Kell sai kuus õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 23. juuni olulisematest sündmustest meile mujal stuudios on Indrek Kiisler. Kui juriidiliste protseduuride taganttõukamise asemel rahvale rohkem asju selgitada, muutuks Euroopa Liit avatumaks ja suureneks usk rahvaste identiteedi ja rahvuskultuuri säilimise. See võiks olla Eesti võidupüha sõnum teistele, ütles president Arnold Rüütel oma pidupäeva kõnes. Euroopa nõukogu parlamentaarse varna assamblee nõuab Venemaalt monitooringu raportis Eesti kultuurivarade tagastamist ning balti riikide okupeerimise tunnistamist. Suurbritannia peaministri Tony Blairi sõnul peab Euroopa liit end põhjalikult uuendama. Et tulla toime tänapäeva maailma nõudmistega, avaldas lootust, et ühenduse eelarve küsimused saavad järgmisel poolaastal lahenduse. Pärnus avati uus terviserada, mida nimetatakse selle algataja Jüri Jaansoni järgiga. Jaansoni rajaks. Teenistus meenutati küla konverentsiga Eesti diplomaati Aleksander varmat kelle sünnist möödub tänavu 115 aastat. Avinurme kuuendat püti laata külastas üle 7000 inimese. Ilmanni Daniel kui ka jaanipäeval kuiv ja soe. Öösel on sooja seitse kuni 13, homme päeval 20 kuni 27 kraadi. Alustame võidupüha tähistamisest, mille raskuspunkt oli sellel aastal Järvamaal. Kokkuvõtte teeb Vallo kelmsaar. Võidupüha riiklik tähistamine algas Järvamaal varahommikul müüsleris kohas, kus Eesti väed 1919. aasta jaanuaris viimast korda taganesid. Veidi hiljem võidukat pealetungi alustasid, meenutas müüsleris toimunud võidutulede ühendamise tseremooniale peaminister Andrus Ansip. Seitsmendal jaanuaril algas siitsamast sellelt kohalt, kus me seisame. Viimane võidukas vastupealetung. Sellest ajast on möödas 86 ja pool aastat. Ehkki Eesti jaoks pole ajalugu kulgenud mööda ühtlast ja siledat rada, võime menüüd olla rahvusliku julgeoleku mõttes hoopis hoopis kindlamad. Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige. Meist kui julgeolekutarbijatest on saanud ka julgeoleku ja turvalisuse taga ajad. Tänavuste võidupidustuste keskmes paides oli kella poole 12-ks üles rivistatud 680 inimest. Alati on üles rivistatud vaikse liidu noorte kotkaste, naiskodukaitse, kodutütarde, reservohvitseride piirivalve, päästeameti politsei- ja sellest saab ütlused ning Kaczocessi rivis on 680 inimest. Paraadi juhataja vaevles. President Arnold Rüütel rõhutas oma pidupäeva kõnes partnerite tähtsust, sest maailm muutub üha väiksemaks ning samas ka populaarsemaks aasta NATO liikmesriigina on näidanud, et Eesti on võimeline olema võrdväärne partner, kuid ka kodutööd tuleb teha, märkis president. Paraku oleme olukorras, kus osa meie üksustest on sunnitud keerukamaid laskeharjutusi läbi viima naaberriikides. Põhjuseks on lõputud ja seni tulemusteta vaidlused voli koonide üle. Polügoonidest probleemi lahendamisele peavad tähelepanu pöörama nii omavalitsused kui ka riik, ütles president Rüütel. Oma kõnes käsitles ta ka Euroopa Liidu temaatikat ja ühenduse põhiseaduslikku lepingu ratifitseerimist. Ehk oleks nüüd ülearune juriidiliste protseduuride taganttõukamise asemel hetkeks peatuda paljudele inimestele murettegevate valupunktide juures ning rakendada rohkem jõupingutusi selgitusteks. Sedakaudu muutub Euroopa liit avatumaks ja võime jõuda lahendusteni, mis tagavad rahvaste heaolu ning usalduse nii ühenduse kui ka üksteise vastu. Nii suureneb ka usk eri rahvaste identiteedi ja rahvuskultuuride säilimisse. See võikski olla Eesti võidupüha sõnum teistele rahvastele, kelle esindajaid on ka tänase paraadi rivis. Võiduparaadi