Kirikuelu või suuremat kirikupühad jäävad talve ja kevadeaega, siis suvi on kirikutest laulatust ning leeri ennistamist. Aeg. Jätkame tänases saates kiriklike talituste tutvustamist. Seekord tuleb pikemalt juttu konfimatsiooni manist ehk teisisõnu leerist. Mina olen toimetaja Meelis Süld. Ja meil on siin stuudiokülaliseks Tallinna praost ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. Leerime, võiksime korraldada üle ka selle, mis asi see leer siis ikkagi on üldse? Me räägime eelkõige Luterliku kiriku kontekstis praegu ja sõna leer on, on laensõna saksa keelest ja eks inglise keeles on analoogne sõna olemas leere või löön, eks ole, õppima õppimine nii, et leerikool on kool, kus õpitakse ja seal õpitakse siis väga paljusid olulisi asju on eluks ettevalmistumise, kooli ja kui omal ajal 14 15 16 või kaheksateistaastased inimesed leeris käisid erinevatel maadel ja ka praegu näiteks Soome Sammeri leeri vanus 14 siis tänapäeval muidugi on nihkunud raskuspunkt vanuseline raskuspunkt kuskile mujale ja seetõttu ka see nii-öelda eluks ettevalmistumine täiskasvanu, eluks ettevalmistamine, mõnel inimesel saab väga hilja tulema, aga, aga siiski võib öelda, et on selline täiskasvanuks, vaimselt täiskasvanuks saamiseks ettevalmistamise kool. Soomes on see lausa selline noortekultuuri üks osa, et käiakse lim tingimata ära leeris. Islandi piiskop, kellega ma siin kohtusin, ütles uhkusega, et nendel on 97 protsenti rahvustan, ristitud, leeritatud ja, ja seda kolme protsenti annab, annab nagu üles otsida maalt ka tänapäeval veel. Et On maid, kus on see täiesti täiesti normaalne jah, et, et käiakse leeris ära. See on imelik, kui üks hakkab kodus seal põtki, ütleb, et tema küll ei taha minna, et meil on imelik, kui inimene tuleb koju ja ütleb, et kuule, ma panin kirja, eks ole, mõneski kodus tekitab see tormi veeklaasis. Suheldes nende inimestega, kes tulevad leeri, siis mis on nende inimeste motiivid, miks nad otsustavad, et nad tahavad olla siis täieõiguslikud, kirikulised? Et see on väga huvitav, millised vastused sellele küsimusele antakse, ma ütlen, antaks, sest sest vahetevahel vastus ei pruugi olla adekvaatne või vastus võib olla mingi kaitsereaktsiooniga tehtud vastus. No aga need vastused on jälle sellised seinast seina vastused. Ma tulin sellepärast, et ma tundsin, et teistmoodi enam ei saa, ma tahan saada täisõiguslikuks liikmeks, ma tahan oma lapsed ära ristida. Ma tahan ristivanemaks saada. Mu naine tahab minuga abielluda, vabandust, ei, mina tahan temaga abielluda, tema tahab kirikus abielluda. Ma tulin siis ka kaasa. Seinast seina, ääretult erinevad vastused. Aga mulle väga meeldib doktor Toomas Pauli mõtte tema leeriõpikus maise matka poolel teel, kus ta ütleb, et olgu inimese motiiv leeri tulles mis tahes selle taga on ikkagi jumala kutse. Et inimene väljendab seda, mida tema tunneb või arvab asjast, aga tegelikult on jumal teda kutsunud läbi millegi läbimile temale asi nii-öelda mõjus või ta saab ära põhjendada, mõni ütleb, et sellepärast, et orelimuusikat kuulata. Aga tegelikult otsite sealt hingerahu, et inimene ei pruugi teisele inimesele väljendada väga täpselt seda ja ta ei pruugi isegi teada