Kell on kaheksa õhtul, uudistetoimetus võtab veel kord kokku 28. juuni, olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Riigikogu erakorraline istungjärk võttis presidendi poolt teist korda tagasi lükatud kohaliku omavalitsuse valimise seaduse 52 poolthäälega muutmata kujul vastu Tallinna sadamasse. Juhatuse esimees Mart Tooming lahkus ametist erimeelsuste tõttu sadama nõukoguga. Välisminister Urmas Paet jätkab visiiti Tšehhis. Kohtumistel tõdeti, et omavahelised suhted on küll väga head, aga vastastikused investeeringud pea olematud aktsiaselts oleneb, vaidlustas maksuameti poolt talle rohkem kui 15000 tonni üleliigse suhkruvaru määramise. Tänasest asub Pärnu rääma raamatukogu uutes ruumides. Põltsamaal lõppes noortele Laager Hans Christian Anderseni muinasjuttude huvilistele. Ilm püsib muutliku pilvisusega, homme sajab hoovihma. Öösel on sooja kuus kuni 12, homme päeval 14 kuni 18 kraadi. Riigikogu kogunes täna erakorralisele istungjärgule arutama presidendi poolt teistkordselt tagasi lükatud kohalike omavalitsuste valimise seadust, kus põhivaidlus käis e-valimiste üle. Põhiseaduskomisjon presidendiga ei nõustunud ja soovitas seaduse uuesti muutmata kujul vastu võtta. Komisjoni esimees Urmas Reinsalu põhjendas Omaette hääletamise võimalus tagatakse jaoskonnas hääletamise puhul valimiskabiinis üksinda viibimise kohustusega elektroonilise hääletamise puhul hääle muutmise võimalusega. Ühetaolise põhimõte, millele viitab ka oma väljakuulutamata jätmise otsus. Vabariigi president tähendab seda, et kõikide valijate võimalus mõjutada hääletamistulemust on ühesugune, see tähendab iga hääletaja kohta arvesse võrdne hulk hääli Eestis kõikidel valimistel üks hääl. Ühetaolise see põhimõte ei tähenda kaas seda, et kõik hääletajad hääletavad täpselt ühtemoodi 80 vallates sarnast informatsiooni ning ühele samal viisil e-hääle muutmise võimalus. Eesmärgid, mida president vaidlustab kui põhiseadusevastast vastuolus olevat ühetaolise põhimõttega on seega valimisvabaduse tagamine ja teiseks häälte ostmise tõkestamise kaudu ühetaolisust tagamine. E-häält peab saama elektrooniliselt muuta piiramatu arv kordi, vastasel korral kaotab elektroonilise muutmise võimalusi üldse mõtte. Nagu ikka, erakorralistel istungitel oli ka täna põhiküsimus, kas kvoorum tuleb kokku, kas saadakse kokku ka 51 riigikogu liiget, kes seaduse poolt hääletavad. Kohale tuli 70, parlamendisaadikud, keskerakondlasi ja rahvaliitlasi küll üsna hõredalt mistõttu jäid arvamuste vahetus suhteliselt loiuks. Hääletamisel oli seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt 52 parlamendisaadikut, vastu ei olnud keegi. Küll aga saatis rahvaliit hiljem president, milles teatas oma vastuseisust. Aga vahetame teemat. Tallinna Sadama nõukogu pole seniajani suutnud sõlmida ühtegi ühegi juhatuse liikmega töölepinguid. Tänaseks on viiest liikmest kaks ka juba lahkunud ning täna rahuldas nõukogu juhatuse esimehe Mart toominga lahkumisavalduse, jätkab Hanno Tomberg. Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli ei näe vaatamata Sadama tegevjuhtkonna teenistuslepingute puudumisele nõukogu töös mingeid probleeme. Tallinna Sadama juhtide lahkumise põhjusena nimetab ta hoopis madalat tegevjuhtkonna palgataset. Nõukogu poole pealt ei oska ma sellele küll ütelda, et midagi peaks juhatus olema. Kõik, kes on lahkunud, võib-olla lahkumine sattunud aega, mis on ta paremad väljakutsed, võib olla ühe põhjusena võiks küll öelda, et praeguse juhatuse liikmete palgad on ilmselt maha jäänud sellest palkade tasemest, mis on eraettevõtlusvõimalik saada. Tallinna Sadama täna ametist vabastatud juhatuse esimees Mart Tooming ütles, et talle valmistas ettevõtte juhina probleeme sadama nõukogu liikmete politiseeritud ja otsuste vastuvõtmine vastavalt poliitilistele eelistustele. Kahju on see, et Tallinna sadam riigiettevõttena võrreldes teiste riietega on mõnevõrra rohkem, on unifitseeritud sellest tulenevalt tegelikult ka Tallinna Sadama nõukogud komplekteeritud noh reeglina üksnes tegelikult poliitikutest, mitte tegelikult spetsialistidest. Aga ma rõhutan, seda palun mitte võtta nagu selles minu nagu tegelikult otsuse tegelikult lahkumise kontekstis tervikuna. Tallinna sadam on eluterve ja jätkusuutlikum kui poliitika, käid sadamast võimalikult kõrgema kaarega mööda. Tooming ei nõustunud otsesõnu vastama, et lahkus ametist erimeelsuste tõttu praeguse nõukogu liikmetega. Toominga kutsus sadamajuhi konkursile Res Publica liige Indrek Raudne, kes täna enam Tallinna Sadama nõukogusse ei kuulu. Jäme ots uues nõukogus on praegu majandusminister Edgar Savisaare ja rahandusminister Aivar Sõerdi nimetatud Keskerakonna ja Rahvaliidu poliitikute käes. Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli lubas, et juhatuse liikmed saavad teenistuslepingud lähiajal uue tegevjuhi leidmiseni. Juhataja kohuseid täitva Ain Kaljurannaga juba käivad läbirääkimised töölepingu osas. See oli kinnitusel oli toominga kuupalk 50000 krooni ja ta ei välista, et uue juhatuse esimehe palk on suurem. Tallinna Sadama nõukogu kuulutab välja konkursi uue juhatuse esimehe leidmiseks järgmisel nädalal. Tallinna Sadama uus tegevjuht peaks ametisse asuma hiljemalt esimesel septembril. Aktsiaselts Kalev vaidlustab maksuameti otsuse, mis määras ettevõtte üleliigseks suhkruvaruks 15600 tonni. Ettevõtte kinnitusel müüs ta enne üleliigse laovaru tasu seaduse jõustumist need tonnid maha, kuid maksuameti hinnangul oli tehing näiline ja Kalev oli 2004. aasta esimese mai seisuga jätkuvalt suhkruomanik. Nüüd aga välisuudised. Tõnu Karjatse. Euroopa Liit rõhutas Vene piirilepete allkirjastamise tähtsust, kuna Moskva võttis eile oma allkirja tagasi. Euroopa Komisjoni välisvoliniku Benita Ferrero. Valineeri pressiesindaja Emma ootasin ütles, et Euroopa Liit peab nüüd tähelepanelikult jälgima, kuidas olukord areneb. Venemaa teatas eile, et võtab tagasi oma allkirja piirilepetelt, mis mais Eestiga allkirjastati. Samuti teatas Venemaa, et nende üle tuleb alustada uusi läbirääkimisi. Euroopa Komisjoni välisvoliniku büroo teatel on praegu oluline, et lepet saaks allkirjastatud ja tõesti ratifitseeritud. Välisvoliniku pressiesindaja ema Uudvinud lisas, et lähipäevade areng peab näitama, kas uusi kõnelusi on vaja või mitte. Euroopa Liit ja USA tervitas lepete allkirjastamist, nimetades seda tõendiks Euroopa Liidu ja Venemaa suhete paranemisest. Euroopa Komisjoni hinnangul on Euroopa Liidu tervisekindlustuskaardi kasutuselevõtt hästi käivitunud. Praegu on neid kaarte