents, teatas ootamatult, et tehnilistel põhjustel pole võimalik seda läbi viia. Niisiis pidid ajakirjaniku kiirustame ühte kesklinna täis tuubitud korterisse, kus asub solidaarsuse Moskva peakorter. Poliittehnoloogiate keskuse asepresident Aleksei Makarkin ütleb, et keeldumine on märgilise tähendusega suudetud pojaks tuua. Priviski priske. Vaid just see, et nad ei suutnud läbi viia pressikonverentsi. Riikliku infoagentuuri RIA Novosti annab tunnistust sellest, et võimud vaevalt neist heatahtlikult suhtuvad ja sellisel juhul vaevadega parteina registreeritakse. Ühena tänasele kokkuleppele allkirja andnud Venemaa rahvademokraatliku liidu juht Mihhail Kasjanov tunnistas, et registreerimisega võib tõesti tulla probleeme. Kui oleksime mõnes teises riigis, saaksime registreerida ja kolme päeva jooksul osalesime valimistele, moodustasime mõne bloki või koalitsiooni. Kuid elame Venemaa Föderatsiooni. Siin kasutatakse partei mõistlikku juriidilist terminit pääsemiseks valimistele. Ainuke vahe meie organisatsiooni ning suvalise registreeriti partei vahel on peale ideoloogia üksnes selles, et nendel valimistel on ligipääs, aga meil mitte, Edward liiv, registreerida läheb vaja 45000 allkirja. Ajalugu on näidanud, et kuni poolel muutuvad neis keskvalimiskomisjoni käest kergesti võltsituks. Liikumise solidaarsus kaasesimees Boriss Nemtsov reageeris niisugustele kartustele emotsionaalselt. Selliste pärast nagu teie hulgi meil orjade ja isandate riik, aga kui püüda, tuleb alati välja, uskuge mind, olen seda kogenud juba palju kordi tuumavalimistes Kremli vastasleer ka siis, kui kõik peaks sujuma otsekui õlitatult. Vaevalt et õigeks ajaks oma nimekirjad suudab esitada. 2012. aasta presidendivalimistega on aga teine asi, ent ka suudavad siis valida enda hulgast välja vaid ühe kandidaadi. Vaadates opositsiooni ridades juba praegu käivat kisklemist saab olema ülimalt raske ka igasuguse Kremli sekkumiseta. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Moskva. Kui Kadrioru loss 2000. aastal pärast restaureerimist avati, sai sellest vastloodud Kadrioru kunstimuuseumi ehk väliskunsti muuseumi kodu. Täna tähistab muuseum oma kümnendat aastapäeva, jätkab Riina Eentalu. Kadrioru kunstimuuseumis asub Eesti riigi väliskunsti kogu ja ta sobib sellesse ligi kolmesajaaastasesse. Lossi imehästimuuseumi direktor Kadi Polli. Tegelikult sellist muuseum ei ole Eestis ju enne olnud, küll on see kogu olnud Eesti kunstimuuseumi kogude koosseisus, aga ma arvan, et see on väga head, seda väliskunsti kogu nii-öelda eraldi hoitakse, vaadatakse, uuritakse, sellepärast, et võib-olla vabariigi ajal ei olnud, oli see justkui Eesti kunsti enesekehtestamine oluliselt tähtsam kui nende baltisakslastelt tulnud pruunide piltide uurimine ja nõukogude ajal ka loomulikult Lääne-Euroopa kunstiga ennekõike ei saanud sest päris vabalt tegutseda. Ja seetõttu on selle 10 aasta jooksul oma kogutki valmistanud palju üllatusi. Osa sellest on juubelinäitusel vaadata. Väljas on nimelt 12 restaureeritud, see töövrit. Kunstiajaloo huvilisele aga tasub oodata raamatut Kadriorg lossi lugu, mida täna esitleti. Et ühelt poolt on see tekstiliselt kõige terviklikum käsitlus, mis kadriorust on seni kirjutatud ja kui mõelda, et võib-olla kõige tuntum on see Kadrioru ehituslugu, mida ennekõike Jüri Kuuskemaa palju käsitlenud, aga võib-olla just vabariigi aega on, on palju vähem ja seda nõukogude aega, nii et, et meelde tõesti algab siis 18. sajandi algusest ja tuleb tänapäevani välja, et ühelt poolt tekst, aga teiselt poolt pildimaterjal on tõesti väga, et võib-olla see on olnud ka kõige suurem töö saada seda kokku Venemaa arhiividest ja Eestist ja, ja kindlasti Itaaliastest, Nicolomiketi lossi arhitekt tuleb Itaaliast. Raamatus kajastub ka see, kuidas Kadrioru loss on olnud Eesti ajaloo sündmuste tunnistaja aga tuleval aastal jõuab meie vaatajani 15. 