Tere taas keelehuvilised, vabariigi presidendi augustis välja kuulutatud suur uute sõnade loomise võistlus, mis sai muide siinkõneleja algatusel ja Wiedemanni abiga nimeks Sõnaus ootab nutikaid osalejaid kuni neljanda oktoobrini. Otselingi võistluse lehele leiate ka meie interneti kodulehelt keele sõnum, punkt vikerraadio. Et sõnavõistlusel oleks võimalikult palju teadlikke ja nutikaid osalejaid, alustame täna võistlusele välja pakutud mõistete ja sõnade täpsemalt lahtirääkimist. Abiks on selles Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll. Jätkame selgitustega kah järgmisel laupäeval. Ja veel meeldetuletuseks keele sõnum ootab rööbiti sõnavusega meie kuulajatega ennustusi, missugune sõnavõistlusele välja pandud mõistetest võib koguda võistlusel osalejatelt kõige rohkem uusi vasteid. Oktoobris kingime täpsema ennustuse esitajale kirjastuse Varrak väärt raamatuauhinna. Nüüd aga jätkame juba Eesti keele instituudist. Peeter veel teame, et sõnad sünnivad ka iga päev iseenesest. Ajakirjandus peab uusi mõisteid kasutama, tulevad seoses eurodirektiividega. Muide, see direktiiv on ka üks selliseid sõnu, mida nüüd tahetakse asendada. Tulevad uued mõisted, kuivõrd produktiivne tootlik on selline variant, et nüüd rahvas pakub uusi sõnu. Johannes Aavik pakkus siis Johannes Voldemar Veski on pakkunud paljud teised keeleteadlased, aga kuivõrd nüüd rahva peale võib loota? Sõna võivad teha eesti keeles kõik see ei ole küll kuidagi piiratud sellega, mis ametit keegi peab, ärksad, inimesed, keeled, tundlikud inimesed on neid sõnu pakkunud ka varem, nii et kui vaadata näiteks meil olemasolevaid uudissõnade raamatuid, need kahjuks on jäänud 70.-tesse 80.-tesse aastatesse, siis siis on sealt ka näha, et need autorid on sageli olnud ka täiesti keelehuvilised inimesed, kellel ei ole igapäevaselt keele keelega palju pistmist. Nii et selles mõttes tasub rahva peale loota. Kindlasti. Abivahendid selleks on olemas. Viitasite siin näiteks võrreldi brošüürile väike uudissõnastikus on seletatud, kuidas peaks sõnu välja mõtlema. Jah, sellele raamatule võiks tõesti tähelepanu pöörata, siin on väga, väga lihtsalt ja hästi seletatud ära, kes teevad uudissõna, kuidas need tehakse, miks neid on vaja, kas neid peab kasutama. Ehk siis lühidalt ja kokkuvõtlikult. Õpetus olemas kõigile, kes kes tahaksid seda õpetust saada. Uue sõna väljamõtlemine on kindlasti auasi, nagu me eelmises saates Urmas Sutrop rääkisime. Legendaarne eesti sõna looja oli ju Manivalde lubi. Võib-olla leidub nüüd sellel võistlusel ka mõni selline mees, kes või naine, kes tõesti pakub mitu sellist sõna, mis lähevad ka laiemalt käibele. Jah, aga muidugi võib küll arvata, et mõnedki mõisted sedavõrd keerulised, et mitte igaüks ei jaksa neisse süveneda ja seetõttu need, kes selle valdkonnaga rohkem kokku puutuvad, nendel on kindlasti rohkem k eeldusi uute sõnade väljapakkumiseks. Seekord president Toomas Hendrik Ilves, seades selle fookuse, milliseid sõnu seekord otsitakse põhiliselt riigi toimimisega ühiskonnas oluliste mõistetega seotud mõisted ja sõnad. Ja esimene nendest kohe, kui me vaatame, on ju poliitik kar. Võib tunduda, et see on vist üks vanimaid eesti keeles juurdunud võõrsõnu ja isegi tihtilugu ei mõtle, et saab võõrsõna. Jah, ja me ei mõtle ka selle sõna paljudel eri tähendustele, mis tal keeles on. See motiiv, miks sõna ilmselt sõnavõistlusele on esitatud, on, ongi just selles, et et tal kipub olema keeles vähemalt kaks sellist lahkuviidavat tähendust, on üks, on see poliitika, mida vahel nimetatakse taevapoliitikaks või selliseks milliseid lisada, et keegi ette paneb, on maitse küsimus, aga aga see, see, mida, mida teevad poliitikud, ehk see on tegevusvaldkond see tähendab kõikvõimalikke poliitilisi seisukoha võtta ja, ja esinemist ja, ja üksteise kritiseerimist ja mida kõike poliitikal sageli silmas peame seal siis selle üks lähendavaga, teine poliitika on siis see, mida mida rakendatakse mingis eluvaldkonnas, mis on kokku lepitud põhimõtted, vahendid, korraldamise eesmärgid ütleme, kinnisvarapoliitika või kellelegi hinnapoliitika ja, ja tundub, et need kaks mõistet vahel häirivalt hakkavad 11 segama, et et räägime poliitikast, siis, esimene mõiste, mis inimesel tavaliselt meenub, on just seal iga päev poliitikas, parteipoliitika, mis tahes, kui me räägime ka sisepoliitikast ja, ja kõigest muust dissiis sellel on paratamatult võib-olla ka teatud varjundi juures, aga see teine poliitika ehk siis kava, põhimõtted ja, ja kokkulepped, see võiks olla temast lahus. Mõtlesime just sellele teisele tähendusele sobivat eestikeelset