Tere, laupäeva hea vikerraadio kuulaja, rahva teenrid on kogunenud jälle, et võtta kokku lõppeva nädala olulisemad sündmused anda hinnangut Eesti elus toimuvate sündmuste ja protsesside kohta ning täna on siis rahvateenrite koosseis Külli-Riin Tigasson, Eesti päevalehest ja meie vabakutseline ajakirjanik, aga ka pressinõukogu juht Sulev Valner on meie Tartu stuudios, tere päevast, Sulev, tere. Ja siis Lauri Hussar vikerraadiost veel siinpool. Ja alustaks võib-olla kõigepealt Külli Riinu kirjutisega tänasest Eesti päevalehest. Nimelt kirjutab siis Päevaleht ühel väga tõsisel teemal, millel ei ole viimasel ajal palju tähelepanu pööratud, aga, aga paratamatult meil tuleb sellest rääki rääkima hakata. Nimelt vene gümnaasiumide eesti õppekeelele üleminek. Mis siis algas 2007. aastal, näikse olevat seni kulgenud üpris pilvitult, kuid kahjuks suuremad katsumused veel ees ja järgmisel õppeaastal kukub siis kell ja siis tuleb eesti keeles õpetada 60 protsenti ainetest vene õppekeelega koolis. Ja, ja kui nüüd natukenegi hinnata seda, mida tuleks tegelikult tegema hakata ja vaadata juba, millised on need indikatsioonid ka Eesti venekeelsest ühiskonnast siis siis koos, et, et tüli sellest tõuseb, on tõenäoliselt. Ja et seni on see üleminek tõesti kulgenud näiliselt üsnagi rahulikult, et eesti keeles õpetatakse praegu Vene gümnaasiumis ainult üksikuid aineid kohustuslikus korras, et näiteks eesti kirjandust, muusikat kokku on need ained neli, aga et järgmisel aastal siis tuleb seda ainete mahtu väga oluliselt suurendada. Et piltlikult öeldes, et kui nüüd vähe statistilised keskmised gümnasistid on nädalas vähemalt 32 ainetundi, siis praegu on nendest kohustuslikud eesti keeles kuus, aga järgmisest õppeaastast hakkaks olema eesti keeles juba lausa 19. Jaa jaa, koolide valmisolek on siin väga erinev, et on koole näiteks nagu Tapa Vene gümnaasium, kus on juba 60 protsenti ainetest vene keeles, aga, aga see on selline tõeline musternäide, et siin on kuule, kes on, kes on, on tõsiselt, et hädas ja mures selle pärast, aga samas on probleemiks ka see, et, et ilmselt direktorid, õpetajad ei julge väga palju ka siin selle murega nagu avalikkuse ette tulla. Et nad, et nad lihtsalt kardavad oma probleemidest avalikult rääkida. No tegelikult on ju see asi ikkagi nii suhteliselt rahulikult kulgenud ka selle tõttu, et see üleminek on toimunud ikka tõeliselt aeglaselt. Et see seadus võeti vastu aastal 1997, kui ma õigesti mäletan ja et üleminek algab aastast 2007, et et kui me mõtleme meie tormake arenguga Eesti riigi peale, kus tihtipeale on võetud vastu ikkagi seadusi, nii et üleminek toimub ülehomme et siis sellega igatahes ütleme see vene gümnaasiumi vene kooli eestikeelse maks muutmise küsimus on olnud noh, pigem selline kuum kartul, mida on valitsuselt valitsusele edasi lükata juba varastest 90.-test siis 90.-te lõpu poole jõuti selle otsuseni, et kunagi seda tuleb teha. Ja tegelikult ka aastaks 2007, kui siis sellega ka alustati. Noh, oli väga vähe tegelikult ettevalmistusi tehtud ja, ja täna oleme nagu jälle justkui olukorra ees, et see tuleb ootamatult, et et peabki nagu tegelikult seda tegema hakkama, et, et mu meelest igal juhul ei ole nüüd nagu küsimus mitte selles, et nagu aega on, vähe vaid nüüd on küsimus selles, et kas seda põhimõtteliselt on vaja seda üleminekut või ei ole vaja ja kui, kui, kui me täna nagu kuidagi püstitame küsimuse, et järsku see põhimõtteliselt ei ole õige tegu noh siis on nagu üks arutelu. Aga kui me, kui me ütleme, et see põhimõtteliselt on õige otsus, aga lihtsalt, et ärme tee, ärme kiirusta, siis, siis peaks küll samas küsima, et kus nagu seniajani oldud Kolleeg Andres Reimer kirjutas Eesti Päevalehes eile vist kirjutas, et, et tegelikult see üleminek on palju olulisem ja palju põhimõttelisem otsus kui eurole üleminek ja sellesse tuleb palju suurema tõsidusega suhtuda, sellepärast et peale kõige muuga. Selline ühiskondlik stabiilsus võib mõneti sellest võitlusest otsuses sõltuda ja, ja siin on toodud ka näiteid selle kohta, et mitmed äärmusrühmitused võivad selle ükskõik millise oma oma siis pagan ta või kui nad valimistel kandideerivad ka valimisvankri ette rakendada. Et ma olen siinkohal eesti Suleviga nõus, et üleminek on seni olnud tõesti väga aeglane ja ma arvan, et see on olnud ka tark, et me ju teame seda, et koolisüsteem on haridussüsteem on tervikuna reeglina küllaltki inertne igas riigis ja seda kiiresti reformida kunagi ei saagi. Ta ütleb, et see on tark, aga samas, kui me vaatame Läti poole, Lätis tehti ühel hetkel sära, 2004 tehti otsus ja 2007 loetise reform lõpetataks, praegu on 60 protsenti õppeainetest läti venekeelsetes koolides läti keel keeles ja, ja on väga mitmeid hinnanguid, aga, aga valdavalt siiski räägitakse sellest kui ühest eduloost, et seal tehti see asi kiiresti ära, tehti jõuliselt ära, alguses olid meeleavaldused, pahameel, aga lõpuks kõik said aru, et see asi see asi töötab. Ja kui me vaatame nüüd, mis läti koolis toimub, siis sageli Läti koolide juhid ja õpetajad on pahased lausa Läti venekeelsetega koolide peale, kuna neid soositakse mitmes vallas. Nad saavad läbi integratsiooniprojektide märkimisväärselt raha, nad saavad tasuta kooliõpikuid ja nii edasi. Ühesõnaga tegelikult Läti venekeelne kool on juba võrreldes lätikeelse kooliga Lätimaal eelisseisundis. No ma arvan, et praegu on võib-olla veel natukene sellele hinnanguid anda, et kuidas, kuidas see Läti üleminek ikkagi on õnnestunud, et et kui me siin kujutame ette mõnda mõnda Eesti Eesti piirkonda, kus väga palju üldse eesti keelt räägitegi, kus kogu keskkond on venekeelne õpilased peavad hakkama, peaksite hakkama ühtäkki üleöö siin siis nüüd 60 protsenti ainetest tema õppima eesti keeles, et on mõistetav, et see tekitab hirmu, et et ma võin küll selgeks saada keele, minu keeleoskus, paraneda, aga siiski, et kuidas sellega paralleelselt ma suudan ikkagi seda ainet ainet, kui selliste omandada. No aga tegelikult võib jälle teistpidi küsida, et kas, kui suuremeelne peab üldse Eesti riik olema