Tere, head klassikaraadio kuulajad. Algab muusikasündmusi kajastav heligaja saade, mille teemad on seekord järgmised. Sügisel alguste aeg. Sügistalvine hooaeg algas Eesti kontserdil ERSO-l rahvusooperis Estonia ja Vanemuise kontserdimajas ning Eesti interpreetide liidul Eesti muusika ja teatriakadeemias. Aga toimub traditsiooniline sügisfestivalil. Eesti kontserdi seitsmekümnendat hooaega tutvustavad Eesti kontserdi uus direktor Jüri Leiten. Tänud ja produtsente Neeme Bunder. Hooaja avas Berliini raadio sümfooniaorkester, kus oli kohal muusikakriitik Igor Karsnek. ERSO hooajas teeb ülevaate ERSO direktor Andres Siitan. Eesti kontserdi fuajees avati dirigent Peeter Lilje 60. sünniaastapäeva puhul. Näitus, millest kõneleb ERSO toimetaja Maarja Kasema ning ERSO hooaja avakontserti uue peadirigendi Neeme Järvi juhatusel käis kuulamas nelejevasteinthelt. Rahvusooperis Estonia sai lavaküpseks Imre Kalmani operett Silva räägib lavastuse kunstnik ja lavastaja Mart Sander. Vanemuise kontserdimaja uuest hooajast kõneleb kontserdimaja direktor Kulno Tamra. Eesti Interpreetide Liidu algavad kontserdihooaega tutvustab produtsenti Rein Lill. Ning Eesti muusika- ja teatriakadeemias algab traditsiooniline sügisfestival. Selle kava tutvustab kontserdibüroo juhataja Marikolle. Mina olen heliga ja toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile meeldivat kuulamist. Sülgaja. See hooaeg teadupärast on siis Eesti kontserdil ka juubelit. Neljandal veebruaril 2011 täitub 70 aastat ehk siis 41. aastal värskes Nõukogude vabariigis loodud Eesti filharmoonia, Meie kõigi eelkäijaks sõjaaegadel tuli väike vahe sisse ehk siis riigikütust, muusikud ja kunstnikud ära tagalasse kunstiansamblites ja 44. aastal siis filharmoonia jätkas. Kindlasti tuleb meil hooaja jooksul mitmeti juttu, aga ma usun, et seal just number see on väärikas number ja ma arvan ka meie hooaeg, millest me siin täna räägime, on ka piisavalt kirju. Kõige suurema kingituse selleks juubeliks, ma arvan, teeb Eesti Kontsert Eesti rahvale, ehk siis ava natukene peale seda juubelitähtpäeva meie suures vennasriigis Venemaal Peterburi kesklinnas eesti jaani kiriku, mille renoveerimisest siis loodetavasti jõuavad eduka lõpuni. Järgmisena sai sõna Eesti Kontserdi produtsent Neeme Bunder. Tahtsin paari sõnaga tutvustada meie võib-olla kõige suuremaid projekte eksis orkestri projekte, mida kuid kogu hooaja jooksul üheksa me lõpetame oma kolu aja maikuus siis Läti riikliku sümfooniaorkestriga. Dirigendipuldis on nende peadirigent karma soom. Ühtlasi tähistame ka tegelikult Gustav Mahleri. Samuti kooskood orkestriga kõlangi rubiin taas siia ja siis veel selliseid natukene väiksemaid orkestreid nagu nagu soomlane, valdkond, kes siis taas raha on siin aga sedakorda solistiks sall ja umbes poolteist meetrit kindlasti koostööd. Eesti kontserdi selle hooajakavas on viis suurvormi, tehakse koostööd Eesti rahvusmeeskoori ja ERSO-ga ning teiste Eesti orkestrite. Ka toimub barokkmuusika festival ning üks olulisemaid festivale on oktoobris toimuv klaverifestival. Eesti kontserdihooaja avakontserdil 16. septembril, kus esines Berliini Raadio Sümfooniaorkester, käis Igor Karsnek. Selgemat märki alanud sügisest kui rändlindudel end annavad meil mitmed kontserdihooaegade avaüritused. Eesti Kontserdi hooaja avaakord kõlas sel neljapäeval, kui Estonia kontserdisaalis sai kuulda Berliinile raadio sümfooniaorkestrit. Dirigeeris Marekki Janovski. Sakslaste kava oli läbinisti klassikaline muusika, õhtu esimeses pooles, mõni teine sümfoonia ja teises kontserdipooles Brahmsi neljas. Nüüd natuke taustainfot ka orkestri dirigendi kohta. Berliini raadio sümfooniaorkester on asutatud aastal 1923, see koonda meie ERSO eelkäijast vaid kolm aastat vanem kuid erinevad ERSO-st on Berliini raadios fonikute peadirigent. Oleks olnud näiteks sellised nimed nagu Eugen Johum ja Herman ammendanud ning Berliini orkestri peadirigent Maret linovski on Boono saksa päritolu orkestri juht, kelle dirigendi haare ulatub Metropolitan operast Viini riigiooperini. Temast maa kõnealust Eesti kontserdi muusikalist avaõhtut kommenteerides kah alustaksin. Nagu ennist sai öeldud, oli Berliini Raadio Sümfooniaorkestriga läbinisti klassikaline ja Marek Janovski juhatas seda kontserdi algusest lõpuni peastu külg rõdult jälgida kui täpse žestiga see mees tegelikult on. Ka kõige väiksemad nüansid tõi ta manuaalselt välja ning jõudis samas vaevumärgatavalt markeerida üksikute soola repliikide dünaamikat. Ja nagu ma juba ütlesin, tegi ta seda kõike peasta. Raadio sümfooniaorkestrit kõige laiemas plaanis iseloomustades peab esmalt tunnustavalt ära märkima kahte asja. Esiteks kõigi orkestrigrupil aitäh hästi läbi tunnetatud ansamblimängu ja teiseks orkestri puhkpillirühma kõla nii puu kui vaskpillide lõikes. Eks need asjad ole ju omavahel seotud, kuid mis puudutab pillirühmade ansambli, olgu siis polnud Berliini orkestrantide pilgud kinni, vaid oma partiides ja dirigendist nad ikka jälgisid ka üksteise soolorepliike. Omavaheline silmside oli igatahes kogu aeg olemas. Nüüd, kui võrrelda Beethoveni teise sümfoonia ja Brahmsi neljanda esitust, siis Beethoveni ettekande puhul sobiks märksõnaks ehk saksa täpsus ning Prampsist rääkides pigem romantiline tundelaad. Beethoveni