Vil Cybaale ma põgenen ka mu jalu, sest ma ei talu. Kallitelt kadu Saardeltki ma näen üle mere sest minul ei ole kodu. Rõdul juubel. Tere taas kuulama Reali saadet ja seekord oleme tulnud külla Eeva mitt riikidele. Tere, Eva. Tere. Me oleme Tartus ja sa oled ennast nüüd tartus sisse seadnud. Oled elanud ka Tallinnas, oled elanud ka Viljandis, võib-olla on maailmas neid kohti veel, kus sa elanud oled, kus ennast kõige paremini siis kodus tunned? Hetkel Tartus mul ei olegi olnud päris kodust tunnet, eriti kusagil siiamaani. Et kuna ma sündisin tegelikult Kabardi-Balkaariasse, kus esimesed neli aastat elasin seal ja siis sealt edasi Kiviõlis aasta vanaema juures ja pärast seda kuni 12. klassi lõpuni Kohtla-Järvel. Ja Kohtla-Järve ei tundunud eriti kodune paik ja sestap polegi kusagil erilist kodust tunnet olnud. Huvitav on see, et kui me näiteks alustasime ka seda saadet ühe sinu lauluga, mis rääkis samuti sellest kodutundest, siis koduteema on vähemalt selle sinu plaadi peal olnud üks läbivamaid või see on seal üks selline asi, mis on hingelähedane, on mul õigus? Ma ei ole ise mõelnud selle peale. Ma ei ole tähele pannud, et seal koduteemat oleks. Just viitan laulule, narr, kus sa ütled, et sa oled aina teel, noh see on ka üks neid lugusid, mis on Sõenda teksti loodud. Jah, aga see on umbes neli aastat tagasi kirjutatud, et enam niimoodi ei tunne. Kui me räägime nüüd sellest plaadist, mis on sul praegu ainuke nägu, on ka plaaditutvustuses öeldud. Ulmeplaatide kodulehel on need laulud valminud 10 aasta jooksul, kui sa oled laule kirjutanud, aga sa oled laule kirjutanud ju hoopis kauem alates 13.-st eluaastast nagu tekst väidab, et seal peaks neid laulusid veel palju-palju olema. Kuidas sai selle plaadi valik tehtud ja miks otsustasid siis plaadi välja anda? Just sellepärast, et neid laule on nii palju ja ma mõtlesin, et kui ma peaksin näiteks surema et siis oleks hea, kui jääks nad alles mingil kujul. Nendes sisaldub kogu minu elukogemus ja võib-olla kellelgi on neist kasu. Dateerinud sa selle plaadi materjali ei ole või oleks siiski pidanud, et saab täpsemalt aimu sellest, millal miski asi on kirjutatud või ei ole sellel vahet. Ma arvan, et ei ole. Räägi selle plaadi saamisloost ja materjalist veidi veel, et kui võtta nüüd tagasi 2008 see plaat välja tuli, siis võta tagasi 1998 siis sa õppisid veel Viljandis popi-džässi. Ei, ma läksin aastal 2000 Viljandisse õppima Bagdžessi, õppisin kaks aastat ja siis läksin üle kirikumuusikaosakonda, õppisin veel neli aastat. Miks see üleminek tekkis? Sellepärast et ma olen üldiselt muusikast või et kuidas ma üldse sinna kooli sattusin, on alati arvanud, et ainuke anne, mida mul ei ole, see on muusikaanne siis juhuse läbi, kuna mind ei võetud teatriakadeemiasse sisse, siis ma läksin sinna ja piinlesin seal. Püüdes klaverit mängida, minema ei osanud. Aga siis mul hakkas meeldima muusika üldse. Ja siis ma mõtlesin, et orel on väga ilus pill. Tahaks hoopis seda mängida. Läksingile. Aga mis selles popise džässis siis sedavõrd häirida, et ta nagu täielikult kõrvale heita ja võtta ette hoopis raskem žanr nagu seda on kirikumuusikat see ei saa olla puhtalt instrumendi kõla, Etti isegi oreliga kujutan ette, et võidu pop- ja džäss iseendast mängida