Vabariigi presidendi augustis välja kuulutatud suur uute sõnade loomise võistlus Sõnaus ootab endiselt nutikaid osalejaid ja veel kuni neljanda oktoobrini otselingi võistluse lehele leiate meie interneti kodulehelt keele sõnum punkt vikerraadio poee. Et sõnavõistlusel oleks võimalikult palju häid osalejaid, jätkame täna võistlusele välja pakutud mõistete täpsemat lahtirääkimist. Abiks on selles endiselt Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll. Keele sõnul ootab ka meie kuulajate ennustust, missugune sõnavõistlusele välja pakutud mõistetest kogub võistlusel osalejatelt kõige rohkem uusi vasteid. Oktoobris kingime ühele ennustuse esitajale kirjastuse Varrak väärt raamatuauhinna. Ärge oodake viimase hetkeni võite ilma jääda. Keele sõnu. Keelesõnum on endiselt Eesti keele instituudis peakeelekorraldaja Peeter palli kabinetis ja me püüame aidata neid inimesi, kes tahavad osaleda sõnavõistluses sõnaus eelmisel korral. Me andsime veidi nõu ja nööre jagasime kuue mõister vasteta leidmiseks ja nüüd me võtame need ülejäänud läbi ja nende seas on enamik puht inglisekeelset sõna, mida on hakatud nagu toorkujul kasutama ka meie keelepruugis ja trükistes. Ja esimene nendest on sast seina peal millel on küll eestikeelne vaste olemas, aga nagu ma aru saan, töörühm, nagu veidi kahtles selles, kas Sasteeneval ja jätkusuutlik on ikka üks ja see sama jah, inglise keeles on ta üks sõna ja eesti keelde seda tõlgitud päris mitmel viisil peale selle jätkusuutliku on ka veel säästev toimepidaja, nagu olen kohanud, vastupidav, võib seda tõlkida ja on pakutud ka veel muid tõlkeid, nii et see on nüüd üks mõiste, mida tänapäeval läheb päris palju vaja. Siis kirjeldame just Muri süsteeme meie keskkonda, kus me elame, et see peab olema. Siis aga me peame tähistama seda omadust, et selle keskkonnavõimet säilida. Ja kui seda inglise sõnases Stein analüüsida, siis ta tegelikult eeskätt tähendabki vastupidavust. Aga vastupidavust just selles mõttes, et see peab olema säästlik see peab olema produktiivne ja paljud muud, et seda, seda sõna on kasutatud bioloogiliste süsteemide kohta inimeste kohta inimese arengu kohta tänapäeval väga laialdane, nii et siin oleks võib-olla mõtet paluda niisugust tabavamad sõna eesti keeles, et jätkusuutlik on hea sõna küll, aga ta mõne jaoks annab ainult ühe varjundi sellest mõista. Sedasi. See on muidugi ka veel tõsi, et teisteski keeltes ei ole talle kujunenud nii selgeid vastajaid, et kui me vaatame, vaatame kas või ringi, kuidas on seda tõlgitud soome keelde või saksa keel, siis sealgi on tegelikult väga palju erinevaid vasteid, tal kas võiks seda pidada ehk natukene selliseks ideo loogiliseks sõnaks, selles mõttes, et varem väga tihti räägitud ju arengust nende suurte süsteemide puhul. Aga nüüd me räägime sellest, et miski püsib. Aga ta ei pea sellepärast veel arenema. Eriti kui me räägime näiteks ühiskonna jätkusuutlikkusest. Võib olla küll jah, aga on ka räägitud just jätkusuutlikust arengust ehk siis pandud need kaks asja kokku ja ka sageli on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide ja talituste nimedes juba see jätkusuutliku arengu ehk sest teine pil Development nimetus kasutusel, nii sedagi tuleb eesti keelde siis sobivalt tõlkida. Et see ei ole niisugune ülepea areng, vaid see on jätkusuutlik areng ja seda võib pidada moevooluks või kuidas iganes. On fakt, et seda seda mõistvat vajatakse meil. No jääme lootma, et keegi pakub sellele siis uue ja võiks öelda ka lühema ja veidi konkreetsema vaste. Edasi tuleb nüüd üks puhtalt õiguslik termin. Ühe sellise asutuse esindajana kindlasti meie jaoks avalik-õiguslikus ringhäälingus on see