teise sümfoonia esituslikus, tervikmuljest eristu, siis kindlasti esimene osa ja finaal. Esimese osa allegro tempo võttis dirigent Jenovski küll hästi energilise, kuid õnneks mitte kiirustama. Siin torkasid dünaamikas silma eredalt välja toodud Subitu aktsendid. Need dünaamika siis hakkas kaasa mängima juba reljeefne kontrastiprintsiip. Ka repriisi eelne põhikulminatsioon oli siin dirigendile hästi veenva tõusuga ette valmistatud. Ent mis puutub Beethoveni teise sümfoonia finaali, siis siin oli allegro Molto ikka nii väga Molto et hakkas juba restox kätte ära minema. Kuid finaali karakter kujunes seest täiesti lennukaks. Kuniudjanovski puu veel ka märgatavalt Rando tegi, siis oli küll korraks selline tunne, et nüüd lendab orkestri maa pealt kuhugi kosmosesse. Aga ei, orkester tuli dirigendile täpse articulakatsiooniga järgi ning koosmäng ei läinud ei närviliseks ega rabedaks. Mis puutub teises kontserdipooles kõlanud Brahmsi neljandasse sümfooniasse, siis Brahmsi võib tõlgendada kas rohkem klassikalises või enam romantilises võtmes. Dirigent dinovski agoogilised tempo laiendused andsid juba algusest peale tunnistust pigem romantilisest mõttesuunast. Sümfoonia esimese osa üheks kindlaks ettekandes aktivaks oli kahtlemata keelpillide väljendusrikas fraseerimine. Kõik need pika kaarega romantilised kandvad legaadod. Samas dirigendi kujundatud muusikalise dramaturgia arengujoon mõjus järgmiselt sisendusjõuliselt kuni oma lõpukulminatsiooni hinge kriipima traagikani välja. Järgmise suurema esitusliku plusspunkti paigutaksin kahtlemata kolmandasse osasse. Meie alguse põhiteema kõlas mõnusa, lausa rahvaliku huumoriga. See on ka Brahmsi ainukene sümfooniline kärtsu. Ning mida edasi, seda huvitavamaks asi läks. Siis toodi kuulajani juba terve galerii jagu muusikalisi pilte. Üks värvikam ja eredam kui teine. Omamoodi muusikaliste stseenide galerii kujunes ka sümfoonia finaalis, mis koosnes teadupärast 31-st variatsioonist. Siin kasutas dirigent nii-öelda paksu grimmiefekti, võimetas suuri kontraste dünaamikas kui tempodes mõnikord lausa äärmuseni. Aga kui seda niinimetatud paksu grimmi hästi artistikult ja veenvat välja maalida, nagu Genovskisega tegi siis on pikk ja kestev lõpuaplaus muidugi kindlustatud. Kui nüüd jutuotsad kokku sõlmida, siis vaatamata sellele, et midagi jalustrabavat ei toimunud pakuvad hea orkester väga hea dirigent, alati kontserdielamuse. Nii ka seekord, kuigi Beethoveni puhul jäise elamus ehk mõnevõrra akadeemiliseks. Eesti riiklikul sümfooniaorkestri hooaja avakontsert toimus juba üheksandal ja 10. oktoobril, 11. osalemine ka Arvo Pärdi sünnipäeva kontserdil Rakveres ja reede õhtul andis kontserdiga orkester koos Olari Eltsi oma esimese külalisdirigendi ja pianist Mihkel Polliga, kellega jätkatakse koostööd. Aga milliseks üldse orkestri hooaeg kujuneb? Eks me anname muidugi endast parima, et, et tõesti tuua publiku ette seda muusikat, mida me ise tahaks kuulata, mida me ise tahame mängida ja kindlasti on selle hooaja üks kõige suuremaid muutusi meie jaoks peadirigendivahetus ja on alustanud orkestri peadirigendina tööd. Neeme Järvi. Erakordselt hea meel on mul selle üle, et meil koostöö maestro Aleksejeviga jätkub ja ka kahel korral on teda oodata ERSO ette alanud hooajal. Esimene külalisdirigent Olari Elts jätkab oma tööd ja kunstilise nõustajana jätkab oma tööd. Paavo Järvi tuleb oktoobri alguses kohe üks väga suur ja väga põnev teos, mida juhatab meie eelmine peadirigent Nikolai Aleksejev, Messi Nonii Durangabiila sümfoonia solistideks, seekord François Veigel ja Thomas Blow Prantsusmaalt. Mõlemad. Edasi tuleb meil kaks nädalat jälle peadirigent Neeme Järviga. Oktoobris keskel püüame me ikka mängida võimalikult palju eesti muusikat. Üle pika aja tuleb ERSO ette suurepärane fagotisolist. Martin Kuuskmann, kes on nüüd juba pikki aastaid elanud Ameerika Ühendriikides, tuleb tema mängima Tambergi fagotikontserti. Selles kavas Kell Rimski korsakovi süütum, laada ja Šostakovitši viies sümfoonia. Ma arvan, et meie publikul saab olema niisugune huvitav võrdlusmoment. Et on ju Nikolai Aleksejev olnud erakordselt hea Šostakovitši tõlgendaja, et nüüd on niisuguse suhteliselt väikese ajavahemiku järel publikul ja orkestriga kindlasti huvitav jälgida, kuidas tõlgendab Šostakovitši loomingut uus peadirigent Neeme Järvi. Sealt edasi on tulemas taas orkestri ette soleerima Kalle Randalu. Kontserti juhatab jällegi Neeme Järvi ja see kontsert 22. oktoobril Tallinnas ja 21. oktoobril Pärnus saab olema pühendatud Peeter Lilje 60.