Narva-Jõesuu sanatooriumi direktor Raivo Murd. Teie sanatoorium on vastu võtnud Kaukaasia eestlasi, kes sõja jalust on põgenenud isade maale. Kui palju teil on praegu sõjapõgenik? Saabus 23 põgenikku Abhaasiast. Seal on kõiki, on lapsi, on vanureid, kõige vanem inimene on sündinud 1917 ja kõige noorem 1991 september. Kuid praeguses bändis on nad ikkagi sellises seisundis, et nad vajaksid kõigepealt rahu, ravi taastumist, et tulla endasse tagasi sisse, stressist vabaneda. Sest osa inimestel on ikka selline olukord, nagu seal on olnud väga tõsiselt mõelnud. Ja seepärast meie esmane ülesanne oli nad kõigepealt majutada kasutatud naha inimeste tubadesse ja kolm korda päevas saavad siis siin sööklas süüa. Püüame ka lastele valmistada sellist toitu, mis oleks lastele vastuvõetav. Eks nendel võtab natukene, aga millal nad aklimatiseerud selle kliimaga, kus nad praegu aset ja tal tuli ju meiega kuu aega varem kui tavaliselt, nii et noh, siin on omad probleemid. Ja lõpmatuseni nad isaga siia jääda. Kuidas teie näete sellele asjale lahendust? Ma näen kahest vaatevinklist lahendust, tähendab meie kant, teate, on selline kant, kus on eestlased ära läinud, paljud on sunnid viisil ära läinud, oli keelatud tagasi tulla. On teada, et Molotovi-Ribbentropi pakti dokumendid nüüd leiti üles ja, ja avalikustati tõesti, et nad on olemas, miks siis ei võiks Eesti kohta käivad matel avalikustada, sest me peame tõestama ja tegema selgeks selle siin elavale elanikkonnale, miks on ikka tekkinud see probleem, et ainult Narvas kolm protsenti on eestlasi ja praegu on esmajärjekorras vaja sealtkandist, tulevad eestlasi siia tagasi tuua? Nendele leida töövõimalused ja mis võimalused, sest siitkandist lahkub küllaltki palju ära praegu inimesi, kes lähevad oma sünnimaale Venemaale ja teistesse riikidesse ja järelikult migratsiooniameti kaudu oleks põhimõtteliselt võid need paika panna juba paari viimase päeva jooksul olen ma saanud kolm kirja Eestimaa pealt, kus pakutakse abiellumiseks juba võimalust näiteks otsitakse daamid, kes on nõustunud tegema põllumajandustööd, pakutakse talus kohta, kus on loomad ja, ja nii edasi. Nii et ilmselt Meie eestlased on saanud sellest aru, et meie püha kohus on ju tegelikult oma kaasnevast ainet ja seda nad ka teevad kõik. Vabandan, sellepärast, et panen teid ka eesti keelt rääkima, millest te olete kindlasti võõrdunud. Mis keeles te kodus rääkisite eesti keeles, siis on väga tore. Teie pere oli kõik eestlased. Jah, meil olid kõik eestlased. Ja tema on palju räägis, minul vana vana Elo ütles, kuidas oli ja kuidas nad tulid sinna ja küll nad ei tahtnud siia tulla, sellepärast juba terve elu elasid ja töötasid ja kõik oma kätega tegi peaaegu seda. Mind ei olnud ilmaski siis ja siis nemad sõitsid vana aeg, palju eestlasi Tartust ja minu isa ja vanaema ja onu ja ja siis nojah, need sõitsid kõik eesti külasse ja nüüd sallakest elama ja siis hakkas isa, võttis naist ja ütlesin, mina juba. Ja isa suri juba ära emaga ammu ja siis ma jäin, mul vanemad ei olegi tädid ja kõik surid ära. Juba vana aeg. Siis jäin tütrega NETS'is, siis pole seda, hakkas seal ja pidime siia tulema, jätsin küll oma väikse majaga seal natuke kraami ka ei tea, hirm on, Heigo Erm on ja siis ma pidin ära tule, pärisiniga ees, tõstad laseb povi maja ja oli hirm selle siiatuleku ees ka, et mis sinu ootab? Hirmul muidugi see, et ikka ei, kallid eestlased kutsusid siia oma isamaad. Ja siis tuli meil siiani ja vaata, mis edaspidi kõiki mulle natukene. Kuidas sellest olukorrast, kus te ära tulite? Kelle peale me hakkame sõdima, tav kaasas ju, tead, ja kuidas on kõik peaaegu vennad, on mees poolesed vennad ja kõik edasi läheb see. Me oleme siin nii kaua rahulikku elu elanud. Meil on küll olnud probleeme, aga, aga praegu ei kujuta siiski hästi ette seda situatsiooni, mis teid sundis oma kodusid maha jätma. Kas seal oli juba päris sõda? Me oleme ühest külas, mis ta rääkis, seda ma ka nägin ja kuulsin ja lastega samuti ka tal need hirmud ja lastele, nii et ükski laps ei harju sellega kunagi. Nendega Need pommitamised, mis kuulavad ja Kes teil maha jäid, kas te saite oma lähemad sugulased kaasavad? Ja veel majapidamine ja alles praegu need viimased viis aastat need muu saime midagi saada, sellest ehitasime ja ostsime ja see kõik ju jääda ja vanaema ei tahtnud ja õde minul veel saia. Ja teie perest tulite, siis tuli siis noorem rahvas. Aga mida teie vanemad ütlesid? No veel, arutasime seda küll kodus ja vanemad rääkisid noh, mitu korda rääkisid üle ja siis kui tuli lennuk, siis juba teadsime, lennuk tuli, tuleb ja siis küll, kes tahtis minna ära Sist selleks. Ja nii on niuksed inimesedki. Viimased tund aega jäi tema tuli ka lennuki peale. Kes üldse ei mõtlen, lasi? Ja kuidas teie ise tundsid, oli teil hirm selle tuleviku ees, millest ei tea veel? Armastan tehnikate, parem tulen siia, võib-olla saan midagi. Need vanemad ka tulevad siia ja. Saab, kuhu elada, minna. Nii et teie olete noored inimesed, noored mehed ja loodate tööd saada. Kas te olete nüüd juba pisut kohanenud juba mõtlete, mis teist saab, kuidas te võiksite edasi elada? Vaatame, mis saame siin, ma kuulsin, et teie olete ennast pakkunud tööle, olen juba pakkunud siia tööle, vanemad olid Tartus siis vanem õde jäi sinna ikkagi. Teil on kõigil ikkagi sidemed oma oma kaukaasia koduga ka viimastel aastatel oli teil eestlastega, jub palju rohkem kontakte. Eestlasi käis seal. Eks mitu inimest ka ei meeldi, pool olid. Rääkisid palju Eestist, mina ka Eestis käinud, tal on kolinud minutitega libis. Kuidas te siin, Narva-Jõesuus olete kohanenud selle nädalaga süüa saate? Väga hea, siin on. Väga hästi koostida, mina ütlesin juba nagu kodus ennast tunned, aga.