seda, ta lihtsalt tunneb, et ta peab nüüd minema. Aga tuli üks 74 aastane ja ütles, et ta tundis, et ta enam ei saa teistmoodi ja ta ütles, et tal on ainult üks soov veel, et peaks ta ennem mitte surema, kui ta, kui ta ristitud saab. Ja see soov täitus, Saigaleeritatud. Nagu me ristimise saates rääkisime, on vahe siis nendel kahel talitusel ristimine ja leer. Tuletame veel kord meelde, mis, mis vahe seal on mõne inimese jaoks, see on ikkagi veel segane ka. Jah, ütleme, et ma usun, et on palju ka vaimulikke, kes kellele see segane on või, või kes Nendele erinevate sõnade nii-öelda tähendusele täpselt pihta ja, ja on nagu nagu pudru ja kapsad, ega peas. Et leri kohta on kasutusel väga erinevaid võõrkeeles tulnud sõnu ja üks nendest on, eks ole, sedasama leerähk Leerest tulnud sõna, teine on siis konfirmatsioon ehk inglise keele sõna, kond või kinnitamine. See ongi kinnitamine ladina keeles ehk inimene kinnitab, et ta tahab elada ristiinimesena. Et kui, kui täiskasvanu tahab saada ristitud, on tal vaja enne käia see kuul ehk leerikuul Blairi õppe läbi ja siis ta kinni tähendab Jäneda ristitakse seal lõpuotsas ja, ja siis ta kinnitab, et ta tahab ka elada ristiinimesena. Nii et need on kaks täiesti erinevat talitust ja üks on, on täiesti piibellik talituseksis ristimine ja teine on siis selle ristimiskäsu teise osatäitmine, minge ja õpetage ja minge õppige siis. Nii, et leer käib sinna ossa. Ja sellest ristimisest võib olla möödas siis ükskõik kui palju aastaid. 70 aastat või 20 sekundit. Jüri võib minna ilma ristimata leeri võib minna ilma ristimata, enamus inimesi, vähemalt minu praktika on see, et järjest enam ja enam on neid inimesi, kes tulevad leeri, nad ei olene, ristitud ehk siis umbes 20 30 protsenti on neid, kes on ristitud. Oli hiljaaegu oli, oli 45 leerilast, kellest 35 olid ristimata ühel laupäeva õhtul ja risti ja järgmisel pühapäeval oli leeripüha või ülejärgmisel pühapäeval oli leeripüha ja 45 seisid altari ees mida õpitakse eri käigus. Õpitaks eluks hädavajaliku, aga veidi erineva nurga alt sellest, kuidas seda on enne õpitud. See vast kehtib suure osa inimeste puhul võib-olla üks väiksem osa inimesi on sedasama nurka või sedasama Kaota õppinud ka ka oma vanemate pealt koolist ja nii edasi. Aga suurem osa inimesi selle nurga pealt kuuleb neid samu asju, mis kuuluvad väga tihedalt elu juurde, mis on elu ise. Just leeris räägitakse abielust, räägitakse lapsevanemaks olemisest. Räägitakse usust ja sellest, kuidas usk aitab elada. Kuidas usk aitab erinevates kriisisituatsioonides elada ja ka normaalsituatsioonis elada. Räägitakse sellest, millised on nii-öelda abivahendid selleks, et, et sa saaksid ka ma siin selles elus, kus on need jõuallikad, millest sa võiksid osa saada inimestevahelisest suhtlemisest, kõneldakse suhtest jumalaga, kõneldakse meditatsioonist, palvest, armulauast väga paljudest asjadest, et kui üsna paljude inimeste hirm seoses leeriga on see, et, et noh, seal on kindlasti mingi ajupesu, kohe läheb palvetamiseks lahti, sunnitakse võib-olla ma tea, roop käes, ahjuroop käes jäneste peal kuskil nurgas pobiseb oma mingisuguseid mantraid või ma ei tea, mida veel siis väga paljud inimesed, kes