Kui sellesse tuppa astudes oleks mind varrukast sikutanud saabastega kass lae tiirutanud Karlsson või aknalt nurgast kõnetanud Tuhkatriinu, poleks ma vist väga ehmatanudki sest kõik nimetatud võisid end vabalt ses hubases ruumis kuskil peita. Ruumis, kus lisaks veel täiesti reaalselt eksisteeris arutul hulgal väga auväärses eas nukke Veneetsia karnevalimaske mänguautosid pluss massiivne ja väärikas seinakeel ning vana mänguasjakast ja tohutu hulk neid asju, mida ma siinkohal ei nimetanud. Täna kohtume vahva naisega, kelle tiiva all kogu see kirev seltskond päevast päeva elab. Keski programmis kõlavad laulud nii laste kui täiskasvanute mängudest ja mänguasjadest ning saarte koostas Haldi Normet-Saarna. Linna. Tere, Heli Mänd, kunstnik, kunstiõpetaja, Tallinna Arte gümnaasiumi õppealajuhataja ja küllap ka üks Eestimaa tähelepanu varasemaid mänguasjade kogujaid. Tere. Heli tähendab te isesuguse inimese mõõdu mitmekordselt välja. Kuidas see juhtus, et teil nii palju nukke ja muid mänguasju on? Nad on lihtsalt tulnud minu juurde erinevatel aegadel. Mõned on tulnud lapsepõlve ajal ja mõned on tulnud Vabade inimeste kaudu ja kalliste inimeste kaudu, aga viimasel ajal viimased 10 aastat on olnud siis niisugune teadlik huvi ja otsing ja nende enda juurde kutsumine juba. Nii, et kuskil aastast 2000 jah, siis oli esimene näitus ja sealt läks siis tõsisem kogumine lahti. See on nüüd küll vist niisugune juhtum, mille kohta võiks öelda, et juba lapsest peale ja nii edasi, kui ma meenutan, kuidas te kirjeldasite fotot, millel ta üheaastase lapsena õnnelikult nukkude keskel istute. Ilmselt küll, et mul on niisugune õnnelik lapsepõlv olnud, et mul on tõepoolest olnud väga palju mänguasju, teiselt poolt natuke õnnetu selles suhteliselt ma veel õdesid ja vendi, et mul pidi olema mänguasju, kes olid seltsiks ja, ja tõepoolest oma ajastu tsellulaid, nukud ja kummim mängule omad ja, ja neid oli vist tõepoolest terve sortiment olemas, mis Eestis toodeti ja ja kuna isa sõitis vahetevahel ka kuskile Venemaa arustesse, siis toodi sealt juurde, nii et mänguasja oli lapsena tõepoolest hästi palju ja ma olin vist selles suhtes küllalt hea lapsed, et mul enamus ka säilis küllaltki tervena neid. Ja noh, minu järeltulijad on kõnedega hästi ringi käinud. Aga millal käis krõks seest läbi, et kas nüüd või mitte kunagi pühendan end nii palju, kui jaksu on. Mänguasjadele hakkan neid koguma, näitusi tegema ja nii edasi. Ma ei oskagi öelda, kas see oli esimene kord, kui ma sattusin Tallinna mänguasjamuuseumisse Tartus, ma olin ilmselt juba käinud. Võib-olla ka mitte esimene kord jumala lastega seal ikka enne vast ka käinud, aga siis oli parasjagu teoksil karunäitus ja noh, nii üleskutsega tooge oma lemmikud ka karu näit näitusele. Tartu muuseum oli teinud karunäitust ju prominentide karudest ja Tallinna oma tuli natukene teise nurga alt ja vot siis ma hakkasin oma lemmik varusid või noh, oma lapsepõlve kaisukarusid, keda mul oli kaks, üks oli no ikka minu väga varasest lapsepõlvest tegelikult see oli vist emale kingitud hoopistükkis niisugune tõsine saepuru täidisega kulusta täiesti kiilaks, mingisugused teravad Julia taksid sealt juba välja paistma, aga no armas oli ikkagi. Ja teise ma sain oma väga armsalt lapsepõlve sõbrannalt. Ma arvan, et ma vist sain kuue vastaseks, aga võib olla ka viie aastaseks, mul on täiesti täpselt meeles, kuidas meedid õli ühes käes oli hiiglaslik kimp astreid ja teises oli hästi ilus karvane karumõmm ja ise Lynni imetillukene sealjuures. Ja vot see oli ka