Kui me räägime lauljatest siis esineda, sest siis beib ei tohi mitte unustada seda Artur Rinne ja ole mitu olevaid Ances meeskonna Nad laulsid ja duetti väga hästi, väga hääled sobisid ja ma ei mäleta, mitu aastat nad laulsid ja kas nad pidevalt laulsid, kuid see, mis, mis Pärnus, kui mina mängisin, töötasin Pärnus suvel, siis oli mul juhus neid saata ja mul on siiamaani meeles, et kõik need lüürilised palad, mis tegi, see oli väga hästi, oli publiku poolt osta veetud. Kahju, et need plaadi peale koos eraldi laulsid, see oli muidugi Sappo Glax silindrid oli ja need maksid veel maailmaraag 64 krooni oli Epsteini uus. Ja panime need pähe ja ma mäletan veel seal, kus ja Pärnus olime, siis pidin vist esinema tulema, frakury seljas, silinder peas kojaga Ants näitab mulle Tennis kingasabast kinni. Tagasitee väikestele loo vahele, ma vahetasin kingad ära. Ja kes üldse võiks lugeda nii esimeseks eesti estraadilauljaks kergemuusika niimoodi laulis. Kui neid siin järjekorrast juhtuma. Enne kartulit kindlasti oli vist sällik, kes ei sarjad, laulis sällik, Paul vets keegivat, mina. Sahharovi bändis laulis Borissov ka ja õige Borissov. Aga ütlen esimesena, aga ütleme, kes niimoodi täitsa sarjad laulis nagu Artur, eks, eks see oli Paul, veits ma tean, kindlasti kestvam oli, seda ma ei tea. Ja siis oli Arder muidugi Aarne tegelikult säilik Lauri Soo sealt ja tango söömise ajal oli laulupeol oli ja siis ta siis ta teadis säralis, tema läks siis Laurise füüsisse lauliski baase, kus restoranides laulis Paul metsal, ma tean sinust silmad on sügavalt kui Volga ja sõnad need olid, vaatasime kuule, aga siis oli ju tavaline komme ka igast restorani orkestrist trummid. Metsalu Miki hiir oli ju aastaid siiamaani, kui tema seda laulis, siis oli uunikum. Ega teised keegi ei ole Artur alastusega veel joaga, mind ei teagi keegi. Te need plaadid tehtud, siis ei tulnudki välja. Borissov laulis peamiselt ainult tangusega, ta Foxusi laul ja tema nii spetsialiteediga võib nimetada ta väga hästi laulis venerand. Kuidas teie hakkasite laulma? Leivaküsimusega. No sa ikka vist ennem tantsisid siiski. Aga jalad natukene viltu läinud kevadeks. Nimed siis tuli lihtsalt leiba teisiti teha. Laulsid ja tantsisid. Tantsisin, laulsin puhkus ja. Aga noh, see laulupartii, mis seketi, mitte midagi, aga kui sa esimest korda laulsid, ma ei mäleta. Kus, Ants märina? Palun vabandust. Tamara tekkis jälle näe, näe, ma räägin siis, kui ma tagasi tulin. Ah nii, on ja siis ei ole, mul jäid Riias õiguse vallileelejamine. Laulutrio lähevad haamri heegel natuke. Saagorio laulsid ka, endise seisu ei teki juures ja. Pärnus, kui me olime, ei, need olid muidugi tegi omandaksele saatelauset Miina omanik Pinzov, madaam, laene nad suud. Lausetega, mis mina kaheks mängisime, akordionit, vabandasin armeega loodes ja kolm aga temaga mängiks nüüd Viljandist. Akvarell laulsin õige mängu vaid oled niimoodi väljasõidubrigaadid, haltuura nagu rääguses keeles. Siis võeti ka. Minul on täna seal soos õela vana siin nagu ma olen natuke ta kõrval, Estolased lähevad Kreuch juba siis, kui Raimond Kulver oli minu meelest peale esietendust, oli alati revolutsioon, tulid, tulid valge saali noh, palju ütleme peale ooperis, kes tegelased olid, ju siis oli laud ja istuti siis seal ja lõbutseti, tantsiti ja alati nende omase Grifačevuse käis kogu aeg ja ma väidan seda, et nagu mina ma 29. aastal, mina ei saanud ka aru, mina laulsid sünnipäevaks ikka