Tere, mina olen Peeter Helme ja täna räägime ühest krimkast. Tegu pole mitte aga tavalise kriminaalromaani, vaid mõrvalooga, mille tegevus leiab aset keskaegses Tallinnas. Raamatu nimi on Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus ning selle on kirjutanud Indrek Hargla. Hargla nimi on ilmselt enamikule raadiokuulajatest tuttav. On ta ju ülimalt populaarseks saanud French ja Koulu triloogia autor, samuti on ta enne seda kirjutanud terve pinutäie erinevaid fantaasia ja ulmeraamatuid ning üllatanud tõenäoliselt paljusid kirjandussõpru ka sellega, et ta sai 2009. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna. Aga nüüdseks krimkad. Ei saa just öelda, et see žanr oleks autorile varasemast päriselt tundmatu. 2001. aastal üheksa aastat tagasi niisiis ilmus Hargla sulest pangripowski üheksa juhtumit. Nüüd on siis üheksa novelli, mis seal lõdvalt seotud üheks narratiiviks Nendes kõigis lahendab siis üleloomulike võimetega Poola pann mõrvamüsteeriume või võitleb kurjade üleloomulike jõududega. Žanri puhtad kriminaallood need siiski ei olnud, pigem võib öelda pankropovski. Üheksa juhtumit olid kuskil fantastika detektiivijuttude vahepeal ja neid oli siis veel tembitud muheda Harglaliku huumoriga. Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus on seevastu täiesti puhas. Klassikaline kriminaallugu. Kohe esimestel lehekülgedel leiab aset võigas mõrv. Loo arenedes järgneb veel teisigi tapatöid ning natukene juhm ja hõreda olemisega samas sooja südamega kohtufoogt. Ventsel torn näeb, et nii keeruka juhtumise lahendamiseks jääb enda mõistusest napiks. Ja siis kutsub ta appi linna Apteeker Melchior vakendusteide. Viimane on nagu raamatus aeg-ajalt vihjatakse aidanud Tallinna raadi enne ka sellist tähelepanelikkust omajagu diskreetsust nõudvates küsimustes. Ning tema detektiivivõimed kuluvad ära ka selles siis sarja esimeses raamatus, sest jah, Hargla on öelnud, et Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus on keskaegsest Tallinnast rääkivate krimilugude sarja esimene raamat. Nii jaa, selles esimeses raamatus algab siis mõrvari otsimine ja selle otsingutöö vältel maalitakse lugeja silme ette terve keskaegse Tallinna koorekihi psühholoogilised portreed. Ja selles mõrvas, mille niidid jooksevad siis küll kaupmehemajadesse Tallinna kloostrites, kirikutesse ja linna erinevatesse gildidesse. Tsunfti idesse mängib oma osa muidugi keskaegne Tallinn, sega ja samuti linnasuhted, siis ordule kuuluvat Toompeaga ning hansakaupmeeste ja teiste tegelaste sidemed üle mere maadega nagu Põhja-Saksa kaubalinnad või tol ajal lühikest aega ordule kuulunud Kotland ehku ajama. Lühidalt Hargla võlupsist lugeja silme ette 15. sajandi alguse Tallinna kogu linna ilus ja uhkuses. Hästi hoolikalt kirjeldab ta linna üldmuljet üksikute hoonete nagu tähtsamate kirikute ja kloostrite asukohta ja välimust. Ja ka märgib siis Apteeker Melchiori silmade läbi linna vaatlev Indrek Hargla korduvalt seda, et tegu neelas kasvava arenema ja kerkiva linnaga, kus leidub veel tühje, võsastunud krunte, laokil nurgataguseid, sillutamata poriseid, tänavaid. Vahepeal kandub tegevus linnamüüride taha, nii et ka sellest saame üsna tõetruu ettekujutuse. Küll on seal juttu kalamaja