aga, aga just selle teistsuguse muusika või teistsuguse muusikalise mõtlemise valik see on ju täitsa märkimisväärne pööre. Ega ma tegelikult ei valinudki pop- ja džässi, vaid ma valisin lihtsalt, et selle kooli kasuks kuna seal olid sisseastumiseksamid suve lõpus ja teistes koolides olid kõik eksamid juba läbi ja selleks, et mitte Kohtla-Järve lähedal, ma läksin sinna. Ja see oli ainuke eriala, kuhu oleks sisse saanud. Sest tol ajal ma veel kirikumuusikas poleks saanud, siis ma ei osanud klaveril noh, seal lihtsalt raskemad nõuded. Aga mingit instrumenti seal siis juba mängisid, siis juba enne kooli. Jah, ma olin kaheksa aastat muusikakoolis käinud, klaverit õppinud aga seda ainult paberi pärast. Ma ei mänginud väga hästi ega harjutanud üldse. Aga klaverilt oreli peale üleminek, kuivõrd kerge või raske see oli. See oli kerge, sellepärast ma läksin jälle esimesele kursusele ja mul olid juba paljud ained läbitud ja selles mõttes oli mul seal ikka lihtsam. Klaverit kuulame ka selle sinu seni ainukese kauamängiva peal. Aga klaverit oled sa nüüd juurde veel õppinud lisaks koolile ka sellise omapärase muusiku juures nagu juba mür Melnik. Kuidas sellise asja peale tulid, et temalt õpetust võtta? See oli üks õnnelik juhus minu elus. Ma olin külas oma organistest sõbrannal, Rootsis mängisin jumalateenistuse lõpus Lepo Sumera klaveripala aastast 1981 ja pärast seda jumalateenistust pidi hakkama luba Mermeeniku kontsert. Ja ta astus sisse sellel ajal, kui klaverit mängisin ja jäi kuulama, nagu omaorganisse sõbranna pärast rääkis. Ja meie jäime hiljem tema kontserti kuulama. Ja kui ma siis lugesin tema plaadi pealt pärast, et ta on selle jätkuv tehnika ise välja mõelnud. Ja kui eriline see on, siis ma mõtlesin, et isegi ütlesin, et kui see mees oleks minu õpetaja, et siis saaks must ometi asja. Muidu on kõik õpingud nagu tühja olnud. Ikkagi ma ei oska mängida veel. Ja siis järgmine hommik, lubamer ise helistas mu sõbrannale küsis, et kus on see eesti pianist, ma tahan temaga rääkida, kõigi, ma oskasin ainult ühte klaveri lugu. Leeventaliselt. Ta ise kutsus mind õpilaseks sellepärast et ta lihtsalt tahtis, et keegi mängiks tema muusikat samasuguse tundega, nagu ma seda Sumera lugu mängisin. Ja maalin ta esimene õpilane. Kuidas see tehnika siis erineb sellest, mida sa olid siiamaani koolis õppinud? Õppisid ju ka laste muusikakoolis, nüüd veel Viljandis juurde ja siis on see hoopis teistsugune maailma nägemine, teistsugune instrumendi käsitlus. See on täiesti teistmoodi lubamer. Männik ise ütleb, et et isegi kui tema muusikal ei ole nii suurt kõlalist väärtust kui näiteks näiteks Schubartil või šoppeli, siis selle klaveritehnika väärtus on see, et ta teeb klaverimängija täiesti vabaks. Ta on nagu tants-i klaverile. Ta vaimne praktika ka ühtlasi. Ja mu õpetaja valdab kõiki neljakümmet kahte lihastama kätes ja kui ta mängib, kas ta mängib näiteks 19 nooti sekundis, kummagi käega, samal ajal ta süda hakkab hästi aeglaselt lööma ja ta ei tunne ühtegi füüsilist pingutust, vaid ta lendab koos klaveriga. Kui palju aega võtab, et selline tehnika siis kätte saada ja on see puhtalt nagu tunnetuslik küsimus, kas seda kõrvalt ka kuidagi jälgida saab? Sellel inimesel on see tehnika käpas või või