niisugune lemmikaru, kes käis minuga kaasas ikka, ma arvan, et ma olin enam-vähem täiskasvanu, kui ta veel minuga ühest elamisest teise kolis või oma Tallinna tulin õppima, siis oli, oli oli see karu veel kaasas. Ja, ja kui ma neid karusid siis selle näituse jaoks välja otsisin, nad olin ilusti kodus olemas, aga, aga sellega koos igasugukarpidest ja kohvritest üles tuuseldatud. Nii mõnedki sellised mänguasjad, mida ma ei olnud nagu oma laste kätte usaldanud, mis olid lihtsalt liiga kergelt purunevad või, või ka selliseid, mis nende huvi ei paelunud. Ja siis tekkis see mõte, jahetajaid, ma teen nendest olemasolevatest Sis raamatutest, mänguasjadest, lauamängudest ühe väikse näituse, korjasin natukene veel sõpradelt sugulastelt juurde ja siis selle esimese näitusega hoones juba selliseid, kus siis nii mõnigi tore inimene tuli, ütles, et no vot, ma olen kogu aeg mõelnud, mis ma karuga teen, et et korterisse nagu enam väga ei sobi, aga prügikasti ma teda ka ju ei vii ja, ja niimoodi hakkas neid nagu tulema. Noh, moodustuski, mingi karude nukkudega vanadekodu nagu siis, kuhu neid, kuhu neid toodi ja nii ma nooled neid restaureerinud ja tegelenud asjaga. See oli üldse kõige esimene näitus Kiviõli kunstide koolis ja, ja see oli märts 2000 ja Kiviõli kunstide kool on küllaltki noor kool, seal on kunsti ja muusikakool, aga seal on minu toredat koolikaaslased, kes sellega tegelevad ja, ja sinna sai nagu juba selle tõttu asi üles pandud, et see, mu kodulinn, see mu kodumaja akende all kodune koht. Et see Ida-Virumaalaps tavaliselt ei satu väga mänguasjamuuseumisse. Tallinna tuuakse laps siis ikka loomaaeda või kuskile divolisse või nüüd on muidugi neid atraktsioone hästi põnevaid ja toredaid, aga et mänguasjamuuseum ei ole nagu see prioriteet, et võib-olla, kui lapsevanem ei oska sellele ekstra tähelepanu pöörata. Muidugi nüüd on hirmus atraktiivsed nukumuuseumid olemas, Tallinnas ka ja kaks uut, aga kümmekond aastat tagasi neid veel ei olnud ja siis mul oli see tahtmine just, et teha kohalikele lastele üks mänguasjanäitus nendest asjadest, mis mul parasjagu olemas olid. Niisiis 10 aastat tagasi tekkis tore öö Olev teie ellu heli, et nukud ja mänguasjad üldse hakkasid intensiivselt huvi pakkuma Jade väljendusite neile väga põhjalikult. Pärast Kiviõli kunstide kooli muuseumi näitus toimus veel jõhvi laste Loomingu Majas ja Avinurme kultuurimajas ja Tallinna nukumuuseumisse. Kell 2000 ja ma esialgne mõte oligi, kui nüüd nagu tekkis see tunne, et võiks rändnäitust teha või see oli tegelikult tellimus, mul lihtsalt, et üks sugulane astus juurde ja küsis, et kas ma oleksin nõus sellesama asja üles panema, siis ka jõhvis. Ja, ja samamoodi sattus vist aga Avinurme, et keegi, kes oli kibelis vaadanud, küsis siis ja siis oli natukene, et, et ta võikski olla nagu seal minu kodukandis. Aga kuidagi jah, sattus vahepeal siis Tallinna ka tulema ja seal oli siis juba kõike. Pruut, kes käisid siin sellel esimesel näitusel, noh, nemad siis jõudsid ka muidugi sinna, aga seal olid siis juba nukud, autod, autosid oli juurde tänu sellele, et minu tütred tegelikult on olnud võib-olla rohkem autodega mängijad kui, kui nukkudega mängijad. Ja minu abikaasa majapidamisest tulid tema poisipõlve mänguasju välja, sealhulgas katki väga uhked autod ja niuksed poiste mänguasjad, et selles suhtes oli see esimene näitus koosnes kõikvõimalikest mänguasjadest enamalt jaolt suured ülevaatenäitused on praegu ka nii, et seal on nukud-karud, poiste asjad lauamängud, aga mõned sellised ka, mis on nüüd