Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Venemaa esitas Eestile piirilepete asjus noodi, milles teatab, et Venemaa kavatseb vabaneda Eesti-Vene piirileppes võetud kohustustest ja soovib alustada uusi läbirääkimisi. Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul ütleb Venemaa lahti oma allkirjadest piirileppel. Eesti välisminister Urmas Paet soovitas Vene poolel ratifitseerimisega edasi minna. Ta toonitas veelkord, et Eestil ei ole Venemaale territoriaalseid nõudmisi. Euroopa Liidu kalandusvolinik Joe Borg kinnitas, et jaanuaritormi kahjude korvamise taotlus on Brüsselis otsustamisel, millal otsus tuleb, veel ei tea. Ametiühinguid jäävad nõudmise juurde, et tulevast aastast tuleb suurendada riigiteenistujate palgamäära poole võrra. Reaalpalk suureneks üheksa protsenti. Sotsiaalministri sõnul on see väga keeruline. Vendas etendub rahvusvaheliselt tuntud eesti koreograafi Teet Kase tantsu ja muusikalavastus. Huumor vintsid. Omnia. Rahvusvaheline tantsijate ja muusikute seltskond jõudis täna Pärnusse. Tartus avati Antoniuse õu, kunstnike ja käsitöömeistrite õu. Publikule avatakse 30. juunil. Suurbritannia ja Iraagi võimud kasutasid läbirääkimisi sunniidi mässulistega Nende kaasamiseks poliitikasse ja ilmast. Homme sajab Eestis hoovihma ja paiguti on äikest. Sooja on 15 kuni 20 kraadi. Vene välisministeerium esitas Eestile piirilepete asjus noodi, milles teatatakse kavatsusest alustada siseriiklikke protseduure vabastamaks Vene Föderatsiooni kohustustest, mis tulenevad Eesti vabariigiga sõlmitud piirilepingutest. Selle ajendiks on klauslid, mis riigikogu lisas preambulasse. Ka väljendas Vene välisministeerium soovi alustada seejärel uusi läbirääkimisi. Tomberg küsis selle kohta Vene välisministri Sergei Lavrovi kommentaari. Sergei Lavrov on teatavasti visiidil Soomes ja Hanno Tomberg teatab Helsingist. Pool tundi tagasi lõppes Helsingis Venemaa välisminister Sergei Lavrovi pressikonverents, kus Venemaa välisminister ütles lõplikult lahti enda allkirjast Eesti-Vene piirilepingutele. Vene välisminister ütles pressikonverentsil, et kuna Eesti puhul ei täitnud antud lubadusi, siis loomulikult mingit piirilepingu ratifitseerimist ei tule. Venemaa pool astub tagasi kõigist allkirjadest piirilepingutel ja selleks, et Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid parandada ning uut piirilepingut sõlmida, on vaja. Välisministri sõnul läbirääkimisi pressikonverentsil, mis keskendus täielikult piirilepetele, väitis Vene välisminister, et Eesti välisministeerium teadis juba piirilepingute sõlmimise ajal, et Venemaa ei esita piirilepinguid ratifitseerimiseks oma parlamendile enne, kui Eesti pole seda teinud. Sergei Lavrov ütles, et loomulikult oli Venemaa poolel tema väitel piisavad argumendid, et kaitsta ennast juhul, kui Eesti pool ei täida antud lubadusi. Ja seetõttu väitis ka Lavrov, et Eesti pool teadis, et Eesti pool ehk Eesti välisministeerium lepingud ratifitseerimiseks valitsuse kaudu parlamenti ja alles pärast nende ratifitseerimist on Venemaa pool valmis esitama omalt poolt piirilepingute ratifitseerimiseks oma parlamendile. Seega väitis Lavrov, Venemaa pool oli valmis ja ootas ära, millal Eesti poolt oma lõpliku ratifitseerimise sellele asjale annab. Lavrov väitis samas, et läbirääkimised võivad jätkuda, kui Eesti on valmis sõlmima piirilepingute juurde poliitilist deklaratsiooni, mida Venemaa pani ette juba eelmise aasta sügisel ja teha seda koos Venemaaga. Vastasel juhul jääb piirilepingute üle peetavad läbirääkimised taas katki. Vene välisminister ütles, et ta ei välistanud ka seda, et Euroopa