Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Kolmikajakirjanikke on taaslaudade taga istet võtnud laudade sellepärast et täna oleme taas jälle niimoodi jagunenud, et kaks meist on siin Tallinnas vikerraadio stuudios ja üks Tartus. Ravimitega ei ole. Me tänan koonerdanud. Sulev Vedler, Eesti ekspressist on siis siin Tallinnas minu vastas ja Sulev Valner. Mees Tartus, et täita ja kuidagi eristada, siis mulle tundub, et ma olen, ma loodan, et te ei, ei solvugu, ma ühele ütlen Haanja Sulevi teisele Expressi sulale kui vaja helistada. Tere, tere mõlemale ja mina olen saatejuht Aarne Rannamäe. Oli selle nädala märksõna asja ühes ja teises vormis, kõigepealt Euroopa keskpanga president Jean-Claude Trichet, see tõi meile isiklikult rahatähe kohale ja andis sellega pidulikult üle ja ja kaks nädalat mässati, mässati vähemalt kaks päeva mässati siis pidulikult ja vähem pidulikult määriti meile ja meie valitsejatele mett moka peale ühest küljest ja teisest küljest siis ka saime natukene kriitikat oma mõni mõningate asjade pärast ja sinu, Haanja, sulle ma panin tähele. Sa oled oma oma külauudiste rubriigis omal veebisaidil niux sellise ülestähendusi teinud, et, et euroraha nimel toimub meil raha põletamine euroga teavituskampaaniaks vist sinu arvates antakse liiga palju raha või, või, või, või põletatakse nii palju liiga palju raha. Tere hommikust, jah, siit lõuna poolt, et et mulle lihtsalt tundub, et. Et võib-olla see kampaania oli tõesti oleks olnud vajalik, kui mingil hetkel, kus kus, nagu peab tõepoolest teavitama, et euro tuleb, aga, aga hetkel on ta nagu tundub nagu hiljaks jäänuna, et et ma küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes ei teaks, et esimesel jaanuaril Eestis euro tuleb. Et sellise sõnumiga nagu tohutu suur kamp Haanja, et euro tuleb noh, ütleme nagu lahtisest uksest sissemurdmine ja ja, ja selles olukorras lihtsalt, kus iga, igal muul viisil nagu rahade mõttes räägime, et riigil on väga rasked ajad ja iga sent tuleks nagu lugeda ütleme siin kas või rahandusministri poolelt, kui ta siin riigieelarvet kokku paneb, eks ole, sel nädalal samamoodi noh siis neid asju nagu omavahel kõrvutades tundub, et räägi, räägime nagu kahest täiesti erinevast riigist, kus, kus need asjad toimuvad. Et teoreetiliselt muidugi on tõsi, et on suur muutus ja peaks tegema teavitust ja suurt kampaaniat. Aga, aga mulle tundub, et just selles vormis, mida tehakse lihtsalt, et et ütleme, teleklipis näidatakse, et vot, näete, see selline on euro. No ma ei tea, minu meelest selle informatsioonisisaldus on nagu väiksemaid Ta ei ole ausalt öeldes kuskilt lugenud, palju see asi maksma läheb, et kas see kriitika on ka selles mõttes õigustatud, et kas tasub üldse rääkida, et palju, palju nagu raha ära pole? Ei, ma ei usu, et see on kindlasti nii suur summa, et nüüd ta oleks selles mõttes riigieelarve seisukohalt märkimisväärne, aga ta on pigem nagu see suhtumise küsimus, et kui me räägime, et me ikkagi iga väikese asja pealt peame nagu praegu kokku hoidma, sest on selline raske masu aeg, mis ju ei ole justkui veel nagu päris lõppenud, et siis et siis sellel sellel taustal lihtsalt noh, seal samamoodi jutt, eks ole, et ega riigikogu liikmete palkadest rääkimine ka ei hoia tegelikult kokku Eesti riigis miljardeid kroone, mida oleks vaja, ütleme, näiteks haigekassale või pensionäridele. Aga, aga see on nagu selline põhimõtet selline ütleme asjade nagu sotsiaalse õigluse küsimus mingis mõttes ka, eks ole, et et mille peale siis nagu, et miks on nagu ühes kohas nagu paslik kulutada nagu lahtiseks, käega ja teises kohas nagu koonerdada võib-olla asjade pealt, kus tegelikult ei peaks koonerdada. Tallinna sulamile Sulemine sekkun siia, et minu meelest on just õige aeg ja tegelikult mida aeg edasi, seda rohkem selle kampaaniat vaja läheb. Sellepärast et ma kujutan ette, et suur osa Eesti rahvast siiski ei tea, missugused on eurod ja kui küsida siin 10-lt ettejuhtuvalt inimeselt, siis ma arvan, et kolm tükki neist ei tea, et kas on kahekümneeurosed kasutusele on 25 eurosed. Ma ise nägin ka hiljaaegu sellist asja nagu kolmesajaeurone, millega olevat läänes isegi täitsa edukalt makstud. Nii et tegelikult on vaja sellist kampaaniat ja seda maaniat tuleb just vaja enne rahavahetust ennast, sest ega inimestel ei noh, tead küll, et rahavahetus tuleb, aga kuidas täpselt tuleb. Praegu kehtib veel eesti kroon. Kaua ta on meelselt käibel, kas euroga? Seda inimesed reaalselt ei ole väga hakanud mõtlema, teavad, et millalgi midagi tuleb. Mis see, kuidas seda teavitust tuleb vaja teha ja see summa ei ole väga suur seal. Igati ist valitsus andis 12,6 miljonit krooni, vaat see on ikkagi ühekordne sündmus ja see on üks väga märgilise tähtsusega sündmus. See mõjutab meid kõiki, sellepärast et meie rahakotis vahelt vahetuvad rahatähed kolmesajaeuroste, sest ma ei ole isegi kuulnud, aga ma tean, et Sloveenias on välja lasknud kolmeeurosed, et et kui nad kunagi peaksid sattuma kellegi kätte, siis kindlasti põlatakse ära. Kui, kui valeraha aga kahe uuringufirma Faktum Ariko tegi, tegi just värske värske uurimise ja, ja tervelt 95 protsenti Eesti elanikest peab end eurole üleminekuga seotud küsimustest, kas siis hästi või piisavalt informeeritakse, nii et see on tegelikult täiesti rõõmustav protsent. Siis ei ole neid kolm, aga kaks tükki vähemalt 10-st ei tea tegelikult küll, aga näiteks sama sama uuringu järgi 51 protsenti ütles, et et nad on ühisraha poolt ja 43 protsenti olid vastu, nii et see, või on ta ainult natukene nii öelda nii-öelda õigele poole kaldu, et eurod on hakanud rohkem toetama kui kujundama vastaseid. Ma kujutan ette, et meil tekib päris palju segadust. Sellepärast et hinnad ikkagi jagunevad läbi 15 koma 65-ga. Ei saa nendest hindadest alguses aru. Inimesed ei adu ära, et mis asi on kallis, mis laudas on tegelikult elanud pikka aega raga okei, paralleelhindasid näidatakse