probleem natuke teistsugune kui mõnest siinses avalik-õiguslikus institutsioonis või asutuses, kes nii sageli ei pea seda sulavõi oma staatust selgitama, oma seisundit ühiskonnas selgitama. Aga avalik-õiguslik ringhääling aetakse tihti segi või ka teadlikult vahetatakse ära riigiringhäälinguga riigi raadioga, riigitelevisiooniga mida ta vähemasti Eesti demokraatlikus ühiskonnas ka õiguslikult ju ei ole, sest avalik-õigusliku ringhäälingu toimimise aluseks on eraldi vabadus ja teda kontrollib mittevõimet ehk valitsus, vaid riigikogu avalik-õiguslik, see sõna eesti keeles on ju tegelikult tuletis sõnast avalik õigus. Ja natukene ebaharilik on selle tuletise viis, kuigi neid sõnu leiab eesti keeles veel teisi ka, aga, aga ta siiski võib-olla natukene ka selles mõttes eksitav, et kui me tõlgendame seda kui rinnastatud liitumit ehk siis avalik ja ühtlasi õiguslik. Aga seda ta tegelikult ei ole, ta on õiguslik avaliku õiguse mõttes. Nii et, et, et üks mõte, et võib-olla see sõna vestlus toob ühe parema ja tabavam avasta sellele natuke kohmakalt. Jah, sest et me teame, et meil on eraõiguslik, on riigiõiguslik, aga jah, eraõiguslike tekita seda probleemi, sest seal ei ole erandlik õiguslik midagi sellist. Ja riiklik õiguslik meil ei ole ka, aga meil avalik-õiguslik ehk kui ta oleks avaõiguslik näiteks, ütleme, oletuseks, siis see oleks juba parem. Ainult et see võib-olla ei kõla nii hästi. See on nüüd sõnavõistluse osalejale pakkumiseks mõtlemiseks välja pakutud. Edasi tuleb sõna, mis on ilmselt käibele läinud üsna viimasel ajal. Ja jällegi ütleme meile siia Eestisse lääne poolt tulevate uute kontseptsioonide uute arusaamadega, see on meinstriim, ing, mainstream on sõna, mida palju kasutatakse kultuuris, popkultuuris, sellega märgistades mingit peavoolu või kesktee muusikat või kirjandust või mida tahes, mida pakutakse võimalikult laiale rahvahulgale peavoolu eesti keeles juba vist isegi ka päris hästi levinud eesti keele omasõnalise vastane sellele mainstream-ile. Aga siin meinstreimingu puhul on, on tegemist nüüd ühe selle tuletisega, kus mõeldakse siis niisugust protsessi, kui nii võib öelda mistahes, mis on selle meinstrimingu objekt, muudetakse nii-öelda peavooluks ehk siis millest see meie jaoks alguse sai, see probleem oli Euroopa Liidu õigusaktides nüüd juurde tulnud mõiste pehmeinstreiming ehk siis endale sugu või sooküsimused sooküsimuste pea, voolustamine täht-tähelt selle ära või süvalaiendamine, nagu on tõlgitud selle praegune vastaja, Euroopa terminiandmebaasis sooküsimuste süvalaiendamine. Ehk siis mäletatakse seda olukorda, kus, kus sooaspekt võetakse arvesse nii-öelda peavooluna, et seal ei ole enam küsimus enamuses vähemuses või, või mingi mingi kõrvalekalduva arvestamisest, vaid see peab olema siis nii-öelda loomulik osa selles planeerimises ja mõnes keeles seda mõistet tõlgitakse operatsiooniks näiteks ehk siis see, mis meie, mis meil on juba vastasel saanud lõimumise või, ja lõimimise näol. Aga ta ei ole võib-olla päris sedasama igatahes küllaltki raske pähkel pureda. Järgmine on nüüd selline inglisekeelne sõna mis tavatähenduses ei vaja kindlasti tõlgetest hektar või pleier ju vahepeal õigeks näitlejaks või kunstnikuks või mängija mängijaks, aga praegu ta tuleb hoopis teises kontekstis. Jah, siin on peetud silmas päris kitsast valdkonda tegelikult rahvusvaheliste skeemi, kus samuti räägitakse endast nii-öelda näitlejatest ja mängijatest, aga peetud silmas siis riiki, rahvusvahelist organisatsiooni, mõnda mõjukat huvirühma, kes on siis võime ka eesti keeles teise sõnaga öelda tegija mingis valdkonnas, ehk siis avaldab väga suurt mõju keskne näitlejakeskne mängija