oli paides jälgimas arvukalt huvilisi, nii noori kui vanu. Enne tähtsate isikute saabumist tehti linnas kõvasti Potjomkini, arvasid mõned on hea, et võiduparaad paides korraldati, linn sai kaunimaks, leidsid teised. Linnapea helisuvi oli igatahes rahul, et võiduparaad sõjaväeorkestrite vigurmarss ja kaitseväetehnika näitus osutus räänikuks, mis linlased kodudest väljuda. Paide inimene on pisut oma värk, inimene ta on, ta on töökas inimene ja, ja pahatihti ei ole tal selle töö kõrvalt aega tulla kodus välja. Aga selleks, et teda kodust välja saada, peab üks hea põhjus olema, et ta tegelikult tahab kindel, nagu oleks vaja sedasama tükist präänikut, mille peale tulla võimalikult palju erinevaid esinemisi, üllatusi kõige seda, mida iga päev elus ei suuda linn pakkuda ja paide inimene tuleb igale poole. Strasbourgis lõppes täna Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee osa istung, kus võeti naastu monitooringu raport Venemaa kohta. Eesti ja Läti delegaadid tegid sinna mitmeid parandusettepanekuid. Otsustati, et Venemaa monitooring peab jätkuma, sest mitmed Moskva lubadused on endiselt täitmata. Assamblee toetas Eesti soovi, et Venemaa peab tagastama Eestist ära viidud Touri varad. Eesti delegatsiooni liikme Andres Herkeli sõnul vaieldi eriti pikalt Eesti teise parandusettepaneku üle, mis lõpuks ka vastu võeti. Püüditatutele ja nende järeltulijatele kompensatsiooniprogrammide väljatöötamine Venemaa poolt. Ja meil õnnetus järelevalvekomiteed, komitee tasandil see muudatus sisse saada koos ühe omadussõnaga, mis ütles, et Balti riigid olid okupeeritud või küüditatud ära viidi ja vot sealt hakkasid sellised kõige pingelisemad segadused, mis jõudsid ka suurde saali, kus Vene pool tegi siis suulide täpsustatud ettepaneku ära võtta omadussõna okupeeritud. Ja eriti nüüd selles kontekstis, kus okupatsiooni tunnistamise mittetunnistamise küsimus on muude dokumentidega seoses nii teravalt üleval muutus, see on muidugi väga oluliseks küsimuseks. Ta on väga hea meel, et siin oli ka Läti-Leedu-Eesti koos väga heal tasemel, formulatsioon jäi sisse, kusjuures, ja kui muidu ei oleks seda omadussõna okupeeritud võib-olla isegi mitte nii selgelt tähele pandud. Kuna ka Vene pool tegi, tegi lobitööd nende nende riikide delegatsioonide osa, kes on võib-olla Venemaale lähedasemad. Praktiliselt selle hääletuse ajal saalis ei olnud inimesed, kes ei mõistnud, kui olulise küsimusega. Mõlema poole jaoks oli tegemist Suurbritannia peaminister Tony Blair kinnitas europarlamendi ees peetud kõnes. Euroopa Liit peab ennast põhjalikult uuendama, et lahendada paremini kaasaegse maailma ees seisvaid küsimusi. Blair esitas oma kõnes Suurbritannia ja Euroopa Liidu eesistumisperioodi prioriteedid. Britid hakkavad Euroopa liitu juhtima alates esimesest juulist. Tema sõnul ei tohi vastandada ühenduses neid, kes soovivad näha Euroopa liitu, kui ainult majanduselu edendavad liitu kes soovivad teha Euroopa Liidust suurt poliitilist ühendust. Tema sõnul on Euroopa Liidu sotsiaalmudeli eesmärk suurendada Euroopa rahvastevõimet, tulla toime üleilmastumise ohtudega. Briti peaminister avaldas imestust, et Euroopa liidus on 22 miljonit töötut. Tema sõnul on see ilmne näide, et tööturg vajab reforme. Blair rõhutas, et Euroopa Liit peab vähendama järk-järgult põllumajandustoetusi ning piirama bürokraatiat. Briti peaminister lubas otsida lahendusi Euroopa Liidu eelarvevaidlusele ning teenuste ja töödirektiivile ning jätkata Horvaatiale ja Türgile antud lubaduste täitmist. Need puudutavad liitumiskõneluste alustamist. Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kinnitas pärast Blairi kõnet, et ühendus vajab kiiresti eelarveküsimuse lahendamist. Muidu tekib liikmesriikides Domus ning Lissaboni strateegia kukub läbi. Blairi kõnet kuulas Brüsselis ka Eesti saadik europarlamendis Marianne Mikko. Ma nimetaksin pläri kõne sellist kõige tähtsamad märksõna ja, ja seal moderniseerimine ja selle märgi alla läheb väga hästi, tähendab see, mis viis lõhki möödunud nädalal toimunud ülemkogu ja see oli nimelt eelarvedebatt ja veelgi laiemalt võttes ühtse põllumajanduspoliitika tähendus Euroopa liidus aastal 2005 ja veel edasi siis tänasest kuni aastani 2013. Kas te usute, et Suurbritannia eesistumise ajal suudetakse see eelarvevaidlus lõpetada? Kuulates ja vaadates plari tänast esinemist ja tema pühendumust ja väga mitmel korral. Ta nimetas ennast ka, et ta on kirglik Euroopa liidu toetaja. Ta kriipsutas alla ka seda, et tal ei ole võõras Euroopa Liit kui poliitiline ühend. Ma üldiselt usun, ma usun, toni pläri võimekus. Ta on andekas poliitik ja mulle tundub, et hetkeseisuga Euroopa Liit vajab dünaamilist andekad poliitikud. Aga samal ajal tuletasid ka Euroopa Parlamendi saadikud oma sõnavõttudes erinevate poliitiliste fraktsioonide esindajad meelde, et toni. Sa juhid nüüd Euroopa Liidu eesistujana ja see ei ole sugugi ühendkuningriigid, et sa pead olema nüüd Euroopa eesistuja. Tänaseks kavandatud põhiliselt venekeelse Eesti ühendatud Rahvapartei piketi jääb Tallinnasse seoses võimalike provokatsioonidega, mille eest on meid hoiatanud Lasnamäe linnaosavalitsused töötajad. Ajakirjanikud ja mõned Eesti väljaanded viiakse pikett, hallid passid, Euroopa häbi 23. juunil nädala võrra edasi, ütlesid partei juhatuse liikmed Andrei Zarenkov ja Dmitri uudisteagentuurile BNS. Zarenkov selgitas, et järgmise protestiaktsiooni korraldamiseks sõlmitakse leping turvafirmaga, mis võimaldab tagada meeleavaldajate isikliku julgeolekualgse kava kohaselt soovis okei korraldada piketi Lasnamäe linnaosa jaanitulega peaaegu samal ajal. Lasnamäe linnaosa vanem oled rebane teatas seepeale, et poliitika tuleks jaanipäevast lahus hoida. Rahvusvaheline reitinguagentuur Moody's tõstis Eesti Energia reitingu kahe astme võrra tasemele A1. Reitingu tõusu põhjuseks on riigiga seotud Euroopa ettevõtet Teie Eminentide suhtes uue metoodika kohaldamine, teatas agentuur. Eesti riigireiting on muudise skaalal samuti üks. Eesti Energia reiting on nüüd aste kõrgem kui Põhjamaade energiakontsernile watenfal, ütles Eesti Energia juhatuse liige ja finantsdirektor Sandor Liive. Kõrgem reiting aitab laenu intressikulu tulevikus ja isegi praegu vähendada 10 nendes miljonites kroonides, selgitas Liive. Tänavu täitub 115 aastat olete Eesti vabariigi diplomaadi Aleksander varma sünnist. Oma diplomaadi ja poliitikukarjääri jooksul täitis ta mitmeid ülesandeid, kuid oma surmani 1970. aastal oli ta Eesti vabariigi eksiilvalitsuse peaminister presidendi ülesannetes. Täna tähistati Aleksander varma sünniaastapäeva Viinistul miinistult, teatab Riina Eentalu. Kaugesõidu kapten, mereväe ohvitser, Eesti vabariigi diplomaat Aleksander Parma sündis 1890. aastal Viinistul ja tänane konverents toimus sõna otseses mõttes tema koduõues Indreku talu õues. See maja jäi paraku Kirovi nimelise kalurikolhoosi kalatööstuse ette. Nüüd on siin siis Viinistu kunstimuuseumi külalistemaja ja konverentsisaal seal sees. Räägiti lapserikkast perest pärit Aleksander varma teest kaugsõidu kapteniks, Eesti vabariigi diplomaadiks. Aleksander varma