Tere õhtust, kell on kuus eetris laupäeva teise juuli Päevakaja toimetaja Meelis Kompus. Keskerakonna volikogu arutas lähenevate kohalike valimiste platvormi, kuhu minnakse loosungiga võim kodukohta. Erakond aga ei ole nõus sellega, et valimistele minnakse eeskätt pensionäride hääli püüdma. Venekeelne kogukond tunneb endiselt muret venekeelse hariduse tuleviku pärast Tallinnas toimunud rahvusvahelise vene kultuurikonverentsi vastu aga poliitikud huvi ei tundnud. Venemaa lennuk rikkus paari päeva eest taas Vaindloo saare lähedal Eesti õhuruumi. Venemaa eitas kõike kategooriliselt. Tartus koos maailma mälumängijate paremik Pärnus aga tehakse taas kummardus Raimond Valgre Ale ning traditsiooniliselt astuvad Valgre loominguga üles muusikud, kelle tavarepertuaari tema muusika ei kuulu. Välismaalt. Nii Austrias kui Türgis juhtusid täna inimohvreid kaasa toonud rongiõnnetused. Türgis oli relsile paigaldatud pomm, Austrias oli tegemist õnnetusega. Vene paremjõud töötavad selles suunas, et lähenevateks valimisteks jõud ühendada. Üle kogu maailma toimuvad Laiveid kontserdid, millega tahetakse aidata kolmanda maailma vaesemaid riike. Ilmutame suvise makstud nõrk öösel tuleb sooja seitse kuni 13 kraadi, homme päeval aga juba kuni 24 kraadi. Venemaa eitas Eesti õhupiiri rikkumist Soome lahel. Venemaa õhujõudude pressiteenistuse ülem kinnitas, et graafiku kohaselt ei lennanud neljapäeval üks kell 18 tüüpi lennuk välja. Tema sõnul oli selles piirkonnas õhus ainult lennuk Tu 154, mis järgis kurssi väga täpselt. Pressiesindaja lisas, et iga lennuki meeskond Wanda instrueeritakse enne lendu täiendavalt ning lennu järel kontrollitakse ja analüüsitakse kõiki andmeid põhjalikult. Eesti kaitsejõudude peastaabi väitel aga sisenes Venemaa lennuk Il 18 Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas. Neljapäeva õhtul kella viie ajal Kaliningradi suunas tulnud lennuk viibis Eesti õhuruumis umbes 13 sekundit. Edasi aga Valka, kus oli täna koos Keskerakonna volikogu. Erakond viis läbi esimese lugemise sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste seisukohtade kinnitamiseks ja tulemuste kohta uurisime Keskerakonna ühelt juht, poliitikul Toomas vrakilt. Meie põhiloosungiks on võim kodukohta see tähendab seda, et Keskerakond soovib eelkõige tugevdada tulubaasi kohalikes omavalitsustes. Peame tähelepanu pöörama eakatele inimestele kui ka noortele peredele peale selle teeseaduse täitmine, et rohkem kütuseaktsiisist teede korrashoiuks minevast rahast, kas kohaliku omavalitsuse teede korrashoiule vähemalt kahekordistuma riigi omanduses oleva maa munitsipaliseerimise, siis on ka haridusküsimused, võib-olla need põhilisemad märksõnadena. Tundub, et telereklaamis on siiski suurem rõhk pööratud vanemale elanikkonnale, nende pensionitõusule, kas ei ole natuke võõraste sulgedega enese ehtimine, et tegelikult see pole ju ikkagi Keskerakonna teene, et see on tehtud ainsana Keskerakonna, teine. Ei, ma ei ütleks nii, et see on valede sulgedega ehtimine. Pensionitõus eakatele inimestele see on meiegi prioriteetset loosungit ju siiani olnud juba ju aastaid. Kas eakad inimesed on üksis kindlamaid kontingente, kust hääled saada? Ei, ma ütleks niimoodi, et tänapäeval on ju kindlasti aktiivsemalt ka noored, sest et on võimalus ka e-hääletus kasutada ja tulevad ka kindlasti noored välja. Millistesse piirkondadesse rohkem sel korral tähelepanu pöörata, kus tahate oma tulemusi eriliselt parandada? Me ei ole selliselt arutanud, ei arutanud ka täna, meie põhimõte on, et me saaksime Keskerakonna valimisnimekirja kõikides omavalitsusest välja