selles mängus kui, kui selliseid kujundeid kasutada, ehk küsimus on nüüd selles, kas me eesti keeles saame pakkuda võib-olla sõna, millel ei oleks neid varjundeid, tihti keeles mängija siiski päris veel sellesse konteksti ei näi sobivat. Võib-olla see on harjumise küsimus, eriti maailma poliitikas ja sellistes kriisipiirkondades, natukese mängija muutub kuidagi võib-olla ebasobivaks, eetiliselt isegi ja, ja need mängud on sageli eluohtlikud, nii et võib-olla siin otsiks sõna, millel ei oleks selliseid lisatähendus eesti keeles või saaks seda natukene neutraalsemalt väljendada. Tegija oleks võib-olla üks selline päris tavaline vastajaga, võib-olla see ei ole kõige parem. Tehke leiame parema jällegi üks sõna, kus kindlasti tasub veidi sirvida sõnaraamatuid ja ka vanemaid sõnaraamatuid, et sealt ehk leiab mõne sellise sõna või tüve, mida annaks siinkohal kasutada. Ja viimane, 11-st on nüüd sõna Azaring puhase inglisekeelne sõna. Ja mina ei oskaks seda tõlkida eesti keelde üldse? Jah, mul on seda raske seletada, tuginen tegelikult seletusele, mille pakkus meie töörühma liige Maria Mälksoo, et see on siis sotsiaalne protsess, millega kõigepealt määratakse siis üks teatud identiteet ja kui seal kaotatud, siis see tähendab tegelikult seda, et sellest jääb miski väljaspool, ehk siis on see nii-öelda see Adarähk muu eesti keeles midagi teist. Ja see seda protsessi siis nimetataksegi inglise keeles ning see võib-olla siis kellelegi väljajätmine, see võib-olla mõnikord ka alavääristama või halvustava alatooniga sa ei pruugi nii olla muidugi. Aga teadustes on seda mõistet ilmselt vaja ja ja selle näiteks soomekeelne vaste on Sintovi saavutamine ehk siis teiseks muutmine või teisal. Teisumine no igal juhul see soomekeelne sõna võiks olla veidi abiks, kui püütakse leida eesti vastavat sõna- ja kuna see ilmselt ei ole selline sõna, mida nüüd argikõnes turul või poes kasutatakse, et siis ta võib olla ka natukene spetsiifilisem, ehk siis kasutatakse, võib olla selliseid sõnavorme, mida kasutatakse näiteks õiguskeeles. Ja alati võib ju olla ka mõni raskem pähkel just nendele paadunud sõna loojatele, et kui need muud võib-olla tundub liiga lihtsalt ja siis see viimane ehk murrab hambad. Nojah, lõpuks siis seal me peame meelde tuletama, et saab ka pakkuda omalt poolt igaüks ühe sõna täiesti väljaspool seda temaatikat, mida on nüüd välja pakutud. Siiski seda võiks täpsustada, et ikkagi ootame sama temaatika sõnu ehk mõisteid riigi ja ühiskonna teemadel, et päris igav päevaseid mõistvaid ehk ei ole hea siia pakkuda, selleks võib-olla tulevad tulevikus võimalused, aga nii, et ikkagi mõtleme laiemalt suuremalt, mõtleme laiemalt, mõtleme ühiskonnale, riigile siis ja kindlasti on seal palju veel mõisteid, mis vajaksid eesti keeles ladusaid vasteid. Aga sõnavõistlus on esimene samm selles suunas. Ja tänase päeva seisuga siis jääb veel veidi enam kui nädal aega oma ettepanekuid teele saata või siis klikkides www punkt sõnavõistlusleheküljel, et me loodame, et see on hästi aktiivne. Mäletame, et 2002 oli hästi aktiivne osalus ja selle tulemusena saadigi 11 uut sõna, millest õige mitu on läinud ka käibel, et mida võiks esile tõsta. No kindlasti kõik teavad seda sõna üle ilmastamine, mis on hästi-hästi tuntud ja sama lõimimine, millest oli eespool juttu. Need kaks on kindlasti üsna edukad, edukalt käibele tulnud. Kui neid ülejäänuid vaadata, siis nende hulgas on tegelikult sõnumis hästi tuntud näiteks kas või tõukefondid või siis kriisi ohjamine. Aga seadust tehes peab küll ütlema, et neid sõnu veel kahjuks ei kasutata, et siin ollakse väga konservatiivsed. Räägitakse kriisi leerimisest