selles suhtes, et et Eesti riigi territooriumil toimub üldse mingis teises keeles kui eesti keeles, et kui me võtame näiteks Prantsusmaa, eks ole värske selline näide sallivusest Euroopas. Et siis ma ei tea, kas Prantsusmaal üldse mingis ütleme islami kogukonna Aafrikast tulevad prantsuse nii-öelda prantslaste või, või ka siis mustlaste suhtes kas neil üldse sellist sellist mõtetki pähe tuleb, et nad üld üldhariduskoolis mingis teises keeles kui prantsuse keeles? Jah, ja loomulikult Saksamaal siis tõesti ka näiteks türklased omandavad haridust saksa keeles, aga need on ikkagi hoopis hoopis teist tüüpi immigratsioonimudelid ja öelnud, et kui me räägime Prantsusmaast või Saksamaast. Meil on ikkagi teiskeelse kogukonna osakaal on väga väike, võrreldes Eestiga ja, ja, ja seal ei ole ka kunagi olnud sellist massiivset, teisekeelset haridussüsteemi, aga meil on see osakaal palju suurem vene kui on olnud ja, ja see on hoopis teist tüüpi olukorda. Kuulge, aga, kas me seda lõimumist, millest me siin ka nii-öelda selle eestikeelse hariduse taustal räägime, kas me sellest lõimumisest ei räägi liiga palju keeleoskuse kontekstis samas keeleoskus ei tähenda ju tegelikult lõimumist. No seda on ju näidanud väga selgelt meie viimase aja kõik arengud, et et et see ei muuda iseenesest inimest ilmtingimata, ütleme eesti väärtuste suhtes lojaalsemaks, et ta on eesti keele omandanud, et on ka Eesti kodakondsuse omandanud. Et need hoiakud pigemini noh, on suhteliselt sarnased ka võrreldes nende inimestega, kes seda kõike ei ole teinud. Ja aga siis ei ole ikkagi küsimus, kui ainult hoiakutesse vaika, inimeste võimalustest ühiskonnas, et integratsioon peaks see tähendama ka mingis mõttes võrdsete võimaluste tagamist ja see on sellega, et kui need vene noor omandab hästi eesti keele on tal Eesti ühiskonnas paremad võimalused, tal on paremad võimalused saada teada, saada aimu sellest, mis Eestis üldse toimub, jälgida siinset meediat, tal on paremad võimalused haridusest saada ülikooli paremad võimalused tööturul. Et siin ei ole küsimus ainult selles, et kõik see on üks seotud ringe. Absoluutselt tegelikult absoluutselt, kui siit edasi arendada, siis võiks isegi öelda, et see, mis toimub, et et vene kooli õpilane peab edaspidi siiski ütleme omandama nii palju aineid eesti keeles, et ta kokkuvõttes koos sellega ilmselgelt ka omandab lõpuks eesti keele. Et see ongi tegelikult ainuvõimalik, kui tema edasise ütleme ühiskonnas hakkamasaamise seisukohalt, eeldades, et ühiskonda Eestis ja selles me ju ei kahtle, et Eesti riik jätkab põhimõtteliselt eestikeelse riigina. Eks ole, et selles me ju ei kahtle, järelikult kui me kujutame seda perspektiivi, et inimene, kes praegu läheb keskkooli venekeelsesse gümnaasiumi et mis teda tulevases elus näiteks 10 20 aasta pärast Eesti riigi sees ootab, teda ootab ees eestikeelne riik põhimõtteliselt ja kus ta peab hakkama saama või teisel juhul on oht, et ta muutub noh, ütleme raskesti hakkama saavaks ja talle endale ja ka ühiskonnale on see probleem. Nüüd on ainult küsimus, eks ole, et kas küsimus on selles, et, et lähemate aastate kontekstis sellele noorele inimesele tähendab täiendavat ebamugavust, sest ta peab õppima mingisuguses võõras tema jaoks keeles asju, mida tal niigi on raske omandada, eks ole. Ja ka praegu on see asi ikkagi keskendunud vägapalju, nendele maitseme õpilastele, aga ärme unustame, kõik vene noored ei lähe gümnaasiumisse ja minu arvates on siin ikkagi väga oluline rääkida ka sellest eesti keele õppe kvaliteedist põhikoolis sest me teame, et need, kes katkestavad haridust väga vara teisiti raskemate olukorras ühiskonnas. Aga siin keskne küsimus on nende õpilaste motivatsioon ja see, kuidas neile tunta, kuidas nad tunnevad, et kuidas neile seda asja on esitletud ja ma arvan, kooliti väga erinev see on, valmisolek on perekondade kaupa väga erinev. Et ma mäletan, et no mina ise käisin koolis veel sellel ajal, kui ta oli hästi palju vene keelt õppida ja mul on meeles, kuidas mul oli gümnaasiumi ajal oli mu nädalast kuus tundi vene keelt. Aga noh, ma minu jaoks oli, see sellel ajal oleks nagu selline, ta tundus selline pealesunnitud ja, ja vastumeelne, ma ei õppinud seda rõõmuga, et ma tundsin, kuidas mind pandi koolitunnis mingeid vene rahvalaule laulma ja tantsida, tantsima, mis mulle võib-olla praegu tunduks naljakas ja lõbusega, sellel ajal oli mulle selline vastumeelne pealesunnitud ja ma ei saanudki seda keelt kunagi korralikult selgeks. Aga vene keele omandamist soodustas venekeelne keskkond, mis oli meie ümber ikkagi televisioonist väga palju vene keeles ja nii edasi. Mängufilmid eestikeelsete supid. Aga aga mina näiteks ei omandanudki seda, kuna see oli mulle vastumeelne ja ebameeldivat, et mu vene keel on palju kehvem kui näiteks inglise keel, mida ma õppisin ainult kolm aastat keskkoolis, et, et ma, selles mõttes ma püüan Ena, siis pane nüüd nende vene suurte positsiooni, et küsimus on selles, et kas ta tunned ikkagi, et see on mingis mõttes nagu sinu enda sinu enda nagu vaba otsus või valik või see, kui keegi sunnib sulle seda peale ja see on nagu tohutu psühholoogiline Ma olen sinuga nõus, Külli-Riin aga mõtleme nüüd sellele, et linnas olevad vene noored on kindlasti samas olukorras, kui näiteks Narvas elavad vene noored ümber ongi see venekeelne keskkond, kes elavad tõenäoliselt ka selles Venemaa inforuumis ja kes võib-olla Eesti infot saavad ainult killukeste kaupa ja, ja nendele tundub võib-olla täiesti arusaamatu see, kui nad peavad ühel hetkel hakkama eesti keeles õppima ja, ja küsimus on ka selles, et kes neile hakkab siis ikkagi neid eestikeelseid tunde andma. No kui neile tundub arusaamatu, et kuidas nad eesti keelt peavad õppima eesti keeles, siis, siis ütleme, siit on ainult üks samm selle arusaamatuse, nii et miks nad sellises riigis peavad elama. Et see on selles mõttes ikkagi, no kui selle riik, kui nad teavad, et nad elavad riigis, mille riigikeel on eesti keel ametlik asjaajamise keel on eesti keel, siis siis mu meelest ei tohiks nüüd erilist