kell, aga siiski tekitab meis kõvasti segadust. On hakanud käima sellised jutud, et ei tea, kas ühe- ja kahesendiseid üldse Eestis peaks kasutama hakkama. Et mitmetes lääneriikides reaalselt ei kasutata. Selles mõttes, et kui sa nendega maksad, siis muidugi kaupleja peab vastu võtma, sest seadus nõuab, see on ametlik maksevahend, sa pead võtma ka reaalselt neid ei kasutata siis tähendab jällegi seda, et see ümardaminemis praegu meil on kõige väiksem ment, viiesendine, siis oleksid seadleme praktiliselt 15 või 16 sendini, siis ta kasvab seal juba kuskil 80 sendi ligi ja aga ma ei näe nagu eriti võimalust, miks Eestis peaks minema teistmoodi, nii palju, kui mina olen eurotsoonis viibinud ja, ja seda on olnud ju päris omajagu. Et on ikka sendise täpsusega hinnad ja tagasi antakse ka sendi sendi täpsusega, nii et mitte kõikjale. See, oh jah, mõnel pool visatakse võib-olla see ühesendine purki ja antakse nii-öelda tipi, aga, aga tegelikult noh, nad on kohustatud tagasi andma. On küll, jah, aga lihtsama. Panna hinnad, mis lõppevad numbriga viis või null ta võib-olla on lihtsam, aga teisest küljest jälle kaupmehe seisukohalt väga kaval, eks ole, kui te vaatate ju kõiki neid hindu, siis kipuvad tõesti noh, hästi paljud hinnad olema, kui, kui on võimalik ühe sendi täpsusega panna siis lõpuga 99. Et lihtsalt, et mitte keerata selles suures numbris, tähendab järgmist numbrit, et ütleme, et justkui 9,99 tundub ju hinnana palju väiksem number kui 10,01. Ehkki sisulist vahet ei ole. Et noh, kas või võtame, eks ole, selle nädala märksõna piima hind siis kõik nad lõppevad 90-ga. Need need hinnad reeglina, eks ole, täis numbrit nagu naljalt ei ole, krooni hindaja veel, jah. Ma ei tea, mul ei olegi endale nagu päris selget seisukohta, selle eurod teavituskampaania kohta, ma ei ole neid teleklippe näinud, sest ma ei ole ka telekat eriti vaadanud, eriti neid, kus neid klippe näidatakse. Mingisugune rändväljapanek käib mööda Eestist Eestit ringi ja praegu on ta juhtumisi ka Tallinnas hookeskuses sealsamas, kus eile seda teadlaste ööd õieti ja võib-olla on vaja inimestele näidata, et missugune see euro pabervälja näeb, aga loomulikult kui sa näitad teda läbi telekaekraani, siis noh kas see, kas see on nagu päris efektiivne, et kui nad lõpuks tulevad, siis inimesed näevad ja, ja ma ei usu, et, et see nagu mingisuguseid nagu pettusi või selliseid asju ära hoia. Väga poliitiliselt on ta muidugi tähtis. Sellepärast et tahame või ei taha, aga valimised on tulemas ja ja ja noh, need, kes selle euro tõid, siis nendel on vaja näidata, et meie tõime kahtlemata samamoodi seda vajalike nendele, kes on euro vastu olnud või kasutavad seda saad vastupidi, ära ära kasutada. Talleke milleks see kõik? Üks, kui ma ütlesin, et saate alguses, et raha meie, meie tänane märksõna, siis seda ta tõepoolest on mulle mulle torkas tänases hommikuses onlain meedias silma üks, üks väike uudis, et et muide, kasiinode arv Tallinnas on vähenenud kolmekordselt ehk siis sealt umbes 90 pealt, 30 kas kahe või kolme peale. Ja loomulikult võrreldes siis 2008. aastaga, nii et umbes pooleteist aasta jooksul on, on kasiinode hulk pealinnas olulisel määral vähenenud. Kuigi peab muidugi ütlema ka seda, et, et kasiinodest laekuv hasartmängumaks on on vähenenud peaaegu poole võrra, eks peaaegu 500-lt miljonilt 270 miljoni peale, nii et selle võrra jääb siis ka meie meie kultuur rahastama. No see on muidugi lihtsalt riikliku maksupoliitika või õigemini selle rahade jagamise poliitika selline ämber, et, et kultuur, ütleme ja sport on pandud nagu sellisesse otse sõltuvus kasiinodest laekuva laekuva hasarttuluga, et see nagu ei see oli ju ette teada, et selline asi juhtub, aga nüüd nagu nagu valada mingeid pisaraid teemal, et kultuurkapitalile ongi vähem raha, kõlab nagu väga sellise lühinägeliku või et seda, seda oleks ju pidanud ette nägema päris päris selgelt ja ja noh, nagu öelda selle kohta, et nüüd on see nagu riiklik paratamatus, et, et kui mängust raha rohkem ei laeku, siis kultuurile raha ei olegi, et siis siis see paneb küsima, et kas see on siis kogu raha, mis nagu Eesti riik, Eesti riigil on. Mina küll ei usu, et see oli nii hästi läbinähtav ja ette ennustatav, sellepärast et siin mõned aastad tagasi valitses Tallinna börsil päris suurhulluse ja paljud inimesed paigutasid oma rahasummad olümpica. Siin aktsiasse tõusis tookord ikka niimoodi mitte Muugalt, vaid väga kiiresti, Naburaketina tõusis ülesse ja osad inimesed arvasid, et nad ei peagi enam kunagi tööl käima, sellepärast et saaks lihtsalt kasvatada. Vabandust, nii piisavalt, et kui mõõtsin jupikaupa mõne aktsia maha, siis saad rahulikult elada ja häda on selles, et saaksin kolinal tagasi tulnud. Et selles mõttes sugugi mitte kõik ei ennustanud, et asi läheb nii mustalt, muserdatud. Ei, ma ei mõtle, mitte et kõik peaksid seda ennustanud olema, aga ma mõtlen, et ütleme siis need targemad riigijuhid, kes nagu riigieelarvet kokku seavad, võiksid arvestada sellise võimalusega, et et hasartselt tulud on, ongi sellised suurte jõnksudega olemuselt. See on tüüpiline mullimajandus, mis seal toimus ja väga hea mulli näide, et hetkel, kui sul enam ei, ei ole seda raha üle ja sa tead, et tellimusi ja tööle vähem siis hakkad kokku hoidma ja sa ei lähe laristada ja kasiinos mitte käia, on üks kõige lihtsamaid meetodeid, juhul kui sa ei ole kasiinosõltlane. Ja ma just tahtsin öelda, et kasiinos mitte käia seal sellel, kes seal on harjunud regulaarselt käima on üks, üks raskemaid asju, mida maha jätta. See on umbes nagu suitsetamisest loobumine, ma kujutan ette Tõenäoliselt ongi nüüd välja sellekteerunud, et sõltlased käivad edasi ja need, kes suutsid seal mitte käia, need nüüd enam ei käi mille üle on küll jah, väga hea meel tegelikult, et see on üks väheseid asju, mille, mille puhul tõesti, et ütleme, endise Kadrioru elanikuna või noh, sellise praegugi veel seal