-le sünniaastapäevale. Selle kontserdi kavas on Mozarti klaverikontsert, mida Peeter Lilje ja Kalle Randalu on väga-väga paljudel kordadel koos mänginud, ehk siis klaverikontsert c-moll numbriga 24 ja teise teosena kõlab Brahmsi Saksa reekviem uue Eesti Kontsertkoori osavõtul. Näitusest kõneleb lähemalt Eesti riikliku sümfooniaorkestri toimetaja Maarja Kasema. Lisaks kontserdile oleme ette valmistanud ka päris mahuka näituse Peeter Lilje elust. Näituse idee tuli Peeter Lilje kauaaegselt sõbralt Kalle randalult ja teostuses osalesid Tiina Mattiisen ja Maia Lilje. Sellel põneval ja rohkete fotodega illustreeritud näitusel saab ülevaate Peterile õpingutest Eestis, Peterburist, tema tööst nii Estonia Teatris kui peadirigendina, lisaks temaga trollidest eri orkestrite ka tegevusest Soomes ja muidugi tema perest. Väga hea meel on ka selle üle, et saame koos näitusega väärikalt eksponeerida ligi 30 aastat tagasi Marenkovi poolt loodud pronksbüsti, mis muide omal ajal pälvis isegi Kristjan Raua preemia ja mida seni on eksponeeritud küll korduvalt Nikofi isikunäitustel kuid vähemalt viimased 10 aastat on ta kahjuks olnud teatri muusikamuuseumi arhiivides peidus. Nii et tõeliselt hea meel oli meil see sealt muuseumi pimedusest välja tuua ja siia Estonia kontserdisaali jalutuskoridori väärikale kohale välja panna. Näitust Estonia kontserdisaalis saab vaadata juba praegu ja see jääb avatuks kuni 22. oktoobrini. Nii et ootame teid kõiki vaatama ja sellest osa saama. Eesti riiklik sümfooniaorkester jätkab koostööd Eesti kontserdiga ning astub üles ka festivalil klaver koos pianist Bert Klemsari ning Soome noore dirigendi Anna-Maria Helsingiga jätkatakse koostööd ka varasema perioodi peadirigendi Arvo Volmeriga, kes toob ettekandele Britteni jäetworsaki loomingut. Järgmisele kontserdile Paris provotsen. Novembris esitab orkester taas kord Cancheli loomingut. Mil dirigendipuldis on Andres Mustonen ning soleerib Maksim, res tänav ja koostööd tehakse Eesti kontsertkooriga. Koostööd jätkatakse ka Eesti filharmoonia kammerkooriga ning ka Eesti muusika ja teatriakadeemia tudengitega ning siia jõuab ka dirigent Milan Turkavitš, kes on klassikalise muusikaspetsid. Teist ja kaks kontserti antakse ka juba nauditavate tulemustega esinenud dirigent kiima Slobodan niukiga eesti dirigentidest tehakse veel koostajad Toomas Vavilovi, Jüri Alberteni ning Eri Klasiga. Tooks esile võib-olla ka mõningaid esiettekandeid, et kindlasti Eesti muusika päevade aegu kõlab uut Eesti muusikat, aga üheksaga oluliseks kontserdiks ka klassikaraadio jaoks. Kuivõrd toimub muusikalinn Tallinn raames leiab aset siis märtsikuus, mis seal esiettekandele tuleb? Seal tuleb Eesti esiettekandele Olari Eltsi juhatamisel Erkki-Sven Tüüri kaheksas sümfoonia, mida meie publikul veel kahjuks siiani kuulda ei ole õnnestunud. Nädal tagasi arutlesime finantsteemadel, kuidas nädala jooksul arengud on toimunud, et kas on liigutud lahenduste poole. Selle nädala jooksul tegelikult mitte mingisuguseid nähtavaid arenguid toimunud ei ole, ei ole toimunud minul kokkusaamisi kultuuriministeeriumis kellegagi. Jah, tõepoolest, me oleme küll kohtunud ja, ja tervitanud 11 kultuuriministriga Arvo Pärdi sünnipäeval, kuid ja teistest asjadest, nagu ma ütlesin, ei ole ikkagi otseselt juttu tulnud, ärgu kõla, kus see võib olla kriitikana, sest ma tõesti loodan, et võimalike lahenduste peale mõeldakse. Kultuuriministeerium on minu käest küsinud väga põhjalikku aruannet ERSO selle aasta rahavoogude kohta. Selle koostamine võttis mõnda aega ja küsinud minult põhjendusi sellise eelarvepuudujäägi tekkimise kohta. Need põhjendused ja, ja rahavoogude aruanded on esitatud. Loodetavasti ministeerium neid analüüsib, teeb omapoolseid ettepanekuid lahendusteks, nii et see kõik võtab, nad on aega, nii et kui ma ütlen, et nüüd nüüd selle nädala jooksul ei ole tegelikult midagi toimunud, siis ma südamest loodan, ei ole toimunud midagi nähtavat, vaid, vaid tegelikult on tööd selles lahenduse leidmise suunas on tehtud. Ma südamest loodan seda. Eesti riikliku sümfooniaorkestri hooaja avakontserdil käis nelejevasteinfelt Üheksandal ja 10. septembril toimusid Estonia kontserdisaalis Eesti riikliku sümfooniaorkestri oma kontserdid Nende kontserdite kavati, meie riikliku sümfooniaorkestri 84. hooaeg ja ei tule just tihti ette selliseid sügiseid, kus saaksime oma rahvusorkestri avakontsertidest lausa mit muuseas rääkida. Aga sel korral see tõesti nii oli. Suure publikuhuvi tõttu sai traditsiooniline reedene kontsert lisaks ka neljapäevase kontserdi ja mõlemal päeval mängiti tänavuse aasta tähtpäeva heliloojate Arvo Pärdi ja Gustav Mahleri loomingut. Ja nimetatud väärikaga väga kontsert oli ühtlasi ka ja koostöö alustamise tähis Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja uue peadirigendi Neeme Järvi vahel. Ja euroraadio vahendusel jõudis muusikasündmus ka paljudesse teistesse Euroopa riikidesse, kuidas tänavu sügisel on nii Eestis kui ka mujal maailmas äsja 70 viiendat sünnipäeva tähistanud Arvo Pärdi loomingut väga palju mängitud ja ka see kontsert kuulus Pärdi pidule. Saatesarja meeleolu loodi juba vabariigi hümniga ja kontserdi esimeses pooles kõlasid Arvo Pärdi teosed tšintšilja Mertsina romana ja kolmas sümfoonia. Neeme Järvi on maailmas väga palju Arvo Pärdi loomingut juhatanud ja võib öelda, et kontserdikavas olnud teostega on tal eriline suhe. Eelkõige kolmanda sümfoonia aga, mis on emervile pühendatud ja mille esiettekannet aga 72. aastal Eesti riikliku sümfooniaorkestri hooaja avakontserdil juhatas. Pärdi kolmandat sümfooniat on Järviga kahel korral plaadistanud ja selle kontserdi põhjal võib järeldada. 