kas tellitud nagu sihtotstarbelise või on lihtsalt ruumi vähe, et siis saab panna välja nagu tüdrukute asjad või poiste asjad, nagu need kõige viimane näitus oli poiste asjad Nõmme muuseumis. Kokku on olnud 26 näitust alates aastast 2000? Jah, esialgu tihedamalt, aga et need on natukene niimoodi organisatoorsetele põhjustel harvemaks jäänud. Niisiis aastal 2000 käis krõks ära ja tee sukeldusid täielikult nukkude ja üldse mänguasjade lummas maailmateate. Olete päris palju väitnud, et see on kultuurilooline nähtus. Üks vana nukk. Võib-olla praeguses väga kiirelt muutuvas maailmas on see eriti hästi näha, et no kultuurilugu tuleb juba selle poolega, et, et ütleme, et ka mänguasjal on oma tarbimisväärtus, kunagi tehti neid sellise variandiga, et nad kestaksid põlvest põlve. Praegu ajame mänguasi nagu praegu autod, eks ole, et võimalikult kiiresti ära tarbida, uus osta või noh, ükskõik mis ümbritsevate tarbeesemetega materjal, mida mingil hetkel kasutati, näiteks minu jaoks oli väga suur üllatus see tselluloos, mida mina pidasin oma lapsepõlve nukkude aegseks materjaliks. Umbes niisugune jah, 20. sajandi keskpaiku avastatud, aga tegelikult on ju see veel sadakond aastat varem esimesed tselluloosinukud on pärit 1800, lõpust uurides tuleb tõesti jah, see ajastu nukkudele, riided seljas, nendel on soengut disainitud vastavalt sellele, mis oli see hetkemood. Kui nüüd aga äkki ma mingil hetkel Barbidest kui niukestest moe ikoonidest, siis tegelikult seesama barbi lahendus palju paremate ütleme, liikumisvõimalustega, sellise pikad sihvakad, saledad nukud olid olemas ka 19. sajandi lõpul 20. alguses, aga nad olid jälle disain oli teine, aga mõte oli sama, nad olid moenukud. Aga samal ajal ka juba mängimiseks, mitte ainult moenukud, nagu nad olid palju saanud, tänan teid tagasi, aga aga jah, et nukule on olnud, nagu me võtame ka kaugete ajalugu on siis nagu olnud kolm funktsiooni, et on olnud mänguasi veel enne on olnud ta ütleme, niisugune toote või talisman või millel oli oma hind, mis lapsel oli ta kaasas nagu kaitsevaim ja, ja talle nii mõnegi puhul ei tehtud ju nägu, siis ta oleks juba liiga palju hinge omanud, kui tal oleks nägu peas, et selline jah, nagu kaitsevaimu rollike müstiline natukene, siis siis mängud, asi, aga ka moenukk. Ja moenukk oli siis see, mis saadeti ühest õukonnast, teised, kui kuskil oli väga hea modist printsessil näiteks ja kes tegi väga kauneid tualette talle, siis olete ühest õukonnast teise moenukud, et näidata, kui kiftid, kleidid parasjagu Pariisis moes on need vaesed londonlased või saakslannad kuskil saaksid endale midagi samasugust. Sellist funktsiooni nuppudel ja see mängunukk on võtnud tegelikult seda moenuku rolli mingil määral üle ka ikka kajastuvad need riided ja soengud ja juba näoilmed näomaalingud, kõik see ju see, mis oli, mis oli antud hetkel populaarne meik või või mitte meigitud, kuidas, kuidas siis võtta? Ma ei tea, miks mulle tundub? Et siis, kui läks lahti elu arenedes see tõeline tarbimisbuum, muutusid nukud, võib-olla mõned härra igavamaks või tuli see tohutu barbi kultus ja ehkki barbi räägib ka väga palju mast ajastust, kui ta tekkis ja nii edasi ja ja barbi seljast saab ju riideid vahetada kuni narruseni välja, aga Barbi ise on kuidagi väga ühesugune kogu aeg. Nojah, ütleme, et keha vormidelt vast küll, aga ka barbi, meik ja soeng aja jooksul muutunud ja võib olla see, et meile nagu nüüd Eesti vabariigi algusega hakkas Barbiisisse tulema, nagu enne ta oli ikka niisugune juhukülaline. Ja selle tõttu me selles