panna ja leida koostööpartnerid maksimaalselt võimule saada, meil ei ole numbrit ees, et kui paljude saalides oleksime ja kuhu see prioriteet nüüd oleks suunatud maakondlikult või piirkondlikud, sellist lähenemist. Tallinnas peeti täna konverents, kus arutleti vene kultuuri üle Euroopa liitu kuuluvates Läänemeremaades, seda nii ajaloolisest kui tänapäevasest vaatepunktist Andreas trossaceys küsimas, mis Eestis elavatele vene keelt kõnelevatele inimestele muret valmistab. Päritolumaa kultuuri ja keele säilimine uuel kodumaal on emigreerunud inimese jaoks kõige tähtsam. Seega on ka Eestis venekeelsete inimeste mured seotud eelkõige venekeelse haridusega, tõdes konverentsi organisaatorite Larissa Bettina. See on selle kultuuri arendamise võimalused, kasvata neid võimalused üldse tulevad või ei tule, oleneb, mismoodi venekeelne haridus saab paika pandud. Vene ühiskond, nii nagu me ütleme praegu mingisugune vähemusrahvus, et ta on küllaltki suur 30 protsenti, see on siiski on, on suur ja nii nagu igas ühiskonnas, tal on omad traditsioonid, eluolu siin ja inimesed tahavad säilitada oma juured. Konverentsil osales vene kultuuriga tegelevaid teadlasi, uurijaid nii Eestist, Lätist, Leedust kui ka Soomest, Rootsist, Taanist ja Saksamaalt. Neid oli kuulama tulnud hulk inimesi, kuid meie gümnaasiumihariduse kohta otsuseid tegevaid poliitikuid oli pehmelt öeldes napilt, märkis Larissa Bettina. Ja minu meelest just poliitikutele see konverents oleks väga huvitav ja kasulik ja mina küll ei näe neid eriti paljusi, vaat siin oli üks ainult eesti parlamendist. Üks Eesti-poolsetest ettekandjatest oli Tartu Ülikooli vene keele korraline professor Irina külmoja, kellelt küsisin, kui palju on üldse sarnaseid probleeme venekeelsete inimeste kogukondadel, näiteks Baltikumis ja Skandinaaviamaades ja millised need on? Kogukonnad on väga erineva suurusega ja kui Eestis, Leedus, Leedus, vähem, muidugi Eestis ja Lätis eriti on aktuaalne ka vene koolide probleem, siis selge see, et Taanis või Rootsis niisugust probleemi ei ole või ta on, aga ta on teistsugune, me tahame midagi säilitada venekeelsega naasiumiga. Aga ühinevad, muidugi just see mure tähendab kõike. Ilmselt on asi selles, et lihtsalt Eestis on olukord muutumas selles osas, et enne oli rohkem venekeelseid. Kuule praegu viimastel aastatel on välja kujunenud niisugune situatsioon, kus eestlased tahavad järjest rohkem õppida vene keelt ja, ja ma arvan just, et see annab niisuguse stabiilsuse tundega kohalikele venelastele. Vähemalt kaks inimest on hukkunud Austrias Salzburgi piirkonnas Prambergi linnas aset leidnud rongiõnnetuses. Vigastatuid on 35 ja kaheksa inimest on endiselt vagunites lõksus. Ametnike sõnul ei ole teada, kui palju inimesi rongis kokku oli või kas hukkunute arv võib tõusta. Politsei ei osanud ka öelda midagi õnnetuste põhjuse õnnetuse põhjuste kohta, öeldes, et asja alles uuritakse. Teada on see, et tegemist oli rongide kokkupõrkega. Türgi idaosas oli samuti rongi intsident. Kurdi sisside korraldatud rongiplahvatuses sai surma viis ja vigastada kaheksa inimest. Sündmuspaigale sõitnud teist rongi tulistati automaatidest ja selle rünnaku ohvrite arvu kohta andmeid pole. Ühe ametniku sõnul panid Kurdistani separatistliku partei sissi tõenäoliselt plastpommi rööbastele. Jõhkesid selle kaugjuhtimisseadme abil. Sõjavägi on alustanud jahti süüdlastele. Plahvatus oli sedavõrd tugev, paiskas, kui neid ümber ja päästetöötajatel tuli vaeva näha, enne kui lõksu jäänud inimesed rongist kätte saadi. Rongis oli kokku sadakond reisijat. Paremjõudude liit, erakond, meie