38 aastaga on dirigendist teosest kasvanud kui üks väga mõjuvõimas tervik, mida Järvi väljendas oma dirigendi žestide abil väga loomulikul ja endastmõistetava viisil. Ja muusikajoonis oli väga selgesti Taavi ja midagi ei olnud puudu ja millegagi pingutatud ka üle. Ja samavõrd veenvalt mõjus ka teose tšintšilja verd Romano ettekanne mis oli selle kontserdi avapala ja mille esitamisest võttis ka osa kammerkoor Woodžess muusikaales. Ja tegelikult sellestki teosest leiab seose Neeme Järvi, sest nimelt on see pühendatud Roomas asuvale maailma vanimale muusika institutsioonile. Akadeemia natsionaalne dist fantast tšintšilja ja just selle asutuse poolt korraldatud dirigendi konkursil võitis ka Neeme Järvi 71. aastal esimese preemia. Ja on väga tore, et selgi hooajal jätkab Eesti riiklik sümfooniaorkester tänavuse juubilari Gustav Mahleri sümfooniat ettekandmist. Seni on need olnud väga hästi õnnestunud. Eelmisel Ojal Arvo Volmeri juhatatud seitsmes ja Nikolai Aleksejevi juhatatud kuues sümfoonia osutasid mõlemad väga meeldejäävaks muusikasündmuseks ja nagu praegune Neeme Järvi juhatatud esimene sümfoonia mist kõlas kontserdi teises pooles. Mahleri loodud esimene sümfoonia on muusikaliselt väga huvitav maailm ja selles on märgata juba Mahleri sümfonismile väga olulisi tunnusjooni, mis ka hiljem avaldusid. Esimene sümfoonia kannab alapealkirja, titaan ja on inspireeritud kirjanik šampoolist. Ja tegelikult oli maalerilisele sümfoonia esialgu väga põhjalik kirjanduslik seos, mille ta ka ise hiljem kehtetuks tunnistas ja samuti jättis taga sümfooniast välja ühe osa ja sümfooniast sai hiljem neljaosaline teos. Kuuldud kontserdilt on raske ühte või teist teost või osa esile tõsta, sest kontserdi see oli võrdlemisi ühtlane ja kunstiliselt väga kõrge. Jaamaleri ligi tunniajane teos oli väga hästi jälgitav ja dirigent valitses ka aega väga meisterlikult, sest peatunnine sümfoonia tundus mööduvat märgatavalt kiiremini. Ja esimene osa mõjus nagu SUUR pasteraalne looduspilt, millele järgnes üsnagi meeleolukas kärtsu ja sellele omakorda kolmas osa, mis pakkus oma temaatikaga palju äratundmisrõõmu kindlasti publikule, sest nimelt toetukse osa ju minaarseks pööratud tuntud meloodiale, mida tuntakse meil sepapoiste nime all. Ja eriti võimsalt mõjusid sümfoonia finaal ühes oma väga suurte kulminatsiooni nendega ja muidugi kontserdi nii-öelda lisapala, mis ei olnud tegelikult midagi muud kui seesama maakleri poolt välja jäetud sümfooniaosa. Ja märkimist vääriks ka selle osa väga kandev trompetisoolo Indrek Vau poolt. Kui pasteraalsust ja sellist rahvalikku tantsulisust ja väga võimsaid finaale leiab ju tegelikult paljude teiste sümfoonikutel loomingust, siis Mahleri puhul on eriti nauditav just see, kuidas kõik orkestri värvid on iseäranis ilmekad, kulmilatsioonid on võimsamast võimsamad ja kui on ka teoses rahulikke hetki, siis need on just eriti väljapeetud. Ja ühesõnaga see mängumaa, mida Mahleri sümfooniaorkestrile pakub ja võimaldab, on väga avarate mõõtmetega ja tegelikult Eesti riiklik sümfooniaorkester sai selle ettekandega taas väga hästi hakkama. Ja siinkohal tahaks märkida ära maestro Neeme Järvi enda kommentaari, et ERSO on maailmaorkester ja nii head tulemust maakleriga. Kui ta juba soovides koges, ei ole ta mujal maailmas kuulnudki. Ja kui dirigendile orkestriga olemas selline kontakt ja sedavõrd hooliv suhtumine orkestrisse siis ei lase üha paremaks muutuvad muusikasündmused, ent ka tõenäoliselt enam pikalt oodata. Meil on väga hästi, sest meil on maailmanimega helilooja, kelle muusikat kontserdil esitas meie ainus esindussümfooniaorkester ja seda maailmanimega dirigendi juhatusel. See on vaieldamatult tipptase ning üks võimsaid asju eesti kultuurielus, millest rohkemat on tegelikult väga raske soovida. Jääb vaid üle nende inimeste panust väga vääriliselt hinnata. Vanemuise kontserdimaja alustas sellel nädalal oma uut hooaega Berliini Raadio Sümfooniaorkestri kontserdiga. Meeldiv võimalus oli kohtuda Vanemuise kontserdimaja direktor Kulvat Andraga ja põgusalt rääkida alanud hooaja märksõnadest. Tere ka minu poolt eelmine hooaeg ütleks selle masu taustal prognoositult oli tunduvalt parem, nii et lõpptulemuses me võime selle eelmise hooajaga rahule jääda ja kindlasti saabunud hooaeg on prognoositavalt tunduvalt paremini, ma ütleks isegi kontserdite žanri ja ülesehituse poolest isegi palju huvitavam ja põnevam. Vanemuise kontserdimajal sellel hooajal 2010 2011 on antud väga austav ülesanne. Me juba septembrikuus korraldada Olav Ehala 60 juubelikontsert, suvi kaob heinareel ja loomulikult ei ole mõtet sellisele heliloojal ainult ühte kontsert teha, siis toimuvad kontserdid Pärnus, Jõhvis ja Estonia kontserdisaalis Tallinnas selle kontserdi kunstiline juht. Loomulikult saab olema Olav Ehala, kes on kogu oma kokku pannud ja seal siis võtavad osa Pärnu linnaorkester, Tartu noortekoor, ansambel meelega solistidest, Hanna-Liina võsa, Liisi Koikson, Elo Toodo, Lauri Liiv, Lepland esimene kontsert on jõhvis 23. septembril, viimane kontsert 26. son pühapäeval Vanemuise kontserdimajas. Mida veel kontserdimaja pakub kontserdi ja sellel aastal on siis esimest korda tulemas selline projekt nagu väike muusa, Tartu, esimene Tartu, teine muusikakool, Arsise kellade kool, Heino Elleri nimeline muusikakool, lastekunstikool, kõrgem Kunstikool ja Tantsukool ja Vanemuise balletistuudio suudavad koos teha ühte kontserti ja seda toetab aktiivselt ka Tartu linnavalitsus ja loodame, et see peaks väga hästi kulgema erinevalt võib-olla varasemate anname jaotame ülesanded koolidele ja kes teeb