ele tähtes Carstid, ela kõlateises, grivoatšovia või jalaga vastu maad. Seal see oli 29. aastal juba, aga kas see võis olla 90., aga see võis olla ka ennem. Oi väga vara tuntud son, ta suri väga noorelt. Rääkisin vahepeal siin töö tegemist, Hinglevad, paneme teid sinna juurde, sellest sama tantsu tantsuprobleemist, kuidas stepi õppisite ja kui palju vaeva nägite, eks ole, nüüd see klõbin kõik korralikult välja. Ja ei tulnudki välja, kui ma tegin nüüd niisuguse vanusest, nagu teeb mind pressist välja kontserdilt. No see kontsert oli niimoodi lihtsalt näitaminete kunagi teha ja nii piinlik. Palju, kui paljude nooruses vaeva nägite. Talv nägin vaeva selleks, et saada mina ennast stepitantsijaks ei loe, seepärast see oli lihtsalt paratamatus, mõtlesin akrobaatikat ma. Ja samuti pidin õppimaks ja sundisin üle poole aasta, siis löödi mind lihtsalt minema, sealt ei ole võimeline. Tähendab, ma julgen ütelda, et ma ei olnud lihtsalt edasi sõitma ega selle. Tants paarina või või selle tütrega koos ei olnud suuteline lihtsalt ma lihtsalt, ma olin vilets. Vaid ma õppisin selle ära, niisuguseid teatud tappeni, kui mina nimetan teda, et ma õppisin selle ära. Et võiksin siin Tallinna tulla ja natuke edukamalt teha. Ja siis, mu noored mehed, mis sa ikka siin tuli, orkestrisse? Jõuad küll. Siis ma tegingi valges saalis niimoodi. Tantsisin, laulsin ja tants ja, pluss pärast orkestris. Black jälle need frakkidest segaseks. Bränd õpitakse igasugused laulud vene keelt, ei teagi, millest laulad. Aga ma õppisin ära, mul tõlgiti tere, valasin käselt, tähendab punases paaris eliimase Rebalgitajalis valge lihtsalt orkestriga tantsima ühe tantsu. Jah, pole ka. Kui nooreltsena tohtis, mängib ennast koolipoissi? Meestest restoranist oli 18 aastat siis orbiidi olema muidu alla seda kooli, kus ja minul oli joon teada. Artur on juba sellised, kirjutad. Minu raamatut vana valang teooria teeks tööga Hector, ta pidi tulema Pärnul revideerima, seal keegi kaebas, et ta tantsib, noor tütarlaps, kes pidi 12 aastane olema. Imelats jälle. Siis aga siis prouad annab, hoiatati, et tuleb hinge peideti ära. Tee terav, muideks see inspektarist ei tulnud või jõudis jõudnud teda enne täis joota, seda ma hästi ei mäleta. Igatahes hinge edasi keegi enam ei puutunud, seda, et tema said siis 14 Tagoritega ei teadnud ma ei tohtinud, ei tohtinud ja see 18 oli see kriitiline raadioülekannetest oli juba juttu. Vaat Elmar, millal tuli see kvartett, mis nagu, kas see oli standard juba, mis esines raadios? Beek, sina olid una üldse neljas? Ei Me mängisime Peek. Veebel Kuuno üldse, mina. Aga ei, see ei ole, see, see oli nagu juhuslike improvisatsioon ja improvisatsiooni korras mängisime 20 minutit või 25 minutit õhtul vaadates otseülekanne kohe oli see juba sel ajal, kui forssengesse siksin, kes oli olemas, oli, see oli siis kui Force Indias. Ma arvan vist siis, kui streikima tegi selle oma džässkontserti, nelja käsi me see aasta vist veebruarikuus vist oli, küll ta siis selle järgi tegite siis ennast kokku ja siis kolmekesi mängisime, veebel Elts ja mina. Aga siis oli Ford Swingers. Fosünges hakkas 36 sügise, eks olnud jah. Pärnus olime veel suurema koosseisuga, Tartu, tulime Tartu tagasi, jagasime neljakesi Pärnus, me tegime juba nii salaja haltuura korras Four Swingers mängust tuntud lugu. Ja siis tuli ta Tartu, siis tuli Tartu ja seitsmendal päeval Tallinnas ka. Meie olime ainult selleks Tallinnas, et meie peremees