valjemaks, vaiksemaks, mida me oleme kritiseerinud natukene tagaplaanile, mina arvan, et mõned muud mõistvad meda lihtsalt mõistetuna ei, ei kasutada palju. Näiteks lähimus, põhimõte ehk see nii-öelda subsidiaarsuspõhimõtte või siis vähe, seal on näha ka seda täis leppimatust ehk nulltolerantsi. Aga mõnigi sõna võib mõnel hetkel jällegi varjust välja tulla ja ühtäkki osutuda üsnagi kasutatavaks, et mina näiteks arvasin, et seal taas foosi pakutud eesti vaste, rakkerühm ja rakkejõud, et see on võib-olla jäänud üldsegi unustusse, aga ma leidsin selle alles mõni päev tagasi ühest tekstist, nii et et kunagi ei tea, millal ühe sõna eluaeg algab ja millal ta otsa lõpeb. Jah, eestlased on alati olnud sõna- loojatele üsna aktiivsed ja me loodame, et see aktiivsus jätkub. Mis muidugi ei tähenda seda, et kogu eesti keele võiksime võõrsõnadest puhtaks rookida, et see ei ole kahtlemata sõnavõistluse eesmärk. Ja uudissõnu ei pea kasutama, kui see teile ei meeldi, et seda toonitama, et et meil on keeles väljendusvõimalusi palju. Ja me kasutame pidevalt sünonüüme, kasutame oma sõnu võõrsõnu kõrvuti, teinekord ei pane tähelegi, kuidas nad vahetuvad kelle teadlasedki täiesti vabalt ühes lauses võivad rääkida nimetamast ja siis ei ole nominatiivis ja verbist ja, ja nii edasi, et siis need väljendusrikkused on eesti keeles olemas. Igalühel peaks sealt jätkuma midagi. Aitäh peakeelekorraldaja Peeter välja hoiame sõnavõistluse kulul silma peal ja ilmselt järgmine kord räägime juba sellest pikemalt siis, kui esimesed tulemused on käes. Jõudu töörühmale ja loodame, et Eesti vabariigi president siis ka võitjaid vääriliselt tunnustada. Keele sõnu aga kordame nüüd igaks juhuks üle need mõisted neis sõnause käigus ootavad uusi ja väljendusrikkamaid eestikeelseid vasteid. Need on poliitika põhimõtteline tegevusplaan, mingi eluvaldkonna korraldamise eesmärgid, põhimõtted ja vahendid inglise keeles enamasti polissi eesti keeles, sageli poliitika. Segadust võib tekitada poliitika tähenduslikkus poliitikute tegevusala kõrval inglise keeles politics eesti keeles vahel täpsustavalt päevapoliitika tähistab ta ka selle ala töö tulemust. Sageli liitsõnana näiteks tööturupoliitika, õiguspoliitika, uimastipoliitika, maksupoliitika, ettevõtte hinnapoliitika, Neis sõnus tähistab poliitika paljude elualade inimeste, sealhulgas poliitikute töö tulemust, mis avaldub esmalt tegevuskavades ja tööplaanides. Seejärel viiakse ellu seaduste ja eelarve toel ehk siis juba päevapoliitiliste otsuste tulemusel. Seega otsitakse sõna, millega eraldi tähistada üht tähendust selle ala töö tulemust. Kolmas sektor, ühiskonna see osa, mis ei kuulu ei avalikku ega ärisektorisse, hõlmates mittetulundusühinguid, sihtasutusi, Seltsinguid ja muid eraalgatusel põhinevaid ühendusi. Kolmandale sektorile lähedane mõiste on kodanikuühiskond. Tõhus kolmas sektor on tugeva kodanikuühiskonna eeldusi. Otsitakse sõna, mis oleks ladusam kui senine sõnaühend kolmas sektor. PPP inglise Pablik privet, paatnerschip lühendina, PPP märgib avaliku või erateenust, mida rahastatakse ja korraldatakse valitsuse ja ühe või Me eraettevõtte koostöös. Tavaliselt pakub erasektor sel juhul teenust, mida on korraldanud riik või kohalik omavalitsus. Senine eestikeelne tõlge on olnud avaliku ja erasektori koostöö teenuse näiteks õpilaste veo üleandmist halduslepinguga on nimetatud ka halduskoostööks. Otsitakse sõna, mis oleks lühem ja suupärasem infrastruktuur mingi nähtuse või süsteemi linna, terve ühiskonna, ettevõtte kaitseväetarkvara süsteemi toimimiseks vajalike füüsiliste ja organisatsiooniliste vahendite kogum. Praegu eesti keeles kasutusel pikki raskesti hääldatav