ka näiteks Tallinna Jaani kirikus alleeri tulnud hiljem ütlevad seda, et see oli nendele kõige suurem üllatus, milline vaba õhkkond seal oli, kui olulistest asjadest räägiti. Et nad nagu eeldasid seda, et seal käib mingit pähetuupimist mingisuguste nii-öelda mustvalgete väga selgete tõdede või jõu, seisukohtade, nii-öelda pähetampimine vastuvaidlemata ja nii edasi ja nii edasi ja siis hakkab vaimulik rääkima täiesti inimese moodi, see on viimasel ajal üks suurimaid tunnustusi. Kui mulle öeldakse, et kuule, sa räägid täitsa nagu tavaline inimene siis ma saan aru, et kardeti seda, et ma hakkan mingisugust ebamaist häält tegema ei hakka, on mingisugust segast juttu ajama, aga jutt on selline, millest on võimalik aru saada ja millega on võimalik ka midagi pärast ette võtta. See nagu töötab, see annab võime või, või tugevuse elada. See, millest saadakse seal osa, et, et see, see on hämmastav, kui paljude inimeste puhul on ikkagi leerituleku eel ka olemas selline väikene hirm sellest, et mida seal kõike nende meelest vist hakatakse tegema ja seda kõike seal ei ole. Kas leeri lõpus on ka tõepoolest eksam? Oleneb? Oleneb vaimulikust oleneb kogudusest, kus soleeri lähed ja, ja ma olen teinud-le eristama magistritöö ja uurinud neid vigu, mida on leeriga tehtud just nõmmel kaheksakümnendatel aastate keskpaigast kuni 90.-te keskpaigani, kus Eesti luterlikus kirikus leeritati üle 60000 inimese ja ja, ja lõpuks oli inimesi liikmeannetajate hulgas vähem kui, kui 10 aastat, enne kui levitamise buum algas, ehk siis miks siis juhtus nii, et nii palju leeritati ja levitati kirikust välja sisuliselt, et olgu peale naat, ristimise kaudu tabad kiriku liikmeks oma elu otsani, aga väga paljud inimesed ei võtnud pärast tähendab vastutust ja ja seda kõike uurides ja endale mõned asjad selgeks teinuna olen ma jõudnud aru saada loomisele, et Blairi rist on hädavajalik selleks, et oleks algusest peale mingi stiimul. Minu meelest on inimene oma põhiolemuselt laisk natukene ja kui ta tuleb kuskile uude kohta, siis ta püüab natukene kergemalt läbi ajada ja vaatab, kas äkki võiks pooled tunnid vahele jätta ja kas ikka peab kõik käima ja nii edasi, kas ikka peab neid õpikuid lugema ja ja kui sa ütled alguses ja lõpus on test, siis nad võtavad asju palju tõsisemalt ja kui nad siis lõpuks aru saavad, kui lihtne see test on, siis on juba hilja tagantjärgi midagi tegemata jätta, ehk siis inimene vajab stiimulit ja, ja testi näol, Mosele nendele ka on. Ma räägin praegu Tallinna Jaani kirikust, kus on leeridest lõpus, kes tahavad mingit lihtsamat varianti saada uurigu järgi, kindlasti on ka neid kirikuid, kus teksti ei tehta ja kus öeldakse võib-olla et noh, käis siis, kui sa tahad ja nii edasi, aga ma arvan, et nii vähene tundide hulk ja nii lühike aeg, kui on Eestis leerikooli peale kulutatava aeg. See on häbi, Arne, kui sealt veel midagi viilima hakata, see on kuskil kolm kuud keskmiselt kord nädalas kaks tundi kohal käimine ja meil näiteks galeri laager kus ühine nädalalõpp kuskil maa pastor laadis. Et kui sealt veel nagu midagi järgi anda sellest 20-st kohal käidud korrast või mida oodatakse sinult 15. siis ma ei tea, kuhu siis veel, et