Kelle sõnum alustab sügisel oma saateid sellega, et kutsub kõiki osalema suurel sõna- võistlusel, mis saanud sellise natukene kummalise nime nagu sõnavus ja see võistlus on Eesti vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud taasiseseisvumispäeval ja 23.-st hobustest on käima läinud. Ja selle töörühma eesotsas, kes seda sõna võistlust läbi viib, on Eesti keele Instituudi direktor Urmas Sutrop, kellele siia keele instituuti ka külla tulime, et kõige värskemaid andmeid teada saada. Urmas, miks sellist võistlust on vaja? President küll põhjendas seda päris kenasti, aga kui nüüd keelemehe pilguga vaadata, et noh, tuleb ju kogu aeg ka uusi sõnu ja instituut töötab, aga milleks on vaja rahvast kaasata? Tere kõigile. Võistlus ei pea olema, aga tore on, et ta on sellepärast et võistluse eesmärk ei ole mitte ainult see, et me saaksime 11-le mõistele uued eestikeelsed ilusad, vastad vaid palju suurem eesmärk on, et me tõesti kõik mõtleksime eesti keele peale, mõtleksime, mis on siin valesti, mis on hästi, kuidas paremini teha? See on see peamine eesmärk ja see on ka selleks, miks see võistlus on tehtud. Võiks siis nii-öelda, et iga eestlane hakkaks rohkem väärtustama oma keelt ja püüaks seda arendada nüüdisaja vaimus, et me teame, kui tugev on surve väljastpoolt meie keelele, kui palju tuleb uusi mõisteid, uusi termineid ja rahvas on need kutsutud talgutele, kui nii võiks öelda keeletalgud. Ja see on just nimelt see. Mina rõhutaksin veel mõtestamist, keele mõtestamist ja allaneelamist. Kõik uus, mis tuleb, tuleb alla neelata, ära seedida ja muuta eestipäraseks, sellepärast et, et kui me nüüd hakkaksime suurima eesti keele sõnavarast, me leiaksime, et valdav enamus sõnu on teistest keeltest alla neelatud, oli siis 1000 aastat tagasi või 2000 aastat tagasi või 300 aastat tagasi. Aga meie oma sõnu on päris päris vähe või Uurali sõnu, aga enamus on laenatud eri aegadel. Kindlasti kõik keelehuvilised ju mäletavad, et Johannes Aavik oli üks neid uute eesti sõnade loojaid. Johannes Voldemar Veski. Aaviku sünnist möödub tänavu 130 aastat, seal ülejäänud, et seda võistlust nüüdes tänavu korraldada, aga neid võistlusi on ka enne korraldatud ja päris heade tulemustega. Jah, vähemalt kaks aastal 1972 ja 2002, aastal 2002 oli ka Toomas Hendrik Ilves sõnavõistluse žürii liige. Nii et see mõte on võibolla tal sealt tulnud. Tal tal tema oli nüüd algatajaks, aga selle võistluse taga on väga suur hulk inimesi, terve suur töörühm on keeleteadlasi, on muid inimesi. Ja nad on ikka kõik üsna tublilt töötanud, et see võistluskorda läheks. Jah, see komisjon, kes võistluste ette valmistas ja peab hakkama pärast neid kõiki pakutud sõnu läbi vaatama, on päris suur. Siin on kirjanike sinna advokaate, keeleteadlasi, Kirjanduse inimesi, inimesi erinevatest institutsioonidest, ülikoolidest, emakeele seltsist, Johannes Aaviku seltsist. Nii et esin hästi esinduslik komisjon. Aga siiski selle võistluse fookus on määratlenud president. Jah, ja fookuseks on riik ja riigiga seonduv. Algus oli mõttega lisada siia juurde teadus, aga komisjon leidis, et see ei ole praegu hea mõte. Nii aga kordame üle, et kuigi komisjon istus ja arutles, valis välja 11 mõistet või sõna, millele nüüd vasteid otsitakse, siis ikkagi inimestel on