sõna, ehk siis seda igapäevast poliitikat muutma, ehk siis inglise keeles polissina. Jah, inglise keeles politsei, aga inglise keeles, et vahet ei ole ka ilmselt täpselt niisugused nagu me seda praegu ette kujutamisest. Seal on ka Forynbolisse, mis on meil välispoliitika ja mida ilmselt ei ole mõtet ka eesti keeles kuidagi teisiti öelda. Ühe näitena sena toodudest kriminaalpoliitikat tundub olevat kuidagi absurdne. Poliitika ei tohiks kunagi kriminaalne olla. Jah, ka selliste eksiarvamuste vältimiseks oleks hea mõni muu sõna sellele leida. Läheme nüüd siis edasi nende sõnadega selles järjekorras, nagu nad on esitatud www punkt sona võistluse kodulehel, kustkaudu saab siis ka ise osaleda selles võistluses. Kolmas sektor, no see on tõesti selline metafooriline sõna võiks nii-öelda sellepärast, et mis need esimene ja teine siis on. Jah, Winston nii tinglikult, et esimene on see avalik sektor on siis erasektor ja, ja kolmas on siis see, milles, mis ei kuulu kumbagi kahte esimesse, nii et et, et siin töörühm leidis, et oleks eesti keeles ja ilmselt natuke tabavamad ladusamalt. Ta sõna, mees ütleb selle sisu paremini ärast kolmas sektor ei ütle ju tegelikult mitte midagi selle sõnaühendiga esimest korda kokkupuuteajal. Mis tahes asjast olla mingi sektor. Umbes nii nagu kolmas maailm. Aga see kolmas maailm on siiski sedavõrd juba levinud, et see ütleb üht-teist, midagi, aga kahest esimesest maailmast me enam ei räägi. Millegipärast. No pealegi, see kolmas maailm on ka natuke alavääristav, nii nagu ka kolmas sektor, sellepärast üha rohkem kasutatakse mõistet arengumaad ja selle tõttu ka kolmas sektor, ehk siis kodanikuühenduste maailm võiks ju ka meil olla rohkem tähtsustatud. Jah, võib-olla on see ka üks põhjus, miks ta töörühmale paljudele tundus olevat probleem, sest kolmas on järjekorra numbrist, kolmas, et enne on esimene teine. Liiga selgelt märgistatud nii ja kui me läheme nüüd edasi, siis me puutume kokku ühe puht ingliskeelse mõistega, mida meil kasutatakse üsna palju. Sellepärast tõesti, et mingi mõistliku, lühikest ja tabavat vastet ei ole seal PPP. Jah, inglise keeles public drive Batmessepp ja seda on eesti keelde tõesti olnud keeruline tõlkida, see on siis olnud avaliku ja erasektori koostöö, aga see ei ole igasugune koostöö, vaid just see, kus tavaliselt antakse erasektorile täita mingi ülesanne, mida seni on teinud avalik võim. Ja see on siis selline lepinguline suhe, sageli, mida siis on veel teisiti nimetatud halduskoostööks näiteks kui on halduslepinguga mõned teenused üle antud. Ja siin on testida tarvis eesti keeles ladusamalt ja lihtsamat, kuna see on ka ilmselt mõiste, mida läheb edaspidi rohkem vaja ja ja seetõttu saab ta tuttavamaks ja siis oleks selline lühike, lühike termin sobiv. Järgmine mõiste või sõna on tõesti see, mida on kasutatud väga laias tähenduses, tavaliselt mulle jääb mulje, et seda on kasutatud siis, kui ei taheta täpselt öelda või ei taheta üldse täpsustada, millega tegemist, on seal see infrastruktuur. Iseenesest juba esimene emotsioon on, et tegemist on kas infraheli või infrakiirgusega aga infrastruktuur, mis siis peaks tähendama mingit üldisemat tugistruktuuri. Aga, aga sellega võib asendada tõesti suvalisi asju eel kõigega, poliitikute kõnedes. Jah, ja see on nüüd üks sõna, mis peaks olema väga hästi tuntud juba paljudele ja ja siin võib ka imestada, et miks me seda tahame asendada, aga seal on ka selline sõna tõesti, mida, mille hääldamine, infrastruktuur nõuab teatud pingutust ja ja ta on kohmakas ja väheütlev sellegipoolest. Ja just võõrsõna ju kiputakse ka eesti keeles sageli kasutama, nii nagu te ütlesite tähenduses, mis neil ei ole. Ehk siis ebamääraselt siis kui midagi muud paremat ei leia ja ja tähendab tõesti sellist kogumit, mis vajalik millegi toimimiseks ja see miski on hästi laia ulatusega, see võib olla linn, seal võib olla ettevõtte kaitsevägi. See võib olla tarkvarasüsteem, mistahes muu süsteem ja, ja infrastruktuur on tõesti vajalik. Läbiv struktuur, läbiv kogum aineid, materjale, vahendeid, ilmselt, mis peaks sellele selle toimimiseks vajalik olema, ehk tantsis tõesti aluste aluspeaga? Kordan, meie selgitused jätkuvad juba järgmisel laupäeval, seniks aga võite välja pakkuda ennustusi, missugune 11-st mõistest saab meie keele uuendajad. Aga Raimalt liikvele ehk mõne sõna saab enim vasteid. Saatke oma ennustus meiliaadressil Mart Tummelas ate Rärboee või kirjutage vikerraadiopostiaadressile parima lennustajale. Niisiis kirjastuse Varrak auhinnaraamat saate toimetaja Mart Ummelas, režissöör Viivika Ludvig Kuulmiseni nädala pärast.