siis see inimene lihtsalt mängib järjest kõiki noote ja, ja võib-olla kõrvaltvaataja ideegininguste vahel. Teeb küll koondan tehnika, siis seal on spetsiifiline viis, kuidas komponeerimis tehnika, samuti käte kasutamise tehnika. Et ta rõhutab seda, kui oluline on treenida oma kõiki lihaseid samamoodi nagu tantsijad, mitte ei võta ühte tantsunumbrit, et ei hakka seda läbi mängima, vaid nad treenivad kõiki oma lihaseid. Eelnevalt. Aga muusikud tihti ei tee seda, vaid nad ainult harjutavad lugusid. Paljudel klaverimängijatel on hästi nõrgad käed. Et see tehnika eeldab väga-väga tugevaid lihaseid. Ja kui palju sa pidid harjutama, et see kätte saada, kui kaua aega see võttis, võid sa nüüd öelda, et sa valdad seda tehnika. Ma ei valda seda kindlasti mitte. Aga tema väitis, et selle õpib ära kahe aastaga. Mina olen juba viis aastat õppinud, aga kahe aastaga oleks selle ära õppinud siis, kui õpetaja oleks kõrval vähemalt kord nädalas ja kui inimene harjutaks vähemalt neli tundi päevas. Aga mina ei harjuta nii palju. Nii et mul käpas ta küll veel ei ole. No seda tehnikat me vist plaadi peal ei kuule. Ta saab kuulda Jazzkaare kontserti salvestistelt. See ei ole. Räägi sellesse Jazzkaar'e esinemisest veel, et see kava, mida sa seal kuuldavale tõid, on hoopis erinev nendest lugudest nendest mõtetest, mida sa siia plaadile panid. Väga hoopis ei ole, sellepärast et kui mind kutsuti, siis ma sain aru, et mult ei oodatagi džässi, kuna samal päeval oli ka muid esinejaid, kelle muusika Tšassist väga kaugel. Ja et ma üritanud džässi teha ja siis lihtsalt noh, kuigi ma improviseerin Et improviseerimine ei tähenda veel džässi või siiski ei, tähendab Viljandi päevil, siis sul oli samuti ju džässbänd. Mida see sulle andis, kas mingit sellist džässitunnetust või kas sa tunned midagi, mis sind džässis tõmbab? Üldiselt mitte et lihtsalt need bänni kaaslased olid köik sääst, tudengid ja muidugi lisasid minu lugudele džässitunnetust. Aga ma väga ei ole džässikuulaja. Kui palju sa esinemisi üldse teed? Üks hiljutisi esinemisi oli ka näiteks seoses Veljo Tormise tööde töötlustega aga palju seal neid esinemisi üldse tuleb? No mäss üks kuni kolm aastas. Nii et mitte väga palju. Ei, sa ei taha ette võtta esinemisi või on nad liiga sellised vaevanõudvad, et sa tahad alati millegagi üllatada, kuulajat? Seda ka, et jah, et ma ei taha korrata ennast kogu aeg ja aga kuna minu muusika võib-olla mitte väga laiale kuulajaskonnale, siis keegi ju ei kutsu mind esinema ka. Nii et võiks olla kutseid rohkem arvata eks ikka. Kas selle plaadi senise läbimüügiga oled sa rahul? Ma tegelikult ei ole kursis sellega Aga kas see muusika, mida sa teed ja mida sa oled esitanud, taan ju leidnud päris hea vastuvõtu, et see peaks ju mõnes mõttes kannustama uusi esinemisi näiteks ette võtta või uut plaati hakata tegema. Ma ei tea, mis hea vastuvõtt on. Ma ei mõtle sellele ja mul ei ole väga palju küll tundunud, et sellel hea vastuvõtt oleks olnud. Ja ma ka ei ole võimeline tegema midagi lihtsalt selleks, et seda teha. Kõik need lood on tulnud mulle kingitusena. Pole ise sundinud ennast neid tegema. See tähendab, et kingitusena, kuidas. Nõnda lihtsalt tulnud kuna nad on tavaliselt just depressiivsematel aegadel tekkinud, et nad