tegi leppida kokkulepe, et ta annab kaheks kuuks meid Tartust Tallinna Viru kohvikusse, kuna Viru kohvikul nii alla käinud, et seal ei olnud ükski inimene end tühi oli. Ja muidugi me tulime siis fosüngessiga sinna. Ja tegime seal natukene, imetlesin Tallinna rahvale mängisime nonstop nonstop muusikat 45 minutit, siis veerand tundi pausilt ja rahvas hakkas käima käima ja iga õhtu oli puupüsti täis. Muidugi sellest siis peremees siin nägi, et see orkester on kasulik. Aga läksime Tartu tagasi ja vahepeal juba tegime lepiku, siis lepingu juba Tallinnaga ära. Olime siis kaks kuud uuesti Tartusse, tulime esimesest jaanuarist Tallinna valgesse saali. Valges saalis oli, enne meid oli pori, pori läks vist Pariisi ja mitte prantslanna ja praegune looja looja oli seal ja, ja ja siis läksime valgesse saali Jaanuarstias, siis peremees tegi ettepaneku, kaks restorani oli tal sel ajal valge saal ja glooria, et lähete suvest Lähete klooriasse ja siis me ütlesime, me läheme külla, vedame kaks meest juurde saada, vähemalt kloorias on suur saal ja siis tulidki meil juures Ignaati fia kuldvaata. Me olime siis enne seda Viru kohvikus. Lahtise muidugi ma ei tea, mis aastal Viru kohvikus nii kaks kuud tegite, aga vastase võis olla, see oli 37, kolm kaheksa 30 830 aegleda Vello lahel, sellepärast et 37 töötas hästi ja 38 200 200 kuidagi tagasikäik oli, nii aja annab rahvas ei käinud see asja siis oli meie. Oleksid mul on see veel kolm, kaheksa ja 39, me tulime ju Tallinna 32 kuud olime Tallinnas, kaks kuud olin veel Tartus ja siis tuli esimesest jaanuarist on need daatumid, on muidugi vaieldavad, aga ei no eks see ballett ja peal ei ole oluline, aga vahepeal olite ja ateist keegi, mäletab saksofonist. Et vaata, aga temal oli ja see tema tegija salajase raadiojama seal jazzmuusikat, suurendus laial tänaval oli seal ema ja raadiojaam oli ehitatud seina sisse. Sealses muusikat kaartidele, Peegiaska mängis seal ja plaatide ultramodern, muusikate volbril, astmelist muusikat oma teha. Ja pudi väga ja väga-väga mitmekülgne mees oli ja hea muusika. Pudijüngrite see oli Keilasse oli meil minu klassivend Harje Aabi asja, seal ta oli, lendur oli selles teises majas, ei, aga seda raadiojaama kuulsin ka vihmani mängisid ja siis nad kuigi vist mälu, nagu öeldakse kuskil siin, ega see laial tänaval pikal tänaval, vaid see oli Paldiski maanteel minu meelest väga paljuski on tema ise elada oma asja seal kodus, tema oma korteris, lavendlit laial tänaval oli raadioringhääling esimene 26. aastal. Mina nägin raadiojaama, temal oligi uus tehtud selle, mis ta oli, see trummilööjad, Rethotis, ta mees, ta on veel ju see kahe peale tehtud laial tänaval, kus praegu see ei ole ja täna jah, seal ta elas ja siis tema elas vihma ning nende, no võib-olla ta meeldib, Tomreilius elas veel, aga laias laastus on, aga siis oli vaja tare ka, ennem oli Paldiski maa, see oli ajal, kui ka volbrimehed ikka said selle kätte. Seda neile vehkisid välja. Ja siis ta muidugi seal olid, ega muidu polekski sõja Mundoga, seal olid mõned, nagu öeldakse, šargoonid, pull, nalja tulite. Ja viimane oli kõva naljamees. Ja siis tal oli väga algega pärjad, osaline tõlge eesti keeles, tennisest, kahemõttelised ja ja siis muidugi hakkas ta huvi tekitava muidu vaatanud muusikat. Kuule jäi, noh, ei saa aru, kust tuleb agu eesti keelt räägib, tähendab meil peab tulema. Meil on teada, kust tuleb Estonia teatri pärast ole. Päeva ajal olid need ja