näitused, kes teeb lavakujunduse ja nii edasi, edasi loomulikult sellest üritusest valmib ka Divi tiimis jääks ühtlasi dokumendina maha nii linnale koolidele küll õppematerjaliks, mis iganes. Kas need kontserdid toimuvad ainult Tartus? See kontsert on tõesti ainult Tartus, son neljandal novembril ja tänase seisuga ei ole planeerinud mujale linnadesse ja ilmselt ei planeeri ka, sest see on logistiliselt väga keeruline, kuna lisatud on sinna seoses selle projektiga ma arvan, 400 inimest. Milliseid kontserte võiks veel välja tuua? Kontsert sellel hooajal saab olema ühtekokku 54, et kõiki ära nimetada, läheb aeg väga-väga pikaks, aga sirvides seda bukleti, ütleks, et kindlasti ma soovitaks tulla detsembris sellisele kontserdi nagu Heldur Harry Põlda kontsert, kus on kaastaja Tõnis Mägi, miks just see Põlda, Põlda on tegelikult väga noor inimene, ta on väga palju olnud sellel aastal isegi osales Brigitta festivalil ühes peaosas, tal on väga ilus sopran ja seni kuni poisilvele poisi häält ja jagub, oleks hea ära kuulda. Selline kontsert ja see kontsert on detsember ümbris Vanemuise kontserdimaja juba teist hooaega alustab 13. oktoobril valge klaverisarja, kus siis oleme võtnud eesmärgiks tutvustada tartlastele võib-olla vähemtuntuid eesti noori pianist, ka kuulsaid eesti pianistide ja ka ja tagant erinevate koosseisudega kooslustega. See on siis koostöös Tartu Ülikooliga, kasutades ära Tartu Ülikooli suurepärast valget klaverit Steinway, mis pianistide sõnul on Eestis minu teada vaata et kõige parem pill ja neid kontserte sellel hooajal tuleb kaheksa, sealhulgas kevadhooajal Kalle Randalu, Tanel raamets, kes avab 13. oktoobril loomulikult Kadri-Ann, Sumera, Maxim ja Ralf Taal, Ebe müntel, Jorma Toots, klaveriduo Tartust. Nii et ma arvan, see bucket kaheksa kontserti pianistide ja selle muusikaga saab väga põnev olema. Me oleme nüüd palju rääkinud eesti artistidest, keda välja tuua külaliseks. Distidesse Vanemuise kontserdimajas, kui tõstetakse saali toolid ringi ja paigaldatakse spetsiaalsed kohvikulauad, tekib ja suur saal tantsusaal, mis on juba aastaid suurepäraselt toiminud. Me oleme plaaninud häirinud neid enam-vähem üks kord kuus esitleda üks huvitavamatest, võib-olla unikaalsematest on ohtu ooperis Ameerikast saabuv trompetivirtuoos. Teet körsson, tema unikaalsus ilmselt seisneb eriti noortele trompetimängijatele. Miks ka mitte staažikamatele, et 75 vastaselt mees veel väga edukalt viljeleb pluusi ja on täiesti tippvormis, neid saadab siis Eesti ansambel ja onu tulemas septembris juba trio Marko, väga huvitav jäts, koosseis Diola, tšello, kontrabass, Prantsusmaalt ja kokku on neid aastas neid kontserte kuus. Neid kontserte tõesti on üle 50, kust leida rohkem infot Vanemuise kontserdimaja kontsertide kohta? On olemas Eesti Kontserdi kodulehekülg www. Punkkontsert poee kontsert inglise keeles siis ja sealt klikkides Vanemuise kontserdimaja rea peale avanevad lisaks informatsioonile ka pildimaterjal ja ka muusikalised näited. Tahaksin soovida kõikidele Vanemuise kontserdimajja saabuvatele artistidele, esinejatele, muusikutele, publikule, kõigile kaunist ilusat algavat hooaega ja kohtumiseni Vanemuise kontserdimajas. Aitäh Põlva Tamra selle intervjuu eest. Vanemuise kontserdimaja ootab juba järgmisel nädalal, 23. septembril kõiki kontserdile vokalist sima. Kell seitse õhtul esineb Vanemuise kontserdimajas sopran Aile assoni koos tšello ansambliga viivad tšello. Sama kontsert toimub teisipäeval, 21. septembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Estonia oli 16. septembril hooaja esimene esietendus lavaküpseks Imre Kalmani operett Silva. Lavastuse dirigendid on Jüri Alberten ja Erki Pehk, koreograaf Marina Kesler, lavavõitluse koreograaf Hellar Bergmann ja valguskunstnik Anton kulaagin. Operetikunstnik ja lavastaja on Mart Sander, kellega toimus jutuajamine peaproovi vaheajal. Rahvusooper Estonia. Hooaja avaetendus on seekord operetti Imre Kalmani Silva ja oma lavastajadebüüdi teeb rahvusooperis multitalent Mart Sander. Mis tundega te vastu võtsite selle pakkumise rahvusooperis Estonias ooperit lavastada? Vastu võtsin selle suure rõõmuga loomulikult. Ehkki alguses Silva valik tundus mulle pisut kontseptuaalne, Algne lihtsalt selline, et noh, võtame ehiti, oleksin ise tahtnud võib-olla vähem tuntud teha. Nüüd leidnud selle tüki sellised sügavamad plussid üles, mida ma varem isegi ei teadnud, sisu on väga sügav ja võimaldab palju rohkem tuua välja, kui siiani on seda proovitud vastavalt enne nii teatris, Belletaaž kui ka siis iseseisvad projekte nii Eestis kui Inglismaal, aga tõepoolest sellise suurest sündikaat, teatri lavastaja olla on hoopis hoopis teine tunne. Kõik on paigas, siin on suur meeskonda professionaalne, kes olevat igat mõtet lennult, saavad kõigest aru ja viivad kõik tõesti kiirelt ja väga korralikult ellu. Ja loomulikult ka meie inimkoosseis meie solistide baas on hetkel ta on küll kõige väiksem, lausa on olnud, aga nii on tõepoolest väga suurepärased inimesed. Ja loomulikult Silva on noh, umbes nagu Toskagi või, või Travjaata tegelikult ühe naise tükk. Kui seda naist ei ole, siis seda tükki lavale tuua pole mõtet. Ja meil on see suur õnn, et tegelikult meie enda teatris on olemas selliseid artiste lausa mitu