jälg Eesti diplomaatias on märkimisväärne, ütles Eesti välisministeeriumi asekantsler ja kunagine suursaadik Soomes Mati Vaarman. Mööda ei pääse tema raskest ülesandest saadikuna Soomes talvesõja ajal ja ajal, kui Eesti kaotas oma iseseisvuse. Kindlasti Aleksander varma tegevus kajastamine tema memuaarides on olnud väga heaks õppi raamatuks praegusel Eesti diplomaatiale ka ma ise väga suure huviga lugesin läbi tema mälestusteraamatu ja kuigi vahepeal aasta 10. edasi läinud olukord oluliselt muutunud, julgen väita ilma liialdused töötades aastatel 1997 2001 Eesti saadikuna Soomes oli ka minul sealt üht-teist väga õpetlikku kõrva taha kirjutada ja oma töös uuel ajal arvesse võtta Aleksander varma mälestustele nurga oma praktiline väärtus. Mitmed vihjed dollastele suhetele, dollastele arengutele on aidanud reguleerida, korrigeerida ka tänapäevaseid Eesti-Soome suhteid. Mati Vaarmann meenutas ka üht Aleksander varma maalitud pilti, mis praegu ehib Eesti Helsingi saatkonna seina. Aleksandr varmad inimesena mäletab aga väga hästi tema naise vennatütar Riina Aaleb, kellele onu Aleks oli kui teine isa. Ta oli väga-väga sümpaatne, rahulik inimene, et sa kunagi ei pahandanud. Üks kord pahandas minu peale ja seekord oli. Me olime söönud ja pesime koos nõusi ja me olime söönud väga uhkete taldrikute pealt ja mina läinud ühe katki praadimata, pesi onu, mina kuivatasin ja mina hakkasin nutma. Ja siis ta sai mu peale nii pahaseks, et taldriku pärast, kui kallis ta ka ei ole, selle peale nuteta, aga see oli ainuke kord, kui ta natukene nagu tõstis häält. Täna pärastlõunal jõudis Eestisse Iraagis kuuekuulise missiooni lõpetanud kergejalaväerühm Estpla 10. Rühmaülem jäi veel kuvati varustuse ärasaatmist korraldama. Rivistusel Tallinna lennujaamas tervitasid operatsioonilt naasnud kaitseväelasi kaitseminister Jaak Jõerüüt ja kaitseväe juhataja Ta viitseadmiral Tarmo kõuts. Pärnus avati täna ka uus terviserada, mis, mida kutsutakse selle algataja Jüri Jaansoni järgiga Jaansoni rajaks. Pärnust jätkab Ülle Hallik. Start kõlas Üle-Eestilise rulluisutajate sarivõistluse etappi nooremale vanuserühmale, kes olid esimesed võistlejad Pärnu Jaanson. Terviseraja loomine sai alguse Jüri Jaansoni algatatud kahe silla jooksust, mille distants kulgeb piki mõlemat kallast kahe Pärnu jõel asetseva silla vahel. Täna avatud rajalõigul pidid jooksjad varem läbima metsiku võsa kid sihukesele jalgele. Nüüd on jõe kaldal kolme-nelja meetri laiune, asfalteeritud ja pimedal ajal valgustatud. Tee. Silla äärde paigaldatakse lähiajal ka pingid. Terviseraja algataja ja Jüri Jaanson pidas avamisel meeles neid, kelleta raja loomine oleks võimatu olnud. Tahan kahetseda klubi poolt, tähenda poolt tänada kõiki Pärnu linnavalitsusest, riigi keskkonnateenistus, kõiki vabatahtlikke, kelle abiga lõik uuest traat valmis saanud. Aitäh teile. Kuigi Johansoni lõplik idee on sillad terviseradadega ühendada mõlemal kaldal, oli teil põhjust täna rõõmustada ja rahul olla. Enam ei pea käima ja inimestele seletama seda, mida me tegelikult siin näha tahame ja milleks see vajalik on, siin juba enne avamist on see rada rahva poolt nii omaks võetud ja nüüd on meil käegakatsutavalt ette näidata mida me tahame kogu siia Pärnu kahe silla vahelisele alale. Seal tuleb küll, aga järjest vähem, sellepärast et järjest rohkem inimesi järjest rohkem ametiasutusi saavad sellest, mis siis ikkagi on. Lõpptulemuseks peaks olema selline tava, samasugune rada koos valguspostidega siin kõrval koos jooksu rajaga peaks ümbritsema kogu seda kahe silla