on lihtsalt on mulle endale väga suureks lohutuseks ja toeks. No sa ütlesid, et lugusid on seal ju tegelikult ju veel jaa. Noh, nagu näitavad need erinevad esinemised ka, et siis sa võid neid teha, aga väga erinevas žanris, et see plaadimeeleolu on nagu üks terviklik meeleolu, aga, aga neid kontserte ja ma arvan, et albumeid võid ju teha ka teistsuguseid Kontserditel ma lihtsalt olen ka esitanud rahvamuusikat näiteks vene rahvamuusikat ja rahvapäraseid koraaliviise aga anda plaati välja ainult oma loominguga, siis meeleolu on ikkagi üsna sarnane. Ikkagi, ma tahaks teada, et kas sa uut plaati oled mõelnud teha või, või mitte. Olen aga aga mul ei ole praegu salvestusvahendeid. Tegelikult väga lihtsalt selle salvestada muidugi, kas esineja ise selle kvaliteediga jällegi rahule jääb, et kui panna kodus lihtsalt mikrofoni üles ja võtta mängitud lood peale ja anda plaat välja, et nii tehakse väga palju. Kas sa seda teed pole mõelnud minna? No mul ei ole isegi mikrofoni praegu ja mulle meeldiks, kui me oleks hästi mugav. Mul oleks näiteks mingi hästi kvaliteetne salvestaja ISO 800 püsti kus iganes mingites heades akustilisteks ruumides ja et ma saaksin hästi aeglaselt seda teha, et ma ei peaks mitu lugu järjest tegema ja et ma ei peaks pingutama. Sa ütlesid, et oled esitanud ka rahvamuusika töötlusi või oma versioone rahvamuusikast või puhtalt rahvamuusikapalu. Selles tormise kavas, näiteks, mis on ka ühe kogumikuna välja antud. Seal on seal üks ingeri minema lauludest valitud. Milline seos rahvamuusikaga on ja, ja milline on see rahvamuusika, millele sa toetad? Tunnen väga suurt sidet rahvamuusikaga puudutab mind kuidagi. See konkreetne laul puudutas mind ka väga, võib-olla sellepärast, et ma olen ise Ingerlane osaliselt sama palju kui eestlanegi. Mu ema oli poolenisti Ingerlane poole eestlane. Kuidas sa seda rahvamuusikat enda jaoks lahti võtta, et kuskohast sammutad seda pagasit? Ingerimaa laulud on küll tormise töötlustes välja antud, aga tornis on ju siin töödelnud rahvamuusikat, tegelikult, et Tartus elades on muidugi Eesti Rahva Muuseumiga varasalv on kogu oma helinäidetega. Võta Viljandi kultuuriakadeemias õppimine oli selle koha pealt väga kandev, et pidevalt jälgida rahvamuusikute tegemist. Kõik need kuus aastat ja Nad tegid ka väga ilusat muusikat ja nad tegid paljud koostööd džässmuusikutega ja, ja teiste inimestega. Ja siis ma ise ka olen näiteks kiriku koraale seadnud rahvapäraseks või siis ka oma lõputööna, ma tegin rahvapärase missa, kirjutasin ise piiblitekstide põhjal need regilaulud seadsin koraalia rahvapäraseks ja ka liturgilise laulu osad tegin sellised ees laulmistega. Mis on seal siis põhiet, kui sa võtad ette mingi teksti ja hakkad seda rahvapäraseks seadma mida sa aluseks võtta? Seda tunnetust, enda kogemust rahvamuusikast see, kuidas minul siis elab. Aga kas tunned ennast rohkem ära Eesti rahvamuusikas või nendes ingerilugudes ja milline see vahe sinu jaoks? Üks on ka eesti omades ingerilugu, ma teangi ainult ühte oskan tihti laule. No sa oled ka Viljandi kolledži päeval ja hiljem siis ka teinud kaasa sellises grupis autants, mis siis regivärssi paneb sellisesse kõvema rokikõlapilti või metallikõlapilti. Kuidas need sinu jaoks kokku käisid, miks sa