päris esimestest Barbidest ma ei tea, kui palju neid Eestisse jõudnud üldse Andali oluliselt, et. Tõsisema näoilmega Dali tumedapäine ja lühema soenguga aeda jalad, niisugune filmi tiivik, et meie seostame praegu Barbid sellise blondide pikkade juustega ja päris suure püstiga nukuga, et, et esialgne Barbijali natukene tagasihoidlikum. Aga see barbi seljas on tõepoolest olnud need ajastu kostüümid. Seda küll ja, ja barbi selga on tehtud ka Barbitan tehtud kuulsuste näo järgi, need on täiesti eraldi kollektsionääride seeriat, kus on siis kuulsad popstaaride, jalgpallurite filmitähtede järgi tehtud nukud ja nende jaoks ekstra moeloojate poolt disainitud rõivad. Tollasesse kunstiinstituuti te astusite aastal 1979 ja te saite maaliosakonda sisse, kas kergesti? Üllatavalt jah, ma jõudsin käia aastakese peale keskkooli tööl, tol ajal alaealise noorsooteater, need siis Linnateater Deckaraatorina samal ajal käisin ma siis nendel õhtustel ettevalmistuskursustel ja ma jah, täiesti endalegi üllatuseks sain tõepoolest esimese korraga sisse. Läksite õppima teatrikunstnikuks ja kuigi me siin rääkisime talle saastast 2000 käis otsustav krõks sees ära, siis ikkagi alateadlikult oli see huvi mängude mänguasjade ja kõige taolise vastu olemas maketid tulevasele lavastusele, kuidas see hakkab välja nägema, väikesed tegelased sinna madkettidesse tegutsema ja nii edasi ja nii edasi. Siis nad kindlasti on seotud, tähendab, mänguasjades kindlasti sellel ajal mõelnud, aga jah, et see niisugune mänguline pool, teater iseenesest mängija tõepoolest see lavakujundus, ettevalmistuskostüümide loomine on väga mänguline ja kui ma nüüd nagu vaatan mänguasjade poolest tagasi sinna tead, triaegadesse on ka üks väga oluline moment see, et et me õppisime väga praktilisi asju ka lisaks ütleme, lavakujunduse kompositsioonile või Me käisime teatrites praktikatel. Ja kui palju oli ju neid rekvisiit, et igasugust dekoratsiooni osasid, mida pidi tegema nii-öelda eimillestki, praegu on nii palju vahendeid, millega midagi ette võtta. Aga tollel ajal oli kondiliim traatpabervärv, millega oli vaja seda illusoorses maailma luua laval ja tegelikult needsamad materjalid paljuski on olnud kasutuses ka mänguasja maailmas ja nüüd ütleme, mänguasju restaureerida, siis tuleb see kogemus väga hästi kasuks, sest et kuigi on olemas praegu igasugused polümeersed asjad, mida noh, võiks ju kasutada, aga see pole õige, ikkagi vara nuku restaureerinud samamoodi kuna liimi sulatatud liimipaberi tükikestega. No kõige sellega, mis, mis tema valmistamisel kasutatud oli. Mul jäi mulje teie elulooga tutvumisele, teate kunstnik väga pikalt ja põhjalikult ei olnudki, et elu oma kõikvõimalike muude variantide ja käikudega segas vahele võiks jah nii-öelda, et need olid puhtalt niisugused oma isiklikud probleemid, mille tõttu ma jäin nagu teatrist eemale ja ka oma lapsed läksid kooli, siis ma tõesti otsisin tööd koolis kunstiõpetajana ja ma olen sinna jäänud. Ma olen selles suhtes väga rahul, et et lastega töötamine on ikka võrratu. No, ja nagu te enne ütlesite, et kuulun üks deegolmest lemmik Kust ja kindlasti sest jäädes ainult ütleme mänguasjade no kasvõi maalide või maskide juurde nendega on huvitav ja nendega on tore, aga nad on vait. Tähendab, et on vaja seda inimplikus suhet seltsi jah, et, et saada nagu uusi impulsse ja, ja uusi mõtteid. Samas muidugi seda kõike pakub ka teater omal ajal ikkagi tegutsesid Draamateatris ja linnateatris, tollases noorsooteatris, Rakveres, Endlas ja kus on natukene kahju, et tegelikult