Kell sai kuus Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 22.-st juunist toimetaja Mall Mälberg. Vene valitsus ei kavatse esitada Eesti-Vene piirileppeid parlamendile ratifitseerimiseks. Vene välisministeeriumi seisukoha järgi teeb lepetele Riigikogus lisatud preambula lepete ratifitseerimise võimatuks. Eesti välisminister Urmas Paet avaldas selle üle kahetsust. Riigikogu väliskomisjoni juhid arvavad, et rahu tuleb säilitada, Eesti lepped ratifitseerinud ning nüüd on järg Venemaaga. Vene riigiduuma väliskomitee esimehe Konstantin Kosersiovi hinnangul võtab Venemaa välisministeeriumi avaldus piirilepete küsimuse riigiduuma päevakorrast maha. Võidutuli alustas teekonda toril, kus see keskpäeval süüdati Raadi linna paidesse. Homsel võidupühal ühendatakse Torist toodud tuli muinastulega, mis suudetakse täna õhtul Paide vallimäel. Liidetud võidutuli antakse paides Raadil üle presidendile, kes saadab selle üle riigile laiali. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu peab tõenäoliseks, et presidendi poolt tagasi lükatud e-valimiste seaduse arutamiseks tuleb kokku riigikogu erakorraline istungjärk. Euroopa Komisjoni suhkrureform langetab suhkru hinna Eestis 10 Nonii kyla kohta. Vaidluses Euroopa Liidu suhkrutrahvi ülem Tseestit aga ei aita. Tallinna keskhaigla nõukogu vabastas häältega kolm ühe vastu ametist haigla juhatuse esimehe, Reformierakonda kuuluva Meelis Roosimäe. Kadriorus Mikkeli muuseumis avati näitus Johannes Mikkeli Eesti kunstikogust, mille kollektsionäär kinkis kunsti muuseumile. Rahvusvaheliselt Taagi konverentsile oodatakse Iraagid selgitusi, millist abi täpselt riigil vaja on. Soome piirivalvurid ei jõudnud tööandjaga kokkuleppele ning jätkavad streiki. Homme on veidi pilves ilm, kohati võib hoovihma sadada. Sooja tuleb 18 kuni 24 kraadi. Täna sai teatavaks, et Vene valitsus ei kavatse esitada Eesti-Vene piirileppeid parlamendile ratifitseerimiseks. Selline on Vene välisministeeriumi ametlik seisukoht. Küsisime selle avalduse kohta eesti poliitikute arvamusi. Välisminister Urmas Paet. Aga see on väga kahetsusväärne, et Vene välisministeerium on sellise seisukoha kujundanud sest Eesti on ju näidanud üles head tahet Eesti-Vene piirilepped ratifitseerinud. On ka president välja kuulutanud Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimisseaduse, seega on kõik eestipoolsed tegevused Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimiseks tehtud ja, ja lõppenud, et selles kontekstis on väga kahetsusväärne, et, et Vene pool on täna sellise seisukohaga esinenud sest ka Eesti oma ratifitseerimisotsuses piirilepete ratifitseerimist sidunud mingite uute nõudmiste või tingimustega, nii et, et selles kontekstis on, on selline käitumine pehmelt öeldes arusaamatu. Eesti parlament on oma seisukoha võtnud esmaspäeval, kui ta ratifitseeris Eesti Vene piirilepped, väljendades selget tahet, et Eesti-Vene piir saaks lõplikult fikseeritud ja paika pandud ja viia lõpule 12 aastat kestnud protsess nende piirilepete ettevalmistamisel. Nii et selles osas on Eesti kõik teinud, et tegelikult on Vene pool see, kes nüüd peaks samamoodi piirilepet ratifitseerima, sest see on eeldus selleks, et Eesti-Vene piir saaks selgelt kokkulepitult fikseeritud. Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson on Strasbourgis Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee istungjärgul, kus on sel teemal kolleegidega rääkinud Ma arvan, et see avaldus on siiski tehtud väga kiirelt ja, ja tõenäoliselt pole kõik nüansid läbi mõeldud ka siin Strasbourgis, kus käib praegu Euroopa nõukogu parlamentaarse Arne assamblee nii eile kui ka täna veel näiteks vestlustes kolleegidega Venemaalt Margeelavi Gorbatšoviga ja mul küll selline mulje, et mingit kategoorilisust selles teemas ei ole. Kas see on vene välisministeeriumi selline enda initsiatiiv, mis ei ole kooskõlastatud parlamendiga, näiteks Margeelov, täna hommikul ei teadnud sellest avaldusest veel midagi. Nii et veel kord minu arvates tuleks sellesse suhtuda äärmiselt rahulikult, Eesti on oma otsuse teinud, oma töö teinud on piirileppe ratifitseerinud ja järg on Venemaa käes. Väliskomisjoni esimees Enn eesmaa lisas, et tema arvates ei pea Venemaa välisministeeriumi etteheitel paika. Riigikogu lisatud preambula ei muutnud piirilepingud. Piirilepingud on täpselt sellised, nagu nad alla kirjutati, ütles eesmaa. Mida Moskvas, täpsemalt täna Eesti-Vene piirilepete suhtes, otsustati sellest Tarmo Maiberg vahendusel. Samuti ülevaade muudest olulisematest välisuudistest. Vene riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Gorbatšovi hinnangul võtab Venemaa välisministeeriumi tänane avaldus Vene-Eesti piirilepingu ratifitseerimise ebaotstarbekuse kohta selle küsimuse riigiduuma päevakorrast maha. Duuma komisjoni esimees teatas pärastlõunal Strasbourgis, et loomulikult ei hakka Riigiduuma taotlema Venemaa valitsuselt seisukoha muutmist ning nõudma Eestiga sõlmitud piirilepete esitamist duumale ratifitseerimiseks. Gorbatšovi kinnitusel võiks lepete ratifitseerimine Eesti tehtud parandusi arvesse võttes luua ohu, et Venemaale võidakse edaspidi hakata esitama territoriaalseid nõudmisi. Gorbatšovi hinnangul on Eesti parlamendiliikmed ajendanud end samasse lõksu, kuhu varem on sattunud juba nende Läti kolleegid. Läti seimi kevadsessiooni viimasel istungil osutas Läti president Vaira Vike-Freiberga mitmetele Parlamendi poolt täitmata jäänud ülesannetele, millest peamisena nimetas ta võimetust alla kirjutada piirileping Venemaaga. Läti president ütles, et lepingu allkirjastamiseks 10. mail oli kõik valmis. Ta lisas, et Eesti ei kirjutanud mitte ainult alla, vaid ka ratifitseeris piirilepingu, pälvides Euroopa partnerite heakskiidu. Sellal kui Läti on jõudnud tupikusse. Brüsselis toimub rahvusvaheline konverents, mille eesmärk on toetada Iraagi üleminekuvalitsuse pingutusi riik stabiliseerida ja üles ehitada. Konverentsil kõlasid üleskutsed Iraagi liidritele tagamaks, et sunniitide vähemus oleks kindlasti haaratud Iraagi tuleviku kujundamisel. Riigi president al-Jaafari kutsus kohale tulnud 80 riigi esindajad kinni hoidma varem antud abilubadustest. Korraldajate ehk siis USA ja Euroopa liidu kinnitusel on Iraagil võimalik nüüd täpsustada, millist abi riik vajab. ÜRO peasekretär Kofi Annan kiitis Iraagi valitsuse kiiret tööd rahvusvahelise abi saamise koordineerimisel. Meie ühise edu sõnum oleks laiem rahvusvaheline koorma jagamine ja sellel oleks positiivne mõju Iraagi tavaliste inimeste eludele. Nemad vaatavad seda konverentsi selge märgi ootuses, et rahvusvaheline kogukond on kindlameelne ja pühendunud kaaslane raskel teel, mida nemad peavad käima, et saavutada stabiilne, rahumeelne ja demokraatlik Iraak. Soome piirivalvurite ametiühing lükkas tagasi tänaseks esitatud ettepaneku kollektiivlepingu sõlmimiseks ning see tähendab, et streik jätkub. Piirivalvurid alustasid streiki eile ning umbes kuu aega kestvas tööseisakus osalevad alguses vaid Kagu-Soome. Piiri valvavad töötajad. Üle Eesti algas täna võidupüha tähistamine, keskpäeval süüdati Tori kirikus võidutuli seal liikunud mööda Eestimaad homse paraadi linna Paide poole tule süütamise ja pühitsemise tseremoonial käis Ülle Hallik. Nii et kellalöögid Jagoraal juhatasid sisse võidupüha jumalateenistuse Toris, Eesti sõjameeste mälestuskirikus. Juba viiendat korda korraldavad kindral Johan Laidoneri Selts Eesti reservohvitseride kogu ja kaitseliit võidutule pühitsemise ja piduliku teekonna Tori kirikust vastava, kas ta võidupüha paraadi linna võidutule