seal oma midagi omava inimesena ütleks, et et noh, nagu, et see pallis kasiino lõpetas tegevuse sellise maamärgina seal seal Narva maantee ääres, et see on nagu täiesti siukene, meeldivalt positiivne märk Eesti ühiskonna tervenemisest. Vot, Me olemegi teatavas mõttes silmakirjalikud, et meil käis ikka pikalt arutelu, et me ei taha kasiinosid näha, neid on liialt palju. Tallinn on mingi imelik Las Vegas ja teistpidi me tahaksime seda raha kasutada, mida nad sisse tõid, et kultuuri ja spordivanguks. Ja seal nad lähevad lihtsalt üksteisega risti vastu olla raha lea ka siin on paha kasiinorahani. Ega täpselt sama alkoholiaktsiisiga tahtsime täpselt sama lugu, tubakas, tubakas ka. Nojaa, aga ikkagi, me peaksime sel juhul lihtsalt tõdema, et see raha, eks ole, meil järelikult, et noh, võib ka öelda, et mõnes teises kohas jääb see raha lihtsalt alles, eks ole, ühest küljest ta jääb inimestele alles, kes on võimelised seda kulutada tama, millekski võib-olla targemaks kui õnnemängudeks ja teiselt poolt noh, eriti alkoholi tubaka puhul me võime uskuda, et tänu sellele jääb ka hulk haigekassa raha jälle alles või saab paremini kasutada tänu sellele, et et tegelikult alkoholi ja tubakat kasutamine ju selgelt suurendab haigekassa kulusid ühiskonnas. Vot see on see küsimus, et kas jääb alles või mitte. Alles jääb ta siis, kui see raha on olemas, annestada ja siis, kui teda ei ole olemas. Minu millegipärast isiklik arvamus on see, et päris suure kontingendi meie kasiinode külastajatest moodustasid omal ajal ehitajad, kes käisid objektilt objektile, kellel olid õhtud vabad, sellepärast ja nad enam hiliseeriti ei Hitanud. Sidus. Meil on kodus, see oli hea koht, kus lõõgastuda ja neil oli kõvasti raha. Ja siis, kui ühel hetkel ehitusbuum ära lõppes, ei ole nendel meestel tööd, neil ei olnud võimalus enam kasiinosse minna. Ma arvan, et nende seas on päris palju siiski ka neid inimesi, kes võtavad Mess. Laena. Neil mitmetel peaks olema praegu ka muude sõltuvuste ka probleeme. Ja kõige nutikamad on lihtsalt üldse ära kolinud tööle praegu välismaale mille tagajärjel on Eestis jällegi head ehitajate puudus. Nonii Solawi baasin mainis ühte neljatähelise sõna, mis algab B tähega. Ärkasime hommikul üles ja saime šoki. Läksime poodi. Piim oli 25 protsenti umbes kaks eesti krooni kallim. Pärast seda algas üks, üks sõda. Algas nii meediaveergudel elektroonilises ja ja paberi peal ja, ja algas, algas ka kaubandusvõrkudes. Tegelik selgus vist, mis, mis, mis nagu selle põhjustas, on, on veel nagu meile teadmata võib-olla teie olete targemad, aga ma loodan väga, et väga lähematel päevadel juba näiteks esmaspäeval, kui algab uus töönädal, siis konkurentsiamet tuleb ja ütleb selge sõnaga, et mis, mis tegelikult suurtes kaubakettides toimub. Minu nägemus on selline, et Eesti kaupmehed on tahtnud juba tükk aega hinda tõsta ja nad on oodanud seda hetke, mil teda võimalik teha, sest kui me vaatame majandust üldiselt, siis on meil tagasi kukkunud ajas, ütleme viis aastat. Palgad on jäänud kinni praegu umbes 2007. aasta tasemele. Aga inimesed ei julgenud vahepeal üldse kulutada, säästnud kassasid kogu aeg. Praegu on jälle tekkinud selline moment, kus konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri näitavad, et lõpuks ometi on tarbijatel hakanud tagasi tulema teatav kindlus. Nad enam väga ei karda kaotada tööd. Ja neil on neil on tuleviku suhtes natuke positiivsem hoiak teavad, et majandus hakkab jälle kasvama ja see on see moment, kus inimesed on valmis paks sääste kulutama. Ehk kaupmehed on tabanud ära. Nüüd on õige hetk tõsta. India. Nojah, aga ega piimapakk nüüd küll vastu ei ole, nüüd see koht, kus inimene nüüd on nii-öelda nädalaid mõelnud, kas ta ostab selle piimapakid sellel ühel ühepäevahommikul või mitte. Ei, seda kindlasti, see ei ole loomulikult pikalt planeeritud, aga, aga see on üleüldine tendents, sest ega meil ei taheta tõsta ainult piima enne, ma arvan, kõik kaupmehed unistavad sellest, et tõsta, tõsta hinda, siis me mõtleme naat. Nende tulud ju kuivasid siiski vahepeal kokku, müüki ei olnud enam nii suur kui varem, aga kohustused ehk laenud olid samamoodi kaelas, neid kahjuks ei vähendanud mitte keegi. Pank tahab saada kogu aeg üha rohkem praegu laenu võtma, siis ei ole ju enam selliseid tingimusi nagu buumi ajal. Pank küsib hulga räigemate intressi, sellepärast et ta peab äri lihtsalt Reskaltsamaks. Sellised head ajad ei tule enam tõenäoliselt kunagi tagasi punnale, kui, kui muidugi asi ei lähe Saavilt, et me peaksime tegelikult vahel nagu kokku leppima, et mida see kahekroonine või 25 protsendine piima hinnatõus siis ikkagi nagu inimese jaoks tähendab lehed maalivad kasvada ja kui võtad lehed lahti maalivad jubedaid pilte sellest, kuidas maakauplused lähevad kinni seal ainult piima hinna küsimus, see on üldse hinnatõusu küsimus. Aga, aga, aga põhimõtteliselt piima hind oli, toon selle selle asja peale. Et, et väiksed kauplused lähevad kinni sellepärast, et maainimene enam ei, ei jõua osta ja Meie siin siin linnas ja ma usun, et sina, Haanja, Sulev ka seal noh, nagu nagu ei mõtle selle peale, et no mis ta tühi maksab, kas ta maksab kaheksa krooni liiter, maksab 10 või või noh, mõnes kohas juba 11 või üks või 10 90, eks ole. Et noh, pole ju vahet. Tegelikult ei ole ju mingit mingisugust vahet ja, ja kui niimoodi pealiskaudselt vaadata, siis võib ju isegi Oliver Kruudaga nõus olla, et, et noh, et, et selle meelepaha hinnatõusu vastu on, on, on tekitanud ajakirjandus või ühesõnaga mitte ajakirjandus kui niisugune, vaid vaid selle, selle hinnatõusu eksponeerimine ajakirjanduses. Et, et inimesed on lihtsalt valmis küsitud hinda maksma ja neil ei ole midagi selle vastu ja, ja me kõik oleme rõõmsad, et, et see niimoodi toimus nii-öelda. Et inimestel ei ole pääs, mitte et ei ole midagi selle vastu. Muidugi Kruuda tõlgend. Ja ja temal oli selliseid Aakuudalt jah. Just