see kirik ei ole ju ometi mingisugune second hand. Paikust peaks saama hästi kiirelt ja hästi odavalt ja hästi viletsalt. Et tahaks ikka anda korralikult, nii et jääb meelde ja nii et tahavad tagasi tulla pärast. No aga, kui tegemist on inimesega, kes tõesti tahab tulla, leida ainult selleks, et olla siis ristiisa või tulla vastu oma tulevasele naisele, kes tahab kiriklikku laulatust ja käia siis leeris ära, kas see võiks mingisugust kiirkursus teha ikkagi? Kindlasti? Ja kindlasti ka paljud teevad, aga, aga mina arvan, et ei, võiks ma ikkagi arvan seda, et kui kirik on 2000 aastat püsinud institutsioonina kõige vanem institutsioon, siis on häbiväärne, kui see nii vana, nii püsiv institutsioon hakkab odavmüügiga tegelema ja mu meelest on see tõeliselt häbiväärne kui vaimulikud, kes ise viis-kuus aastat Nad õpivad vaimulikuks latti madalale lasevad inimeste jaoks, et teevadki üle üle käe pauhti ära. Ja teisalt kaheldamatult on olukordi, kus ka vaimulik on nagu, nagu natuke patiseisus, kus pulmad on väga kohe tulemas. Näed selle inimese siirust ja ma olen mõnegi inimese puhul näinud, et need viis eraleeri tundi ja kaks tundi ja see kodune väga tihe õppimine, mille sa talle annad ja nii edasi need töötavad mõne inimese puhul rohkem kui kolmekuune erikursus, nii et iga inimene on erinev. Aga eeldada, et noh, et ma nagunii ei ei taha siit eriti midagi. Ma ei pea sellest eriti midagi, aga naine tahab tahtkuse naine siis natuke rohkem ja ma arvan, et kirik ei peaks järele andma. Ei ole soliidne. On kogudusi, kus tehakse leerikursusi noortele ja siis keskealistele. Kas, kas see on ka, ütleme, Tallinna Jaani koguduse traditsioon, me tegime katseid. Kui meil oli üks, eks Norra Norra noortetöö juht parrastat vaimulikuks ja noortetööd juhtimas, polnud vähem ja, ja tema tegi eraldi noorte leeri ja püüdis teha seda norra päraselt ligi aasta aega, see kestis üle nädala, käidi kuus ja tehti igasuguseid huvitavaid mängu ja, ja väljasõite ja nii edasi. Ja siis, kui tema lahkus, siis, siis me püüdsime ise ka veel seda teha, aga meil ei tulnud välja ja tema oli nii veendunud selle õigsuses. Ja ta oli ka nii karismaatiline isik, et, et rahvast oli murdu ja, ja nii edasi, meil kuivas kõik kiirelt kui ja ja inimesed olid juba kolme kuuga täiesti laiali ja nii edasi. Et minu jõle seda magistritöö lähtudes, mida ma olen teinud uurimisena, minu seisukoht on küll väljakujunenud aastatega selline, et, et kui me tahame kirikus ka pärast näha noori ja vanu kuus ja kõrvuti siis on mõttetu neid leeri kursuseks eraldada teineteisest. Ja siis kui leer läbi, siis viia nad kokku, kuidas nad siis kokku haakuvad. Ja eriliselt vahvalt töötavad sellised ühisleerid, kus on nii vanaemad kui lapselapsed koos, eriti leerilaagrite osas, seal on selgelt näha, et, et inimesed vajavad perekondi. Lapsed kasvavad üles väga katkistest perekondades, kirik võiks olla midagi, mis pakuks midagi asemele ja leeris ei tohiks minu meelest küll tekitada veel veel eraldi mingisuguseid vanuseliseid punte. Aga on vaimulikke, kes väidavad täiesti teistpidi ja ja, ja võiks siis öelda, kui keegi meid siis kuuleb, et nii, nii tollane õigus kui mul on õigus, et et eks