väljastatud vähemalt 30-le inimesele. Kaart võimaldab saada erakorralist meditsiinilist abi ka teistes ühenduse liikmesriikides. Ühinevad kaardiga ka mitmed väljaspool Euroopa liitu jäävad riigid nagu Norra, Šveits ja Island. Tervisekaarti on võimalus taotleda haigekassast ka Eesti kodanikele. Maal Kurski oblastilgovi üldrežiimiga vanglas on sajad kinnipeetavad end vigastanud, et protesteerida kinnipidamistingimuste vastu. Kokku vigastas oma veresooni 179 vangi. Kurski oblasti prokurör. Suur on teatanud, et uurimiseks loodi operatiivgrupp, mis peab selgitama toimunu asjaolusid. Prokuratuur on teatanud, et kõik haavad on pindmised ning vangide elu pole ohus. Vene inimõigusliikumise teatel on ligi 500 Kurski vangi endal veenid või kaelas olnud läbi lõiganud, protesteerides nii oma õiguste rikkumise vastu. Protestijaid Toetavad vanglahoone värava eest nende omaksed. Läti turismiagentuuri andmetel on eestlased leedulaste järel kõige aktiivsemad Läti külastajad. Möödunud aastal ületasid eestlased Läti piiri kokku 839-l 1000-le 400-l korral. Iga eestlane kulutas Lätis keskmiselt 595 krooni üle viiendiku Lätti sõitvatest eestlastest läheb sinna ravile või puhkusele. Kolmandikul juhtudel sõidavad eestlased Lätist läbi lihtsalt kaugemale Euroopasse. Samuti käiakse Lätis kaubareisil. Oma esinduse on Lätis avanud 1500 eesti firmat. Välisminister Urmas Paet on visiidil Tšehhis. Kohtumisel tšehhi välisministriga tõdeti, kahepoolsed suhted on traditsiooniliselt väga head, samas leidsid ministrid, et vastastikused investeeringud on pea olematud. Urmas Paeti sõnul tuleks enam tähelepanu pöörata ärivõimaluste tutvustamisele oma riikides. Selleks annavad hea võimaluse Tallinnas ja prognoos toimuvad messid. Eesti ja Tšehhi kolleegid vahetasid mõtteid Euroopa Liidu ülemkogu järel kujunenud õhku, kuna üle mõlemad olid ühel meelel, et põhiseaduse leppe ratifitseerimist peaks jätkama. Tänasest asub Pärnu rääma raamatukogu uutes ruumides, sellest nüüd Annely Erm. Pärnu rääma linnaosas on raamatukogu olnud juba 1923.-st aastast alates, kui nooruse selts oma lugemistoa avas. Raamatukogu on paiknenud väga erinevais paigus ja täna sai see uue kodu aadressil kaevu 27 senisest avaramates ruumides ja on nüüd külastajatele tunduvalt mugavamaks kohas. Seepärast loodavad raamatukogu tööd, et lugejate arv kasvab seniselt 1500-lt vähemalt 2000-ni, mis on tavaline haruraamatukogu lugejate hulk. Kuigi Pärnus on suur uus ja uhke keskraamatukogu, peetakse ikkagi oluliseks, et raamatukogu oleks inimeste kodudele võimalikult lähedal, räägib Pärnu keskraamatukogu direktor Saima andla. Juba 135 aastat tagasi meie pappi Jansen ütles, et igas majas on ühtemoodi vaja kahtega. Leivakappi ja raamatukappi ja igas kogukonnas peab olema kogukonna laenuraamatukogu, sest lugemises on vägijõud ja tugevus. Ja täna ongi hea meel meil avada rääma kogukonna nõndanimetatud raamatuga ehk laenuraamatukogu. See harukogu on mõeldud selle piir konnaelanike esmaste lugemisvajaduste rahuldamiseks. Siin on uued ajalehed, ajakirjad, lastele, kirjandust, ajaviitekirjandus ja väga suured haardega teatmeteosed. Siin on need põhiliselt kogu fond ja fondis on üle 30000 raamatu ja see on paigutatud avariiulitele. Eelmises kohas oli kava fondi osa väga