Tere õhtust. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Venemaa esitas Eestile piirilepete asjus noodi, milles teatab, et Venemaa kavatseb vabaneda Eesti-Vene piirileppes võetud kohustustest ja alustada uusi läbirääkimisi. Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul ütleb Venemaa lahti oma allkirjadest piirileppel. Eesti välisminister Urmas Paet soovitas Vene poolele ratifitseerimisega edasi minna. Ta toonitas veelkord, et Eestil pole Venemaale territoriaalseid nõudmisi. Ametiühinguid jäävad nõudmise juurde, et tulevast aastast tuleb suurendada riigiteenistujate palgad määra poole võrra. Reaalpalk suureneks üheksa protsenti. Sotsiaalministri sõnul on see väga keeruline. Tartus avati Antoniuse õu, kunstnike ja käsitöömeistrite õu ja ilmast. Homme sajab Eestis hoovihma ja paiguti on äikest. Sooja on homme 15 kuni 20 kraadi. Vene välisministeerium esitas Eestile piirilepete asjus noodi, milles teatatakse kavatsusest alustada siseriiklikke protseduure vabastamaks Vene Föderatsiooni kohustustest, mis tulenevad Eesti vabariigiga sõlmitud piirilepingutest. Selle ajendiks on klauslid, mis riigikogu lisas preambulasse. Ka väljendas Vene välisministeerium soovi alustada seejärel uusi läbirääkimisi. Hanno Tomberg vahendab Vene välisministri Sergei Lavrovi kommentaari. Sergei Lavrov on teatavasti visiidil Soomes ja Hanno Tomberg teatab Helsingist. Venemaa välisminister Sergei Lavrov kinnitas pressikonverentsil Helsingis, et loobub oma allkirjast piirilepingutel Eestiga, kuna Eesti pole täitnud kokkulepet mitte lisada dokumentidele poliitilisi viiteid. Tema kinnitusel tuleb alustada uuesti läbirääkimisi. Kuna Eesti pool ei täitnud eelnevalt meie vahel kokku lepitud tingimusi, kutsume oma allkirja tagasi nendel dokumentidel Sergei Lavrov. Loomulikult ei saa ka mingit õietifitseerimisest juttugi olla. Piirilepingud ei tule ja selleks, et reguleerida Eesti ja Venemaa vahelise piiriküsimusi, tuleb uuesti läbida äkki, mis alustada? Soome välisminister Erkki Tuomioja väitis, et Euroopa Liidu ühine seisukoht on, et lepinguid saab jätkuvalt jõustada. Meie arvates pole selliseid lahtisi küsimusi ega nõudmisi, mis takistaksid Eestil Vene piirilepingu jõustumist, ütles Tuomioja. Tema kinnitusel on see Euroopa Liidu ühine seisukoht. Lavrov palus seepeale Tuomioja siiski oma seisukohad üle vaadata. Lavrov lisas ka, et Venemaal olid tema sõnul kindlat garantiid, et leping jõusse, kui seal on vastuvõetamatut tingimused. Tema kinnitusel peaksid Eesti kolleegid, et Venemaa ei anna lepingut enne ratifitseerida, kui ei tea, kuidas selle ratifitseerib. Parlament kinnitas, et Venemaal oli täielik garantii ja see osutus õigeks. Eesti parlament ratifitseeris piirilepingud eelmisel nädalal viitega varasematele poliitilistele dokumentidele, mis kinnitavad Eesti iseseisvus. Missugune on Eesti välisministeeriumi reaktsioon, küsis Indrek Kiisler. Eesti välisministeerium tegi pärastlõunal avalduse, milles nimetatakse Moskva otsust kahetsusväärseks ning avaldatakse lootust, et Venemaa läheb leppe heakskiitmist protseduuridega edasi. Küsisin välisminister Urmas Paetilt, kas Moskva selline käitumine tuli talle üllatusena. Tänane Vene välisministeeriumi avaldus oli järjekordne halb üllatus jah, et eelmine halb üllatus oli eelmise nädala keskel, kui Vene