meil on erinevad kogemused siin siis igal juhul Tallinna Jaani koguduses enam noortele rei korraldada. Ta ja Yaleerides on umbes 40 inimest igas grupis kolm korda aastas ja meil ei ole mingit probleemi leeride täituvusega, pigem on küsimus, kas, kas nii suurte gruppidega tasub tööd teha, võiks natukene inimesi ukse taha jätta, aga ei ole olnud südant jätta siiamaani. Mis see keskmine vanus on Eestis, millal tullakse leeri? No ma ütleksin nii, et, Keskmine vanus või kõige enam on minu meelest kuskil kolme aastaseid või sinna kuskil 27 kuni kuni kuni 35 vanuses inimesi, kes tulevad leeri, selles suhtes on Eestis leerikooliõpetajana töötada kohutavalt hea. Mina ei kujutaks ette 14 aastat ega töötada, kus pidevalt välja mõtlema mingisuguseid uusi põnevuse ja, ja, ja igasuguseid mänge ja nii edasi ja nii edasi, et nendel ikka igav ei hakkaks ja ja nad oma telefone või internetti näppima ei hakkaks tunni ajal ja nii edasi, nii edasi. Meil tulevad inimesed, kellel on huvi asja vastu, enamus kursusest on alati selline, kes vaatab suurte silmadega otsa, paneb kirja, jätab meelde ja nii edasi on tulnud omaenda vabast tahtest ja selles mõttes jah, selline hea vanus, kus inimene on teinud juba täiesti selgelt iseenda otsuse tulla, enamus nendest on, tulevad nii, on ka 70 aastaseid, on ka 14 aastaseid, aga, aga minu kogemus on see selline. 14 kuni 18 on, on, on palju väiksem hulk inimesi kui näiteks kuskil 28 kuni 30 kaheseid. Selge see, et vanuse ülempiiri ei ole, aga kas 14 ongi sisaldav? Piir ei, ülempiir on meil näiteks Tallinna jaanis on on 14 kuni 115, et üle 115 ei võta lihtsalt põhimõtteliselt ei võta, ei kuule enam hästi. Kas leerikool maksab ka leerikool, kui selline ei maksa, aga võib-olla oli ta, et et leerikoolil on oma kulutused ja biosad kerg kud panevad oma liikmeid maksma leerikooli ees, see tähendab siis seda, et leerilapsed ei maksa midagi ja, ja siis need olemasolevad liikmed siis maksavad selle kõik kinni, sest kui me oleme näinud väikese arvutuse, siis siis leerikooli selliseid püsikulud on umbes 400 500 krooni, kui minna leerilaagris, kui seal toitlustada, kui sinna sõita, kui anda inimestele ligi 100 krooni eest õpikuid kätte ja nii edasi, siis selline selline see kulu on ja meie Jaani kirikus on leerikooli maksumuseks 400 krooni, mille ees siis saab need õpikud saab populeeri kooli, saableri laagri. Nii et midagi maksavad ikka koguduse liikmed kinni, aga, aga suuremalt jaolt inimesed maksavad siis oma leerikursus ise kinni, ehk need püsi-püsikulud või peamised kulud kinni on kirikuid jälle, kui keegi tahab odavalt saada, loodan siis on kirikuid, kus ei võeta mingit leerikursusetasu ei küsita isegi mitte liikmeannetuste inimeste käest, lõpus. Aga kella, ma arvan, et kui väga odavalt saada, siis sa võib-olla hinda ka seda, nii et ma enamuse enamuse nendest asjadest, mida ma olen väga osavalt saanud, olen kuidagi väga kiirelt suutnud katki teha ja need, mis on kallilt kätte tulnud, neid hoian palju rohkem. Inimesed, kes on kunagi lapsepõlves ristitud, miks nad peaksidki jääma leerisel ära? No tänapäeval ongi see küsimus väga akuutne, kuna manust ei oli nii, et ristimise järgi ei saanud inimene