hämmastust tekitada, see võib ütleme inimesele isiklikult tunduda, et tal oleks veel mugavam, kui ta saaks kogu selle elu ikkagi vene keelega hakkama, aga aga ütleme nii, et tegelikult ilmselt tuleks varem või hiljem kuidagi noh, neil inimestel tõdeda ka ütleme, et et ei saa hakkama, lihtsalt on selline riik lihtsalt, mis teha, nad on sündinud sellisesse ebamugavasse olukorda, et nad elavad sellises riigis, kus ütleme, ilma selle riigi keelt ära õppimata, ükskõik kui raske see mingi 14 käändega, eks ole, võõras keel neile ka ei tundu. Aga et, et see, see, see pingutus tuleb nagu ette võtta. Ta noh, et et mu meelest siin on nagu õige see, mida Külli Ringa viitas. Et küsimus ei ole tegelikult ainult koolis ja selles küsimus on nende laste ja nende vanemate Perede motivatsioonis, mis on palju laiem küsimus kui, kui see, et kas koolis on tasemel õpetajad, kas, kas õpetajad koolis suudavad näiteks eesti keeles õppimise atraktiivseks teha, noh, see on oluline, aga see ei ole nagu fundamentaalne küsimus. Küsimus on, kas, kas see kogu ühiskonna seisukohalt on see foon selline, et, et see on nagu enesestmõistetav, et eesti keelt õpitakse? Ja aga selleks, et see motivatsioon oleks hea. Ma, ma usun seda, et see motivatsioon eesti keelt õppida on seda parem, mida enam need Eestis elavad, venelased tunnevad ja identifitseerivad ennast Eesti riigi kui sellisena omakorda eeldab seda, et nad tunnevad ka, et neid võetakse võrdväärse partnerina. Nende arvamus loeb muuhulgas ka sellistes küsimustes nagu seesama üleminek eesti õppekeelele. Ma olen kuulnud muidugi Ida-Virumaa arengukavade kohta ka seda, et seal on, seal on ühekavana plaanis ka ühe sellise eliitgümnaasiumi loomine Narvasse ja jaa, jaa. Ma tõesti siiralt loodan, et see projekt õnnestub esmaspäeval uudis plussis, peaks Jüri Nikolajev sellest ka põhjalikumalt rääkima, aga selliste projektide kaudu ongi võimalik ka seda, seda keelt ja keeleõpet ja ja ka paremad kvaliteetsemad keeleõpet viia ka sellistesse kohtadesse nagu Narva, nii et kindlasti kindlasti, kui, kui neid projekte tuleb rohkem, nendele pööratakse rohkelt tähelepanu, mitte midagi ei ole teha, sinna tuleb tõenäoliselt ka rohkem raha panustada, sellepärast et see on, see on üks prioriteetidest, aga, aga kui see õnnestub, siis paarikümne aasta pärast oleme me kõik sellega oluliselt rohkem rahul ja, ja nii-öelda see, see pilt ka ka Ida-Virumaast on oluliselt helgem, kui ta on seda praegu. Või kui me mõtleme kasvõi Narva Eesti Gümnaasiumile, kus siis kogu õppetöö käib eesti keele, siis seal on praegu minu andmetel üle poolte õpilased on sellised, kelle emakeel ei ole, ei ole vene, ei ole eesti keele, et sellised, ma arvan, nagu vabatahtlikkuse alusel toimub keeleõpe ja keelekeskkonda sulandumine on ilmselt ikkagi kõige kõige efektiivsem. No absoluutselt ja mu meelest siin on nagu vaja tõesti nagu lahutada kaks küsimust, et üks küsimus on see, et kas, kas otsus, et sellele eestikeelse maleõppele üle minna et kas see, kas see otsus, kas selle otsuse üle peaks nagu nagu diskuteerima ja, ja siin mulle tundub, et, et see tegelikult on nii vana otsus ja nii ammu läbi vaieldud. Et, et vist ei ole väga mõtet seda diskussiooni nagu alustada, et kas üldse seda teha. Aga küll on küsimus, et kui, kui on otsustatud seda teha, siis sellega peaks kaasas käima tõepoolest selline ütleme, väga kannatlik ja mõistev selgitamine nii-öelda kogu riigi poolt, kusjuures nahka Läheme valitsus eesotsas peaministriga peaks kuidagi kannatlikult ja ja võib-olla ka noh, ütleme siis kõigile arusaadav Neile, kellele selgitatakse arusaadavas, arusaadaval viisil ja moel seda seda püüdma teha, et, et see kõik noh, et, et ühest küljest nagu inimesed tunneksid, et neid mõistetakse, aga teisest küljest nad ise mõistaksid, et see on nagunii üks, üks kindel üksmeelne otsus ja see, nii läheb Et selle üle, et kas seda teha, ma arvan nüüd küll enam vist keegi isegi ei vaidle siin ikkagi küsimus on nagu pigem selles selles ajakavas ja, ja üleminekumahus. Et siin järgmine aasta järgmise õppeaasta algusest need kell kukub, et haridusministeerium on küll lubanud, et nad ei hakka kohesin tegema nendes vene gümnaasiumides laust kontrolle, et ja koolides lube ära võtma ja ja noh, tegelikult koolidele on ka selline päästerõngas. Kui nüüd mõni vene kool tunneb, et, et ta ei suuda üle minna 60 protsendi ulatuses eesti õppekeelele, siis nad koos kohaliku omavalitsusega esitavad vabariigi valitsusele taotluse, kus nad paluvad erandit. Praeguseni yksi kool, kui seda veel teinud ei ole, aga sellised väiksed päästerõngad on olemas tegelikult. Läti kogemus ütleb seda, et muukeelsete koolide üleminekul kakskeelsele õppele peatus vene õpilaste äraminek Läti koolidesse. Et võib arvata, et ka ka Eestis juhtub nii, et, et siis kui minnakse üle eestikeelsele õppele või valdavalt eestikeelsele õppele, siis võib ka võivad nagu paljud praegused, et vene koolides õpetavad õpetajad oma töökoha säilitada juba ainuüksi sellepärast, et et lapsed jäävad sinna kooli edasi või tee või ei lähe kuhugi eesti kooli. Nojah, aga nad ilmselt säilitavad pikemas perspektiivis ikkagi ainult juhul, kui nad ka ise on suutelised eesti keeles õpetama, vähemasti mingis osas, et, et no ikkagi ju ilmselgelt areng liigub selles suunas, et tulevikus, ükskõik kui kaugel see tulevik nüüd täpselt on, on Eestis ikkagi Eesti koolisüsteem mille puhul osa koole lihtsalt on natuke, ütleme, rohkem venekeelse kallakuga. Aga pigem see asi pöörab niipidi, mitte et on venekeelsed koolid, kus õpitakse natukese rohkem eesti keelt, vaid on eesti ühtne koolisüsteem, kus põhimõtet Ta lihtsalt kõik lapsed saavad ühtse Eesti riigikoolihariduse. Aga mõnedes koolides sellele lisaks ütleme, on lihtsalt tugevam vene keel ja sest noh, on ajaloolise ajaloolise pärandi tõttu ütleme, lapsed on selle selle taustaga, et õpetatakse vene vene keelt, vene kirjandust, vene kultuuri, ütleme süvendatult. Ja kas see valmisolek koolitan ikkagi tõesti üle Eesti väga erinev, et siin Tartus on, on koolid, on need väga tublid