et, aga noh, pigem on küsimus, et sa lähed sinna poodi ja kui sul seal piimaletis ikkagi nagu alternatiivi pole ja siis sa mõtled, et noh, et võib-olla, et mingis teises poes tõesti see piimapakk maksab kaks krooni vähem aga sinna teise poodi mineku näiteks juba kütusekulu on sul ju selgelt suurem kui see, see hinnavahe, et noh, selles mõttes sa, sa, võib-olla sa ikkagi kirud ja ostad selle siis sealt sealt ära. Et sedapidi võttes jah, on see noh ja, ja teistpidi muidugi kui me nüüd hästi nagu kainelt arvutame, siis tõepoolest tegu ei ole nüüd üksinda selles mõttes ju tohutu kuluga, et et võtame lihtsalt arvestus, et oletame, et te ostate ühe ühe liitri piima päevas. No ma arvan, et üks selline keskmine pere nüüd väga mitut liitrit päevas ka ei osta. Et siis kuu peale tuleb see 30 ostu 60 krooni 60 krooni, no ei ole nagu, ütleme otseselt, mis, ütleme näiteks, isegi pensionäril peaks nüüd hinge kinni lööma noh, iseenesest üksinda võetuna. Aga muidugi asetub sellisele taustale, et väga paljud teised kulud tõusevad. Ja, ja noh, tegelikult eks ole ju, ütleme inimese tere, Pütschetist enamasti ikkagi palju suurema osa moodustavad mõned teised kulud noh ennekõike ilmselt eluasemele. Et, et see siinse üksinda piima hind või kui me räägime leiva Pätsist, eks ole, mis on teine selline sümbol ja millega ilmselt kahjuks on juhtumas midagi analoogset ja lubatakse ka lihaga. Et siis ega see, ega see üks päts leiba päevas ka iseenesest ei ole. Kui me jätame need võib-olla välja nad absoluutsest sellisest töötu abirahast näiteks ära elab ära elama peavad pered, kellel noh, tõesti ilmselt on Haapsalu noh, nii-öelda sõna otseses mõttes ka leivapätsi või piimaliitri ostmise üksikud kroonid arvel. Et siis siis see iseenesest ei ole nii otsust suurusjärk, kuivõrd ta nagu sümboolne küsimus, et, et palgad ei ole tõusnud, raha on vähe endiselt, eks ole, et mis õigusega, et mis õigusega te röövite neilt nii-öelda raha juurde, see on ilmselt enamiku inimeste, sellise avaliku meelepaha küsimus, kelle puhul ma ikkagi ei omistaks ajakirjandusele nagu suuremat rolli kui seda, et ta peegeldab seda meelepaha. No lihtsalt juurde lisada see, et, et viis, kuidas see tehti, et see on nagu see meelepaha ka üks üks suuri allikaid, eks ole. Igasuguse ettevalmistuseta noh, 25 protsenti on ikkagi 25 protsenti, ükskõik, on ta siis kaks krooni või isegi pool krooni, aga, aga 25 protsenti ühe kauba hinnatõusu on ettevalmistuseta ilma ilma teatamata. Miks selgitamiseta analüüsita ja kuidas, aga lihtsalt rahvas oli ette valmistamata ja see šokk oli sellepärast nagu suur. No just et selgelt liialt palju. Ja see viskab küla inimesi, oleks teda tõstetud viie protsendi kaupa või oleks tõstetud mitu korda isegi viis protsenti seda oleks kergemini alla neelates. Ja praegu on üks kord tõsi küll ja ükskord koera saba raiumine peaksin nagu parem olema, aga see ükskord ajab inimesed vihaseks. Ja ma lasin siin välja ühe tabeli just selle Oliver Kruuda jutu peale nagu et üks Läänes maksab siis üks liiter piima umbes sama palju nagu liitri bensiini toksisin internetti siis sisse, vaatasin paljusid Stockholmis piim maksis, siis on veel 3,5 protsendine piim, üks kevadised andmed maksab natukene natukene alla 15 krooni liiter. Bensiin samal ajal oli seal 20. peal ja ka tegin, ma tegin muide täpselt sama asja enne meie saadet väiksed võrdlused ja mitte ainult Stockholmi näitel ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid ja, ja ei ole kruusal õigus, Kuuda Aims tunnustada ka, et internet on avalik hüve ja kõik saavad sinna sisse toksida. Ei ole, bensiin on, on, on kallim ja, ja, ja, ja, ja tunduvalt kallim ja tallima liiter jah, ja Eesti Pole kõige odavam, aga piimaga maa sugugi mitte meist odavama piimaga maid on ka ja need hinnad veelgi lisaks kõiguvad. Ei ole sugugi nii, et nad lähevad rõõmsalt üles, et siin suvel võis näha, näiteks. Vaatasin Stockholmi hindad kevadel, kui oli seal 15 liitrit 15 krooni liiter siis suveleid 12 nad siin kõiguvad, lähevad üles-alla. Tol hetkel, kui ilmselt nafta maailmaturuhinnad olid, olid allpool, kui nad, kui nad on, on praegu, siis võis, võis vahe olla väiksem või isegi olematu, aga praegu praegu see kindlasti nii ei ole. Ja noh, muidugi teine moment, see, et, Aga see on jälle üks, üks üks käibetõde, eks ole, et, et ütleme mulle tundub nii, et väga hea, et head kolleegid praegusele arvutuslikult ja nii-öelda faktidele tuginedes välja tõite, aga aga näiteks tänastes, ütleme tänases Postimehes, eks ole, võimutseb Oliver Kruuda oma jutuga ja, ja keegi ei lükka seda ümber. Et tema ütlebki, et ongi igal pool bensiini ja piimaliiter samas hinnas ja mis te umbes, et mis te kobisete Noh, see on jah, umbes samasugune jutt nagu nagu teine ettevõtja ajas ühes kommertstelejaama saates Mihkel Raua jutusaates, et tramm, see on, see on lihtsalt üks üks atraktsioon turistidele. No vabandage, väga üks tark ettevõtja, kes pealegi on olnud kunagi pealinna linnapea, ei, ei peaks niuksed jura suust välja ajama, vabandust väljenduse pärast. Jällegi tunnustan Jüri Mõis ja selle eest ta ütleb, kui hinded on võimalik tõsta, siis see on hea märk, eks see näitab seda, et majandus on siiski tõusudel tang inimeses seepärast, et meie praegune majandusmudel on ja meie selline idee on ju selles, et hästi läheb siis, kui majandus kasvab, mitte siis, kui ta seisab või, või vastupidi, ta kahanemise ja deflatsioon on küll üks kõige hullemaid asju, mida ta sellise mudeli puhul eeldatakse. Ja üks asi, mida ma tahtsin enne veel, kui lisada siia, et et ilmselt ajas harja punaseks just see, et suured kaubaketid tegid seda jällegi nagu koos, et kui kui kütusefirmad suudavad vähemalt teha nägu, et üks tõstab, teised tulevad järele, siis siis kaubaketid. Avamisel selgus, et Laksti oligi kõigil ühesugune piima hind ja kõik olid nagu rõõmsalt koos tõstnud peale peale siis paari või tegelikult ühe ühe suure, kes, kus