armulauale minna, et see oli vajalik, hädavajalik, et sa käisid leeris ära, siis sa said ka armulauale, näiteks nüüd on kiriku vastu võtnud Lutheri kiriku vastu võtnud sellise seaduse, mille põhjal siis ristitud inimene võib armulauale tulla isegi laps, kui tema vanemad on talle selgeks teinud, mis on armulaud, kui ta teab, mida ta vastu võtab, siis võite tulla ja kui vanem on ta kõrvale ja ütleb, et talle võib anda armulauda. Nii et selles suhtes on see osa kadunud, aga, aga teisalt väga paljud inimesed ei ole sellega kaasa läinud ja, ja lastel armulauda ei Lokuta või ei, ei nõuta kiriku käest. Suurelt osalt on see nii ikka veel luterlikus kirikus, vana traditsioon veel mängib või mõttemaailm. Aga näiteks üks asi, millest me oleme ühes saates rääkinud laulatused selleks, et saada laulatatud, peaksin ma olema leeritatud selleks, et olla ristivanem. Peaksin mullale olemaleeritatud selleks, et saada täisõiguslikuks kiriku liikmeks, kes saab valida koguduse juhtorganeid, kes saab ise olla valitav või, või siis kandideerida juhtorganitesse, kogudusse, juhatusse, nõukogusse ja nii edasi siis selleks peab olema täisõiguslik, koguduse liiget ei piisa ainult ristitud olemiseks, nii et kui sa tahad kiriku elus nagu öelda, põhjalikult sisse minna, kui sa tahad usa ta nii-öelda maksimaalselt või mingitest asjadest vähemalt maksimaalselt olla siis ristivanem või, või oma lapsed risti ristimisele tuua või laulatatud saada, siis Onleeritamine täna veel hädavajalik luterlikus kirikus. Ma loodan, et ka edaspidi. Samas, meil on juttu olnud sellest, et ristimine on see kõige tähtsam. Otsimine on see, mis on kõige tähtsam, iielleeritamine on see, kus inimene nii-öelda ütleme, et kirik püüab inimesed läbi leerikooli viia nii-öelda sellele. On teile, et ta on kristlane, kes teab, mis asi on kristlus kes teab, mida kirik inimesele võib pakkuda. See inimese teadlikkus püütakse leerikoolis viia sinna tasemele, et on teadlik ristiinimene. Et igas kodus ei pruugi inimene seda kätte saada, kuigi jah, vanemad on tõotanud karistimisel ja ristivanemad on tõotanud last Kristlikult kasvatada, aga väga paljudel vanematel helisti vanematele võib-olla pole seda oskus seda teha. Ja kõikidele küsimustele vastuseid anda olulistele küsimustele, nii et kirik sellega püüab tagada seda, et et Risti inimesed oleksid teadlikud ristiinimesed, mitte lihtsalt millised tõotused antakse altari ees. Tõotused on tegelikult üsna tõsised ja, ja üks nendest tõotustest on see kõigepealt Öeldakse, et ma usun kolmainu jumalasse luterlikus kirikus Öeldakse veel jaks selle peale ka õpetaja küsib, kas sa usud, et me oleme patused ja me saame õndsaks, parim igavese elu ainult tänu jumala armule sõltub jumala armust mitte tegudest, vaid jumala armust. Ja siis loetakse apostlik usutunnistus, mis tuleb pähe Pedaleeris leeris õpitakse pähe kaks asja. Tänapäeval meieisapalve Jaapuslik usutunnistus ja selles apostliku usutunnistuses tunnistatakse, et ma usun väga olulisi, kõige olulisemaid asju kiriku kohta kristluse kohta üldse. Ja siis öeldakse selleks, et ma seda uskumata elada võiksin. Ma tõotan ka nendest armuandidest osa saada, midagi inimestele annab, see on siis