selle üleminekuga ja nii edasi, aga ka Tallinna kohta on tegelikult kuulda, et siin siin on probleemseid. Kuule, aga noh, ma olen ise ka mõningaid püüded endale ette kujutada, et kuidas oleks, kui ma läksin üks üks vene gümnasist ja minu õpetaja, kes on mulle seni õpetanud vene keeles ühte ainet, näiteks ütleme Energiat või keemiat, kellega ma rääkinud vene keeles, et siis mingi häikel ühe aasta esimesest septembrist alates, ta ei tohi enam minuga rääkida tunnis tunnis meie mõlema emakeeles, vaid ta peab rääkima, rääkima siis eesti keeles ja, ja kui ta seda ka ei tee piisavalt hästi, kui mina ei räägiks seda keelt piisavalt hästi, et et noh, ma arvan, et see võib ikkagi tekitada selliseid Uuelaadilisi pingeid Ei no kindlasti seal on pingeline, aga, aga mõtleme ka nende ütleme juba ilmselt tuhandete eesti noorte peale, kes selle tõttu, et nende vanemad on läinud välismaale tööle, olgu see välismaa siis Brüssel või, või, või ka Iirimaale või, või Soome kes peavad, lähevad vanematega kaasa ja lähevad kooli välismaal, kus on loomulik, et õppekeeleks saab olema üks, teine keel. Et tegelikult need lapsed on esimesel hetkel kindlasti saanud tohutu stressi, neil on väga raske, aga võib-olla selle kooli lõpetamise järel tegelikult nad tunnistavad, et nende konkurentsivõime on, on tegelikult oma eakaaslastest mõneski mõttes kas parem, sest nende kogemus ja noh, see, see, kuidas nad on saavutanud selle, selle hariduse, on nagu neid rikastanud. Ja kui siin küsimus ongi motivatsioonist ja sellest, kas sa tunned, et sa oled, elad teises ühiskonnas. Et kas see on su enda vaba valik, see kõik, et siit sõltubki No vot, see on juba küsimus, et mis riik see Eesti riik siis ikkagi nagu on, eks ole, ja kas siin elamine on vaba valik, et põhimõtteliselt dist nagu ikka, on? Tõmbame siinkohal teemale joone alla ja loodame, et seda ei hakata kasutama valimisvõitluses, vaid pigem ikkagi tõsistes haridusteemalistes aruteludes me kuulame, kuulame selle üle, kuidas siis venekeelsete koolide eesti keelele eesti õppekeelele üleminekut korraldada võiks, aga räägiksime hoopis hoopis veelgi tõsisemal teemal nimelt turvalisus Eesti ühiskonnas. Nimelt üleeile tapeti siis Tartumaal jõhkralt kaks eakat naist ning süüdati ka nende majad põlema. Politsei tegeleb kurjategija otsimisega. On ka mitmeid viiteid kurjategija kohta, aga juba on ajakirjanduses kõlanud ka lauseid et üksikud Maal elavad vanainimesed on riskirühm, kellel tihti pole peale vanajumala mitte kelleltki kaitset loota. Sulev, sina elad Kamaal? Millised meeleolud Haanjas valitsevad pärast seda, kui selline uudis on avalikkuse ette jõudnud? No seda meeleolu on väga raske kirjeldada, see on hirmus hirmus lugu. Aga noh, mõnes mõttes jälle peab ütlema, et et kahjuks juhtub selliseid asju ja tundub, et ka et paljudes ühiskondades ja päriselt nagu ära hoida seda, et mingi hulk inimesi saab mingite koledate asjadega hakkama kas maal selliste asjadega või, või keset Tallinna linna, eks ole, keegi tapetakse kurikaga. Et et selle vastu noh, kas öelda. Päris nihukest lõplikku rohtu nagu ei ole, et aga. Et et selles mõttes, et kõige parem rohi ikkagi on see, et, et tõepoolest need kurjategijad saadaks need politsei tõhusa töö tulemusena tõepoolest ja saavad võimalikult maksimaalse karistuse, mis, mis vähegi vähegi saab, Eesti humaansus kohtusüsteemis. Et, et selles mõttes nagu nagu öelda nüüd, et või mõelda siit edasi, et nüüd, et mida teha, et tulevikus kunagi midagi sellist ei juhtuks, et ega ma ausalt öeldes küll ei oska, ei tea, kas kellelgi on sellist vastust. No ma olen näinud ka hinnanguid, et see on justkui nagu masuaegse kuritegevuse märku, et siin on hakatud ka juba masu süüdistama selles, et see kõik on juhtunud, kuigi siin siin võib selle selle väitega küll väga tõsiselt vaielda. Nojah, et ma, ma ei tea, sellest peaks nagu sellise üldistuse tegemiseks peaks nüüd küll kuidagi siis olema mingi suurem üldistusvõime, kas politsei, ütleme, mingi pikemaajalise statistika pealt? Aga ma kardan, et iga selline juhtum on kohati ka täiesti täiesti eraldi vaadeldav kui noh, missugune, mis, mis tihtipeale ei allu üldse mingile loogikale, kala. Et kui ma mõtlen, noh ütleme suhteliselt hiljutisele eesti filmile punane elavhõbe siis seal kõik, mis sealgi toimus, eks ole, kui mõtled, et milline, milline mõttetu, mõttetu, ütleme tegevus tegelikult. Et kuidas, et, et me vahel nagu olema kuritegevust vaadates läheme liiga sellise klassikalisemaid ja kaategristiliku mõtteviisi või võib-olla ka kaasa, kus me otsime mingeid tohutuid kas öelda keerulisi, keerulisi filigraanselt kuriteo motiive, tihti see tegelik elu on kuidagi palju, palju vähemalt lihtsam. Ja, ja noh, selles mõttes ega, ega noh, mis, mis sa teed. Et mõnes mõttes noh, nagu öelda tõesti, et ma ei tea, kas selliseid asju on, suudetakse ära hoida, aga mingites teistes riikides kuigivõrd palju paremini, aga aga ei tea. No on politseil on niidi otseseid mitmeid, kasvõi see müts, mis loodetavasti sisaldab ka DNAd ja tõepoolest kurjategijale kuulus, et et kui, kui see nii on, siis me saame rääkida ikkagi sellest, et, et neil on vähemalt seda lähtematerjali sama palju kui, kui kurikamehel, kes siis samuti üheksa kuud tagasi siin Tallinnas tegutses ja tabamiseni viis ka lõpuks see, et kurika pealt saadi kätte tema DNA ja seeläbi õnnestus lõpuks ka kurjategija tabada. Aga küll, ma arvan, et noh, nii nagu ilmselt kurika lugu, nii ka see lugu peaks panema jälle jälle tõsiselt, võib-olla tõesti mõtlema ka ka kas praeguste eelarvevaidluste taustal sellele, et tõesti, politsei oleks Eesti riigis ikkagi hästi rahastatud, et neid oleks piisavalt, et mulle mulle tundub, et natukese, see vahepealne, niisugune politsei reformimise aeg on siiski eriti maapiirkondades noh ütleme, jätnud politseinik. Neid konstaableid tõepoolest koha peale võib-olla natuke vähem, kui neid peaks olema, et me kõik ennast ennast selles mõttes nagu hästi turvalisena tunneksime, et et kui me vaatame kas või väga heade ETV pealt jooksvat inglise inglise sarja südameasi