võimalus ka ise pakkuda mõne väga hea uue sõna. Seal on selline vaba mõiste, nii et igaüks võib pakkuda mõiste ja sellele vaste. Ja muidugi ka selgituse juurde, miks ta seda sõna pakub. Mis seda tahab? Kui me nüüd püüame iseloomustada seda valikut, kas on tegemist sõnadega, mis on alles äsja tulnud meie keelepruuki või on siin ka selliseid sõnu, mis võib-olla on juba kauem meil kasutusel olnud, kuid vajaksid täpsustamist ümberütlemist. No kõige kauem on vastanud sõna poliitika eesti keeles, aga siin ma pean kohe selgitama, et me ei otsisõna uudsena kogu poliitika asemel poliitika jääb ikka alles. Aga inglise keeles on kaks mõistet. Ühe vastan, politaks ja teine on politsei ja me tahame sellel polissile leida uut eestikeelset vastet, et need kaks tähendust ka eesti keeles eristuksid. Et ei tekiks vahel koomilisi olukordi, kus kus nad on üks ja sama. Olgu siinkohal kohe lisatud, et meie järgmistes saadetes des Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll annab täiendavaid selgitusi iga mõiste kohta, mis on võistlusele pandud. Kuidas nüüd saab osaleda selles võistluses? Me oleme kangesti internetiajastus järvel, kõik need võistlustingimused ja võistluse osalemise tehnilised võimalused on seotud põhiliselt interneti kasutamisega, ehk siis koduleheküljega Jah, aga mitte ainult kõik, kes ei saa internetti kasutada, võivad saata ettepanekud kirjalikult Eesti keele instituut roosikrantsi kuus, Tallinn ja kes ei saa ka kätejuhendeid internetist, siis palun pöörduge Instituudi poole, helistage sekretärile või või saatke meile kiri ja me saadame teljega võistluse juhendid. Aga need, kellel on võimalus veebi kasutada, nende jaoks on siis aadress. Www punkt sona võistluspunkte ees sead nagu hööveldatud sõda, võistlus, kõik täpid maha hööveldatud, aga internetiaadressid on sellised. See näitab veel kord seda, et ka internetialal eesti keelel on veel palju arenemisruumi tehnilise poole pealt. Nii aga kui me nüüd räägime sellest, et inimene tahab osaleda kirja teel või siis veebi kaudu, kas ta nii-öelda ilmtingimata peab paljastama. Tähendab peab küll, sellepärast, et kui ta osutub võitjaks, siis ei saa teda muidu kuidagi autasustada. Aga hindame me mitte neid esitajaid, vaid ikkagi sõnu. Meil on palgatud sekretär, kes kõik sõnad varustab koodiga ja me hindame sõnu teadmata, kes nende esitasid ja kui on valik tehtud, siis sekretär viib sõnad uuesti isikuga kokku ja me saame teada, kes on siis selle võidusena esitaja. Kui me meenutame nüüd eelmist ehk emakeele seltsi sõna- võistlust, siis seal oli võitjad nagu iga sõna kohta. Eraldi, kas need on ka sama plaan, see sõltub sellest, kas, kas Me tahaks, et oleks ja ka vabapoiste puhul parim pakutud 100, mis ei olnud etteantud. Aga võib juhtuda, et näiteks mõne sõna puhul jääb lihtsalt esikoht välja andmata kui ei ole head sõna, aga meie soov on küll, et me saaksime kaks teist preemiat anda ühe peapreemia. Kui nüüd rääkida ajagraafikust, siis teab peaaegu täpselt kuu aega siis neil osaleda, kes seda veel pole teinud. Jah, neljas oktoober on viimane päev saata oma sõnad kas siis interneti teel või kui postiga postitempli kuupäev, neljandal õhtul tuleb posti panna, tuleb leida postkontor, mis on kõige kauem lahti kella üheksani õhtul ja saab ära