päeva vihmavaru naer ka aega. Aga ma ei mäleta, mis temaga, mis temaga siis tehti, aga ei, see konfiskeeriti konskirja ja see ja algeline, see oli raadio, peab vist muuseumist, peaks olema. Teine teine ja ma ei tea, kus see sai. See oli tal suurem ja vaatan veel kokku tehtud, võtame need veel sedasi iks v formingessiksingeelses aega, see on ikka, tundub selles niimoodi taseme poolest meie jaoks niimoodi esimesi kõvemaid niimoodi džässansamblid, eks ole, kui nüüd tagasi mõelda nende nojah, selle väikse koosseisu suhtes, aga tegelikult ütleme suuremat koosseis, kus olid saksid ja trumpetide sees, siis oli ju ütleme pori, orkester siis oli, oli, konstroomlarkestasime Jukolsti orkester ees ja siis mis oli, kes kombel nõiakompe kompe lasime maru sellise. Eifuajeesfalt mina mängisin soomlasi, põhiline aga siis väiksed kuuse, mis olid nagu meil kuuemehes väikekuusse, nelja-viie meetri Nordis oli Michelia kallased ja Treiman ja no see oli hiljem. Nojaa, aga ma tahan põhilist rääkida. Poolsindusid ju ümber, näiteks praegu ma kuulsin, nimetasid Eifordi siis, kui kloori Avadi Sistikkuse lagunemine tekkis ja ümber ümberasetamine sisse siis ei mängis seal meil kloorias äpi häbiseveni. Orkestris oli tema oli vill, tee käigerno viiulimängija ta muud pilli mängite, ainult viiulit mängin Kanadast ja seda ka. Tema oli ju, tema oli esimene Murphy bändi viiul, üks üks saksa poistest, kes oli selle algkoosseisu koosseisu liige. Aga siis juba läks laiali. Nii et Murphy, bänd juba, kui niisugune lakkas eksisteerimast, siis tekkis truubel kurss troobile, tema orkester ja, ja Victor kombe ja see, see seal ka koosseisult mitmel korral vahet vaheldusid, stroobeli orkestris ei mänginud mitte Borissov, Borissov mängis just kohe häppise venis, kus, aga siis alguses oli prii tee veel klaveri peal. Aga ta ei olnud veel seal, Koppe tuli, hiljem. Tuli esimene räägisiks ringes, et neid muutusi oli mitu korda. Nojah, ma tahtsin põhiliselt rääkida, räägivad, asi seisis selles, et vot, sel ajal, kui me hakkasime mängima, kuni forssingelt kasutati siis me läksime improvisatsioonilist mängu peale. Need koosseisud, mis ennem on olnud kompe ja stroobel need mängitav ignoodis tantsumuusikat meeletähendab see fort ning see oli esimene, mis mängis vastutanud. Ja me jätkasime intervjuu, sital sedasama joont. Ja, ja peale seda hakkasid need tulema neid väikseid koosseisu, mis mängisin peas. Näiteks seal draamateatri all avati üks restoran, mäletad seal ka üks väike koosis, mina sina mängisid ja Novot, Valgre mängis, kasvav. Ja olid põhiliselt läksid kõik need suuremad Q7 hakkasid lagunema. Restoranides välismaalt, samal ajal see väike poosis, nagu enne, eeldas seda mehed mehist nagu mitut pilli päratiivne ja veel meeleolu muusikaks praegugi Uno Helsingis läänes telefoni. Isise mängis maitset ka pärast, kui Edgar oleks ju mikrofoni ja korrusele, passime. Elmar jäi vibrofoni seest vaikiks litusele, Victor, mängisin klaverit, mängis minuga. Mina mängisin, mula, dikteeris kallale. Esiteks see nõue, et pidi pidime mängima tund aega ennem kontsertmuusikat, eks ole, kuulduma ja nii, nii tuli muidugi tantsumuusikas. See oli loomulik, kellelt siis tuleb näiteks meil kompour kestus, Sergo mägist trump tooni, aga kui läksid, mängisime tangot, mängis ta akordioni, mina mängisin siis 15 viiulit. Viilup esimene viiul oli siis, siis oli, tähendab kaks viiuli nimodi, Azovi kolmas riiul oli veel üks, mängis viiulit, aga kui