sellisest tõelisest küla politseinike tööst siis ma pean tunnistama, et võib-olla noh, eri piirkondades on see kindlasti erinev, aga, aga sealmaal, kus mina nagu olen viimase nüüd aasta olnud, et ega ma nüüd igapäevases elus sellise kogukonna tasemel nüüd küll politsei kohal olla vot ei tunneta pigem on ikkagi see tunne, et see kogukond peab enamiku küsimustega kaasa arvatud enda turvalisus, pigem nagu ise hakkama saama. Sulev teil peaks Johannes konstaabel olemas olema. Noh, on ütleme niiviisi, ei, ma ei hakka, ei taha kritiseerida või tõenäoliselt see tööjaotus ja on kõik täiesti olemas, aga ma lihtsalt ütlen, et et mingi selline tunne on, et natukese seda, seda, seda, seda niisugust rahva rahva seas olemist võib-olla seda ressurssi on tõenäoliselt politseil natuke vähe. Et, et pigem on tehtud tõepoolest nagu teadaolevalt, eks ole, tehakse kuritegude arvu analüüsi ja jõud suunata pannakse sinna, kus kuritegusid toimub hästi palju. Ja seal, kus neid toimub vähem, sest rahvast on ka vähem ja siis seal lihtsalt on see kõik kuidagi hõredam. Ei, selle peale seda kindlasti ei ole ju probleemi, et et kui toimub midagi, et siis väljakutse peale kohale jõutakse. No sa juhtisid nad küll väga osavalt jutu politsei tegemistel, aga üksi elavad vanainimesed, millest me oma juttu alustasime, et nad on riskirühm ja kahjuks ka märklauda hõlmidele ja ja see nädal tõi uudise siis ka selle kohta, et eakatelt inimestelt kinnisvara ja raha välja petnud Liis Haavel maskeeris end paruka ja prillidega ning pettis ühelt pensionärilt välja 50000 krooni. Ja peale selle üritas ta vähemalt kaks korda vanainimeste panga pangakontolt välja võtta nendesse pääste ja ainult Swedbanga töötajate tähelepanelikkus viis siis selleni, et seda ei juhtunud ja et haavel on nüüd vahi all ja muuseas, kuuldavasti oli neist ühel korral vana inimene läinud pangatelleri juurde ja talle oli ette antud või tal oli käes spikker tegevusega, mida ta tal siis seal telleri juures tuleb, tuleb ette võtta, aga pangatöötaja uuris, et kes selle spikri siis sellele papile andis ja kui pangatöötaja nägi ka veel kontori ees seisvat autot ja, ja kes seal siis istusid siis oli temal pilt selge ja, ja politsei oligi välja kutsutud, nii et tõenäoliselt Swedbangas töötajate tähelepanelikkus tuleb antud juhul kiita, aga aga kui me mõtleme, et kuidas väga paljud vanainimesed on sellises olukorras petta saanud, siis näiteks mitte kõik notareid ei ole kelmuste avastamisel küll olnud nii tähelepanelikud. Et, et see on nüüd küll väga selge lugu, kuidas üksikud vanainimesed on järjekordselt riskirühm ja, ja, ja kui kõige rohkem ma olen nüüd selle Liis Haaveli loo puhul kuulnud hüüatusi, et, et kuidas on see võimalik, et kahes kohtuastmes süüdi mõistetud kelm on saanud rahulikult enne kolmanda astme kohtuotsust edasi tegutseda, see on ju tegelikult päris terav küsimus. Ja et siin tekib tõesti, kuulates kogu selle naisterahva elukäiku ja tema seiklusi tekib küsimus, et, et kas talle on tehtud mingisugune korralik selline nagu psühholoogiline või psühhiaatriline ekspertiis, tiivsed kõlab nagunii uskumatuna, see tema, tema tegutsemine. Aga no ekset hästi, mis, mis, mis, mis temale võib-olla annabki sellist tegutsemisvälja võib-olla tõesti see, et kui me mõtleme Eestis neid üksikuid üksikult elavaid vanainimesi, et paljud neist on tõesti olukorrast, kus nad vajavad abi, nad vajavad suhtlust keegi käiks, käiks, tooks neile poest midagi, et keegi räägiks nendega, et me ju oleme kuulnud seda, kuidas Eestis on, see on, see ütleme koduse abisüsteem eakatele on, on ikka väga-väga viletsalt välja arendatud. Aga võib-olla sugulased või, või need vanainimese pärijad on võib-olla ise süüdi, et ta on vanainimese niimoodi üksi jätnud ja kui ja kui see tema üksindustunne järjest süveneb ühel hetkel tal on vaja kellelegagi suhelda ja ta haarab kinni ühel hetkel igast päästerõngast ja seetõttu on ta kelmidele väga kerge saak. Jäädi ilmselt ilmselt nii see käibki ja võib-olla eriti haavatavad on siis need, kellel ei ole ka, ütleme, sugulasi, lähedasi sealkandis. Lähem lähedal elamas nende elukohas. Nojah, ja selge on, et need probleemid ainult süvenevad, et lihtsalt see on täiesti objektiivne fakt, et et vanemaid inimesi puhtstatistiliselt saab olema aina rohkem, eks ole, prognooside järgi veel palju rohkem, kui neid juba täna on, ehkki ka täna ütleme moodustavad nad Eesti elanikkonnast juba väga suure osa ja ja ütleme, et üksikvanem naisterahvas on ju täiesti reeglipärane tuss lihtsalt vaadates naiste ja meeste erinevate eluiga. Et selle tõttu noh, tõepoolest võib öelda, et see on, see on nagu tohutu tohutu ütleme, selline selline potentsiaalne probleem, aga eks selle vastu ilmselt ikkagi ainult, mis saab aidata, on see, et tegelikult jälle teistpidi võttes meid siin Eestis on ju tõesti ainult üks miljon. Ja kas me tõesti ei suuda, nagu ütleme, ühest küljest oma inimesi nii-öelda piisavalt silmas pidada kaasa haaratud oma liis Haaveleid. Et ütleme, et ei ole nagu, et politsei ei suuda tegelikult silmas pidada, et hea küll, et inimene on vabaduses, sest kohus ei ole teda veel, eks ole talt vabadust võtnud. Aga see ei tähenda, et inimene peab olema nii vaba, et teda mitte keegi ei jälgi. Minu ettekujutuses. No aga paneme siis talle saba taha, kes kogu aeg jälitab. Kuidas teiega, kuulge, aga tegelikult põhimõtteliselt arutlus Sulev sellepärast, et kui kohtu esimeses astmes on inimene süüdi mõistetud, aga tegutseb kurjategijana edasi, samas ei ole kohus näinud vajadust, et inimene oleks vahi all, siis, siis tegelikult võiks ikkagi seaduse korras ette näha seda, et kui ei taheta tõepoolest neid arestimaju seal üle koormata ja on näha, et inimene nüüd väga raskele kuriteole ei lähe, aga et tema temas on mingisugused kalduvused, siis võiks olla ka pärast esimese astme otsust kohtul õigus määrata see konkreetne inimene kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kriminaalhooldaja on meil olemas, meil see süsteem töötab, suuresti on see ennast ka õigustanud, miks ka mitte, nii võib