16. sajandi Madalmaade kunstniku Hieronymus Boschi projekti tulemus. See on rahvusvaheline restaureerimisprojekt. Kadriorus asub üks väga huvitav töö, mis oma teemalt on siis kaubitsejate väljajäämine templist ja oleme alati teadnud, et see võiks olla bossi ring või bossi lähikond. Aga Euroopas asub veel kolm sarnast tööd, et üks nendest on Kopenhaagenis, üks on Glasgow's ja üks on praegu Šveitsi erakogus. Et me oleme algatanud niisuguse suure rahvusvahelise uurimisprojekti, mis vaatab kõiki nelja versiooni ja otsib, et kuidas nad võiksid olla seotud bossi loominguga viga Pieter Kroycheli loominguga, igal juhul on see hästi huvitav niisugune Euroopa tõesti tippkunstiajaloo lehekülgi uuendav või nendes kaasarääkiv projekt ja kõiki neid töid siis restaureeritakse, millest peaks valmima näitus kultuuripealinna aastaks 2011. Sügisel on siis mõeldud meil seda suurt bossi näitust esitleda. Seda projekti toetab aktsiaselts Merko Ehitus, kellega täna ka toetusleping alla kirjutati. Rahvusooperis Estonia esietendub täna Imre Kalmani operett Silva lavastaja Mart Sander ütles, et pakub vaatajale traditsioonilist operetti. Visuaalse vanamoodsa klassikalise vormiga võib pakkuda publikule ka uusi mõtteid ja uusi ideid. Ja mitte alati ei pea selleks, et näidata vaatajale tema enda elukõverpeeglis etendust Aja kohastama või kaasaegsete muutma. Üks osatäitjatest Janne Ševtšenko tunnistas, et ta on klassikalise lähenemisega rahul. Nüüd peaks nagu arvama, et, et inimesed on rumalad või et nad ei mõista, et siis peaks kindlasti tooma midagi tänapäeva, siis nad mõistaksid, et oskaksid paralleele tuua ja ma arvan, et meie publik on üldse selline publik, kellele meeldib per klassikalises võtmes siiski ja operette tahetakse näha midagi tõeliselt ilusat ja elegantset klassikalist. Lavastaja Mart Sander täidab selle opereti juures õige mitut rolli. Kõigepealt kutsuti mind siia lavastajaks, siis küsiti, kes võiks olla näiteks kunstnike kostüümikunstnik, kõigepealt mõtlesin, ma tahaks kindlasti teha kostüümid ise, sest et ma ei armasta, kui näiteks kontseptsiooniliselt keegi teeb näiteks moodsaks selle etenduse või muud sellist, öeldi, et noh, või siis ma mõtlesin, ma tahtsin lava ka ise tegema ja siis ma lugesin ja lugesin seda libreto ja leidsin, et see ei ole üldse eriti huvitav ja siis ma küsisin, kas ma võin ka uue libreto kirjutada sisuliselt ja et võib ka seda teha ja siis pakkus teatri ise välja, et sa ju kindlasti tahadki olla mõnedes rollides. Mart Sander mängib Edini sõpra krahv ponifadciust, samas rollis on ka Urmas Põldma. Nad on lihtsalt silmaga väga head sõbrad ja siin võime ka muidugi veel hakata süvitsi minema, mis suhe tegelikult minu minu tegelaskuju sponiad silmaga on, aga aga neil on puht professionaalne, nagu ma laval ütlen oma tüdrukutele minule silma suhe puht professionaalne. Palun mitte mingeid ebapuhtaid, spekulatsioon, et me oleme lihtsalt väga head sõbrad ja meil on nii-öelda ühine, ma arvan, näiteks ühine management on meile tõsiselt asja. Suured sõbrad. See oli ilmast, on muutliku pilvisusega ja hooti sajab vihma. Puhub lõunatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on öösel seitse kuni 12 kraadi. Ka homme sajab hooti vihma, puhub edela-lõunatuul kuus kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 18 meetrit sekundis. Homseks on sooja oodata 13 kuni 16 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.