siis see nii-öelda kettide viimased nagu läkski lahti ja see oli see, see, mille kohta ma ütlesin, et konkurentsiameti järeldusi, uurimistulemusi ja võib-olla isegi kriminaalasja me ootame selle asja selle asja kohta. Prismani kogu aeg tahtnud piima hinda ikkagi väga-väga madalal hoida ja võimaluse korral isegi müüa seda valmis müüma nullkasumiga lihtsalt rahvast meelitada poodi. Kui eestlasele on piimja oluline toiduaine, siis miks mitte, see võib olla väga reklaamitrikk, tõmmata rahvas poolt prisma häda häda on selles, et tal on neid poode suhteliselt vähe. Aga kui vaat kui seda teha, siis peab seda ka nagu hästi ausalt ikkagi ütlema, et seda müüaksegi väga odavalt, sellepärast et noh, temaga tõmmatakse nii-öelda inimesi poodi ja see ei ole nii-öelda see õige hind, et et kui, kui ikkagi nüüd meenutada lähiajalugu, siis täpselt aasta tagasi järgmise aasta septembris oli see nii-öelda täpselt vastupidise märgiga kampaania, kus põllumehed olid valmis poodide ette sõnnikut viima, eks ole, selle tõttu, et piima taheti müüa väga odavalt, et alla alla nelja krooni liiter, kusjuures närvisidki vesinik ja no ütleme, et jäi laiali laotamata. Aga nad viisid selle prisma, et samal ajal Säästumarket müüs sama odavalt. Ja põhjendus oli väga imelik, seepärast et prisma ei tohi müüa sellepärast nii odavalt, et ta on korralik pood. Säästu marketist, noh, tema võib, mis vahet seal on, tegelikult vaata, vahe on see, seal on nimi säästu ja seal on praegu Eesti kõige kallim piim. Aga. Meenutades nüüd seda sedasama tausta, siis kui nüüd asetada natukese fookus teise kohta ta, siis võib jälle ka oponeerida kogu sellele, et hinnatõusu vastaselega paaniale nagu põllumeeste seisukohalt, et see on lausa lausa hädavajalik, mitte ainult et kuidagi mõistetav, et, et nemad tõesti nagu saaksid oma tootmiseks piisavat ja konkurentsivõimelist tasu, selleks peabki piima hind olema kuskil vähemalt selles suurusjärgus, nagu ta nüüd praegu tõusis. Et muidu läheb lihtsalt jälle võib-olla keeruliseks majandada põllumeestel ja sellel on jälle omakorda teatud ahelreaktsioonid. Mida, mis ei ole ka väga soovitavad, eks ole, et ütleme, et see piima hind, mis, mis pikka aega Eestis nüüd viimasel ajal olin, ma mõtlen pikale all, ütleme viimased umbes poolteist aastat. Et see piima kokkuostuhind tegelikult noh, oli ikkagi selgelt selgelt nii madal, et need põllumehed pidid hambad ristis püüdma kuidagi selle aja üle elada lootuses, et ehk kunagi läheb paremaks, et see oli selge, selline lehmade pidamine siin vahepealse, ütleme umbes aasta jooksul oli ilmselgelt selline protsess, millele enamik pidi peale maksma. Ja ma olen sellega väga nõus, aga sellel juhul peaksid maopojad täiesti rõõmustama rääkima oma klientidele, et kuulge, kallid inimesed, nüüd on õige aeg, te saate rohkem raha piima eest ja saate rohkem raha, vilja Eesti saate rohkem raha liha eest. Hülgeõnn tuleb meie õuele, eks ju, on nüüd rohkem raha kulutada, mitte hädaldama, et hinnad tõusevad. Maapoodides peaks õitseks, sellel juhul tekivad, aga kui su tarbijad maksujõulist publikut ei ole, siis maksu jõuluses tuleb hindade kaudu. Ja seda küll, aga ennele pood kinni, sest et siin ohe ei suuda taustaga inimene ja väidetavalt. Ja just jama on ka see, et ta pigem ei kipu ostma sellest väikesest kohalikust poest, vaid kui tal vähegi on võimalik, kui sõita sinna natuke suuremasse maakonnakeskuse. Tõesti, ütleme, maksimarketisse, Selverisse või Rimisse ja siis ta kipub sealt oma oma oma kaubad ära ostma ja see kohalik väikepoepidaja On sellega nagu määratud, aina rohkem kiratsema, kusjuures näitanud vallad täiesti kaassellele, Eestis on mõned maakohad, kus käivad ringi bussid. Need putiline bussid viivad inimesi tasuta ses kuhugi keskusesse kaasa, mõtlesid seda bussi ja seda bussi, kas mina mõtlesin Lavka nimelist bussi, mõtlesin teistesse liivad inimesed ostma keskusesse, kusjuures need inimesed võetakse bussi peale just kohaliku poeeseks Šoidlemise liia inimesed oma poe juurest minema kuhugi mujale. See ei ole, see ei ole väga arukas käitumine selles mõttes, et kuidas see siis nagu kohalikku poodi või kohaliku elu toetabki riided minema sealt. Minu tähelepanek on küll see, et see ei ole ainult Kesk ja Lõuna-Eesti probleem, see on ka Tallinna ümbruse probleem, kus, kus noh, ütleme, Tallinna linn on täis suuri suuri poode, eks ole, ja siinsamas paarikümne kilomeetri kaugusel väiksed külapoed igatsevad sama samamoodi ja, ja tegelikult nad ongi muutunud puhtalt viina, õlle ja tubaka või suitsude müügikohtadeks. Et ega sealt ju eriti toitu enam ei osta. No lähme edasi, näiteks rõivapoodide peale. Või jalatsipoed, need on hinna poolest ikkagi liialt kallis, et kui Eesti inimene satub kuhugi välismaale sisse, tuleb seal tagasi mingi suure kotiga seal täisjalatseid või riideid sellepärast et neid vabam sealt osta. Ja kui sa tead pikalt ette, et sa pead välismaale minema, siis säästnud selle nimel ka raha, sellepärast et seal on valik, parem hinnad odavamad, isegi kui hinnad veel odavamad, siis valik parem. Ja hinnad on ka odavamad, isegi, isegi pikas perspektiivis kompenseerivad selle sõidukulud. Nii et noh, siin ongi see olukord, Eesti kaupmees on sunnitud juskui hindu tõstma, sellepärast et klientuuri on vähe ja samal ajal klientuur läheb, mina olen minema ja muuseas ka meie enda ajakirjandus propageerib, et osta välismaalt. Kogu aeg propageeritakse seda, et mine välismaale osta sealt, sealt, sealt. Ma imestasin aastaid, kuidas naisteajakirjad kirjutasid, et kui kui satud näiteks Helsingisse Stockholmi Body Shopi, käi seal ja siis, kui see ketil Eestisse, siis kadusid need jutud ära, mine budishampi, täiesti. No vot jah, siin on nagu vastuolus, ütleme, võib öelda isegi kolm erinevat nagu nähtust, ühest küljest see inimese soov saada kõike maksimaalselt kõige odavama hinnaga, mis tõenäoliselt, eks ole, on saavutatav kusagil kusagil eriti