ka tegelikult toimida. Ja kui inimene on oma kolmandas astmes oma otsuse kätte saanud, siis on teada, kas ta läheb vangi või ei lähe vangi. Aga niikaua me vähemalt oleme toiminud õigusriigina. Absoluutselt, ja noh, ilmselt üksikud vanainimesed täpselt samamoodi on vaja ikkagi Eesti riigis noh piltlikult öeldes taas kord tõsiselt üle lugeda, noh muidugi ma ei kahtle, et seda tegelikult, et just nimelt maakohtades, siiski väiksemates valdades reeglina noh, seda, seda ei saa nüüd öelda, et nad oleks kuidagi sinna eraldi ära unustatud. On sotsiaaltöötajad, kes, kes ikkagi teavad küll, kes kusagil elab ja mis probleemid kellelgi on, ehkki ehkki see võib muidugi tasemed eri kohtades olla väga erinev kui palju seal seda, seda tuge on aga. Aga, aga jah, et. Aga võib-olla me alahindame praegu neid, neid vanainimesi ja samas ma tegelikult alahindame ka neid kelme, võib-olla see kelm on nii palju nii palju osav sellise veenmisjõuga ja, ja sisendusjõuga, et ta on võimeline ära rääkima ka täie mõistuse juures olevat vanainimest, et siin isegi sotsiaalhooldaja enam ei aita, on ikkagi probleem selles kelmi isikus ja tema, tema, tema karismaatiline just nimelt tema isiku isikuomadustes. Ei, no oleks väga head, kelmid on võimelised ära rääkima igas vanuses inimesi. Selles mõttes ei ole tõesti tegu spetsiifiliselt vanainimeste probleemiga. No ma just enne seda saadet vaatasin ka internetist hakkas pakkuma, et kes, kust ikkagi see Liis Haavel tuleb, et kes ta on ja sealt või siis näha leida arvukalt materjale, kus ta räägib oma traagilisest lapsepõlvest ja kurvast saatusest ja et jah Ma just vaatasin, et tuntud blogijad Inno ja Irja raputavad endale tuhka ka pähe ja kinnitasid ka seda, et nemad, kes, kes on vist need videod internetti üles riputanud, tunnistasid oma viga ja ütlesid, et Liis Haavel tõmbas ka neile mütsi. Aga kui me räägime nüüd veel natuke, pöördume Liis Haaveli ja kelmuse juurest tagasi nende Tartumaal toimunud toimunud jubedate mõrvade neist tegelikult noh, mind ennast paneb mõtlema seega, et et Eestimaapiirkondades on tegelikult ikkagi endised kombeks, need inimesed nagu usaldavad tohutult seda, et nendega midagi ei juhtu, et me ju teame, et kui kuidas paljud Maal elavad vanainimesed, et neil kombeks isegi oma uksi lukku panna. Et mu endagi vanaema, kui läheb, läheb kodust ja siis jätab võtme võtme ukse ette, mitte ei võta kaasa. Heal juhul on luud ukse ees näitamaks, et inimesi ei ole kodus, aga, aga tänasest Päevalehes on päris mitmeid häid soovitusi selle kohta, et kuidas siis ikkagi toimida, kui ollakse tõepoolest üksi maamajas ja tasub nende soovitused läbi lugeda, sellepärast et siin on üht koma teist kasulikku, kuni selleni, et võib-olla sellel uksel võiks ikkagi ka peale selle tuks, peaks korralik olema, uksel võiks olla ikkagi uksesilm, et, et oleks võimalik veenduda, kes ikkagi uksed. Jaa, seda küll, aga see kõik on, on linnapuu, nii et kui sa oled maal ja sul on seal maja, sul on seal mingi väike aiamaa, sul on seal oma mingi kuur või küüned, et see ei ole ju mõeldav, et ta kogu aeg seal ühte ust teise järel lukku keerad ja kogu aeg kahtlustanud, et see ongi lihtsalt selline elustiil. No samas võib siiski öelda, et, et mingit pidi tänu tehnika arengule on, on samasse Maal elamine muutunud siiski jälle palju võrgustatumaks, et ütleme, kasvõi mobiiltelefon annab siiski võimaluse abi kutsuda, mida ütleme paljudel üksikutes taludes näiteks 20 aastat tagasi kindlasti sellisel kujul ei olnud. Ja noh, kindlasti on siin palju abiga, dub tublisti õuevalvurist, ilmselt. Muuseas, ühes ajaleheartiklis ei mäleta, millises oli kirjutatud ka sellest, et sealkandis ehk siis Tartu kandis on viimasel ajal nähtud aga samas ka mustlaste horde meenutada see seda diskussiooni, mis on viimase nädala jooksul olnud Euroopas see see peamine arutlusaine ja arutletakse siis peamiselt Prantsusmaa sammu üle saata Bulgaariast ja Rumeeniast pärit mustlased riigist välja, see on tekitanud ikkagi täiesti uskumatu sõnasõja ja, ja sõnasõjaga Prantsusmaa presidendi isiku ümber ja nii edasi, aga, aga, aga see mustlaste teema tõepoolest väga tõsine, isegi peaminister Andrus Ansip, ma vaatasin, oli sel teemal sõna võtnud ja noh, põhimõtteliselt ta väljendas ennast küll küll ka väga laialt, aga, aga ta ütles, et Prantsusmaal on tõenäoliselt õigus oma oma kodanikke kaitsta mustlaste eest ja mustlaste probleem on tegelikult Euroopas üldtuntud. Samas ütles Andrus Ansip ka seda, et Euroopal oleks vaja ühtlast selliste mustlaspoliitikat, et et kuidas teie sellesse suhtute, et kui me siin nüüd nagu seda diskussiooni väga palju edasi arendame, siis siis jõuame ikkagi tõepoolest selleni, et et ühte rahvust tema rahvuse pärast võidakse hakata Euroopas taga kiusama või või nagu Prantsusmaa näitel väga paljud kinnitavad, et Prantsusmaa justkui kiusabki mustlasi taga No seda, et Euroopa liidul on vaja ühtset mustlaspoliitikat, tegelikult sellega tuli ju kõigepealt välja Rumeenia, kes oli väga kriitiline Prantsusmaa suhtes, kui neid Rumeenia mustlasi hakati välja saatma. Ilmselt tõesti, arvestades selle, selle, selle rahva rahvarihma elustiili ja nende probleem, teeme haridus ja see oleks võib-olla tõesti vajalik mingisugune mingisugune ühtne lähenemine üle Euroopa Liidu, et selle asemel, et siin riigid üks haav saadavad, et neid ühest riigist teise tagasi. Aga mis puudutab seda Ansipi väljaütlemise teistpoolt ehk siis teed, justkui see väljasaatmine on oluline Prantsusmaa kodanike kaitsmine, et et see ei ole minu arvates küll nagu eriti korrektne niimoodi öelda, et et siin No aga mida siis Ansip ikkagi ütles, ta tegi nagu kraav mõlemale poole. Euroopa liidus kehtib ikkagi ikkagi inimeste vaba liikumine ja ükskõik, kas te olete siis need rumeenia rumeenlane või oled rumeenia sakslane või rumeenia mustlane, sul on tegelikult õigus liikuda teise liikmesriiki ja sul on seal õigus viibida teatud aja teatud aeg ja ja, ja kui sellega, nagu tekib mingi vastuolu selle kohaliku riigi seadustega, sinu tegevusega seal, sellega, kus sa suudad