raudtantsuga ühinesid siis kuidas elukooli? Seal bändis olev kitarrist Madis Arukask oli meie kooli õppejõud ja ta oli minu oma loomingut kuulnud ja kutsus mind lihtsalt sinna laulma. Ja ma läksingi, sest tundus huvitav. Aga see raskerokikõla ei peletanud sind. Ei. Kas raskerokk seda regilaulu või rahvalaule mõtlikust mitte ei mata, et kas see on nagu vastuolu ei ole, seda ma uurin. Oleneb, kuidas seda teha. Kuna siis, kui ma sinna bändi läksin, oli see juba paar aastat tegutsenud ja neil olid kõik lood valmis. Mõningased maitselised, mitte ühtimised olid meil küll, aga siis hiljem sain ka mina oma sõna sekka öelda, kui mõni uus lugu tuli tegemisel, aga kahjuks. Kahjuks kõik bändiliikmed olid pereinimesed ja tööinimesed elasid erinevates Eesti otsades ja me lihtsalt ei saanud piisavalt palju kokku, et uute lugude kallal piisavalt töötada ja nii ta läks laiali. Aga sa tahaksid praegu ka midagi sellist raskema poolset teha või, või selline mõtlik intiimne laad on sulle hoopis omasemaks saanud? Jah, on omasemaks saanud, et teismelisena ma olin näiteks punkar ja meil oli Kohtla-Järvel punkbänd ka, mis mõnda aega tegutses. Sellest salvestusi ei ole ei sedasi enam nagu meenutada ei taha, et see on liiga lihtne või liiga labane faas. Ei, mitte selles ei olnud asi, vaid selles, et ei olnud piisavalt muusikuid, kellega koos teha. Et tegelikult meie tegime ainult kaks kuud vist proovi ja kuhugi ei jõudnud omadega, sest ükski muusik ei osanud tegelikult pilli mängida. Esinemisikka oli, ei olnud. Mõnes mõttes kahju, et iga punkbänd on vähemalt ühte esinemiste väärte. Kui nüüd selle regilaulu temaatika juurde tagasi tuua, siis Veljo Tormis on püüdnud asja üleval hoida, aga samas on ta nurisenud selle üle, et regilaul siiski viimane päris hästi tänasesse päeva. Kui nüüd võtta ette see ulmeplaatide kogumik, kus mitmed praegused tegijad on jällegi Veljo Tormise teoseid ette võtnud siis päris sellega ju nõustuda ei saa. Aga mida sa arvad, et kas regilaule praegu edasi ja milline võiks olla selle pärandi tulevik? Mina näen, et regilaul kindlasti elab edasi ja nii palju inimesi ja perekondi, kelle igapäevasesse ellu see kuulub, kus lapsed õpivadki suusõnaliselt teel need laulud oma vanematelt, laulavad neid ja ja samuti näiteks isegi meie folk metal bändis oli bassimees, kes oli samuti mõned laulud oma vanaemalt õppinud et mitte sugugi kuskilt raamatust ja on ka inimesi, kes ise sõnum roviseerivad tänapäeva olustikust, nii et ta elab küll ja sobib väga hästi ja inimesed armastavad regilaulu. Sinu suhe tekstiga ja keelega on ka huvitav, sest et kuna sul on hästi kirju, kultuuriline tava põhisisse suhestuda ka mitmete keeltega, ma arvan ju teisiti, kui lihtsalt eestlane, kellel on Eesti vanemad ja ainult eesti kultuuriline tagapõhi kasvõi sellel sinu plaadilgi leiab eesti, vene ja inglisekeelseid tekste. Kuidas sa need keeled oled enda jaoks kõlama pannud või, või mis on nende keelte juures ja muusiku juures sinu jaoks oluline? Inglise keel on lihtsalt väga dominantne keel kuidagi võtab üle inimeste meeled ja kuna tänapäeval on nii palju inimestel sõpruga väljaspoolt ja nad omavahel suhtlevad inglise keeles, siis mul on ka näiteks sõpru, kellele võib-olla ma olengi pühendanud mõned inglisekeelsed