Liit käitub nii, et soovitab Venemaal ratifitseerida see dokument, vaatamata sellele, et Venemaale see ei meeldinud. Ta kinnitas. Venemaa seda mängu mängima ei hakka, sest see mäng talle ei meeldi. Samas ütles pressikonverentsil esinenud Soome välisminister Erkki Tuomioja ja et omavahelisel kohtumisel Eestiga sõlmitud piirilepingute teemat ei arutatud kuid tema kinnitusel ei takista miski ka praegu piirilepingut Eesti ja Venemaa vahel ratifitseerimast. Missugune on Eesti välisministeeriumi reaktsioon, kes Indrek Kiisler Eesti välisministeerium tegi pärastlõunal avalduse, milles nimetatakse Moskva otsust kahetsusväärseks ning avaldatakse lootust, et Venemaa läheb leppe heakskiitmist protseduuridega edasi. Küsisin välisminister Urmas Paetilt, kas Moskva selline käitumine tuli talle üllatusena. Tänane Vene välisministeeriumi avaldus oli järjekordne halb üllatus, jah. Eelmine halb üllatus oli eelmise nädala keskel, kui Vene välisministeerium hakkas juba järjest avaldama rahulolematust meie parlamendi ratifitseerimisotsusega, aga tänane teade selle kohta, et justkui algatatakse riigisiseseid protseduur, et üldse allkiri Eesti-Vene piirilepetelt tagasi võtta? Ta on loomulikult väga halb üllatus. Milline võiks olla nüüd meie reaktsioon ühelt poolt. Me avaldame siiski jätkuvalt lootust, et ka Vene pool veel korra loeb mõttega läbi riigikogu ratifitseerimisotsuse ja jõuab siiski järeldusele, et seal ei ole mitte ühtegi täiendavat nõudmist või või tingimust. Tegemist on siiski dokumendiga, mis on ratifitseerinud Eesti-Vene piirilepped, küll ta samas ütleb jah, et Eesti riik sündis 24. veebruaril 1918 ja selles samas Eesti riigis järjepidevuse alusel. Me elame ka täna, aga mitte ühtegi tingimust, nõudmist seda ei ole ja, ja ehk Vene pool võtab veel korra aja maha ja, ja loeb rahulikult, laseb emotsioonid tagaplaanile ja, ja loed, mis siis tegelikult Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimisotsuses kirjas on. Uurisin välisministrilt, kas Eesti diplomaadid on pöördunud juba Euroopa Liidu ja NATO poole, et need mõjukad organisatsioonid nõuaks Moskvalt lepete täitmist. Eks me kindlasti arutame oma partneritega Euroopa Liidus ja NATOs seda, milliseid samme oleks siis mõistlik astuda ja mis seltskonnas neid samme astuda, näiteks kindlasti lähipäevade arutluse teema. Mis te ise arvate, miks venelased on niimoodi käitunud, mis selle taga võiks olla. Raske öelda, et kui lähtuda sellest, et ka Venemaa huvides peaks olema oma piiri paikasaamine siis tõepoolest selline reaktsioon on, on praegu ikkagi täiesti arusaamatu selleks et minna konstruktiivselt rahulikult edasi tulevikku kartes. Loomulikult tuleks anda adekvaatne hinnang sellele, mis on olnud ja rahulikult edasi minna. Näib, et sellega ei saada Venemaal ikka veel hakkama. Kas on õhkõrn lootus venelastele, et Eesti. Preambulit muuta ma ei näe küll mingisugust põhjust ega vajadust miks Eesti peaks preambulit muutma, sest nagu ma nimetasin, ei ole selles esitatud Venemaale ega kellelegi teisele mitte ühtegi tingimust, mitte ühtegi nõudmist. Edasi veel sõnumeid välismaalt ja neist ülevaate Tõnu Karjatse. Suurbritannia, USA ja Iraagi võimud on alustanud läbirääkimisi Iraagi mässulistega olukorra stabiliseerimiseks Iraagis. Nii kinnitas Briti valitsusjuht Tony Blair. Läbirääkimisi niitidega on kinnitanud ka USA kaitseminister Donald Rumsfeld ja USA armee staap Iraagis. Kohtumiste eesmärk on vähendada terrorit ja kaasata mässulisi poliitikasse. Briti valitsusjuht kinnitas omapoolses kommentaaris, et kohtumised ei tähenda veel järeleandmisi. Terrorismile ja läbirääkimisi ei peeta äärmuslastega nagu Al-Qaeda haru kohalik juht Abu Musab al Zarqawi. Briti peaminister kinnitas taas, et Suurbritannia üksused jäävad Iraaki seniks kuni tarvis. Kommenteerides arvamusi, et vägivald võib Iraagis kesta veel 10 aastat, ütles Blair, et järgmine aasta peaks andma selles osas vastuse. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Javier Solana. Vana välistab igasugused muutused Iraani tuumakriisi puudutavates euroliidu seisukohtades. Vastvalitud Iraani president Mahmoud Ahmadinejad on omalt poolt teatanud, et oma seisukohti ei muuda ka Iraan. Euroopa suurriigid soovivad Iraani veenda tuumaprogrammi külmutama, kuna vastasel juhul ähvardab USA ÜRO Julgeolekunõukogu kaudu sanktsioonidega. Väidab, et nende tuumaprogramm täidab rahumeelset otstarvet ja sellest pole põhjust taganeda. Kõrgõstan ei kavatse anda välja pärast Usbekistani rahutusi riiki põgenenud Usbeke. Sellest andis teada Kõrgõzstani välisministri asetäitja Rosa Otumbajeva Usbekistanis. Võimud nõuavad 29 põgenikku tagasipöördumist, süüdistades neid seotuses inimelusid nõudnud rahutustega. Praegu suhtlevad neid ÜRO ja Kõrgõzstani võimud, et välja selgitada, kas anda neile põgeniku staatust. Kõrgõzstani põgenes pärast andisiooni sündmuseid ühtekokku ligi pool 1000 usbeki. Nende kõige intervjueerimises kulub Kõrgõzstani võimude hinnangul poolteist kuud. Prantsuse politsei valdas läbiotsimise prantsuse rahandusministeeriumis ja keemiafirmas, millega oli seotud praeguseni rahandusminister terribratoon. Kinnitamata andmetel on politseioperatsioon seotud keemiafirma audititega aastatel 1999 kuni 2002 rahandusminister betoon töötas rajal prantsuse telekomijuhina ja oli kõnealuse keemiafirma, juhatas auditeerimiskomisjoni esimees. Eestis lõpetas oma tutvumisvisiidi Euroopa komisjoni merendus- ja kalandusvolinik Joe Borg jätkab Indrek Kiisler. Eesti kalandus tabas 90.-te aastate alguses suur tagasilöök. Esmalt kukkus ära vene torx seetõttu, et paljud kalakasvatused tühjaks. Rannakalurid püüdsid aga sel ajal liialt palju ning nüüd on raske kalavarusid taastada. Tänase seisuga on pooled kalurid ja laevad meie kalavarusid arvestades üleliigsed riik, kalandust aga ei toeta. Raskeks löögiks oli ka jaanuaritorm, mis lõhkus paate ja sadamaid. Küsisin kalandusvolinikul, kas Euroopa Liit ikka aitab neid kahjusid kompenseerida. Tema sõnul on Euroopa komisjon palve saanud ning praegu uuritakse Brüsselis, kas jaanuaritormi puhul on ikka tegemist erakorralise loodussündmusega ning Eesti valitsuselt on palutud kahjude kohta lisaselgitusi, mida ministeerium ka praegu ette valmistab. Ristis on kalandus olnud tagaplaanil, et mida nüüd tuleks teha meiega aga kasvatajaid ja kalureid rohkem toetada. Me oleme väga suured lootused pannud sellele uuele programmeerimisperioodile ja Eestil on võimalus ka praegu kaasa rääkida nende meetmete ettevalmistamisel, siis seda võimalust tuleb väga aktiivselt kasutada, sest see annab meile võimaluse järgi jõuda teistele liikmesriikidele kalanduse osas, sest tõepoolest see see valdkond vajab meile järeleaitamist. Joe Borg ütles, et tänapäeval on raske tõmmata piiri harrastuskalurite elukutseliste vahele kuid praegu ei ole mingeid plaane. Harrastuskalapüügireegleid hakatakse üle Euroopa ühtlustama. Täna sõlmisid Pandivere koostööpiirkonda kuuluvad kuus omavalitsust, Tamsalu linn, Tamsalu vald, rakke vald avanduse Väike-Maarja ja Laekvere vald. Arengustrateegia. Kokkulepe Pandivere arengustrateegia hõlmab kõiki kohaliku omavalitsuse peamise tegevusvaldkondi alates sotsiaalmajanduslikest küsimustest Kõni mainekujunduse nii välja, et