valik partei Jabloko pakuvad igaüks oma suuna demokraatlike jõudude ühendamiseks Venemaal. Paremjõudude liidu poliitnõukogu esimees Nikita Belõh tegi ettepaneku allkirjastada protokoll demokraatlike jõudude ühtse nimekirja koostamisest järgmisest järgmisteks valimisteks. Praeguseks on saavutatud kokkulepe, demokraatlikud jõud lähevad ühise nimekirjaga sügisel Tšetšeenias toimuvatele parlamendivalimistele. Erakonna meie valik liidri Irina hakkamada hinnangul aga tuleks samasugune otsus teha ka detsembris Moskva linnaduumavalimiste jaoks. Lätti jätkama Nato maadega läbirääkimisi võimaluse üle korraldada alliansi tippkohtumine tuleval aastal Riias. Välisministeeriumi teatel jätkab Lätti konsultatsioone kõigi NATO liikmesmaadega ja teeb kõvasti lobitööd. See, millises riigis 2006.-st kohtumine toimub, otsustatakse tõenäoliselt sügisel. Läti välisministeerium peab Riia šansse üsna heaks. Samas aga taotleb 2006. aasta tippkohtumise korraldamise õigust ka veel Portugal. Mõned inimesed marssisid täna läbi Šotimaa pealinna Edinburghi, nõudes järgmisel kolmapäeval algaval rikaste tööstusriikide G8 tippkohtumiselt tegevust Aafrika riikide vaesuse leevendamiseks. Meeleavaldajad ajasid oma aktsiooni täpselt samale ajale kui 10. maailma linnas algas rokk-kontserdisari lai veid, millega tuntud muusikud seisavad sama asja eest. Näiteks Londoni kontserdil astuvad üles sellised sellised artistid nagu Paul McCartney Elton John, madonna jaga pink Floyd. President Arnold Rüütel avas Sangaste lossis Eesti rukki juubelipeo, mis oli pühendatud krahv Friedrich von Bergi 160.-le sünniaastapäevale ja Sangaste rukki 130.-le aastapäevale. President ütles avakõnes, et tänavust aastat võib õigustatult nimetada Eesti rukkiaastaks ja jäädvustada seda ka rahvusvahelises mõõtkavas. Sangaste rukkisordiga. Oleme meie, eestlased oma panuse andnud, toonitas riigipea. Eesti rukki seltsi president Vahur Kukk andis ka üleseltsi aumärgid ja esimese aumärgi pälvis seltsi patrunina just vabariigi president. Aga Eesti mälumängurid alustasid kahe tunni eest osalemist. Tortus mälumängu MM-il. Lauri Variku ülevaade. Korda peetaval individuaalsel mälumängurite MM-ile said kõik osalejad võistelda emakeeles, sest võistlus viiakse läbi igal maal eraldi küsimus seda on tõlgitud ema keeltesse. Kui mullu oli üle maailma 350 ja Eestist 57 osalejate, siis eestipoolse organisaatoreid Arko Oleski sõnul oli tänavu Eestist registreerunud juba 86 Kilvarit ja ülemaailmale toodetakse rohkem kui kuutsadat huvilist. Küsimusi on kokku 240 kaheksast kategooriast. Arko Oleski arvates annab see küllalt suure Sõrve võimaluse paljudele suhteliselt klassikalised mälumänguteemad. Esse rohke arv on võimaldanud meile teha sellise väga laiahaardelise mängu, mis tähendab seda, et nii raskusaste kui teemade valik kõigub seinast seina niimoodi, et igaüks siit peaks suutma. No päris mitu punkti ikkagi kokku saada lihtsate küsimuste arvelt, aga samas on ka piisavalt raskeid küsimusi, selguks ikkagi kõige targem. Võistluse tempo on siiski küllalt kiire, küsimustele vastamiseks on aega poolteist tundi. Küsisin Orkoleskilt, kuivõrd annab võimaluse eestlastele eestlaste jaksid ta kahtlemata on natukene harjumatu selline tempokas kuldvillaku stiilis mäng, sellepärast et Eestis on tavaliselt harjutud niimoodi, et ikkagi minut-poolteist küsimuse peale. Ja see on just selline pigem selline angloameerika tüüpi mängija. Ja kuna see initsiatiiv MMiks on tulnud just Suurbritanniast ja ka rahvusvahelisemaks Loomingu liidu peakorter asub seal, siis praegu see mänguformaat on rohkem neile meelepärane. Arko