vahelist tale, siin saab sõita jalgrattaga invaliidi kärudega rulluiskudega kordagi maha tulemata. Rada kiitis ka olümpiavõitja Andrus Veerpalu. Kindlasti on puudus sellistest 1000-st üldse Eestimaal, et see on kindlasti väga-väga hea sportimiseks ja lastel siin rull sõita, rattaga sõita. Lõike üle kahe kilomeetri pikkune terviserada läks maksma ligi kaks ja pool miljonit krooni. Pärnu linnapea Ahti ka hinnangul on selle raja puhul kulutatud rahast tähtsam hoopis muu. Kõige väärtuslikum ongi see, kui linnainimesed käivad välja, ideed alustavad seda küll, küll need ametnikud ja töömehed siis ka rahad leiavad ja kaasa tulevad. Millal Jüri Jaansoni unistus võiks täituda? Ei julge, päris ausalt ei julge lubada, sellepärast et küsimus võib-olla ei olegi niivõrd jälle rahas ja tegemises probleeme on ennekõike teise jõekalda puhul äridega, kes, kes on jõeni ennast laiendanud ja nende probleemide lahendamine võib asja venitada, seda rohkem, kui me tahame. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik Avinurmes toimus kuues pütilaat, mida külastas Ago Gaškov. Allseltsi juhatuse liige ja püti laada peakorraldaja Eve Strauss. Aasta tagasi oli arvamused, laat lõpeb viienda laadaga ja nüüd on 600 täies hoos ja minu arust on siin tuhandeid inimesi. Avinurme rahvas arvas, et seda üritust on vaja ja rahva arvamuse vastu tulema. Selle laada teema on, kuni su küla veel elab. Son tuntud Mihkel Zilmer laul aastast, kui ma õieti mäletan, 65 66 ei, igal juhul hästi, vana laul on selle motoks võetud. Ta on selline kauge kant on maakonnakeskustest mõlemast Virumaakeskusest Rakverest kaugel. Ta on ajalooline Tartumaa tegelikult olnud siin kahe ajaloolise maakonna piiri peal on ta sööb nad üksinda päris hästi hakkama saada. Kuna me tõesti oleme niisugused, et me ei sobi Ida-Virumaale ja kunagi mõned aastad tagasi teise iseseisvusaja alguses me pakkusime ennast Lääne-Virumaale, Lääne-Virumaa meid ka ei tahtnud, siis jääb meil olla ainult ise saab hakkama. Siiani oleme saanud, Avinurmes on väga viisa ja vinge rahvas. Tihtipeale siis kindlasti üle 7000 inimese, sest kella üheksa olid 7000 valmis trükitud pääsetega müüdud. Kui keskmisel paluda olemine ja tegemine. Asin nutu provosilviga õlvast, kellele meeldis väga sallik saareküla perenaise Heljo tammikuga. Kui palju või väga palju Elvas oli omalajal viima meier, ütleb nii, seal veelgi eksport. Ja see meenutab mulle kohe teda. Poe ma ei saa üldse võrrelda, saab nii ära solgitud võla pärast. Ei oska öelda, ütlevad, et parempidi olema. On täitsa värske rõõsk, piim kaerasaajalt ajal läbi ja ja siis külmutan selle kaare hästi külmad. Ja siis teen üsna kaare või. Laveerida juba koduelu ja koduõlut mekkis parajasti Avinurmes. Avinurme koduõlu maitseb väga ja tahate proovida? Ma olen roolis, ma igaks juhuks ei proovi, aga see vist rooli ei mõju. Nii lahja siis või mitte? Nii ta on värske. See ei ole veel seda kangust võtnud ja ka väga hea. Milliseks kujuneb aga jaani ja jaanipäeva ilm, seda uurisime sünoptik taimi paljakult. Tänane öö tuleb sajuta ja miinimumtemperatuur, see peaks siis olema hästi varajaseks hommikutundideks. Sisemaal võib langeda siin 70-ga kraadini, homme päeval peaks siis päikest olema ja paar-kolm kraadi soojem, nii et kratsiooniks 20 25 ja Lõuna-Eestis võib kuni 27 kraadi sooja olla. Laupäev tuleb veel küll niisugune südasuviselt soe-jahedam võib-olla siin juba Lääne- ja Loode-Eestis kuid paraku hoovihmadega. Selline oli jaanilaupäev päevakajas, mis kandis järjekorra numbrit 16125 ilusat jaaniõhtut ning kuulmiseni.