kontsert muusika oli, kus oli, siis oli, siis oli ju jälle teised pillid tarvis on, aga seal ei olnud. Noh, mul ei olnud midagi teha, ma pidin hakkama tšellot õppima, õppisin tšellot, kontsertmuusikat, mängin tsellu tsellupartiid, ükski viiuli viiul, eks ei asenda augu, mängisid saksofoni, tšellopartiid, sepaseee öeldakse kontsertmuusikat. Nagu kui lõunamuusika oli pühapäeviti mängida. Ega mereperemees uut meest juure ei võtnud, selleks lihtsalt paratamatus oli. Ta tahtsid oma kohta kinni pidada, sest need esimesed esimese järgu restorani palgad olid küllalt kõrged, et seal tasus, tasus seda kohta hoida võrreldes ütleme teise või kolmanda järgu restorani, kus on kaks kuni kolm korda teenistus, oli seal suur vahe oli ja tohutult, kuidas publik ütleme suhtes külastaja, kui te mängisite, ütleme jätsi puhtalt sealjuures seda raske ütelda, sellepärast tavaliselt restoran ei olnudki nii täis nagu praegu praegusel ajal ei saa siis vanasti argipäeval võisid tappa kolm, neli lauda, sellest aitas Aga nuud lakata habras isana, Uno, räägi seda nonstop stiili, kuidas see oli aa ja see oli väga huvitav. Ma ennem kui nüüd nende väiksemate koosseisu juurde läheme. Ma tahaks veel meenutada siin seda ühte väga head kompe omadus. Nii et ta oli läbi läbi andekas mees ta tegelikult oli, lõpetas insenerina lennunduse insenerina Saksamaal, aga kuna tuli siia tagasi ja mingit sel alal ta eriti ei teeninud midagi, palk oli väike meil kui niisugune, ütleme sel alal ei olnud tööd lihtsalt, sest meil lennuehitust ei olnud ja, ja hakkas hakkas siis ta hakkas kõrval omatud aineliste poistega, nad moodustasid selle morfendi, hakkasid seal Marsendid mängima. Aga tema üks üks väga hea omadus oli see, et kui ma hiljem mängisime Pirita rannasalongis siis ta elas suvel ka ise piiridel. Aga seal ei olnud klaverid ega mingisugused muusikariistad. Ja kui oli vihmane ilm, siis Victor tuli alati tuli õhta tuli tööle, oli jälle üks uus asi, oli ta valmis kirjutanud, nii et tema võis kirjutada täiesti ilma, et ta klaverit oleks vajanud kirjutamise juures läbi läbi andekasmeelsed. Nonstop see iseenesest ma mäletan seda. Klooliaskume viie-kuuekesi Six Swingers siga mängisime, siis oli see asi, süsteem on niisugune, nivoole lavale tulime, mina improviseerin natukene klaveri peal ja siis oli juba orkestrile selgimisi esimene pala tuleb ja orkester läks juba, tuli tuli sisse kohe ja siis mängisime ära, siis tuli jälle minu improvisatsioon ja nii läks kogu aeg 40 45 minutit, et võib-olla isegi rohkem. Siis räägime vaheaja. Ja siis muidugi tuli see seal ette nähtud ja aga põhimõte seisnes selles, et me viisime uue stiili sisse, ei olnud mingisse vahesed, nüüd hakkasime nootisi, vahetame jälle, vahe oli ja, ja jälle publik ootab, et millal uus nõudmist tuleb kogu aeg, publik oli, ootas mis tuleb. Ja see nonstop stiil lõi väga läbi tol ajal nii menetlemine. Mina mäletan seda öelda. Aga ta oli veel sealjuures ka nii, et, et tantsumuusika vaheldus, kas sealsamas juures kohe meeleolu muusikat. Nii et rahvas sai siis vahepeal puhata, siis kas tuli siis viiulimängija tuli saages saali mängis, rahvas ei jõudnudki minna reaale, kui juba meie midagi juba kuulamise hullasid, siis natukene jäi jälle uuesti hakkas ja seal vahepeal hinge tuli, laulis ka ja ikka ikka koguaegsel, nonstop läks edasi ja see oli väga meeldiv. Meil kõige mõnusam oli mahe ja kuulatada ta ja rääkida, täita ja väga mõnus ja rääkida ja oma sõbraga, kui