jumalateenistustel käimine, armulauast osasaamine. Need on need tõotused päris tõsised tõotused ja kui ma öelda, kui paljud inimesed on neid tõotusi andnud ja kui paljud inimesed käivad osa saamas jumala armust näiteks armulaual, siis ma ütleks küll, et Eestimaal on ikka väga-väga palju neid inimesi, kes on andnud tõotuse ja seal ära unustanud. Aga eks mõnede muudegi tõotustega siin ilmas nõnda et inimese enda vastutus Millises kirikus võiks inimene leeri minna, kas, kas selles, kus teda on ristitud või elukohajärgses, mis soovitus oleks? Ütleme nii, et ajalooline paratamatus, kus oli, oli väga palju aastaid üle poole sajandi selline, et mindi leeri tihtipeale võimalikult kaugele elukohajärgses kirikust, et mitte vahetada töökohta või et su vanemad ei kaotaks töökohta ja nii edasi ja nii edasi, see tagakiusamist ajad on olnud ikkagi väga pikad ja, ja selline leeris käimine mitte oma kodukirikus, vaid kuskil kaugel sopis Tallinnas ja käisid Tallinnas leeris siis ja mitte ei käinud kuskil Põltsamaal, kus su vanemad elasid. See oli selline pikka aega olemasolev asi. Nüüd tänapäeval ikkagi liigub asi sinnapoole, et, et leeris tasuks käia seal, kus sa elad oma elukohajärgses kirikus, aga siin on jälle mõned nüansid, on kirikuid ja on inimesi, mis omavahel nagu hästi pion, vaimulikke ja inimesi, kes omavahel hästi ei klapi joone vaimulikke. Kes nagu tõmbavad rohkem kirikuid, mis tõmbavad rohkem inimest ühte osa inimestest enda poole ja teiste teisel osal inimestest ei olnud täiesti eemaletõukavad, et siin väga palju sõltub inimese tundest. Ja ma näen viimasel ajal väga palju seda, kuidas inimesed teevad väga tõsist taustauuringut, suhtlevad sõpradega, sõbrannadega, käivad erinevates foorumites, uurivad laulatuse ettevalmistusele ja mistahes muudel aegadel, kui hakatakse plaanima leeriminekut, siis püütakse uurida, kuidas on, et kas on ka õudne või on vähem õudne ja nii edasi ja nii edasi ja tullakse. Niiet et see sõltub väga paljudest teguritest tõsta ka, aga eelkõige just nendest mõjuritest, et kui keegi keegi on enne käinud kuskil leerised on sealt üliväga positiivse kogemuse, siis siis selline inimene tõmbab endaga kaasa veel väga palju teisi inimesi. Igal juhul tasub ühendust võtta, kui on taustauuring tehtud absoluutselt, ja Tallinna inimestele ma küll soovitaks, kui kuskiltki kirikust peaks tulema, mingisugune selline tagasiside tagasisidet ei tulegi, et saadad meili ja kolm kuud vaikust või, või sekretär nähtab sulle midagi mis siin nagu võib-olla solvab ja nii edasi, et kui kuid peaks minema midagi sellist olema, siis Tallinna Browstina ma tahaks neid asju küll teada ja ma usun täna küll Tallinna kõigis luterlikes kirikutes, aga loodan, et ka kõikides teistes luterlikes kirikutes. See inimene, kes küsib kirikust, kas ta võiks tulla leeri, saab ammendava vastuse ja, ja sooja vastuvõtu, nii et tere tulemast leeri. Aitäh tulemast ka tänasesse saatesse Jaan Tammsalu, Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna praost. Aitäh. Kirikuelu tänase saate pani kokku toimetaja Meelis Süld kuulmiseni juba järgmisel pühapäeval kell 19 null viis. Ja siis jätkame taas kiriklike talituste tutvustamist. Kõike head.