ennast ära elatada ja nii edasi sellel alusel on tõesti võib-olla siis võimalik öelda, et ärge olge siin, aga mitte selle põhjal, et, et oleks mustlane ja sa oled sellepärast ohtlik prantslastele. Põhimõtteliselt jah, et siin nagu see printsiip just, et nii-öelda ühele rahvusele kui ütelda tervikuna, panna tempel otsaette, et nemad, kõik on sellised, eks ole, see, see ei ole ju igal juhul korrektne, ütleme puhtõiguslikult ikkagi iga inimene peaks vastutama inimesena enda eest, kui ta, kui, kui, kui, kui üksik konkreetne inimene ütleme ei vasta oma tegevusega selle riigi selles riigis kehtivatele seadustele, siis tehakse selle inimese kohta otsuse, eks ole, aga mitte selle rahva kohta. Et see ongi väga ohtlik selline nagu taastootmine, et et kui teatud rahvarühma esindaja ei saa tööd sellepärast, et ta kuulub sellesse rühma, siis on, siis on loogiline, et ta siis otsib elamiseks teisi vahendeid ja võib-olla ka selliseid vahendeid, mis, mis veelgi kinnistavad stereotüüpi sellest sellest rühmast grupis kuulub. Esin eilsesse Päevalehes rääkis ka põhjaeesti roomade liider, kes ütles, et tema andmetel on ka 90 protsenti Eestis elavatest muslastest ilma tööta. Nojah, aga tegelikult ei ole selle Andrus Ansipi lause juurde tagasi tulles muidugi no ma ei tea, võib-olla ta kuulis seal Euroopa Liidu arutelu, mille järel ta seda intervjuud andis, mingisuguseid viiteid, missugune see üleeuroopaline ühtne mustlaspoliitika võiks siis olla. Aga tõtt-öelda kõike seni teadaoleva suhtes. Selline mõiste teeb tõeliselt nõutuks, et mis asi võiks olla üleriigiline edukas mustlaspoliitika või üle-euroopaline, et seni ükski riik eraldi võetuna ei ole nagu see oli selle, selle ütleme, selle, selle küsimuse väljamõtlemise pähklit nagu katki hammustanud tundub siiamaani, mis mis ongi omamoodi huvitav, et kuidas võib öelda mustlased rahvusena on tõesti aastasadu elanud teiste rahvaste keskel niiviisi, et nad põhimõtteliselt, et on teistsugused ja, ja ma ei tea seda, ei olegi lahti lahti hammustatud seda küsimust, et mis see poliitika peaks olema, et, et kas nüüd kiirkorras, ütleme siis Euroopa Liidu mingid targad pead lähema kahe aasta jooksul mõtlevad selle välja, no ja, ja siis viivad ka veel edukalt ellu üle-euroopaliselt, et no ma arvan, et siis tuleb küll auhind ausammas püstitada selle, selle ikka väljamõtlejale, et ma natukese, see tundub nagu küsitav, sama küsitav nagu paljud teised integratsiooni edusammud Euroopas. Et aga see on ütleme ega selles mõttes mul on siin hea parastada, aga ega mul ei ole ka vastust, et mis siis, mis siis õige või hea? No aga, ega see olukord ei ole ka normaalne, kui kord saadab mustlasi välja Rootsi, siis ta Prantsusmaa, siis saadab Itaalia, et see kõik on niisugune ikkagi, nagu mõjub sellele rahvarühmale niisugusi nagu etnilise diskrimineerimise ja siis oleks tegelikult mõistlik, kui riigid omavahel arutaksite, kui need püksid ja oluline on ka see, et, et need inimesed, kes tõesti tahavad, et nemad soovivad saada head haridust, et nende ajal nad tahaksid teha tööd, et kuidagi ikkagi mõelda, kuidas nagu nende šansse parandada. No see diskussioon jätkub kindlasti ja jälgime seda siin rahvateenrite samuti, aga aga räägiks venelast väga huvitavast analüüsist, mis sellel nädalal avalikkuse ette jõudis ja ma siin rahvateenrite saates oleme juba juba pikalt rääkinud teemal taastuvenergia tasu ja kui taastuvenergia tasu on ikkagi üle 80 sendi ühe kilovatt-tunni eest ja kui me vaatame, palju sellel aastal juba kulub taastuvenergiast toodetud elektrienergia kompenseerib keerimiseks või siis selle selle toetuse maksmiseks, siis see on ligi miljard krooni ja nüüd sellel nädalal on ilmunud konkurentsiametil analüüs taastuvenergia tasuvuse kohta ning see on ikkagi üsna üllatav, et kui me vaatame nüüd seda konkurentsiameti analüüsi, siis hüdro elektrijaamade puhul ütleb, ütleb konkurentsiamet on kapitali tootlikkus 20 kuni 41 protsenti, ehk siis tasuvusaeg on kaks kuni viis aastat, samas eluiga 30 aastat. Nad suudaksid suurepäraselt hakkama saada ka ilma ilma selle taastuvenergia tasuta. Samamoodi koos tootmine, puit ja turvas, kapitali tootlikkus 20 kuni 28 protsenti, tasuvusaeg neli kuni viis aastat. Ja, ja samamoodi saavad ilma toetuseta hakkama pargid, kapitali tootlikkus 16 kuni 25 protsenti, tasuvusaeg neli kuni kuus aastat, eluiga 20 aastat ja toetuse suuruse tasuvus oleks 10 protsenti, mis on energia, kas hea tasuvus oleks 23 kuni 45 senti kilovatt-tunni eest makstakse üle kaheksa on ja nii edasi ja nii edasi, et see tekitab küll kõik küsimuse selle kohta, et, et midagi tuleb selle taastuvenergia tasuga ja üsna kiiresti ette võtta, sellepärast et praegu me maksame riigieelarvest lihtsalt nendele taastuvenergia tootjatele peale. See on väga tore minu arvates, et konkurentsiamet tegi sellise ülevaate raporti, aga samas tekkis minul küsimus, et, et kui kehtestati sellised taastuvenergia tasud ja selline skeem, nagu see toimub, miks siis tehtud põhjalikku analüüsi ette, miks te ise vaadatud tatud nende investeeringute mahtu, miks see prognoositud siis teda ta tasuvust ja nii edasi? Nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi toona need arvutused ja tegi ka oma ettepanekud, Riigikogu ei võtnud neid arvesse, vaid võttis tõenäoliselt arvesse taastuvenergia tootjate arvamust. Ja siis ühel hetkel oldi silmitsi olukorraga, kus riigikogu, riigikogu ise majanduskomisjonist tulnud ettepaneku alusel hääletas sisse uued tasud ja see oli eelmise riigikogu koosseisu praktiliselt kas eelviimane või viimane istung ja ja seal võeti siis elektrituru seaduse muutmise seadus vastu ja, ja ainult topo üheksa ei jah, vist üheksa või kaheksa vastu. Sellega võeti see eelnõu vastu, et et mu meelest võiks küll küsida kõikide nende poolt hääletanud riigikogu liikmete käest, et miks nad ikkagi otsustasid selle selle eelnõu poolt hääletada just selliselt, et, et see on, see on minu arvates väga, väga nagu põhimõtteline küsimus, miks niimoodi tehti ja just enne valimisi Ma arvan, et Lauri, seda võib küsida, aga