laulud, kuna ma suhtlen nendega inglise keeles. Ja teiseks on inglise keeles palju lihtsam teksti kirjutada, ennast väljendada, eesti keel on palju nõudlikum selles osas, et seal nii lihtsalt ei saa asju öelda ja siis hakkab juba labane tunduma. Siin võib sinu plaadilt siis näiteks võtta kas või killi ortaalings või, või see viimane laul intuda Shanghai. Kumb oleks parem illustratsioone? Killed aja ning näiteks et eesti keeles oleks ju väga imelik laulda tapvam armsakesed. No see on väga Rockilik pala mõnes mõttes, et ta meenutab kas või Sonic Jeffi slõuganitest kylie ridades. Mis on selle laulu saamislugu sinu jaoks? Ma olen natuke filmiga tegelenud, tegin dokfilmi ja siis minu juhendaja Janno Simm ütles, et filmis filmi monteerimise üks põhimõte on Killedaalings ehk et on vaja välja lõigata lihtsalt kaunid ja mulle võib-olla väga armsad stseenid, aga kui nad ei toeta kuidagi seda filmilugu, siis ikkagi tuleb nad välja lõigata. Ja siis selle lause põhjal ma hakkasin mõtlema. See on väga-väga mitmekihiline lugu, see on palju erinevaid asju korraga koos. Need on muusikaliselt ka mitte nüüd ühene, mida võiks nagu oodata, aga seal on nagu selliseid ootamatuid arenguid ja kuidagi ümberminekuid. Jah, ta on sellise punklona mõeldud. Nüüd aga vene keel üks ütlevadki müstilisemaid lugusid siin plaadil, mis just viitabki kõigepealt just vene kultuurile, võib-olla sellisele müstiliselt põhjatule Siberile on see Anastasia ja see toetub ühele reaalsele persoonile. Ja see muidugi, kui reaalne see persoon on, seda päris kindlalt ei saa väita, keegi olete näinud peale raamatu autori. Aga mine tea, igal juhul see raamat esimene raamat väidab, et inspireerib lugejaid muusikat kirjutama ja maalima ja nii edasi. Tõepoolest inspireeris. Aga sul jätkub julgust ja aega võtta vastu selline valdkond või sellisesse valdkonda kuuluvat teos mida võib-olla tavalises argirutus jätad pigem kõrvale ja nagu noh, hoiab distantsi sellega, mis, mis kuulub sellisesse esoteerikast sellisesse päikesetuuleringkonda, mida nagu käega katsuda ei saa ja reaalne maailmapilt nagu sellega mitte kuidagi kokku ei lähe, et kuidas sa selle vanastas siia juurde üldse sattusid või mida sa sealt otsid? Minu maailmapilt ei ole üldse reaalne, mul on väga müstiline maailmapilt. Moosun nähtamatus väga palju rohkem kui sellesse, mis näib nähtav. Lihtsalt sellest hoolimata ei saa ju täiesti kindel olla. Tänastes siia on olemas kui inimene. Aga see, millest see raamat räägib, see on väga toetav inimestele väga oluline, et seal on väga palju olulisi ja inspireerivaid mõtteid. Aga sa olid vene keele juurde, mitte sai tõlkinud seda eesti keelde. Seda laulu. Jah, vene keel on väga ilus ja need raamatud vene keelsetena on ka palju autentsemad ja seal ütleb mingeid asju täpsemalt. Vene keel laulukeelena on ju ka hästi selline poolav ja nüansirohkem kui Eesti, et kui näiteks vene keeles teksti kirjutada siis sa saad sinna mõnest küljest hoopis rohkem jällegi sisse panna ja võib-olla selle lihtsuse hirm kaob ära, et mis võib minna labaseks, mis võib olla teinekord oma keelega kaasas, käib. Et kui palju seal on venekeelseid laule veel. Jazzkaarel ma esitasin paar oma isa tekstidele tehtud laulu sest nii minu isa Volkmitreikin kui tema