koosseisu, eelkõige siis Janne Ševtšenko, kes tõesti suudavad selle rolli mängida nii suureks kanda niivõrd tõsiselt välja ja mitte ainult laulda ja olla ilusaid, tuua tõesti esile ka draamanäitlejana kõige sügavamaid, traagilise alatoode, mida sa võid etenduses on päris palju ja just nende rajal, ma kujutan ette, et see tükk on ehk mõnes mõttes uudne, kui seda operetti kohta võib kasutada. Kuidas teile tundub, kuidas üldse sobib selline peaaegu 100 aastat tagasi kirjutatud operett liini opereti kuldajastust, Viini glamuur, tänapäeva rokki, räppi ja popikeskkonda, meie aega? No siis võiks öelda, et tegelikult mida rohkem on meie ümber mitte glamuuri, seda rohkem peaks olema inimestele võimalust seda glamuuri kuskilt endale ammutada ja just sellepärast ilmselt operett ka välja ei sure, vaid muutub aasta-aastalt aina nõutavamaks, ehkki tükk on tõesti sõnastatud vana, ma arvan, et ta ei kaota eriti oma aktuaalsust, sest niikaua, kuni inimesi on ja kuni inimeste tundeid ja emotsioone ja armastust võivad segada sotsiaalsed struktuurid ja ühiskondlik hammasrataste värk. Nii kaua on alati inimesi, kes saavad sellest aru ja samastuvad nende karakteritega, kui seda laval tehakse veenvalt ja hästi ja inimesed võivad isegi sageli rohkem aru saada oma endana Rustest omaenda vajadusest assimileerida just nende nõudmistega ja olla alati moodne ja käituda vastavalt ühiskonna aasta normidele, kui seda kõike näha, nagu kõverpeeglis näha eelmisi põlvkondi, kes on samamoodi üritanud käituda samamoodi olla, olla moodsad, aktsepteeritavad ja kiftid oma ajastu võtmes. Niimoodi võib-olla isegi tänapäeva vaataja sellest rohkem aru kui vaadates toimuva tegevusega etendust. Ma võin julgelt öelda, et vähemalt lavastajana ma ei ole kusagilt midagi kopeerinud ega, ega üle võtnud, vaid tunnen nagu ise teatud rahuldust, et olen suutnud temast teha üsna uudse versiooni juba alates sellest, et olen töötanud ümber veto ja enda jaoks mõningaid ebaloogilisi kohti suutnud ka mõistuslikult ära lahendada. Veelkord minu kiitus meie tiimil eesotsas siis meie lauljatega, kellest paremaid võib-olla tõesti on õnnestunud näha ainult väga vanade filmide vahendusel. Aga eesti vaataja peaks kiirelt kasutama seda võimalust, sest iga maailmateater võiks olla väga uhke nende solistide üle, kes praegu meie etenduses peaosi teevad. Te olete ka selle lavastuse kunstnik ja ka teksti autor. See lugu on nüüd lavale jõudnud. Kuidas see, mis sündis teie kui selle tüki lavastuse looja nägemuses, kuidas teile tundub, kas see on realiseerunud? Taevale tänu, juba praegu ma tunnen, et ta on kusagil sellise 95 protsendi juures küll ja minu jaoks ta valmis peas nagu selline filmiteos, et ma vaatasin teda ja nautisin seda mõttes. Ja ma olin valmis selleks, et niikuinii tuleb teha mingeid kompromisse ja järeleandmisi, et kõik see, mis mõttes ei saa jõuda lavalaudadele. Aga praeguseks võin öelda, et ta väga läheb sinna suunda iga päevaga aina rohkem. Ja võtan täie vastutuse selle etenduse eest saa enam kuhugi pugeda, ma ei saa öelda, et halb tekst oli halb, kujundus oli halvad, kostüümid olid, nii, ta läks, et ma ise kõik tegin siis ma saan ainult ise vastutada kogu selle terviku eest. Ja seetõttu ma pean tõepoolest ka selle töö käigus tagama selle, et see tervik näeks tõesti nii välja, nagu ma seda algselt kujutasin, sest vastasel juhul minul pole kedagi süüdistada ja mina pean sajaprotsendiliselt ise vastutama. Vaataja ees. Siis, kui tükk lavale tuleb, hakkab ta ju elama oma iseseisvat elu ja lavastaja oma kätt enam ette või vahele ühelegi asjale panna ei saa. See tükk kindlasti areneb ja kasvab ju etenduste käigus veelgi. Absoluutselt etendus hakkab elama siis, kui saalis on publik. Etendused on alati kahekõne publiku ja artistide vahel, eesti publik sageli ei aima, kui tähtis ta tegelikult on artistidele ja Meie selline rahvuslik tagasihoidlikkus ja külmus ja viisakus sageli segavat etendust arenemast. Kui Ta tahab, et laval oleks sajaprotsendiline vaatemäng, siis nad peavad sajaprotsendiline public olema. Ja seetõttu ma palun ka väga neid, kes, kes meie etendusele tulevad. Nautige seda, elage sellele kaasa ja moodustage see see imeline dialoog, mis võib toimuda vooliku ja vaataja ja näitlejate vahel mis paneb etenduse tõeliselt elama. Kui te lihtsalt tulete, vaatate, näitan nüüd meile, mis on tehtud. Me maksime piletiraha, siis paraku jääb üks väga suur annus sellest teatrist maagiast sündimata. Seda ma loodan väga, et meie töö on kestnud siin juba neli kuud, selle etendusega artistidel on see kõik tegelikult juba paigas ja nüüd jääb üle ainult loota seda normaalset arengut, mis kaasneb iga etendusega. Aitäh Mart Sander ja kirgast lavaelude ja silmale. Opereti Silva teine esietendus on Rahvusooperis Estonia täna kell seitse õhtul. Osades Helen Lokuta, Aare Saal, René Soom, Jassi Zahharov, Pirjo Püvi, Tõnu Kilgas, Pirjo Levandi, Allan Kress, Vahur-Paul Põldma ja kaasa teeb ka söör Rolands. Järgmine etendus on 28. septembril. Eesti interpreetide liit alustab oma hooaega järgmisel nädalal kahe kontserdiga. Produtsent Ireen lill, mis on teisiti interpreetide liidus. Kui möödunud aastal sellel hooajal, õigemini on meil päris palju uut, meil algasid nüüd sellel sügisel kontserdid Helsingis. Esimene kontsert toimus 12. septembril Helsingi tööl ja kirikus. Ja lähikuudel järgneb erinevates Helsingi kirikutes veel kuus kontsert, et see ongi koostöös nende kirikutega kokku siis seitse kontserdi sellel hooajal, õigemini sellel sügisel ja järgmisel aastal loodame koostööd jätkata. Teine asi siis laiendasime tegevust selles mõttes, et kammersaalidest liikusime suuremasse saali, algavad kontserdid nüüd kolmapäevast alates igal kuul meil Estonia kontserdisaalis. Ja esimene kontsert toimubki 22. septembril kolmapäeval Estonia kontserdisaalis, kus esineb pianist Ralf Taal. Kontsert on pühendatud Frederick šopääni 200.