suurendada koostööga piirkonna konkurentsivõimet, saavutada tasakaalustatud areng, tõsta omavalitsuste haldussuutlikkust. Strateegia valmis osaühingu maaelu arengu instituudi kaasabil ning selles osales üle kolmekümneomavalitsuste asjatundja. Ametiühingud ja valitsus alustasid läbirääkimisi riigiteenistujate palga üle. Ülevaate teeb Indrek Kiisler. Ametiühingute juhid istusid kõneluste laua taha selge nõudmisega. Kuna viimati tõsteti riigiteenistujate palgamäärasid 2001. aastal, siis peavad need tuleval aastal kasvama poole võrra. Samas võiks vähendada eritasusid. Kokkuvõttes oleks palgatõus üheksa protsenti. Lisaks muutuksid palgad läbipaistvamaks. Näiteks on riigi palgaastmestik, kus kõrgharidusega erialaspetsialisti kuupalga alammäär praegu 2970 krooni kuid tegelikult saab ta palju rohkem kätte, selle tagavad mitmesuguseid lisatasud. Küsisin riigiteenistujate ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingu liidu juhilt Kalle Liivamäelt, kus sellise palgatõusu jaoks raha leitakse. Tänasel päeval ju on ju riigitöötajate töö tasustamise määruses kirjutatud sisse lisatasud 50 protsenti erand, erandkorras veel kõrgemad kui 50 protsenti ehk vahendit peaks asutustes olema. Me tegime sellised väikesed arvestused. Lõime välja, ehk see tuleb praegusele palgaastmele, tuleb siis pool juurde, ehk kui me räägime palgast 2690 krooni, siis 2690 pooleks 1345 krooni oleks siis uus põhipalk kõrgem leppisite kokku, kuna järgmine kord kokku saataja mingit tatavad, panite paika, millal see lepe võiks olla valmis? Ei lõpe, sest me ei rääkinud kuna valitsus vingerdas ja sellega just, et ei ole isegi veel nagu kokku lepitud. Ei ole ühtset seisukohta, et kuidas üldse järgmise aasta riigitöötajate palk hakkab nagu kujunema. Sotsiaalminister Jaak Aab tunnistas, et palgaküsimused on praegu veel lahtised. Eelarveprotsess on siiski pooleli, teada on ju see, et tegevuskulud on, kui rääkida näiteks ministeeriumi ametnikest ametite ametnikest, siis tegevuskulud on külmutatud eelmise aasta tasemele. Nüüd on iga asutuse oma sisemiste ressursside asi põhimõtteliselt kas on võimalik leida ühingut räägivad põhipalga tõstmisest ja pigem nagu rõhutada, vot sellele, et et ministeeriumid ei kasutaks diference erinevaid lisa, olemastasusid võetavaid, tõstaksid põhipalka kokkulepitud, nii niimoodi vähemalt rahandusministeeriumi eestvedamisel tehakse arvestusele, vaadatakse, millised võimalused siis selles suhtes on. Kõnelused jätkuvad 24. augustil. Homme ja ülehomme etendub Pärnu Endlas rahvusvaheliselt tuntud eesti koreograafi Teet Kase tantsu ja muusikalavastus Amor vintsid Downia. Rahvusvaheline tantsijate muusikute seltskond jõudis täna Pärnusse Teed kasega, rääkis Toomas. Šalda. Tantsu ja muusikaetendus Amar vintsi Downia ehk eesti keeles armastus võidab kõik sündis lavastaja, koreograafi Teet Kase, Frankfurdist pärit muusikute Oliver Augusti regork, nüpeli Tobias Schmidti ja Londoni linnaülikooli Laabani tantsukeskuse tudengite koostöös. Lavastus esietendus juba Londonis, kuid Teet Kase sõnul on Eesti jaoks etenduse vormi pisut edasi arendatud. Sellega võtab ta enda sõnul kokku oma magistritöö tantsija kui aines tulemused. Materjali kogunes lihtsalt niivõrd palju, et ta ei raatsinud seda vaid mapi vahele või videolindile jätta. Iga tantsijana omaette indiviid seega omaette lugu, mis on koreograafi jaoks põnev. Palusin Teet Kasel oma värskest lavastusest lähemalt rääkida. Põhiliselt on tantsijad, aga tants on pühendatud võrdlemisi tugevalt nii teksti kui ka häälega ja muusikud on Frankfurdist ja nemad mängivad siis nii-öelda live muusikat siis arvutiga