välisministeerium hakkas juba järjest avaldama rahulolematust meie parlamendi ratifitseerimisotsusega. Tänane teade selle kohta, et justkui algatatakse riigisiseseid protseduur, et üldse allkiri Eesti-Vene piirilepetelt tagasi võtta on, on loomulikult väga halb üllatus ühelt poolt. Me avaldame siiski jätkuvalt lootust, et ka Vene pool veel korra mõttega läbi riigikogu ratifitseerimisotsuse ja jõuab siiski järeldusele, et seal ei ole mitte ühtegi täiendavat nõudmist või või tingimust. Tegemist on siiski dokumendiga, mis on ratifitseerinud Eesti-Vene piirilepped, küll ta samas ütleb, et Eesti riik sündis 24. veebruaril 1918 ja selles samas Eesti riigis järjepidevuse alusel. Me elame mina, aga mitte ühtegi tingimust, nõudmist seda ei ole ja, ja ehk Vene pool võtab veel korra aja maha ja, ja loeb rahulikult. Uurisin välisministrilt, kas Eesti diplomaadid on pöördunud juba Euroopa Liidu ja NATO poole, et need mõjukad organisatsioonid nõuaks Moskvalt lepete täitmist. Eks me kindlasti arutame oma partneritega Euroopa liidus ja ka NATOs seda, milliseid samme oleks siis mõistlik astuda näiteks kindlasti lähipäevade arutluse teema selleks et minna konstruktiivselt ja rahulikult edasi, oleviku katkes, loomulikult tuleks anda adekvaatne hinnang sellele, mis on olnud ja rahulikult edasi minna. Noh, näib, et sellega ei saada Venemaal ikka veel hakk. Õhkõrn lootus venelastele, et Eesti võib seda preambulit muuta. Ma ei näe küll mingisugust põhjust ega vajadust. Miks Eesti peaks preambulit muutma, sest nagu ma nimetasin, ei ole selles esitatud Venemaale ega kellelegi teisele mitte ühtegi tingimust, mitte ühtegi nõudmist. Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni hinnangul kinnitavad Venemaa välisministeeriumi eelmise nädala avaldused ning tänane ametlik noot, et Moskva ei soovi normaliseerida suhteid Eestiga. Näib, et Venemaa lausa kunstlikult otsib iga võimalust suhete normaliseerumist kõigiti vältida, ütles Res Publicasse kuuluv Mihkelson BNSile. Väliskomisjoni aseesimees nentis, et riigikogu on oma otsuse teinud ega kavatse muuta ratifitseerimisseadusele lisatud preambulit. Mihkelsoni sõnul lasub vastutus piirilepete lõpliku jõustumise eest täielikult Venemaa valitsusel ja parlamendil. Ja vahetame teemat. Ametiühingud ja valitsus alustasid läbirääkimisi riigiteenistujate palga üle. Ülevaate teeb Indrek Kiisler. Ametiühingute juhid istusid kõneluste laua taha selge nõudmisega. Kuna viimati tõsteti riigiteenistujate palgamäärasid 2001. aastal, siis peavad need tuleval aastal kasvama poole võrra. Samas võiks vähendada eritasusid. Kokkuvõttes oleks palgatõus üheksa protsenti. Lisaks muutuksid palgad läbipaistvamaks. Näiteks on riigi palgaastmestik, kus kõrgharidusega erialaspetsialisti kuupalga alammäär praegu 2970 krooni kuid tegelikult saab ta palju rohkem kätte, selle tagavad mitmesuguseid lisatasud. Küsisin riigiteenistujat ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingu liidu juhilt Kalle Liivamäelt, kus sellise palgatõusu jaoks raha leitakse. Tänasel päeval ju on ju riigitöötajate töö tasustamise määruses kirjutatud sisse veel lisatasud 50 protsenti erand erandkorras veel kõrgemad kui 50 protsenti vahenditaks asutustes olemas, me tegime selliseid väikeseid arvestused lõime välja ehk see tuleb praegusele palgaastmele, tuleb