siiski see see periood jäi lühemaks, kui ta oleks võinud olla. Kindlasti on kahju, sellepärast et see on väga huvitav maailm. Aga praegu nagu tagasi pöörduda, jälle ei ole ka tahtmist, tähendab aega on nii palju edasi läinud ja võib-olla ma olengi natukene niisugune periooditi inimene või et, et ma vaimustun millestki väga ja ta mingil hetkel nagu ammendub minu jaoks, et et kuigi teatris oleks kindlasti olnud veel väga huvitav tükk aega tegutseda, oleks ta tõenäoliselt ka mingil hetkel nas ammendumise moment tekkinud. Nüüd ma olen otsinud endale väljundeid millelgi teatri laadsega, tegeleda küll mitme amatöörtrupi juures aga aidanud neil lava kujundada jah, ja kostüüme valida ja ise ka kaasa mängides Tallinna õpetajate näitetrupis ka ma arvan, et, et ma niimoodi väga sügavast südamest ei kahetse, et ma olen sattunud need hoopis teistsugusesse. Noh, teie elu on lihtsalt täiesti pöörane, kõik see, millega te tegelete lisaks oma kooli tööle, nukkude kogumisele, reisimisele veel väga paljude asjadega. Lisaks on teil kolm last, lisaks te olete vanaema noh, see hästi kulunud küsimus, et kuidas te seda kõike jaksab. Aitäh kulunud vastus ka, et kes teeb, see jõuab tuleb oma aega niimoodi organiseerida, et kõigeks jääb aega tõepoolest väga täpselt ära planeerida, et et kuidas need rütmid ühest üleminekust teise oleks see, et kuidas kasutada ära puhkus maksimaalselt. Aga jah, mingil määral võib-olla natukene sunniviisiliselt lapsed tunduvad ka mänguasjandusega tegelema. Sest noh, suured tüdrukud on suured täiskasvanud ja elavad oma elu. Aga alati, kui on näitust ülespanemine, siis on vähemalt üks neist abiks ja, ja vahel ka kõik kolm. Ja neil on ka juba väljakujunenud, et mis on siis kellelegi ajastu, millist kümnendit eelmisest sajandist keegi üles paneb, et need nukud on tuttavad, need autod on tuttavad, et noh, juba peaaegu minut küsimata oskavad siis selle näituse osa ära organiseerida, tunnevad materjale, tunnevad asja. Millega tüdrukud muidu tegelevad nooringe koolis, aga vanemad? Kõige vanem tütar Marie õppis sotsioloogiat ja mingil kombel on tema töö küll ka sotsioloogiaga seotud, et ta nüüd Euroopas suurfirma Humana, mis, mida meie tunneme siin küll kasutatud riiete müüjana, aga mis tegelikult selle heategevuslikku tulu siis võib edasi, ütleme vähem arenenud riikides eriti on praegu just suund Aafrika riikides koolide rajamine. Ja Mariann siis projektijuht ja ma isegi ei oska öelda, mis on täpne, ametinimetused on nagu Euroopa nihukese solidaarse kooli, mis siis vist seda nõrgemaid peaks aitama ja selle tegevuse üks juhte. Ja, ja selline nõrgemate abistamine, võrdõiguslikkus võiks öelda, et ta lapsest peale niisugune võrdõiguslikkuse propageerija, ütleme nii, kõik peab olema ausalt jagatud. Et enam vast leidnud küll sellega, millega ta tõepoolest huviga tegeleb ja tema mööda maailma ringi sõitmine tähendab minu jaoks ka seda, et huvitavat informatsiooni ja aeg-ajalt huvitavaid asju tekib ka. Ja keskmine tütar Tiina on õppinud inglise filoloog x proovid natukene õpetajaametit, aga praegu tegeleb mitmesuguste erinevate projektidega ühelt poolt projekti vedajana, teiselt poolt tõlgina. Niisugune natukene ringi tuuseldis. Noorim Anna on jah, Laagna gümnaasiumi 10. klassini kuidagi Visleri saanud. Nii et läheb üheteistkümnendas suur autoga. Tüdruku kohta päris tore sellest sundtegutsemisest nukkudega on saanud ilmselt ka meelistegevus, ma kujutan ette, sest suured tüdrukud ei tee sunniviisiliselt enam asju. Kui nad on abiks, siis neile see meeldib. Näituste