nad on ise ka lava peal. Helle rahvusvaheline tiim on seal neli itaallast, kaks soomlast, üks taanlane ja siis kolm sakslast. Arvan, et esiteks sellises mastaabis grupp on laval 10 inimest ja teine asi see, mida ma olen üritanud teha ja mida me Eestis eriti näinud ei ole, et just et liikumine, mis on võrdlemisi lähedale klassikalisele materjali, mida on essis harjutud nägema, aga see veel seotud sõnadega pluss et sellele mängitakse elus on muusika, mis eelnevalt läbi mängitud, vaid see tuleb puhas ihus operatsioon loomulikult struktuurne ette valmistatud, aga kuidas, mida sa täpselt saab olema, seda nalja laval näha? Kask on tantsinud Estonia rahvusooperi Rootsi kuningliku ooperi Norra rahvusooperi balletitruppidest, praegu täiendab ta end Londoni linnaülikoolil Jaapani keskuse magistrantuuris. Etendust Amar Vintšithomnia saab homme ja ülehomme õhtul kell 20 näha Endla teatris Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Tus avati Antoniuse õu, kunstnike ja käsitöömeistri tõumelu käis kaemas Vambola Paavo. Aastakümneid oli ülikooli taga asuv Antoniuse õu räämas ja mahajäetud. Täna pärastlõunal kõlas õuel muusika, pakuti keskaegset sööki ning ringi liikusid omapärastes kostüümides tegelased. Millal käisid aga Antoniuse gildi liikmed välja mõte alustada omaaegse käsitööliste lemmikpaiga korrastamist, Antoniuse õue perenaine Inga härson. Kuskil 90.-te alguses hakkasid liikuma, mõtled, et Tartu kesklinnas võiks olla selline paik nagu Antoniuse õu, kunstnike, käsitööliste, avatud töökojad, kindlasti ka sinna juurde igatepidi kultuuritegevust. Kui palju siis nüüd neid erinevaid käsitöömeistreid siia ühe katuse alla saab koondatud. Tänasest päevast alates hakkab Antoniuse gildis teele 20 oda. Üks koda ootab veel oma perenaistel peremeest. Foku hakkab siin tööle kuskil 40 kunstnikku ja käsitöölist sõltub sellest, kui palju üks või teine koda endale õpipoisse ja selle juurde võtab. Maju on täpselt piisavalt, et ära mahtuda, aga võib arvata, et sedasorti tegevust siin õue peal tõmbab inimesi kunstnikke ligi, nii et võib juhtuda, et maja jääb nüüdseks küll. Külalised, kes meile tulevad, näevad töökodades tõesti ajastukohaselt riietatud inimesi. Eksameid ja T-särke meil ei kohta, vaid inimesed on tõesti rõivas, mis kannab Gildi omapära. Pidulikku sündmust tähistati suure söömise ja joomisega. Publiku hulgas jooksis täna ringi ka üks erikülaline. Antoniuse gildi vapiloom on siga Püha Antoniuse üks atribuute oli see ja sellest ka selline heri külalinedena. Antoniuse õue perenaise Inga Härsoni kinnitusel suveürituste graafik veel päris täis ei ole, kes tahab, peab kiirustama. Põhjus, miks seal graafik päris täis ei ole, on selles, et ehitajatelt saime selle maja täiesti alles äsja kätte, aga usun, et see graafik saab päris täis olema, nii et tasub kindlasti jälgida, mis Kiievis toimub, mis õuel toimub ja siia vaatama tulla. Linnakodanikud ja muud huvilised on õuel oodatud alates 30.-st juulist. Kui Tartus algavad rahvusvahelised hansapäevad, siis toimub hoovides erinevaid üritusi, on avatud näitused ning töötoad Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma, paiguti on äikest. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, öö hakul rannikualadel puhanguti 12 meetrit sekundis ja sooja on öösel kaheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, sajab hoovihma ja paiguti on äikest. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 10 meetrit sekundis, rannikualadel puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis ja sooja on 15 kuni 20 kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.