tahtsid rääkida, Ta ei rääkinud ja oli aeg, et ära seda auku teed, pausi ruttu oma jutu ära, see eeldas seda, et see koosseis oli ka selline, kes on ikka peast mängima seal nüüd ja seal männikul ja peas mängida, kuid noodist noodist on ikka alati lisa ja siis oli improvisatsioon. Ei, ma mõtlen seda käedki sul artistid valges saalis mõtliku, halloo, käisin külalisi. Ungarlaste tegin, eks ole, ja sa pidid selle mängija pani seal, no teete, mainimata sa siis peasimend, sa pidid seda sellest, räägime siis Ungari viiuldajad. HTC kliendi, räägime kuulesco rangul, eskord, rumeenlane ei 100. Ja siis oli näiteks tulnudki nurka ei tundu ka portaalis näiteks tõi ka ainult väikese tibakese teie noodi mulle, et nüüd mängija, kuula mind ja kuula, pidid kuulama, püüa ja pidid kuulama, pead pidid tegema, ära selle muidugi kahtlemata andis tule, kui ikka meedik aastased juba olid juba mitme Ungari viiuliga mänginud, siis sul oli juba seda praktikat ka juba teadsid juba, et ungari muusika on ju. Tegelikult ta on väga-väga rikas muusika, kuid need käigud lähevad ikka ühtemoodi lähevad ja ega seal oli põhiline koormus pianistid, eks ole. Seal oli Uno Elts mängis akordioni ka väga hästi, seal ma mäletan ka portaalis oli, oli Arbatšegleni olid halvad, selleni oli. Aga see kleidi oli temal, temal, nemad üldiselt üldse ei olnud ühtegi noodi, aga sisu ja Uno oli ka Daniels, andekas poiss. Nii et keegi, kes seal aitas kaasa terve orkester, aga mis selle rumeenia viiuldaja Šanglesco mängist Nordises. Kuule, Esko mängis, ma võin ühe väikese episoodi rääkida, missugune, mis tema lepingus oli ette nähtud vaatamata sellele, ta sai seal 1000 krooni või mis see 800 krooni 800 880 krooni või mis ta sai 100 krooni sai, ta juhtus, 100 krooni. Juhtus, aga lepingus oli veel. Et õhtusöögi juurde pidi kindlasti olema silmukala ja pudel šampanjat. See oli kohe täitsa tema poolt. Vooder muidugi, sõit siia siit tagasi kõik on nagu ikka, aga mida kodumaistele artistidele antide kõõma ei usu? Olifi talgu Fi talgu körlid ja mis oli nüüd kaks krooni õhtu? Oli väga-väga niisugune väga, väga, Aga oli ka oma leivanumber, mida te niimoodi ja meil oli neid palju, lego number oligi nonstop ja me hakkasime sellega pihta, mul ei lähe. Ja Ma tahaks saanud niimoodi selles mõttes, et mida see orkester endast õieti kujutas ja mida seal mängimine kujutas? Nimetame kogu muidugi nonstop, aga me ütleme lihtsalt, et see oli üks mänguviis, mis ei olnud kinni noodis. See on esimene asi. Näiteks. Me tulime kohale muidugi õigeaegselt, kõik kõik olid korralikult riides ja see on endastmõistetav. Igaühel oli oma instrument ette valmistada. Aga algas see peale muidugi ühe kokkulepitud signatuur looga. Kui see signatud lugu oli läbi, siis klaverimängija improviseerige natukene kohe tuli üks viiulipala näiteks peale ütleme. No me mängisime palju Ungari mustlasmuusikat. Tuli üks Chaldas peale hoogsalt lõpetasime seal siis mängisime, võib olla ühe jumala kristlased ette päris nii noodist üks kontsertpala. Me olime üksvahe päris tugevat just niisuguses, et kuna esimene tund pidi kandma niisugust pitserit, et see ei ole mitte nagu kohustuslik tantsumuusika. Mängisime ka päris suuri asju, näiteks listi Ungari teist. Me oleme mänginud seal, siis oleme Gabriidset proovinud mängida kõndijad ja niisuguseid asju peab ütlema, et teatud niisugusi eksperimente me tegime ja päris edukalt selle publik, see publik, kes saalis istus Natkiteerist