ülespanemisel. No ilmselt natukene tuleb vahel survestada, aga. Aga enamalt jaolt jah, et, et see on ka teatav niisugune mänguline element asja juures, et mis on kurb täita seda ülespanemise juures on tavaliselt see, et sinna tahaks pühendada väga palju aega. Tavaliselt on selleks eriti kui teha seda kuskilt ajal Eesti otsas tuleb teha seda hästi kiiresti, seda mängimise poolt kipub natukene väheks jääma. Aga kui juhtub niimoodi, et, et on rohkem aega, siis ma mäletan, mariga panime, koorus Elva näitust üles tema poiste osa ja mina tüdrukute osa siis tõepoolest me mängisime mõnuga. Usk koos. Kui me läheksime heli, et teatrikunstnik olla, tähendab seda, et sa tegeled millegi väga mängulisega ja saad oma huviala sel moel rakendada. Aga ühel hetkel tekkis teil pöördumatu huviga Veneetsiaga karnevali maskide vastu, sest et lõpuks on joneiski mõndagi nukuliku ja te olete ikka ja jälle seal Veneetsias käinud. Jah, no vot, niisugused asjad tulevad natukene ootamatult, et see oli jah, Veneetsias käik aastal 97 koos vanema tütre mariga niimoodi esimest korda pikale Euroopa reisile. Veneetsia oli tõepoolest sellest itaalia reisis kõige muljetavaldavam ja sealt sai kaasa toodud üks tillukene mask ja siis lihtsalt põhimõtteline huvi oli proovida, et, et kuidas siis seda vormi valmistada ja teha. Me sattusime seal käima ühest töökojas, kus neid tehti nagu vanaaegses niukses kivi lumi sees ja et see oli puhtalt niisugune põnev huvi proovida. Ja teisalt sellel ajal hakkasid Eestis müügil olema hästi huvitavad niuksed, amatöörkunstimaterjalid, igasugused voolimismassid ja, ja vormid ja, ja sellised akrüülpõhised värvid, mida, noh, ütleme minu lapsepõlve ajal ei olnud, siis olid värviku tahtsid, et kas maha ei tuleks, pandi liimi sisse kunstnike õuele saabus ka pidu? Jah. Nii kunstnike õuele kui teiselt poolt üsna võiks öelda, et ka näiteks teatri dekoraatorite õuele, aga samal ajal ka laste elu läks huvitavaks, sest et väga palju nendest asjadest olidki müügil tegelikult noh, nii-öelda laste meelelahutuseks mõeldud. Ja ja sealt siis oligi nagu, nagu kaks asja said kokku ühelt poolt see Veneetsia maski nisugune, lummav, muinasjutuline visuaalne vorm, hästi paljude erinevate kaunistustega ja igal aastal uueni nii-öelda moevooluga jälle ja aga teiselt poolt siis jah, selle peal sai väga palju ära katsetada igasuguseid uusi materjale, mingeid Graclee lakid, liiter lakid ja, ja, ja mis siin kõik järjest müügile on tulnud. Väga hea alus, mille peal seda proovida. Kui te olete öelnud, et nukud on ajastu peegele omal kombel siis rääkida veel neist maskidest, mis te sealt olete kõik välja lugenud? Veneetsia maskil on ka jah, need erinevad vooluta on ühelt poolt siis Itaaliaga meediadel arte teatrisuund, millel oli kasutuses maskid, sealt üle võetud. Aga tõepoolest nüüd kui võtta kasvõi viimaseid, sest et kui vaadata neid internetipoode, kus maskina propageeritakse või siis Veneetsias käies igal Ajal on mingi omamood, mis on siis rõhutatud, ta võib olla seotud rohkem maalidega jälle, et kui läks moodi tegu paaži tehnika lihtsam variant, ehk siis salvräti tehnika ja kus siis maalin prosid, sai väga kergelt maski peale üle kanda. Paar aastat tagasi olid maas sellised maskid, millel on väga tugeva imitatsioon, Nonii ütleme naha imitatsiooniga tehtud pappi, eemašeestlaga näeb välja nagu nahk. Et, et vot sellised nagu moevoolud, maskides on jube põnevad neid, millel on sulelised olnud. Millal on sellised, nagu nagu oleks vitraaž tükkidest kokku pandud. Lastega teeme igast maske, mõnel