pühitsesid sisse Eesti kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ja kaplan leitnant Lauri Kurvits. Tule võttis vastu kindral Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste. Ja kui Täna tee 2001. aastal oli siis 2002. aasta Kolme Jõhvi Rakvere tänavuste võistlusvaimu. Nii nagu varasematel kordadel, tervitamata teekonnal täna. Torist liikus võidutuli edasi ning on praeguseks jõudnud Vändra ja Suure-Jaani kaudu Viljandisse. Õhtuks jõuab tuli Türile. Mööda Eestit liikuv võidutuli kannab endas kahte olulist sõnumit Trivimi Velliste. Võidu poole sõnum on, on see, et kõigepealt me peame alati mäletama neid, kellele me oleme tõesti tänu võlgu. Ilma vabadussõja võiduta ei oleks, Eesti riiki ei oleks riigirahvas. Aga teine sõnum on noortele, et noored saavad õppida ainult minevikust. Noortel peab olema usku ja selle tulega tule tervitusega mitmes kihelkonnas mitmes maakonnas. Me kinnitame oma usku ja see on kõige tähtsam. Me oleme väärikas rahvas, kes oskab ka võita. Homme hommikul kell pool üheksa ühendatakse müüsleris vabadussõja ausamba juures kaks võidutuld Toris toodu ja täna õhtul Paide vallimäel näidatav muinastuli liidetud võidutuli ulatatakse kaitseliidu paraadil paides vabariigi presidendile, kes saadab selle laiali üle terve riigi. Eesti Raadio uudistele Pärnast Ülle Hallik. President jättis täna teist korda välja kuulutamata e-valimistega seotud kohalike valimiste seadusemuudatuse. Uku Toom küsis riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehelt Urmas Reinsalult, mis saab edasi nüüd, kus parlament on suveks istungid lõpetanud. Nüüd on kaks võimalust, kas parlament koguneb seda arutama sügisese istungjärgu alul või siis tuleb kokku erakorraline riigikogu istung selle seaduseelnõu uuesti arutamiseks ja hääletamiseks. Kui erakorraline istung tuleb ja part hääletab seda ja võtab ta vastu muutmata kujul, siis läheb seadus uuesti väljakuulutamiseks ja presidendil on siis tõesti ainus võimalus pöörduda riigikohtusse. Igal juhul üks on selge. E-valimised tulevad igal juhul, kuna nõuab kehtik. Valimiste seadus. Nüüd muudab asja keerukamaks. Presidendi otsus tähendab ka seda, et mitmed olulised sätted sellest eelnõust mis näiteks sätestavad kolmeaastase volikogu aja pikkuse asemel nelja-aastase volikogud pikkuse tsükli kohaliku omavalitsuse valimisseaduse. Need sätted jäävad ka jõustumata. Nüüd mõistlik aeg enne kohalikke valimisi, et igal juhul prindi otsus tähendab teatavat õiguslikku segadust ja peamurdmist vabariigi valimiskomisjonile. Milline on Res Publica positsioon, mõtlete täna konsulteerisid taga? Üks varianti oli, et see nii juhtub. Et ma arvan, et me arutame teiste poliitiliste jõududega, kes seda seadust pooldavad on võimalus kutsuda kokku erakonna, riigikogu istung tõena seda otstarbekas teha võimalikult lähiajal, enne kui parlamendiliikmed võivad suvel ka istungjärgu vahelisele kuhugi eemale sõita. Need, see on üks otsustamise koht. Kas teha erakorraline istung või jätta eelnõu menetlusse sügisese istungjärgu ajaks. No kui teatada sügisesse, siis on selge, et ei muutu midagi, sellepärast et siis on valimised juba käeulatuses. Kui tõenäoliseks te peate, et erakorraline istung tuleb? Lihtne vastus on sellele, et kas 51 riigikogu liiget, kes toetavad seda seadust, saavad osaleda sellepärast, et erakorralisel istungil on igal ajal võimalus ükskõik millisel Riigikogu liikmel teha kohaloleku kontroll ja juhul kui on alla 51 liikme, on sellega automaatselt istung lõppenud. Nii et see on tegelikult vastus sellele, et Ma usun, et kui 51 riigikogu liiget, kes seda seadust toetavad, nendest neljast politseijõust, kes on deklareerinud, on kohal, siis ta on üsna tõenäoline. Euroopa komisjon esitas täna Euroopa Liidu suhkrureformi, mis langetab suhkru hinda astmeliselt kuni 39 protsenti ja lõpetab suhkrutootmise osades liikmesriikides. Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Mariann Fischer pööl soovib suhkruturu ümber korraldada nelja aastaga. Hanno Tomberg räägib lähemalt. Euroopa Komisjoni ambitsioonikas suhkrureform näeb ette suhkru hinna alandamise Euroopas kuni neljandiku ja suhkrupeedi odavnemine lähiaastatel rohkem kui neljandiku võrra. Hinnareform loodetakse ellu viia 2007.-ks aastaks. Tootmise ümberkorraldamiseks kulub veel kaks aastat. Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer vööle. Et Euroopa komisjon võttis täna vastu ettepaneku uue suhkruturukorralduse kohta, ma olen kindel, et koos poliitilise kokkuleppega on meil võimalik tagada elujõuline, jätkusuutlik ja pikaaegne tulevik Euroopa Liidu suhkru tootmiseks. Eestis tähendab Euroopa Liidu suhkrureform eelkõige suhkru hind, Downemist leebemat kohtlemist suhkrutrahvi osas Euroopa Liidult oodata aga ei tasu. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oop. Kaup. Suhkru hind Eesti tarbija jaoks võiks alaneda kuskil 10 kroonini kilogrammini. Kas Euroopa Liidu suhkrureform aitab mingil moel meil protsesside Euroopa komisjoniga, võimaliku suhkrutrahvi osas? Minu isiklik arvamus on, et ei aita, sest Euroopa komisjon kindlasti ei seosta suhkrusektori reformi ja hiljuti toimunud liitumist omavahel ja, ja kindlasti ei ole need reformi otsused kuidagi tagasiulatuvad. Euroopa liidus seab suhkrutoetuste vähenemine ohtu kümneid tuhandeid töökohti. Reutersi andmetel võib suhkru tootmine tervikuna lõppeda Kreekas, Iirimaal, Itaalias, Portugalis. Soome andmetel on Soomes hobust 12500 suhkrupeedikasvatusest töötavat inimest. Samas on Euroopa Liit lubanud suhkru tootmisest loobujatele suurt kompensatsiooni talupidajatele kuni 60 protsendi ulatuses, hinna languse mahust tööstustele 11425 krooni iga kaotatud tonni kohta esimesel aastal. Kelle arvelt see raha tuleb? Seda konkreetset kompensatsiooni iseenesest ei ole tänaseks kokkulepitud, see tõenäoliselt saab olema ministrite nõukogus üks küllalt pikk ja põhjalik diskussioon ja juhul, kui selle sellise kompensatsiooni kasuks otsustatakse sisse kompensatsioon tuleb eelkõige Euroopa ühenduse põllumajanduspoliitika eelarvest ehk seda keegi teine otseselt nagu kinni ei maksa. Suhkrureformi peavad heaks kiitma Euroopa Liidu riikide põllumajandusministrid käesoleva aasta novembris. Eesti seisukoht suhkrureformi suhtes on toetav. Ida-Tallinna keskhaigla nõukogu vabastas ametist haigla juhatuse esimehe Meelis Roosimäe. Teemad jätkab Indrek Kiisler. Tallinnas opositsiooni kuuluva reformierakonna liiget Meelis Roosimägi üritatud oma kohalt vabastada ka varem haigla nõukogu liikmed. Res Publica on Kaupo reede sõnul vastutab Roosimägi näiteks Tallinna mustika keskuse skandaalse müügi eest. Roosimägi sõlmis tema sõnul lepingu südame ravimiseks mõeldud aparaadi hankija graafi kasutamiseks. Lepingu teeb kummaliseks aga asjaolu, et linnale kuuluv keskhaigla tellib samuti linnale kuuluvalt diagnostikakeskuselt Ongi geograafi teenust, kuid kahte linna asutust vahendab erafirma, teenides selle eest väidetavalt iga kuu 250000 krooni. 10 aasta peale tehtud lepinguga üks erafirma teenis 30 miljonit krooni lihtsalt mitte millegi eest. Mis te vastate nendele süüdistustele, et tegemist on poliitikaga, kuna Meelis Roosimägi kuulub Reformierakonda? Aga kas siis nii-öelda kuulumine Reformierakonda annab õiguse sahkerdas linna varaga? Ma ei saa aru, minu arvates ei anna seal mingit õigust. Aga ikkagi, miks? Otsus tehti praegu, et sellest on ju räägitud õige pikka aega. Nii-öelda kõik need materjalid kogunesid ja täna oli just see päev, kui nii-öelda see erikontrolli akt oli arutlusel linnavalitsuse ja, ja mõningad materjalid, mis siis