aplausiga kõike seda. Ja siis tuli näiteks mõni prantsuse laul natukene vahele seal Viini kohvikus või seal tallema tammurja, mis niuksed, asjad, ma ei oska Branskelt rääkida, aga nii palju ma oskan öelda. Ja niisugused laulukesed, meeldiv viisikene seal. Ja ikkagi jälle munitsipaal ratas ja siis, kui see esimene lugu oli esimene tund oli läbi, siis muidugi me tegime väikse pausi, pärast seda algas siis kabaree muidugi ühe meie sissejuhatava muusikaga, võib-olla tantsumuusika oli see, võib-olla see oli tavaliselt Foxtrot või aga kui oli ka seal olid muude niisuguste efektid, kui oli näiteks tango, siis me panime punased tuled, kui oli Fox 1000, siis võib olla kas rohelisi või kollast ja nii edasi. Need see süsteem oli kõik meie käes ja meil oli tol korral võimendusega mikrofon. Tähendab meie laul, mis seal sai ette kantud, või viiuldaja või solist, kes tuli instrumentalist, tuli mikrofoni ette, selle siis mänguliselt oli hästi kuulda. Nii et kui need välismaa Cavaria numbrid neid oli päris palju õhtu jooksul, kui see sai läbi, siis nende vahele meike torkisime ühe tantsu lookesegani aga pärast seda siis tuli tõesti niisugune. Pärast kabareed tuli siis niisugune sotsiaalne tantsu, kus siis me esitasime seda paremikku siis, mida me oskasime mängida. Ja siis muidugi peab ütlema, et me olime mõningal määral improvisaator küll. No tolle aja kohta päris hea improvisaator. Meil impriseerist köik, no ma ütlen, et väga tugev oli Uno Elts improvisatsioonialal. Tamra Uno ja klaveriga ja samuti oli meile hästi treeninud seal. Pango kahe akordioni ka seal väga niisuguste raskete numbrid, mida ei ole praegu kuulnudki üldse mängitavad seal puntuareenosse niisugused asjad, mida me treenisime välja, siis tiivustas meid muidugi teatud määral see programm, mis me pidime raadiosse saatma. Vahest oli niimoodi, et ühte Valtsine proovisime, meil ei olnud muul ajal aega proovida, kui pühapäevadel nelipühapäeva järjest ühtivaltsi proovisime. Et ta oleks niisugune nagu öeldakse, mikrofonipärane, et mikrofonist tulnud produkt oleks ka raadiokuulajale vastu võetud, me võtsime ise proovilindile, siis kuulasime seda linti, mis nüüd, mis vigu me tegime, siis püüdsime seda parandada. Palju õpetlikku oli selles töös, muidugi me tundsime, et see, see niisugune tööraadius mängida, see ei tasu ennast ja et see ei ole majanduslikult tasuv, aga õpetlik oli ta väga ja selle tõttu meie harisime ennast muusikaliselt. Ja tulemused ei olnud vigagi. Ma olen kuulnud hiljem mitme nooremad inimesed, kes nooremat kooliõpilased, tihti abituriendid, kes jälgisid meieni esinemisi ja siis nende poolt sai päris toreda arutluse. Ma olen veel hiljaaegu kuulnud, et see swing Essiga mängis päris hästi. Ja no kõik niisugused. Elemendid mõtlen, meie tegime kogu aja, tead, teatud tööd, seal oli jututel juba oma mikrofon, võimendusega, millal Tallinnasse tulid esimesed? Mina, no ma arvan neid, meil oli üks esimene Vihmann miteet, Hispaania Novia mannil tegi purjeid Fory Kaise. Nojaa, aga üldiselt oli ikkagi meil seal selline üks kindla kindel koht, kus me egastroovikas Toomile oli ka juba? Oli küll. Muidugi jäigi meile, see oli siis aha saastast. Nojah, aga mikrofonide turg varem olid küll. Vedas. Valges valges saalis meil mikrit ei olnud. Oliku õiguefoorsüngesse, aga kuule, ma tuletan meelde, meil Viru kohvikus oli ka üks mikrofoniülekanne mees, andsime muusikaid alla. Oli ka. Alguses 37. aastal ei olnud, aga 38. juba oli