nii-öelda välja arendatud ja ühtlustatud supermarketi ketis. Teiseks, selline kolkapatriotism, mis nagu käseks pigem toetada kohalikku poodi, isegi kui seal näiteks piima liiter maksab krooni rohkem kui, kui kusagil linnapoes. Ja, ja kolmas on veel see motiiv, et tegelikult, et ülal, et toetada ikkagi kohalikke põllumehi ja ütleme siis ka mõnes mõttes pikas plaanis, vaadates meie selle maaelu ja ja toidupakkumise mitmekesisust. Et selleks on pigemini, et see hind on natuke kõrgem või vähemalt on nii kõrge, ta tõepoolest aitab rohkematel ellu jääda, sest sest me teame juba majanduslikult, tähendab, et mida madalamale seda hinda surutakse, seda enam jäävad ellu ainult üksikud, eriti suure masstootmisega ja eriti ketistuvad nähtused, ütleme ka näiteks põllumeeste seisukohalt, et et minu meelest ikkagi väga positiivne, et võrreldes paljude muude elualadega põllumajanduses ei ole veel toimunud, et kõik farmid kuuluvad peaaegu ainult eks ole kahele või kolmele omanikule ja et see kõik on nagu väga standardiseeritud ja ühtlustatud, et see siiski siiski hoiak ka ütleme, maaelu mitmekesisust päris palju üleval, aga, aga see selle hind mõnes mõttes ongi, ongi kõrgem hind. Ma ei tea, Sulev, ma ei ole kunagi kohanud ühtegi inimest, kes patriotismist oma kodupoodi toetab. Sellepärast et ta tahab, et ta see pood ellu jääks. Inimene otsib ikka seda kohta, kus on odavam, nii nagu kala otsib sügavamat vett. Ma olen küll näinud inimene mehi ja naisi, kes poeseina toetavad. Aga see on, see on nagu teisel teisel põhjusel. Võib-olla oleks aeg just nimelt ütleme, toetada patriotismist oma kodupoodi, nii nagu ütleme toetavat Otepää vallas patriotismist toetatakse kohalikku väikest kooli mille, mille puhul võiks ju ka öelda, et mis siis vahet on, et viige oma lapsed sinna natuke suuremasse kooli suuremasse keskusesse. Lähed hädaldata, et see vallas ja võrdlus Haanjas olev tundub mulle vägivaldne ja ma lisaksin, et selline vorm on olemas, seda kutsutakse tarbijate ühistaks. ETK süsteem on meil täiesti olemas, kes tahab vastu kõlikuks? Selle hinnaralli juures on, on üks hääl, mis on praegu puuduv, kas silmnähtavalt ja kõrvulukustavalt puudu. Kas te olete poliitikute arvamusi kuulnud? Valimised tulevad, aga aurahvaliit, kus, kus sa oled, sinu hetk on käes. Päev koidab, kus sa saad, omab nigelalt olematut protsenti tõsta ja teised teised erakonnad, täpselt samamoodi, ainult põllumajandusminister juhuslikult kuulub ühte erakonda küsimise peale, ütles, et ministeerium jälgib olukorda ja sain kõik, me oleme kõik vaatlejad. Aga, aga poliitikud on, on täiesti vait ja värske. Värske uuring. Kus siis erakondade BNS-i tellitud ja Emor uuris? Praeguse seisuga aga vaid neli parteid ületab nii-öelda valimiskünnise, neli parteid saab järgmisse, järgmisse parlamenti ja, ja kahel on, on hüvasti. Rahvaliidul ei ole enam lootustki, Rohelistel võib-olla mingisugune lootus on, kui nad natukene targemad hakkavad käituma, midagi ette võtavad natuke aega veel on. Aga siis selle uuringuid Vergi küllap eilsetes uudistes ka meie kuulajad panid tähele, et Reformierakond juhib tõenäoliselt 38 protsendiga ja ja Keskerakond on, on järel 25 protsendiga. Ja sotsid loomulikult, kes oma sisetülides visklevad on praegu siis kaheksa protsendi peale. Isamaaliit on kõvasti teinud, IRL on teinud kõvasti kõvasti tõusu ja septembris on neil 19 protsenti toetust, olgugi et kõik oleks ära loetud. Kuulsin siin, et sotside juht Jüri Pihlist läks puhkusele täpselt selle välismaale sellel ajal, kui väga õige aeg vaatan, jah, kui toimuvad sotside juhikandidaatide tutvustused oma oma organisatsiooni eest ja see on ka niisugune tore tore aeg. No võib-olla on tal juba see jõuvahekorrad teada ja ta lihtsalt puhkab. Olen noor palli väljakutsed on kuu aega aega natuke vähem. No ma arvan, et mis nagu sotsidesse puutub, siis noh, küllap teadmata küll seda siseneb elu, aga vaadates kogu seda avalikku kajastust, et küllap nende puhul olekski nii-öelda kõige mõistlikum see, et Jüri Pihlile leitakse mingi teine ja tal paremini sobiv roll, sest noh kõige rumalam mu meelest sotside poolt oleks visata hea mees üle parda lihtsalt sellepärast, et noh, nagu tüli, et tegelikult Jüri Pihl ju kahtlemata ütleme, on olnud väga hea mitmesuguste jõustruktuuride juhina ja väga hinnatud mees ja ta võiks seda ka edaspidi olla lihtsalt tegelikult väikeses Eestis, kus me peaks nagu oma inimesi suutma kõiki hinnata ja kasutada nende parimaid külgi, tuleks lihtsalt leida inimestele nagu õige rakendus. Sotside puhul ongi see minul isiklikult on väga kahju sellest, et ma räägin kogu aeg seal inimestevahelistest, suhetest ja pingetest konfliktidest. Me ei räägi üldse nende vaadetes poliitikale ära mis oli ta varem päris asjalikud. Tuli mitmeid häid ideid, et kui, kui Aarne Natuke polemiseerida sellega, mis Aarne ütlesid natuke aega tagasi, siis ma ütleks, et jumal tänatud, et poliitikud ei ole hakanud näiteks rääkima, kuidas nemad pidurdavad piima hinnatõusu, et ma kujutan täitsa, kuidas mõni populistlik poliitik suudaks lähikuudel rääkida, et noh, oli ju, mitte väga ammu ühtedel Tallinna kohalikel valimistel kampaania, kus žesti vanni ääres räägiti, et kuidas, Me pidurdame vee hinnatõusu või? Sa ehkki seepärast ikkagi päris nii ei läinud. Aga, aga noh, et põhimõtteliselt oleks see ju täiesti tühi lubadus, ilmselgelt, kui. Kui, kui mingi populistlik poliitik teatakse, et meie kindlustame teile madala piima hinnale, mis siset tühi lubadus, kolmandik jällegi ma toetun ainult ainult puhtale teadvusele, värske uurimus näitab, et kolmandik eestlastest ja, ja veel suurem protsent muukeelsetest venelastest, siis toetab kõva kõva kätt. Et Eesti poliitikas Eesti elus võiks olla rohkem kõva kätt, no mis siis veel parem hetk on, kui kuigi keegi lööb rusikaga lauale, ütleks. Kaks krooni piimatõusu, püüa piima hinnatõusu läheb tagasi, mina teen seda, mina teen selle ära. Tulevad nagu ludin. Kuulge, aga kujutage ette sellist tõesti sihukest toredat valimiskampaaniat lähikuudel, kuidas ütleme, Savisaar lubab piima hinda alandada, Ansip ütleb, et, et me ei lase nagu leiva hinna tõusta ja ma kujutan ette nagu. Suhteliselt nagu koomiline pehmelt. 