on juba terve seeria, ma mõtlen õpilastega Arte gümnaasiumis ja, ja siis, kui me netist otsime seda allikmaterjali lisaks sellele, mis on nagu visuaalne materjale, mis, mis lapsed ise välja mõtlevad. Sealt on välja koorunud see, et, et mis on siis selle hooaja nisugune trendikam osa, et võib-olla jah, koha peal alati vaadata nüüd ka suvekuudel või noh, mitte päris karnevali ajal, et võib-olla siis jah, see nii ei domineeri, aga ta siiski on olemas. Heli Mänd, kunstnike mänguasjade koguja, kas te suudaksite ette kujutada, et praeguse armsalt segamini ja nukke täis tuubitud elamise asemel oleks teil tavaline kodu tavalise mööbliga kus kõik oleks joonlaua järgi paika sätitud? Kui ma seal natuke aega olen sees elanud, siis tekiks pesa uuesti ükskõik kust pihta hakata, millisest punktist. Sellest on ka vilksamisi juttu olnud, et niisugune tavapärane rahapaigutusviis, kui seda raha üldse võib-olla rohkem tekib, et see jätab teid absoluutselt külmaks, noh, nii palju, kui on hädapäraselt vaja ja kogu lugu ja see on võimaldanud teil luua enda ümber siin elusse muinasjutuline maailm, mis räägib väga palju. Selleks, et raha ratsionaalselt paigutada, peab teda päris palju olema. Me enamalt jaolt elame ju tegelikult sellest, mis me teenime. Ja siin on valikuvariandid, et kas me lähme pärast Teed, ostame tavapärast mööblit. Vaatame, mis naabrite kodus on ja püüame neid üle trumbata. Või leiame mõnusama pesitsemise viisi. Eks vahel on ing täis ka saanud, kui noh, piltlikult, et viimase raha mingi nuku või mänguasjadele kulutanud mõtet. Pagan, mul peab üldsuse kirg olema, et vahel tahtmine elaks nii nagu teised. Vahel tuleb tüdimus peale sellest elustiilist või mitte iialgi. Ei tule, ma ei tea, võib-olla pereliikmetel vahel tuleb, aga minul endal küll mitte ei tähendab selles suhtes, et, et noh, ega valikuid tuleb teha ja sagedasti need valikud ongi see, et mõnigi ahvatlev asi saab. Ma mõtlen ahjust kogumise seisukohalt ahvatlev asi, jääb ostmata, samal ajal jäävad ka mõned moekad riided ostmata, sest et on olnud mõni mõni teine põnev asi, aga noh Siis ei ole probleemne, aga isegi mõnest katkisest asjast, mida ma mõnuga restaureerimine tükk aega on, on see nagu suurem nauding kui see, et, et ma saan mingi terve uue ja ja efektse asja, millega ma võib-olla mõned korrad käin ja olen tüdinud. Riiete koha pealt ma olen absoluutselt nõus. Aga noh, ütleme on elutähtsad asjad on olemas selline asi nagu auto, mida ma teid viimati kuulsin kirumas. Mis annab liikumisvabaduse, aga teiesugusel inimesel liikumisvabadus on oluline asi elus number üks. Nojah, kuna kodu jaguneb Eesti erinevatesse osadesse suvel, eriti siis on see liikumisvajadust teiselt poolt mänguasjade seisukohalt huvitavad sündmused, nagu antiigilaadad, toimuvad Tallinnast väljaspool autot. Näitusi tuleb tavaliselt ise transportida. Nii et jah, ei no võiks ju muidugi tõepoolest omada tunduvalt uuemat kallimat ja, ja aga töökorras olevat autot, aga aga vot auto on teataval määral ka nagu pereliige ja, ja niisugune vana asja pikalt käigushoidmine, noh vot seost kaela, sellesama mänguasja või ükskõik mis vanade asjade kollektsioneerimisega, et seda eluiga nagu pikendada, mitte kohe ära visata ja loobuda. Eli, te olete üllatavalt tasakaalukas, rahulik ja noh, seetõttu ka hästi sümpaatne naine, öelge, kas need hobid ja ja need huvialad tegite ka selliseks, olete iseennast niimoodi analüüsinud? No tõenäoliselt küll, et kuna nüüd maalimine nii meisterdamine või seesama nukkude kogumine ja restaureerimine, mis on