saata. Ja töörühm koguneb siis õige pea pärast seda, et otsust langetada. Jah, aga kõigepealt teeb sekretär põhjaliku töö ära, teeb just nimelt need anonüümselt esitab meile materjalid süstematiseerida ja siis komisjonil saadetakse laiali või töörühmale. Ja peale seda tüür koguneb nii et novembris toimub siis autasustamine ja võistluse pidulik lõpetamine. Kunas täpselt, seda ei oska ma öelda. Ilmselt siis võib-olla seotuna Johannes Aaviku sünniaastapäeva tähistamisega. Jah, aga ka siin on palju võimalusi, seda otsustab vabariigi president, kuidas ja kunas, aga loomulikult see seatakse Johannes Aaviku 130. sünniaastapäevaga. No mida te ütlete nüüd ühele tavalisele hea eesti keele oskusega eesti inimesele, et kuivõrd tulemusrikas võiks olla tema osalemine. Me teame minevikust, et meil oli üks väga tubli keele mees Manivalde Lubi, kes on jäänud eesti keele ajalukku kuuekümnendatel aastatel eelkõige tehtud ettepanekutega, seal olid tal need küülikud ja hõlvamised ja hõivamised. Jah, kõigil on võimalus ja mis on kõige tähtsam, et inimesed lugege ennem juhendid läbi ja siis hakake sõnu pakkuma, siis tulemused paremad, et sõna peab olema, eks ilus eestikeelne eesti keele häälikul. Ka sõna peab olema käänatav või pööratav, kuid on tegusõna. Sõna peab olema tuletatav. Tab saaja sõnastab saama, moodustada liitsõnu, et peab mõtlema, et see sõna ei ole paljas üksiksõna, vaid sõna oleks seotud kogu meie keelesüsteemiga. Ja juhend annab selleks ka palju abi, seal on toodud näited lünkadega siis inimene saab oma sõna proovida sinna lünka sisse kas tuleb korralik lause välja või mitte. Jah, aga seal ainult pool, sest et seal lünka sihuke semantiline tähenduse sobitamine, aga lisaks on ikkagi peab mõtlema käendamisele, pööramisele, tuletamisel, liitsõnade moodustamisel. See, mida nüüd kindlasti kõik meie kuulajad ootavad, et kuidas siis võistlus on käima läinud, et millised on tänase päeva, ehk kui me nüüd vestleme, siis on meil neljapäev, neljapäeva pärastlõuna. Kui palju on praegu kontakte olnud, kust kaugelt ja kui palju siis sõnum? On tulnud, ma päris täpselt ei oska öelda, mul on eile õhtul kella viiesed andmed ja eile õhtul oli meid külastatud kodulehekülge 35-st riigist. Tähtsamad muidugi Eesti-Soome-USA-Rootsi, Belgia, aga ka kaks niisugust eksootilist maad nagu Tai ja Brasiilia. Arvatavasti siis ikkagi eestlased, mitte brasiillased. Võib-olla ta tuvi, laiem, aga tõenäoliselt eestlased maailmas ja. Aga kui nüüd saagist rääkida senisest saagist, ma mõtlen eelkõige arvuliselt tegelikult noh, on vist natuke varavõitu hinnata kvaliteeti. Saak on eile õhtul oli 367 sõna, aga ma tean juba, et neid on juurde tulnud ja neid on juba üle 400 jääd kõikidele poputud mõistetele sõnadel on vasteid pakutud ja on teatud pingerida tekkinud. Juba on siuksed liidrid, millele kõige rohkem pakutakse ja mõnele vähem mõned rohkem ja ka oma sõnul on pakutud juba päris parajal jaol. Noh, kui väga suur saladus ei ole, millised sõnad on siis praegu kõige populaarsemad mõisted? Kõige populaarsem on infrastruktuur ja humanitaarabi ja direktiiv jätame teised kõrvale ja humanitaar, paar abi võib olla ka sellepärast, et see sõna on viimastel nädalatel ajakirjanduses hästi sagedaseks läinud ja tõesti, see häirib, sellepärast et, et