see küsimus, mille sa esitad, on sisuliselt retooriline, ütleme nendest 50-st 45 ei mäleta mitte midagi sellest küsimusest, et tegelikult neil puudus igasugune seisukoht, nende partei lihtsalt ütles neile, et hääletage nii seekord ja, ja selles mõttes, eks see on lihtsalt ilmselt üks neid kohti, kus noh, me peame tunnistama, et meie, riigikogu, kotkad lihtsalt lendasid liiga uljalt ja, ja riigikogu tegi vea. Noh, siin ei ole ju üldse tegelikult tagantjärgi mingit kahtlust, et riigikogu sel hetkel on teinud vea. Tegelikult võiks ilma igasuguse valehäbita mõni riigikogu liige seda ometi ükskord tunnistada. Nad ei ole olnud eksimatud, eks ole, seda viga annab parandada, aga aga millegipärast käib ka mingi selline mingi selline imelik hoiak on meil nagu just riigikogu tasemel minu meelest olnud, et meie seadusandja on nagu, püüab, nagu ta ei tunnista iial ühtegi oma eksimust, vaid et seadusandja nagu püüab olla Ja aga kui me vaatame neid näiteks tuuleenergia tasusid, siis Euroopa liidus need kõiguvad 2,3 eurosendi ja 13 eurosendi vahel ja keskmine on 8,4 eurosenti. Eestis on see 5,4. Et selles mõttes me ei ole pigem alla Euroopa keskmise, nende. Euroopa liidus on käimas täpselt samasugune diskussioon nagu Eestis ja, ja taastuvenergia tasusid tahetakse kärpida ja tõsises hädas on muuseas Hispaania, kus on väga palju taastuvenergia tasusid välja antud päikeseelektritootjatele ja nüüd tahetakse neid tasusid hakata oluliselt kärpima ja seal on, seal on täpselt sarnane diskussioon käimas, et kas me siis eelistame nüüd rohelist elektrit või ei eelista ja nii edasi. Aga ma siiski tooks, tooks välja selle eelmise riigikogu koosseisu puhul need inimesed, kes hääletasid selle eelnõu vastu, ehkki, kes siis hääletasid selle vastu, et sellised tasud kehtestatakse ja need olid toona mitte fraktsiooni kuulunud Harri õunapuu siis mäletas veel selle eelnõu vastu. Vaatan kohe siit tabelist edasi hääletasid veel vastu Reformierakonda kuulunud Raivo Järvi, Väino Linde, fraktsiooni mittekuuluv Tarmo Leinatamm ning ka Reformierakonda kuuluv Kalev Kukk, kui hääletas selle eelnõu vastu ja, ja samuti hääletas vastu ka Rein Aidma. Ja, ja kui ma vaatan vist rohkem neid, eriti vastuhääletajaid siin siin ei olegi, ülejäänud kõik nii Reformierakonna fraktsioonist, Res Publicast, Isamaaliidust ja nii edasi on kõik hääletanud Keskerakonnast, muuseas on kõik hääletanud selle eelnõu poolt, nii et et ma ütlen, et need inimesed peaksid tõsiselt nagu peeglisse vaatama, miks ikkagi kehtestati sellised tasud, mis ei vastanud muuseas majandus- ja kommunikatsiooniminister seerumist tulnud analüüsile. Ma ikkagi ütleks, et kui tuletada toda konteksti meelde, siis esiteks oli aeg, kus nagu rohelised olid poliitiliselt pead tõstmas ja kogu see üldine taust, ma arvan ka üle-euroopaliselt, oli hästi tugevalt selline rohelist ilmavaadet nagu soosiv ja seda taastuvenergia nagu iga hinna eest tähtsustamist nagu soosiv, et tegelikult olgem ausad, see taust oli, oli tugevalt olemas ilmselt mõned saadikud, seda enam, et riigikogu töö lõpusirgel ja valimiste eel mõtlesid, et pole paha olla natuke populaarne, selline roheline. Ja teisest küljest oli ka tegelikult Eestis omal ajal nagu tõeliselt mures, kuidas täita neid endale võetud eesmärke taastuvatest allikatest tuttava elektri osakaalu osas. Aga noh, mind ennast nagu selle arutelu puhul praegu kurvaks see, et et Eestis justkui ikkagi puudub niisugune selgelt sõnastatud eesmärgid, et mida me ikkagi tahame sellest energeetikast olukorras olukorrast, kus ühelt poolt on selge, et põlevkivielekter sellisena, nagu ta on, ei ole keskkondlikuid eriti jätkusuutlik ja ma ei tea ka, mis hakkab saama selle hinnaga, kui tuleb hakata neid CO2 kvooti, kuid üleeuroopaliselt oksjonilt ostma, et me ei tea, kuidas kujuneb hea hind ja ja, ja mul on nagu kahju, kuidas tehakse niisuguseid ühepäevapoliitikat, et siis tookord nagu seal Aurisin, siis viitasid ei võetud arvesse seda majandusministeeriumi prognoosi ja nüüd siis jälle korraga on avastatud, et keerame jälle kõik teistpidi, kui me tookord tegime Aga seda otsust ei ole veel tulnud, aga ma loodan, et majandus ja kommunikatsiooniministeerium igal juhul mingi seisukoha kujundab. Aga muuseas, kui seda diskussiooni käsitleti meedias seda toonast diskussiooni ja toodi välja, toodi välja need uued taastuvenergia toetuse numbreid, siis siis kõlas ka üks, üks nimi, Urmas Sõõrumaa ja maosoojuselektrijaam ja, ja kui me nüüd vaatame, et vett vastu neid valimisi on hakatud rääkima nüüd tuumaenergeetikast ja Reformierakond on välja öelnud, et, et tuumaenergeetika arendamisse võiks kaasata aga tööstusettevõtjad ja kui sealtki kuskilt kumab läbi Urmas Sõõrumaa nimi, siis andke andeks, et noh, siin on liiga palju seoseid, et, et mitte näha neid seoseid ja, ja mulle tundub, et antud juhul tuleb küll väga tõsiselt suhtuda kõikidesse nendesse diskussioonidesse, mis on seotud ka ka ärihuvidega konkreetsete inimestega ja nii edasi ja, ja seda enam tuleb nagu käsitleda seda diskussiooni võimalikult laialt ja avatult, et et mõneti selline selline valimiseelne kiirustamine on, on tegelikult lõppenud sellega, et siin mitme aasta jooksul on Eesti inimesed maksnud lihtsalt taastuvenergiale jõhkralt peale. Jah, aga ärme unustame seda ikkagi, et ka see põlevkivi põlevkivielekter et tegelikult reaalselt me ikkagi selle hinnas ajastu, selle reaalne maksumus meie meie ühiskonnale, meie loodusele. Et ainuüksi üheainsa kilovatt-tunni põlevkivielektri tootmisele läheb terve kilo põlevkivi, seal tekib terve kilo CO kahte pool kilo tuhka. Et me peaksime, võib olla ka rohkem mõtlema sellele Sulev tahavad veel midagi lisada, meil on 50 sekundit aega. No mida siia lisada ja ehk ilmselt ilmselt peame arvestama, et kahjuks läheb elekter edaspidigi kallimaks. Sellega rahvateenrite saade tänaseks lõpetab ja Tartu stuudios oli meil Sulev Valner, siin Tallinna stuudios Külli-Riin Tigasson ja Lauri Hussar. Soovime teile kõike kaunist ja ilusat nädalavahetust ja kui seenele lähete, siis ka rohket seenesaaki.