meil ülekanne sinna alla üles, Stahli ülemises saalis tantsime alla, nii et mina laulsin üleval ja oli alla kuulda. Noh, meil Simona, meie. Mikrofonid küll, aga sa rääkisid, et Ta lindistasid ja siis kuulasid ja, ja meil oli omal makk oli seal antud. Kuule, mis, mis, mis see oli siis, kuule, kuule, oota nüüd natukene, mis on, meie, meie ju võtsime kuskile peale ja kuulasime seda üle, seal oli lavad. Kui nüüd. Tol ajal mingisugust võimalust, Jarno sa ju mäletad väga hästi, et me kontrollisime oma produkti, aga kuidagi see oli hiljem palju Brasiilia laadi pääle sõda ei olnud, sel ajal ei olnud jumalal, teadis ärvelt sellele klaaristamis aparaat mitte nende vaheplaatide peale. Nirgate ju, no teil on mängitud ja vahepeal laulge minule niuke tunne, skleroos on teil kõigil. Tere. Mul on väga hästi meeles, et meil mingisugused asjad kontrollisime igal juhul. Plaatidega ei saanud ju muidu kontrollida, mis sealt välja tuli. Ei no ja ega ma lindistama, sest mingisugust ei ole, Joholmarolliksime arvelt ainult keerides ruumigi oli üleval ja teiselt poolt kuulaselaseni. Nii palju ja niimoodi ta võib olla igal juhul kordan veel. Häda vigane, kes seal viga, mis seal, mis seal tehti Gazpraseeritsiigebast või tegi seal villast pikalt üle seal või kuskil oli neetult kõla ja kui, kui palju neid raadioülekanded oli, kas siis püüti anda nagu igale igale restorani teistele võimaluse vikerraadio saates oli küll väga palju neid üleval. See oli vist ikka floori valges Pariis ka haridus või haridus, ka. Kosovo pakkuse vaestoni ufosid ahaka sisse. Ilmar Raagiga kahe nädala tagant vist. Pariis, kus kõik kaunis hakkas sellega peale. Saatrid valgest saalist ka. Elmar tahtis midagi head ütelda. Helmer ütleb populaarseks saada, ta rääkis mulle midagi tasakesi, ütle kõvemini. Kaks trummilööjad said kokku ja kahekesi saalis, teine ütleb teisele, et kuule, ma lähen saali, kuulen, kui kõvasti seal häight kontroll, kuuleme ka. Kuulasin aga neide poliiakse, kui hiljaks jäädi, miljonilise trahvisumma oli seal, kuidas pillimees, see oli meie oma sisemine asi. Ma ei mäleta, kas meil olid mingist trahvist ka ikka või on meil veel ei olnud, aga, aga mõnedes kohtades oli. Mina võin ütelda, kui ma olin koolipoiss, momeisimas sellist. Ja seal peremees oli väga langeleer. Tema määras ise need proovid teisipäeviti ja reedeti, nagu ma mäletan, päeval oli ja siis kui jäid hiljaks, siis võeti kohe palgast maha. Teatud ma ei mäleta, seal olid palgast võeti kohe maha, kui jäi iga minutiga viis minutit või mis seal oli, pandi kohe. Ja siis palgast võeti ka ma muidugi tema omandi initsiatiivil, sellepärast et seal kogemata ei olnud aega lihtsalt habet ajada. Kabaree seal marssellis. Kohe läksin, direktor, vabandust. Mul täna apelsin ei saanud, ei olnud aeg-ajalt sinist lehte, ei tarvitatud. Harra seda oli küll salonised, kui kelner tuli tööle, siis venelased vaatas kohe, kas kontsa kontsad on otse või et nad on seal midagi viltu, siis saadeti koju pantis kingad jalga. Meile meieorg, kes seda, seda häda ei olnud, sest me olime ei maksa nii väga kiidelda, kui me olime võrdlemisi korralikult jahesseines. Aga pillid, seda iga mees ise oma peremees. Ja ära Elva rassi, sisetellise, isegi entusiaste ilmale sellisel ajal terve komplekti vibrofoni asja seal kõik, mis asja ja kõige kõige trump oli see, kui Elmar kakasin, langeb Mehis Hein varastamine. Timpalik. Ei saa muidugi mängida seal tempot. Suurendus ja kõik oli tallale.