nagu võistluse juhendis ka öelda, et humanitaarabi on väga reaalne, aga eesti keeles on selge vastandus humanitaar- ja reaalmaailma vahel. Ütleme nii, et humanitaarabi võiks nagu tõlgendada head nõuannet. Ja tegelikult on see reaalne abi reaalabi. Nii aga eks siis saab kunagi need vastavad üle vaadatud ja võib-olla leidub sealt tõesti ka uus sõna eesti keelepruuki. Te olete ise ka öelnud siin televisioonis esinedes, et ega võistluse tulemused veel ei muudagi. Kindlasti ei muuda, aga, aga mõne aja pärast ütleme, et me kasutame mõnda sõna, mille, mida ja igapäevast sõname, mida me oleme nagu igavest oleksime kasutanud, aga ometi on see siin täiesti uus sõna. Nii et kindlasti muudab ta tegelikult keelt, aga märkamatult see on kõige tähtsam ja mõelge selle peale, kuidas tuli eesti keelde sõna masu, eks küll lühendina liitsõnast algus oli siuke imelik, praegult on juba täitsa normaalne sõna, natuke pehme on, aga. Võiks ju mõelda ka seda, et tihtilugu selliste võistluste puhul võib-olla kõige parem sõna ei ole see esimene, et kas neid teisisõnu saab ka kunagi lugeda ja vaadata. Usun küll, et need protokollid paneme internetti võistluse koduleheküljel ja need jäävad kõigile lugeda, arutada, vaadata ja võib-olla tõesti, et hoopis korjatakse kunagi välja mõni sõna, mis nagu ei saanud alguses täit tunnustust ja preemiat, kasutab elujõulisemaks. Aitäh Eesti keele Instituudi direktor Urmas Sutrop, aga enne kui me oma tänase saate ära lõpetame, siis üleskutse ka meie kuulajatele loomulikult osaleda sellel võistlusel. Aga meil on ka üks väike oma võistlus käima lükatud. Auhinnaraamatud on meile lubanud kirjastus varr. Ja me küsime teie käest, mida te arvate, ennustage, missugune sõna saab kõige rohkem uusi vasteid või missugune mõiste saab kõige rohkem uusi sõnu seeemm. Urmas Sutrop ütles, et noh, seni on nagu infrastruktuur, aga võib-olla on just teinud. Tihedalt konkurendid, infrastruktuur, humanitaarabidirektiiv, et see ei ole üldse teada, kes võidab. Rääkimata sellest, et te saate ise ka kaasa aidata sellele, pakkudes ise uusi sõnu võistlusele. Ja lõpuks küsiks siis, et mis asi see sõnavus ikkagi on? No seda teab saatejuht kõige paremini Marta Ovelase üles leitud Wiedemanni sõnaraamatust ekstaks võlumine ole. Wiedemanni sõnaraamatus on veel märge peedee, mis tähendab poeetilist teksti ehk see tähendab seda, et see oli 19. sajandi kõrgkeele sõnaluulesõna. Miski kunstsõnad on moodustatud just nimelt ulatuslikul teel. Võib-olla Kreutzwald, võib-olla keegi teine, ma ei tea seda. Aga igal juhul on see selline vägev sõna. Olgu minu pool kommentaariks, et see nõks, poliitikavaatleja on kangesti pahandanud selle sõna üle, aga mina vastasin talle selle peale, et meil on ka paleus, et meil paleus on ju samamoodi loodud sõna nagu sõnaus. Jah, meil on paleus, avaus ja, ja siis need konsonanttüvelisi sõnu veel palju-palju rohkem. Nii et võib-olla läheb see sõna käibele ka laiemalt mingi sõnavõistluse tähenduses. Miks mitte, ma loodan, et ta läheb. See on väga ilus sõna. Meie tänase saate sess salvestasime Eesti keele Instituudis Mart Ummelas ja nagu öeldud juba nädala pärast, siis lähemalt juhtnööre sõna- võistlusel osalemiseks. Peakeelekorraldaja. Hitler tallilt ja saate režissöör on Viivika loodik. Keeles.