siis pool juurde, ehk kui me räägime palgast 2690 krooni, siis 2690 pooleks 1345 krooni oleks siis uus põhipalk kõrgem. Sotsiaalminister Jaak Aab tunnistas, et palgaküsimused on praegu veel lahtised. Et eelarveprotsess on siiski pooleli, teada on ju see, et tegevuskulud on. Kui rääkida näiteks ministeeriumi ametnikest, ametite ametnikest siis tegevuskulud on külmutatud eelmise aasta tasemele. Nüüd on iga asutuse oma sisemiste ressursside asi põhimõtteliselt kas on võimalik leida kokku sai lepitud nii või vähemalt et rahandusministeeriumi eestvedamisel tehakse arvestused ja vaadatakse, millised võimalused siis selles suhtes on. Tartus avati Antoniuse õu, kunstnike ja käsitöömeistri tõu. Avamismelu käis kaemas Vambola Paavo. Aastakümneid oli ülikooli taga asuv Antoniuse õu räämas ja mahajäetud. Täna pärastlõunal kõlas õuel muusika, pakuti keskaegset sööki ning ringi liikusid omapärastes kostüümides tegelased. Millal käisid aga Antoniuse gildi liikmed välja mõte alustada omaaegse käsitööliste lemmikpaiga korrastamist, Antoniuse õue perenaine Inga härson. Kuskil 90.-te alguses hakkasid liikuma, mõtled, et Tartu kesklinnas võiks olla selline paik nagu Antoniuse õu, kunstnike, käsitööliste, avatud töökojad, kindlasti sinna juurde igatepidi kultuuritegevust. Kui palju siis nüüd neid erinevaid käsitöömeistreid siia ühe katuse alla saab koondatud. Tänasest päevast alates hakkab Antoniuse gildis teele 20 koda, üks korda ootab veel oma perenaistel peremeest, foku hakkab siin tööle kuskil 40 kunstnikku ja käsitöölist sõltub sellest, kui palju üks või teine koda endale õpipoisse ja selle juurde võtab. Maju on täpselt piisavalt, et ära mahtuda, aga võib arvata, et sedasorti tegevust siin õue peal tõmbab inimesi kunstnikke ligi, nii et võib juhtuda, et maja jääb indeks küll. Külalised, kes meile tulevad, näevad töökodades tõesti ajastukohaselt riietatud inimesi, teksaseid ja T-särke meile kohta, vaid inimesed on tõesti rõivas, mis kannab Gildi omapära. Pidulikku sündmust tähistati suure söömise ja joomisega. Publiku hulgas jooksis täna ringi ka üks erikülaline. Antoniuse gildi vapiloom on siga Püha Antoniuse üks atribuute oli see ja sellest ka selline heri külalinedena. Antoniuse õue perenaise Inga Härsoni kinnitusel suveürituste graafik veel päris täis ei ole, kes tahab, peab kiirustama. Põhjus, miks seal graafik päris täis ei ole, on selles, et ehitajatelt saime selle maja täiesti alles äsja kätte, aga usun, et see graafik saab päris täis olema, nii et tasub kindlasti jälgida, mis gildis toimub, mis õuel toimub ja siia vaatama tulla. Linnakodanikud ja muud huvilised on õuel oodatud alates 30.-st juulist. Kui Tartus algavad rahvusvahelised hansapäevad, siis toimub hoovides erinevaid üritusi, on avatud näitused ning töötoad Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma ja paiguti näikest. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, öö hakul rannikualadel puhanguti 12 meetrit sekundis ja sooja on öösel kaheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, sajab hoovihma ja paiguti on äikest. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 10 meetrit sekundis, rannikualadel puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis ja sooja on 15 kuni 20 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.