38 protsendise toetusega ei pea Ansip enam mitte midagi ütlema, ta peab targalt vait olema ja ma arvan, et, et Keskerakonnal küll põhjust varsti tõmblema hakkamiseks, kui, kui, kui see protsent näitab veelgi langust ja langeb seal alla 25 protsendi. Ammu enam olnud. Me võime siin nalja heita, fakt on see, et poliitikat peavad selle koha peal ikka väga kuss olema. Kui nad ei suutnud ära hoida mulli teket siin paar aastat tagasi. Kusjuures kõik arukad organisatsioonid ütlesid, Eesti majandus kuumeneb üle. Selle koha pealt on poliitikud täiesti vait, keegi ei võta vastutust enda peale, et jah, meie aitasime mullile kaasa. Jah, me oleme süüdi selles, selles jamas kusjuures seal ja öelda, et keegi, keegi nüüd ei võtnud sellest peost osa. Kõik suuremad erakonnad olid sel ajal täpselt valitsuses. Ja nüüd hakata. Ainult nalja saab heita selle üle, kuidas nad hakkavad siis selliseid hinda piirama. Rell surus läbi monopolide ohjeldamise eelnõu, aga piimaturg ei ole meil maapoolne. Iga kell on võimalik erineva tootja kestast. Nojah, muidugi, sel nädalal tehti ka üks tore otsus Riigikogus, eks ole, ühe kohal kohalike maksude osas. Et see on ka natukese sinna sinna suunda vähemalt need põhjendused väidetavad olid justkui, et aidata inimestel hindu odavamaks teha. No põhjused on ju samas väga-väga selged ja tegelikult sa ole ole Keskerakonna toeta või ära ole, aga, aga see, see teguviis jällegi nii-öelda parlamendi teerulliga üle sõita kohaliku omavalitsuse tulubaasist on, on iseenesest räige. Käige meie, meie põhiseaduse rikkumine, vähemalt põhiseaduse vaimu rikkumine, nii et kui selline asi olemas on. Et, et tegelikult on, on see ikkagi suur suur jama, et meil niisugused asjad sünnivad, et riik ei, pealinn ei suuda nagu normaalselt koos elada. Kui me mõtleme selle üle, et Haapsalu kehtis aastaid müügimaks, siis oli Reformierakonna valitseda mitte kedagi häirinasse. Mitmes teises kohas on see müügimaks ka toimunud, nagu Tallinnasse tuli, nii, mind hakkas häirima. Muidugi tähendab meelde tuletanud, kuidas Tallinnasse tekkis, see tuli, see idee tuli savisaarelt välja pärast seda, kui riikidest diskäibemaks Savisaar ütles. Me kehtestasime müügimaksu siis. Kuid ei alanda käibemaksu. Ehk tegelikult nagu mulle tundub, et ka meie linnapeajoon vioolinud linlastest vaid karistas ikkagi igatpidi linlasi ja nüüd karistati Savisaart. Et tegelikult nagu tõesti mõeldud, mõeldud üldse sellele, mis on kohalikud maksud, mis on kohalike elanike huvi siin. Kogu see afäär oli täiesti poliitiline. Nojah, ja kui nüüd tuletada meelde sedasama käibemaksu tõusu, millest on ju ka lõpuks möödas ainult natuke rohkem kui aasta et, et huvitaval kombel peaaegu et ei ole tekkinud selle müügimaksuga mõtlemise taustal isegi mitte suurt küsimust, et aga millal siis, et kas ja millal võiks käibemaks tagasi minna 18 protsendi peale, mis oleks ju täpselt kaks korda suurema mõjuga tegelikult isegi palju suurema mõjuga, sest müügimaksu üks protsent puudutas, eks ole, Tallinnat ja see kaks protsenti käibemaksu puudutab kogu Eestit. Et see kaks protsenti käibemaksu tõusu kehtestati ju ikka selle tõttu majanduskriis ja on erakorraliselt vaja aja uusi tulusid. Üheksa käis meil koos krokodillide komisjon, seal oli ka arutluse all, et tõstame, käibemaks, saab, siis oli nüüd ajutiselt tõstame. Praegu on see kaks protsenti ajutist muutunud ikka väga alaliseks. Jah, et sellel taustal nagu kõlab eriti eriti küüniliselt põhjendus, et tahaks nagu inimestele kergemat elu ja selle tõttu nagu tuleb vahendeid valimata Tallinna üks protsent müügimaksu kaotada ja samas eks ole, räägivad needsamad inimesed täpselt needsamad poliitilised jõud, kes seda kaks protsenti käibemaksu tõstsid meile kõigile. Et, et mitte sellepärast ma ei räägi seda, et et võib-olla tõesti see kaks protsenti käibemaksu oli täiesti paratamatu, vajalik ohver ja, ja ka selle jätkumine veel ütleme, kui me ei ole seda kriisi päriselt ületanud, on võib-olla mõistlik. Aga ärge siis tehke sellist õõnsalt, retoorikat selle Tallinna müügimaksu vastu, kui te ise olete ütleme, natuke aega tagasi täpselt sedasama suuremas ulatuses teinud et see kõlab nagu eriti eriti küüniliselt. Ja, ja teine asi muidugi. Kas te teate, mis, kui, kui neljapäeval nüüd sündis, eks ole, riigikogus otsus, kus tegelikult päris napilt võeti 45 häälega 41 vastu ja nelja erapooletu rohelisega täpselt tegelikult, kui rohelised oleksid vastu olnud, oleks seis, on täpselt riigis, võeti see müügimaksu muutmise või kohalike maksude muutmise seaduse eelnõu vastu. Et mis oli järgmine punkt, mida riigikogul hakkas arutama. Riigikogu hakkas arutama olulise riikliku küsimusena riigi ja kohaliku omavalitsusega partnerlust. Täiesti nagu minu meelest nagu uskumatu selline Jes võitlus on, nagu kõigepealt anda omavalitsustele, eks ole, totaalselt vastu vahtimist järgmise punktina hakata rääkima, et tegelikult riiklikult tähtis küsimus oleks riigi ja omavalitsuste partnerlus. Ja siis tuli sinna esinema kõne põltsa professor Sootla, kes ütles, et Eestis on kohalikud maksud naeruväärselt väikesed, võrreldes näiteks Põhjamaadega. Ehk täpselt enne seda kar tühistatud skaalal üks vaarikamaks, jah, aga see on ikkagi järjekordne kolme tuhandes- osa seeriast, et kuningas on avastanud, et ei ole lapsesuud selleks vaja, vaid me, me kõik teame, et ta ongi halvasti ja, ja see on tegelikult noh see see toimub. Nonii, tehniliselt on, see on praeguse Eesti elu reaalsus aga, ja kaks saate lõpuni on veel mõned minutid veel aega. Kaks sellist uuringut venekeelse publiku kohta on on tulnud viimasel ajal välja, ühte ma juba nimetasin selle autori