noh, praktiliselt eile õhtuks jõudsid alles kokku siin oli noh, anti ka nii-öelda ebaõiget informatsiooni nii-öelda lepingut sõlmimise tähtaegade kohta, et justkui need lepingud sõlmiti peale seda, kui Tallinna diagnostikakeskus oli omanikku vahetanud, aga pärast nii-öelda saime need lepingud kätte, selgus, et lepingule tehtud hoopis ennem seda Roosimägi vabastati ametist häältega kolm, ühe vastu, ainsana hääletas vastu keskerakondlane. Vilja Savisaar. Mul ei olnud sellist veendumust kujunenud, et need üleastumised, mis talle süüks pandi, oleksid seda väärt, et teda tagasi kutsuda, arvestades seda, millised on haigla tegelikult majandustulemused, mitte majandustulemused, vaid hoidla üldine areng, mida ma olen üle kolme aasta kõrvalt näinud. Kas teised nõukogu liikmed põhjendasid teile, et miks on vaja just praegu Meelis Roosimägiametist vabastada? Ega nad otseselt ei põhjendanud, miks just praegu noh, oleks võinud oodata ära erikontrolli tulemused ja linnapoolsete otsustused ja, ja mis tänasel istungil olid, aga see on tükk aega olnud linnapea tahe, poliitiline tahe ja see oli puhas poliitrile otsist, mis täna tehti. Kaupo reede sõnul haigla juhti nõukogu, et enne hääletamist ei kutsutud. Tema kohusetäitjaks määrati juhatuse liige Ralf Allikvee. Allikvee kuulub Res Publicasse. Pärast puhkuste perioodi lõppu kuulutatakse aga välja konkurss uue juhatuse esimehe leidmiseks. Kadriorus Mikkeli muuseumis avati näitus Johannes Mikkeli Eesti kunstikogust, mille kollektsionäär kinkis kunsti muuseumile. Näitust käis vaatamas Indrek Kiisler. Kingitus on lisa 1995. aastal tehtud annetusele. Kuimikel kinkis muuseumile enam kui 600 Euroopa, Vene ja Hiina kunstitööd. Nüüd siis lisandub muuseumi kogudesse ka Mikkel Eesti kunstikogu. Uurisin muuseumi kuraatorilt Ivar Christian heinalt, kas Johannes Mikkeli-le endale on ka veel jäänud alles mingeid kunstiteoseid või on tema kollektsioon nüüd täielikult annetatud kunstimuuseumile. Et näiteks mööbel, mis on väga huvitav ja ajalooline ja mis seostub eesti kultuuritaustaga väga tihedalt, kui te iseloomustaksite mõnda teost näiteks Kristjan Raua söejoonistust annab valminud 1938 siis alustas nagu Christian hauduma Kolga vedas peatsüklit. Söejoonistusi teostele oli ka teisi tahtjaid? Jah, et Johannes Mikkeli käest on korduvalt soovitud näiteks Konrad Mäemaastiku aja osta, kuid ta on selle kõik pakkumised tagasi lükanud. Et kas te vajate vorstiga vabandust, et oma majja ära mahtuda, te saaksite neid ikka korralikult eksponeerida? Ei, kindlasti ei ole vaja laiendust, et siin tuleb lihtsalt ekspositsioone uuesti hingi mõelda ja mõelda seda, et kuidas siis ehitada näiteks Eesti kunsti ja vanemad kunstmiseni Mikkeli muuseumis vaiemani. Näitus jääb avatuks kuni 28. augustini ning selle raames saab kuulata kahte loengut juba 26. juunil ja räägib Jüri Kuuskemaa teemal Johannes Mikkel kui antiigihai. Ning 28. juunil tutvustab Jaanus Idla Eesti antiigipoode ning seal leiduvat. Täna pärastlõunal tekkinud suurte ummikute tõttu on häiritud bussiliiklus Tallinnas. Tallinna autobussikoondise teatel on Tallinna kesklinn ja enamik linnast väljuvaid suundasid Pärnu maantee ja Tartu maantee kui ka Peterburi tee autodest. Umbes ummikute tõttu hilinevad bussid kohati kuni 30 40 minutit. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Lääne-Eestis sajab kohati hoovihma, võib äikest olla. Puhub muutliku suunaga ka tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on kuus kuni 12, saartel kuni 15 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib hoovihma sadada. Puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on meil homme 18 kuni 24 kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumber on 16124 toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.