väikenesest. Põhiliselt oli kinnises hoidlas riiulid maast laeni ja töötajatel oli väga raske turnida kuni lae alla välja, et otsida mingit raamatut. Sügisel avatakse rääma raamatu koos internetipunkt ning raamatuid saab sealt ka interneti teel laenutama hakata. Tänasest kuni esimese oktoobrini saab koju unustatud teoseid tagastada viivist maksmata. Üks oluline info on rääma elanikele veel. Nimelt hakkab homsest raamatukoguga samas majas tööle ka linnavalitsuse sotsiaalosakonna hoolekandekontor kus on lastekaitsespetsialist ja sotsiaalkonsultant. Nii haruraamatukogu või hoolekandekontori telefoninumbrid jäid samaks. Eesti Raadio uudistele Pärnust Annely Erm. Põltsamaal lõppes laager noortele, kes huvituvad Hans Christian Anderseni muinasjuttudest. Laagri peakorraldaja Maret Toomer ütles Jaan Lukasele, et on laagrikohaga väga rahul. Seda valisime tükk aega, sest me teeme neid kirjanduslikke projekte iga aasta suvel ja tavaliselt me mängime eesti kirjanikke ja mängime siis sellistes paikades, mis on nagu seotud antudki nikuga. Aga kuna sel aastal on 200 aastat Hans Christian Anderseni sünniks, siis me otsustasime, et meie, Eesti kooliteater tähistab siis seda selle kirjandusliku projektiga. Me tükk aega valisime seda kohta, et milline oleks ja me oleme väga õnnelikud, et me leidsime just Põltsamaa. Ta on paigana väga huvitav, see huvitav ajalooline lossihoo, mille juures ongi riik ja kõik need ja selle paigutused saadaval väga hea selleks. Teiseks on see Põltsamaa linn, väga-väga tore koht laste jaoks, nende toomiseks siia ja ta on väga ilus linn. Kuidas nüüd laagris muinaslugemine, õppimine, nende mängimine käis? See on natuke pikem protsess, tähendab, see algab meil tavaliselt juba aasta alul. Me kuulutame selle projekti välja ja siis õpetajat ise, kes siis tegelevad kuulidest teatritega, nemad siis valivad endale sobiva katkendi või lõigu või lookese antud kirjaniku loomingust. Siis eelnevad õpetajatele seminarid, kus siis on natuke rohkem tutvunud selle autoriga, kui on vaja, siis dramatiseerimise jaga, näitme ja meisterlikkuse tunnid on seal olemas. Ja siis nad valmistavad kodus väikse lõigu antud teemal ja lõppetapp on siis see, kui me siis oleme, tavaliselt ongi meil neli päeva, oleme kõik koos laagris ja siis ühe kutselise näitleja või lavastaja käe all siis natuke lihvime neid lugusid, mis on kodus valmistatud ja siis nendest saab kokku üks suur vabaõhuetenduses. Me mängisime seda eile õhtul, sellepärast me tahtsime mängida, õhtul veidi oleks natuke hämaram ja natuke huvitav ja mul on väga hea meel, et oli inimesi, kes tahtis teda vaadata ja ja see on tore. Põltsamaa elanikel on huvi selliste ürituste vastu ja mitte ainult Põltsamaa kaika, kaugemalt oli inimesi kohale tulnud 14 erinevat gruppi, 14 erinevat etendust mängiti eile ära. Ilm on öösel pilves selgimistega, kohati sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul viis kuni 10, saartel rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Sooja on kuus kuni 12 kraadi. Homme päeval pilves ilm, mitmel pool sajab hoovihma, võib ka äikest tulla. Homme puhub põhjakaarte tuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis ja sooja on homme 14 kuni 18 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.