kõrtsidest või praeguse roosikrantsi tänava kanti jäänud linlaste köögiviljaaedadest. Ainuke asi, mis tekitab küsi musi, selle detailirohkuse juures on see, et kõik on nii muinasjutuliselt ilus ja kaunis. Hea küll, raamatu tegevus toimub kevadel, millel tõepoolest sirelid õitsevad ja lõhnavad ja kogu loodus tärkab. Aga ikkagi lisaks loodusele kamisele peaks ju sulab lumi ja tõusvad temperatuurid sulatama lahti ka igasugused talve jooksul linna tänavatele kogunenud prügi ja kõntsa kuhu jäävad siin raamatus keskaegse linna erinevad haisud ja räpasus, kus on näiteks ränkrasked ja tolle aja meditsiinitingimustes parandamata haigused? Neid kõiki puudutab Hargla tõesti vaid riivamisi või üldse mitte. Ja jääb ikka just nimelt selle ilu ja uhkuse juurde ja eelistab pigem siis kirjeldada lillelõhna ja linlaste pillavust küll oma riiete valikul, küll pidulaua katmisel. Aga noh, muidugi ma ei tahagi öelda, nagu oleks 15. sajandi Tallinn olnud mingisugune vaimupimeduses näruses vaevlev kolgas kus iga nurga peal kooberdasid ringi sandid. Eks ta ikkagi oli tol ajal Läänemere idakaldarikkamaid linnu, aga on näha, et Harglale keskaeg meeldib jah, natukene tormantiseerib seda. Ja miks ta ei võikski, ega autori eesmärk ei olegi ju kirjutada ajaloo raamatut. Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus on ikkagi ajalooliselt suhteliselt veenmas, aga ometi ilukirjanduslikus atmosfääris toimiv kriminaallugu ja selle käivitamine ning käigushoidmine õnnestub Hargla nauditavalt ja nagu tal on juba varasemates raamatutes kombeks saanud kerge ja mõnusa huumoriga. Omamoodi huvitav on ka see, et ilmselt ei jää ühelegi lugejale märkamata raamatu mõningased paralleelid küll Parro lugudega. Muidugi Hargla peategelane Melchior on noor ja abielus, aga oma nutikuselt teravmeelselt ei jääda sellele kavalale belglased kuigivõrd alla. Ja see alatasa teiste kallal norib ja kergelt tuhm kohtufoogt. Torn on ikka kahe hämmastavalt sarnane peainspektori Chapile. Ja huvitav on ka see, kuidas Hargla juhatab sisse raamatu lõpplahenduse. Nimelt kogub Apteeker Melchior kõik kahtlusalused ühte ruumi kokku ja hakkab neid siis järjest välistama. Noh, see oli ikka tõeline kummardus, kata Kristile. Sellest pole tõesti midagi paha, hoopis tore, kuidas need Kristilikud meetodid hakkavad elama oma elu keskaegses Tallinnas, kus valitseb hoopis teistsugune müstiline aura kui Kristi inglise ülemkihi elust rääkivatest lugudes. See on selline põnev segu, mis sealt välja tuleb. Aga päris ilma kriitikata siiski ka isa nimelt annab tunda, et Hargla ei ole just saksa keelemees ja sellest mõningaid ebajärjekindlused. Näiteks mille pärast on vaja kasutada tekstis eestikeelsed kohanimed, tüüringem, samal ajal Ajal, kui on kirjutatud saksakeelne vest, faalen ladinakeelne Francoonia, selle asemel oleks võinud ju kõikide kohta eestikeelseid mõisteid kasutada. Ja selliseid kohti on kohati veel, aga no see selleks. Ilmselt jõuab Hargla sääraseid pisiasju sarja järgmiste raamatute jaoks veel lihvida. Aga seniks, kuni järgmine Apteeker Melchiori seiklustest jutustav lugu ilmub, tuleb jääda ootama ja tuleb lugeda Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatust. Head lugemist. Saadet toetab Eesti Kultuurkapital.