twitteri hindu soomlasest Tartu Ülikooli politoloog esitles eile oma uuringu tulemusi ja üks oli varasem, kus siis põhimõtteliselt Tallinna Ülikooli seltskond tegi, tegi nagu selgeks, et Eesti kodakondsus on devalveerunud, et halli passi mehed ei taha enam Eesti kodakondsust, aga hiljem see on juba paari-kolme nädala vanune lugu, aga eilne uuring oli, oli huvitav, oli, ta oli tõeliselt huvitav, Eesti ajakirjandus eile nii-öelda kibekähku soojas aiana korjas üles selle, et ja nad on pettunud Eesti demokraatias mis jäi suhteliselt arusaamatuks lauseks, aga, aga tegelikult selles Toomla uuringus on, on väga palju huvitavaid fakte ja mõned neist on, on täna jõudnud ka nii-öelda päevavalgele uuringut ennast vaevalt et lai publikum üldse lugema hakkab, aga, aga, aga järeldus see, et kõikide rahvusgruppide, niisiis Eesti kodanikke tähendab venelastest Eesti kodanikke eestlastest, Eesti kodanike ja õigusjärgsete naturaliseeritud, meie kodanikke, kõikide kõikide inimeste poliitiline aktiivsus, on, on kohalikel valimistel. Toona võttis just kohalikud valimised, et seal saavad nagu kõik osa võtta on oluliselt tõusnud ja mitte mindi mingisuguse protsendi või kahe võrra, vaid, vaid vaid tõeliselt tõeliselt oluliselt 10 15 protsendi võrra. Nii et ka venekeelne publik hakkab nagu teadvustama, et poliitikas osalemine kas või läbi valimas käimise on, on, on väga oluline asi ja, ja see on tõsine, kuna järelemõtlemise koht ma arvan, nendele erakondadele või tegelikult ühele erakonnale, kes, kes elab ja hingab venekeelse elektoraadi häältest Noh, aga viimased kohalike valimiste tulemused Tallinnas ju näitasidki ikkagi seda, et ega see Keskerakonna tohutu edu sai tulla just sellest, et nad suutsid aktiviseerida tohutul hulgal ütleme siis valijaid, kelle noh, kes neid valisid ja kes suured tõenäosusega, eks ole, kuulusid just sellesse gruppi, noh, me ei saa ju küll, kuna valimistulemus on salajane, siis me ei saa seda täpselt ju raudkindla veendumusega kinnitada, et ühe erakonna valijad on täpselt need ja teise omad on täpselt need, aga kaudsete tulemuste järgi saab seda tuletada. Ja ainult see, mida ma tahtsin öelda, onlasin oma järeldustes on on teinud, et kui inimene hakkab rohkem huvituma poliitikast ja poliitika tegemisest ja nii-öelda räägib kõlavaid sõnu demokraatiast noh, seal olid küll etteantud, selles uurimuses ilmselt siinkohal lihtsalt tuletan meelde, et oli alles mõni nädal tagasi, kui Venemaa president Dmitri Medvedev isegi ütles, et Lääne demokraatia oleks Venemaale katastroof. Et kui nüüd siin muulased näevad nagu eesti demokraatias mingeid probleeme, siis, siis on nad ennast nagu selgelt distantseerinud tema nii-öelda arvamuses. Aga noh, see selleks. Aga kui inimesed muutuvad aktiivsemaks, siis nad hakkavad nägema ka selliseid erinevaid tahke ja, ja lõpuks koidab ka aeg, kus, kus, kas nad tõstavad pead teistmoodi nad ei nad ei, nad ei hakka ainult valima ühte erakonda või kas nad hakkavad looma mingeid oma nii-öelda survegruppe või, või teevad erakondi või, või ühinenud ka teiste Eesti erakondadega ja valivad neid, et selline natukene laiem maailmakäsitlus on õige pea tulemas, kas nüüd kuidagi väljendub juba järgmistel riigikogu valimistel, sellepärast see on teine asi. Nii kiiresti vaevalt et sa väljendad. Aga siiski Eestis on olukord päris hea. Konna võrdleme Lätiga näiteks, kas lätlased oma poliitikud, sest nii pettunud juba, et nad valivad seal kohalikke venelasi? Meil on ikkagi eestlaste õnneks olukord Davormisest, venelased valivad meie poliitikuid praegu. Aga kui need samamoodi tendentsid jätkuvad, siis? Ma küll ei imestaks, kui venelastel hakanud oma tipud jälle. Minu meelest ka need siin midagi nagu see on, ainult positiivne ja kui me, kui me ise oleme nagu veendunud demokraadid, siis me peame ju ütlema, et põhimõtteliselt iga valimistulemus nagu rahvas tahab, ongi õige. Ja öelda, et, et üks on nagu hea tulemus ja teine on halb tulemus. Hea tulemus on see, et toimuvad valimised, et nad toimuvad demokraatlikult ja ja valitakse nii, nagu, nagu valijad tahavad. Mis mõttes? Ma arvan, et Eesti olukorral ei ole jah hullu häda midagi ja pigem ikkagi nüüd aasta-aastalt liigume sellises aina normaalsema ühiskonna suunas, kui see vähegi kui meile antakse vähegi aega seda rahulikult rahulikult edasi arendada. Ma mõtlen, normaalne, see on siis läänelik, et jah, kui me vaatame seal lääneriiki mingid Saksamaal näiteks, siis loomulikult neil on ka seal äärelinnades islami islami kogukonnad, kellele tegelikult ei lähe väga palju seal Saksamaa poliitika korda saavad ju meil vene kodanikest kogukonnad, kellele ei lähe tegelikult Eesti poliitika kordaks, elavad seal maailmas kellel on oma meediatarbimine. Nad lihtsalt käivad Eestis tööl, nii et nojah, võib ka nii öelda, kuigi. Samas jälle me ei tohi ka unustada seda, et puhtstatistiliselt juba enamik Eestis elavaid mitte eesti rahvusest inimesi on Eesti kodakondsed. Et kui me näiteks räägime praegu kasvõi vene koolidest venekeelsetest või, või mõnest muust sellisest küsimusest, siis me tegelikult suuremas osas räägi mitte nii-öelda küsimusest. Mis puudutab inimesi, kes ei ole Eesti kodanikud, vaid me räägime kaaskodanike teatud õigustest või probleemidest. See, see on tegelikult, kui nüüd hästi järgi mõelda päris suur vahe, mis on, mis on vahepealsete aastatega siiski siiski toimunud. Just ja tahtsime täna tarbest rääkida, aga ei jõua enam ja veel aega on tegelikult, sest eelarve ei ole veel vastu võetud, ta on ainult nii-öelda valitsuses heaks kiidetud ja riigikogu hakkab seal kallal närima nüüd lähinädalatel, eks siis paistab, kuidas need summad seal seal jagunevad ja ma me jõuame sellest veel rääkida. Rahva teenrid paneb siinkohal punkti Sulev Valner, Sulev Vedler Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja ega me vist Koos saame teile soovida ilusat nädalavahetustest, ilus on, on näljast täna tõesti.