isa Konstantin treiknalid, vene luuletajad, aga kuigi ma sündides ja üles kasvades, siis, kui ma rääkima hakkasin, ma hakkasin mõlemas keeles korraga rääkima. Aga hiljem pärast nelja aastat seal Naltsikus Pole enam vene keelt peaaegu üldse kasutanud ja seepärast ma ei oska ise kirjutada veel tekste. Võib-olla, kui ma läheks Venemaale paariks aastaks elama, siis tuleks jälle kõik meelde ja hakkaks vabamalt selles keeles orienteeruma. Kui palju on sind näiteks vene pardide looming mõjutanud sinu lugudest selle plaadi pealt? Võib ju hea tahtmise juures välja lugeda, et don. Või ma eksin? See võib küll olla jah, sest noorena ma kuulasin päris palju muusikat. Miks ja millal hakkasid üldse muusikat tegema, ütles siin. Kui juttu oli, et 13.-st eluaastast peale hakanud laule kirjutama, siis mis tõuge õli? Tegelikult kolmeteistaastaselt ma kirjutasin ühe klaveripala, aga esimese laulu kitarriga ma kirjutasin vist 15 aastaselt. Üks selline teismelise ja melanhoolia õli. Aga kas võin nüüd öelda pärast kõiki neid stiilide vahetusi, et oled nüüd leidnud selle, millele kindlaks jääda ja seda me võime siis kuulda näiteks sellesama plaadi pealt ja sinu hiljutistest esinemistest? Ma arvan, et ma ei olegi stiile vahetanud oma loomingus vähemalt mitte. Kui veel tekstide juurde tagasi tulla, siis teksti ja muusikasuhe on alati hästi põnev. Keeles on iseendas on olemas selline teatud rütm ja keeles On olemas meloodia. Ja kui nüüd võtta luule, mis on selle keeleessents, siis rütmi ja meloodia tulevad seal kõige paremini välja. Enamus lugusid sinu plaadil on eesti keeles ja kõik ei ole mitte sinu enda tekstile kirjutatud lood. Miks ei ole kõik mitte su enda tekstid ja kuidas sa valid need tekstid, mis sinu laulusid kõige paremini kannavad? Tavaliselt kui ma laule teen, siis kõigepealt tuleb viis ja alles seejärel tekst, tähendab kõigepealt tuleb kitarri või klaveripõhi, kui ma improviseerin mingi meloodia peale ja kui ma siis saan endale mingi sellise põhja, siis on juba väga lihtne sööma, ükskõik mida sinna peale teha, aga tekste kuigi ma ise kirjutan väga palju luuletusi, siis tavalise luule- ja laulutekstil on väga suur vahe, ei saa neid luuletusi tavaliselt lauludel kasutada. Ja siis ma mõnikord leian hoopis mõne teise luuletaja teksti, mis sobib lauluks, mis mind kõnetab. Aga noh, siin on kaevatsid sinoni, hirve siin on Kaplinski. Et annad su lemmikud. Mihkel Kaevats on mu sõber ja ta ise palus mul just sellele tekstile viis teha. Isegi kuidagi tekkiski. Nad on jah ühed lemmikust. On seal palju selliseid, kelle loomingut niimoodi kogud või, või keda oled kogunud, kellest nagu väga pead. Noh, ma kujutan ette, et siin on siis põhiline, on ikkagi sõna ju, et põhiline ei ole see, kas need tekstid on viisistatud. Jah, Juhan Viiding on minu kõige suurem lemmik, aga tema tekstid minu jaoks on täiesti viisistamatud. Aitäh Ewamit reikina kuulaste saadet areaal saate panid kokku Tõnu Karjatse ja Katrin maadik. Maa-ala, millel teatud liik tegutseb, nimetatakse levikualaks ehk areaaliks. Liigirikkust värske Eesti muusika levikualal uuritakse saates areaal. Pühapäeval kell 21 ja kordusena esmaspäeval kell 23 internetis millal tahes. Te kuulsite saadet areaal. Saate valmimist toetas Eesti kultuurkapital.