-le sünniaastapäevale. Jaa, kõlavadki suppeni. Klaveriteosed. Kas nii-öelda vanad sarjad? Jätkuvad ja jätkuvad samades kohtades, kus meil on olnud kontserdid, ehk siis Kadrioru lossis, Niguliste kirikus, nüüd ka Jaani kirikus ja uus on ka see, et kõik kontserdid püüame viia ka erinevatesse maakondadesse. Et igal Tallinnas toimuval kontserdil on lisaks ka maakonnas toimuv kontsert. Kui palju üldse liidul liikmeid on praegu? Liidul on ümmarguselt 190 liiget, praeguse seisuga põhimõtteliselt on jah, meie liikmed tegevmuusikud. Kui palju nendes siis saavad võimaluse selle hooaja jooksul üles astuda. Kuigi meie oma kontserttegevust alustades tegelikult lähtusimegi sellest, et võimalikult palju eesti muusikuid saaksid esineda kammerkontsertidega Eestis ja ka need siis väljaspool, siis muidugi meie finantsilised võimalused ei luba meil korraldada nii palju kontserte, kui, kui me tegelikult tahaks. Ja võib-olla ei jätkuks ka nii palju kuulajaid. Aga peab tõesti ütlema, et väga paljud muusikud siiski hooaja jooksul saavad võimaluse esineda, sest meie hooaeg kestab septembrist augusti lõpuni ehk meil ei ole suvevaheaega, kontsertid on kaks korda kuus, pidevalt need siis lisaks veel maakonnakontserdid ja Helsingis toimuvad kontserdid aktiivsetele tegevmuusikutele, ma loodan, et meie kontserdid annavad piisava lisavõimaluse esinemiseks. Loomulikult ma rõhutan veel kord, et meie ei ole kontsertorganisatsioon. Meie oleme siiski Soome liid ja kontsertide korraldamine on meil niisugune lisa ettevõtmine, ütleme nii. Millega te veel tegelete? Rein Rannap on tõepoolest meie esimees, ma loodan, et tema oma aktiivse natuuriga ja võib olla ka niisuguse üldisema näitusega toob interpreetide liitu aktiivsust juurde ja võib-olla ka suuremat avalikku tähelepanu meie tegevusele. Meil on toimunud mitmeid läbirääkimisi juba Eesti kontserdis selle tulemusena. Me olemegi saavutanud nüüd selle, et on võimalik meil teha kontsert Estonia kontserdisaalist väga oluliseks. Ma pean nüüd ühte uut algatust veel Rein Rannapi poolt, ehk siis alates esmaspäevast, 20.-st septembrist alustab interpreetide liit Eesti liikumispuuetega inimeste liiduga koostöös kontserdite korraldamist ja need saavad toimuma kord kuus just puuetega inimestele ja interpreedid on nõus esinema seal tasuta. Nendele muretseti sinna klaver Irene lingi eestvedamisel, kes on ise pianist, pakkusime neile välja tasuta kontsertide korraldamise. Ja kontserdid toimuvad siis puuetega inimeste kojas Tallinnas Nende liidu liikmetele on kontserdid tasuta. Et oleks võimalik ka inimestel, kel võib olla nende füüsilise puude tõttu või ka majanduslikel põhjustel ei ole võimalik avalikesse kontserdisaalidesse tulla, et nad siiski saaksid osa nendest toredatest kontsertidest, mis veel teie tegevusalad on liikmena, ma võin öelda, et interpreetide liit ikkagi püüab seista interpreetide õiguste eest avalikku tähelepanu nii-öelda pöörata muusikute olukorrale, seista autoriõiguste eest. Et need on niisugused juriidilised pooled, põhiliselt, mis siis puudutavad muud liidu tegevust. Aga järgmine nädal oli siis juba kaks kontserti. Ralf Taal esineb Estonia kontserdisaalis. Täispika šopääni kavaga kolmapäeval, 25. septembril, laupäeval samuti kell seitse õhtul on Niguliste muuseum-kontserdisaalis interpreetide liidu korraldusel Taivo Niitvägikontsert ja Taivo Niitvägi esineb seekord soologa, aga aga mõnevõrra üllatuslikult mitte oma põhiinstrumendid viiulil, vaid hoopiski vokaalkontserdiga aga saadab end erinevatel saate instrumentidele. Ja kavas on rahvusliku sümneid ja rahva korallid põhjalast Vahemere maadeni ehk siis põnev kava ja arvatavasti väga mitmekesine kava jätku. Ka klassikaraadio koostöö Eesti interpreetide liiduga, sest mõlemast septembrikuu kontserdist järgmisel nädalal teeb klassikaraadiosalvestuse ja paneb hiljem eetrisse. Tahtsin veel kuulaja tähelepanu juhtida sellele, et Ralf Taal esineb sama kontserdiga ehk siis läänikavaga ka 18. septembril Türi kultuurimaja väikeses saalis. Kõikidel Kesk-Eesti piirkonnas on võimalik siis tulla kuulama raistaalissopäänigava. Laupäeval, 18. septembril kell seitse Türi kultuurimajas. Suur tänu stuudiosse tulemast Eesti interpreetide liidu produtsenti Rein Lill. 23.