üks väga suur osa tegelikult sellest kogumistegevusest see nõuab rahu ja kannatlikkust, et seda ei saa teha kiirustades ja rahmeldades, aga teiselt poolt olen mama temperamenditüübilt sangliinik pidevalt peaks olema tegevuses praegu ka ma jälle mingit asja siin mudima ei saa istuda rahulikult paigal. Minu jaoks on kõige Kozmaarsemad olekud istuda tegevuseta näiteks. Noh, bussis, nii et ma ei saa lugeda näiteks või ma ei saa käsitööd teha, ma pean olema pikalt istuda. Tobedalt koosolekul kuskil niimoodi, mis mitte, midagi ei anna, aga viisakas ei ole, nagu ka on, kolleegid on harjunud sellega, et ma teen pärlitööd või koon, aga aga kolleegid on tõesti sellega harjunud, aga, aga mõnda teise seltskonda ei saa minna niimoodi, et sa lükid, pärleid või heegeldad ja et see tundub niisugune mõttetu mahavisatud aega olevat, kui ma siia kätega Teha no koosolekul te saate midagi teha, bussis ei saa siis midagi teha või. Ei, no kui on asjad targalt kaasa võetud, siis tavaliselt jah, saab, aga ikkagi tekib see moment, et et see peab olema ette valmistatud kõike isadel. Aga kui kätega ei saa midagi teha, bussis aga mõelda Ja seda küll jah, jah, ja, ja väga paljugi nisukesi häid mõtteid ongi bussi- ja rongisõitudega autosõiduga selles suhtes, et kui sa noh, roolikeeramise kõrval tütred vahel naeravad, et see oleks ideaalne, kui ma suudaksin niimoodi auto juhtimise kudumise näiteks ühendada, aga ma veel ei oska. Et seal on tõesti hea mõelda. Te olete end iseloomustanud järgmiselt. Iseseisev, uusi lahendusi otsiv kohusetundlik, nagu ma siis aru saan, nende omadusteni jõudmine polnud eriti vaevarikas. Aga eks see tõenäoliselt hakkab kodusest kasvatusest peale aitäh vanematele aga samal ajal on noh, lihtsalt elu keeranud ette selliseid lehekülge, et on tulnud ise hakkama saada ja, ja, ja toime tulla. Ja uusi lahendusi on alati hea otsida, sest et kaua sa vana rada ikka käid. Ja siin ongi see, et vanad asjad, see olustik on üks pool, aga aga nii-öelda vanad tegevus, detailid või traditsiooniline mõtteviis. Vot sinna ei tahaks nagu kinni jääda. Need on kaks ise asja kindlasti kogu selle jutuajamise käigus on teil kaisus olnud üks nukk, kui vana tema on? No tema on umbes 100 aastat vana võib-olla võib-olla pisut noorem ja tema on siis üks saksa nimetatud karakter, nukud tagati 20. sajandi alguses tegema just selle mõttega, et mitte ei oleks nukud niisugused nagu moedaamid ja üsna isikupäratud vaid püüdis modelleerida konkreetsete laste järele. Ja tal on jah, selline tore pitsi ja patistiga kleidike ja kui ta on peaaegu 100 aastat vanad ei olnud siis juhuslikult teil käes. No nii ja naa, tähendab, ta ei kuulunud nende hulka, mis oleks mu nagu, ütleme kõige lemmikumad lukuta praegu tuli kastist ühe esimesena välja ilmast vanemaid tegelasi olemas ja, ja võib-olla väärtuslikumaid selles mõttes, mis on firmamärgiga nukud, tema tema ei ole, aga samal ajal on ta lemmik tõesti, sest et ei ole selgelt aru saada mis ta, mis ta nimelt tahab, kas ta on rõõmus või kurb. Ta on hästi-hästi täiesti iseloomuliku olekuga. Kunstiõpetajal ja mänguasjade koguja Heli Männil käis külas Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli maris Tombak ja saadet jääb lõpetama Riho. Kaugemale. Harra Soosaar seedama. Tulles. Ja kas siin on kaks? Kas siis päikesekiired ja. Ühtviisi valged on nisu kui soo. Alati valvel on subpeidetud. Salasupp. Sa oled olnud mu jaoks ja selleks Ja ei olnud. 50. Tasa. Ja ei tea, kas siin lõngaks. Kasvamsusel ilust äikesegi, jää. Sana, mis sa oled olnud ja ja see läks