infrastruktuur. Otsitakse sõna, mis oleks eestipärane. Särad tähendab omakeelse tüvega ja lühem direktiive Euroopa Liidu kohustuslikke õigusakte, mille puhul liikmesriigid saavad ise otsustada, milliste meetoditega tagada selle täitmine. Inglise rektev saksa rist lini. Praegu eesti keeles kasutatav direktiiv on nõukoguliku mündiga võõrsõna. Otsitakse sõna, mis oleks neutraalne ja asjakohane. Eeskujuks võiks olla eurokomissari muutumine eurovolinikuks. Silmas tuleb pidada, et peale direktiivide on olemas Euroopa Liidu määrus soovituse otsus ja arvamusdirektiivi tähistav uus sõna peaks neist selgelt eristuma. Humanitaarabi hätta sattunud inimestele antav toidu, riideravimi ja muu selline abi näiteks looduskatastroofide ja näljahäda korral või sõja tagajärgede leevendamiseks. Eestikeelne humanitaarabi tekitab vastuolu vastandsõnapaari humanitaar-reaal- tähendussisuga. Humanitaarabi on väga reaalne. Otsitakse sõna, mis avaks ühemõttelisemalt selle humaanset tegevuse sisu. Sast heinadal vastupidav jätkusuutlik, säästev toimepidev elurikas Inglise sõnaga teine peal tähistatud mõistet on väljendatud mitmeti ja sageli kasutatakse neid sõnu mõtlematult. Ökoloogiast tähistatakse selle terminiga bioloogiliste süsteemide võimet säilitada ühtaegu liigiliste mitmekesisust ja viljakust. Inimeste puhul märgib see pikaajalise heaolu tagamist, mis omakorda põhineb looduse heaolul ja loodusvarade vastutustundlikul kasutamisel. Otsitakse sõna, mis oleks ühene ja tabav. Kuivõrd seda mõistet läheb vaja väga sageli. Avalik-õiguslik avalikul õigusel põhinev, erinevalt eraõigusel põhinevast avalikes huvides tegutsev selle täiendiga tähistatakse organisatsioone või muid, mille tegutsemise aluseks on seadusvõimus õigusakt. Senine eestikeelne termin on kohmakas. Otsitakse siis sõnamis, avaks mõiste ladusamalt Jackile omasemalt. Meinstreiming. Kõigi huvirühmade näiteks eri soost isikute erinevate vaatenurkade arvestamine ühiskonnaelu korraldamisel hoidumaks ebavõrdsuse kinnistamisest, Inglise keeles instreiming, soome keeles valda virv tähistamine, prantsuse keeles sageli integratsioon, eesti keeles üldlevinud vastet praegu pole. Jender mainstream ning on siin tõlgitud sooküsimuste süvalaiendamiseks. Otsitakse siis sobivat eestisena. Äkdar või pleier rahvusvaheliste suhete süsteemis tegutseja näiteks riik, rahvusvaheline organisatsioon või mõjukas huvirühm inglise keeles actor või pleier soome keeles enamasti toimija. Praegu üldlevinud eesti vaste puudub, otsitakse sobivat eesti sõna just rahvusvahelises kontekstis, esinevale mõistele. Ja lõpuks ausa ring. Sotsiaalne protsess, mille kaudu piiritletakse koosluse identiteet määratledes ühtaegu sellest välja jääva osa näiteks rahvusliku identiteediloome käigus. Teise loomine koosluse minapildiga kinnitamiseks võib, ehkki alati ei pruugi olla alavääristava või halvustava alatooniga. Inglise keeles Ahring soome keeles toi säutaminen saksa keeles seal randa või altari viirung, sobiv eestikeelne vaste praegu puudub ja otsitakse siis sellist sobivat eesti sõna osalege sellel võistlusel või pakkuge välja ka ennustuse, missugune neist 11-st nimetatud mõistest saab meie rahvahulgad kõige agaramalt liikvele, ehk missugune sõna saab kõige enam uusi vasteid. Saatke oma ennustus meiliaadressile Mart Tummelas TRUE või kirjutage meie kodulehe kommentaarirubriiki parimale ennustajale kirjastuse Varrak väärt auhinnaraamat. Aga olgu lisatud, et järgmisel laupäeval räägime juba lähemalt sellest, kuidas Eesti Maja Helsingis aitab kaasa eesti keele ja kultuuri tundma õppimisele meie põhjanaabrite juures. Saate toimetaja Mart Ummelas, režissöör Piivikeludik kuulmiseni keeles.