-st 26. septembrini toimub Eesti muusika- ja teatriakadeemias sügisfestival kontserdibüroo juhataja Mari kolle. Sügisfestivalist on saanud juba traditsioon, mis seda traditsiooni on õigustanud. Miks te seda korraldada? Sügisfestival toimub tõepoolest nüüd juba kaheteistkümnendat võrde traditsioon on ta selle poolest, et kui festival alustas väiksemas ulatuses ainult eesti publikule suunatud festivalini ja eesti esinejatega siis nüüd on sügisfestival kasvanud natuke suuremaks ja on saanud rahvusvaheliseks festivaliks. Mis on sügisfestivali eripära. Algusest peale on esiettekannete rohkus. Festivalil kõlab väga palju kaasaegset muusikat ja sellest, et suur osa esiettekandes eriti puudutab see muidugi muusika ja teatriakadeemias õppivate kompositsiooni üliõpilaste uudisloomingut ja nii on see ka tänavu. Reedel, 24. septembril kell 19 EMTA kammersaalis. Millised on veel sügisfestivali olulisemad sündmused ja kontserdid? Nii nagu ma nüüd tsiteerin Muusikaakadeemia löökpilliõppejõu dotsent Rein Roosi sõnu. Festival algab võimsa avalöögiga, sest talle väga meeldib öelda, kuidas löökpillimängijad löövad kaasa siis sel aastal. Me esitame avakontserdil Steve Raisi tuntud teosed gramming. Ja see on Steve Reichi üks tuntumaid minimalistliku stiilist teoseid. Seda on teadaolevalt Eestis siiani esitatud vaid ühel korral. 2003. aastal, kui helilooja Steve rais käis oma ansambliga siin seda mängimas. Ja nüüd siis esimest korda Eesti muusikute ettekandes kõlab see sügisfestivali, see on 23. teisel septembril kell 19 EMTA kammersaalis. Tahaksin tähelepanu juhtida ka ühele olulisele ja uuele sündmusele. Nimelt käesoleval aastal alustab muusika ja teatriakadeemia koostööd Anders valli sihtasutusega Rootsist. See on 1981. aastal loodud fond Noorte õpingute toetamiseks Põhja- ja Baltimaades ja see fond on kokku nüüd alates 81.-st aastast välja andnud juba 265-le noorele inimesele stipendiume, sealhulgas skulptuuri, muusika, stipendiume ja selle koostöö tulemusena toimub nüüd esimest korda reedel, 24. septembril kell seitse Rootsi-Mihkli kirikus kontsert, kus esinevad Eesti muusika- ja teatriakadeemia üliõpilased ning ka külalisena üks Anders sihtasutus ehk pallunny, nagu nad seda nimetavad stipendiaat Marie ver, Paide. Sügisfestivali kavas on seekord ka üks interaktiivne teos. Mida võiks selle kohta öelda. Muusika ja teatriakadeemias kompositsiooni õppiv Imre Sooäär on kirjutanud tõepoolest interaktiivse teose pealkirjaga 77 ja ta ise iseloomustab seda nii. 77 on interaktiivne teos virtuaalsele tuule orelile. See on otsimise, leidmise, andeksandmise ja lunastuse muusika, mis võib kõlada 77-l eri moel. Teose ettekandel osalevad ka tantsijad Tallinna tantsuakadeemiast. Koreograafia on seadnud Märt Agu elektroonikal Tammo Sumera. Kas sügisfestivalil esitletakse ka teisi noori heliloojaid ja nende loomingut? Otse loomulikult me oleme ka sel aastal kompositsiooni üliõpilaste kontserdi nii-öelda kahte osasse sisust lähtuvalt. Esimene kontserdiosa on akustiline ja siis ooperis, stuudios ning ka kontserdi lõpul kammersaalis kõlavad elektromuusikateoseid, kus kasutatakse ka videot. Muusika ja teatriakadeemia sügisfestival on alati žanriliselt mitmekesine, teil on ka tavaliselt kaas olnud lühiooperit õhtu, kas ka seekord? Jah, seekord tulevad ettekandele lühioopereid, mis esietendusi juba kevadel Kanuti Gildi saalis, kuid kuna oli ainult kaks etendust ja nende vastu huvi väga suur, siis otsime menetleja uuesti. Nüüd sügisfestivali kava ja pisut on osatäitjad vahetunud, nii et päris üks ja see sama see kindlasti ei ole nii, nagu nad kevadel olid. Need on siis minuti vanatüdruk ja varas, lavastaja Ingo Normet ja ära veel lapsenäitus, lavastaja Liis kolle. Nii et sügisfestivali kontserdid toimuvad iga päev ja mõnikord isegi mitu korda päevas, kas on kavas ka muid üritusi? Kindlasti me ei ole veel rääkinud segi festivali peakülalisest ja tema osalusele antavast kontserdist laupäeval, 25. septembril päeval kell kolm EMTA orelisaalis Realis toimub kohtumine Enta sügisfestivali peakülalisega professor Marta Ranstoteriga Islandilt kes on tunnustatud laulja ja hääleõppejõud. Ja meil on ta käinud kahel korral õpetamas meie laulu üliõpilasi ja peamiselt hääleimprovisatsiooni ning keskendub kaasaegse muusika ettekandmisele. Kell kolm toimub siis temaga avalik kohtumine. Seda vestlust juhib Vahur-Paul Põldma uus vana teatrist ja kell viis toimub festivali peakontsert, kus osalevad muusika ja teatriakadeemia üliõpilased, kes on siis päeva jooksul nimetatud õppeoga Martaranstoteriga teinud väga intensiivselt tööd ja näitavad kell viis kammersaalis selle töö tulemusi ja kontserdil esineb ka õppejõud ise. Kas muusika ja teatriakadeemia sügisfestival on mõeldud rohkem üliõpilastele ja õppejõududele või võivad sinna tulla kõik muusikahuvilised kuulama? Sügisfestival on tegelikult palju laiemale publikule suunatud festival kui ainult üliõpilased, et iseendale me seda kindlasti ei tee. Loomulikult üliõpilased käivad seal kuulamas oma sõpru ja kolleege, aga üldiselt on see ikkagi üldsusele avatud nii Tallinna publikule või kellel on huviga tulla kaugemad kohale, sest festivali üritused toimuvad Tallinnas muusika ja teatriakadeemia peahoones, Rävala puiestee 16, Kanuti Gildi saalis. Aitäh mari kolle, nii et siis Eesti muusika teatriakadeemias Sügisfestival 23.-st 26. septembrini. Infot võib leida muusika ja teatriakadeemia kodulehelt ja tore on ka see, et paljud sügisfestivali üritused on tasuta. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Igor Karsnek neelejevaste infelt nurje Mändla, Hedvig Lätt ja Karin kopra. Saate koostasid, operaator Helle baasia, toimetaja Tiina kuningas. Täname teid kuulamast.