Olesk oli ka ise üks neljast küsimuste autorist ja kuivõrd Päevakaja jaoks on Eesti võistlus juba läbi reitista meie kuulajatele ja mõned küsimused, eks raskemaid küsimusi ma kardan, tuleb on küsimus sellest milline on maailma vanim lauamäng, mida leitud juba Egiptuse ajast temblitesse uuristatuna. Mängu nimi on Mancala, aga ka kergeid küsimusi on piisavalt, näiteks see, et milline on see köögivili, mis annab borši supile sellise loomuliku värvuse. Võistluse tulemused selguvad täna õhtuks, mullu oli eestlaste parimana Lauri naaberkümnes. Tänan. MM aitab selgitada ka koondist, kes kaitseb Eesti värve novembris toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel, mis seekord toimuvad Tallinnas. Pärnus tehakse täna õhtul kummardus Raimond Valgre-le ja tema muusikale. Raimond Valgre-le pühendatud kontsert toimub juba neljandat, taastati on sellega muutunud. Pärnu suve üheks traditsiooniliseks ürituseks. Kontserdile annab omalaadse aura see, et Valgre loomingut esitatakse paigas, kus ta ise muusikuna üles astus ehk kuursaali kõlakojas üsna Valgre kuju kõrval. Lisaks teeb kontserdi kummardus Valgre põnevaks see, et Valgre loomingut on esitama valitud artistid, kelle tavarepertuaari Valgre ei kuulu või kes koguni üldse helilooja loominguga kokku pole puutunud. Nagu näiteks Julia poom on sel aastal aga põnevaid esitusi jagub kontserdile teisigi. Üks kontserdi korraldajatest kaid armule. Meie püüd korraldajatena on hoida nende esitajate ja kollektiivide valik võimalikult kirju ja mida ei ole näiteks veel olnud, et Mihkel Mattiisen, kes on tuntud kui solist, on ju ka sama tuntud kui pianist ta siis see aasta astubki üles kui pianist, kes komponeerib Valgret ja samamoodi esitab ka ühe laulu Valgre repertuaarist, meil on esimest korda ka väga suur kollektiiv laval, ehk siis Pärnu kammerkoor, kes siis esitab oma laulud koos orkestriga, mis on ka väga põnev ettevõtmine, et me oleme ju tegelikult Pärnus korraldatav festival ja meie huvi on ka see, et mitte, et me tooksime siia väga palju staare, vaid ka meie omad artistid, solistid, kes võib-olla on ka siit juba ära liikunud, tuleksid tagasi ja laulaksid oma kodulinna laval oma publikule just seda muusikat, mis nagu suveõhtul peaks Pärnus kõlama. Lisaks nimetatutele astuvad kell kuus alanud kontserdil üles ka Maarja-Liis Ilus, Riho Sibul, Mart Sander, Jassi Zahharov, Tanel Padar ja Summer ning üks üllatusesineja. Koos kontserdiga teeb omapoolse kummarduse valgerelega Pärnu Rotary klubi, kes annab juba aastat ülehelilooja rannapargis asuva skulptuuri väiksema pronksist varianti. Bändi. Sel aastal antakse kuju Valter Ojakäär ole hindamaks tema panust Raimond Valgre loomingu alalhoidmisel ning tutvustamisel uuele põlvkonnale. Ojakäär on ka ise Raimond Valgre ka koos musitseerinud. Eelmisel aastal pälvis, kui Mart Sander Eesti Raadio uudistele Pärnust Anneli eramu. Ja ka üks uudisspordist mitmevõistluse Euroopa karikavõistluse superliigas Poolas püüdkožis oli karikakaitse Eesti kolme ala järel kolmandal kohal. Individuaalselt on Eesti kümnevõistlejatest parim Mikk Pahapill 3368 punktiga neljandal alal, kõrgus pesa on ta ületanud kaks meetrit ja 13 sekundit. Ilmast. Öösel on meil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub loode ja põhjatuul üks kuni viis meetrit sekundis, öösel on sooja seitse kuni 13 kraadi. Päeval tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Tuul puhub loodest ja põhjast üks kuni seitse meetrit sekundis ja homseks lubatakse sooja 19 kuni 24 kraadi. Selline saigi teise juuli Päevakaja toimetaja Meelis Kompus. Jääme kuulmiseni.