Neljapäev, 14. mai ja Stockholmi festivalikeskuse suur saal on peaaegu pilgeni täis naisi üle maailma. Lavale on tulnud koor. Dirigent võtab platsi ja pidulik avamistseremoonia võib pihta hakata. See kõik algas siis kell 10 hommikul Stockholmi messikeskuse suures saalis ja nii nagu põhjamaades kombeks, laulsid lapsed ja lastekoor alguseks. Ning rahvamass, mis kohale oli tulnud, näituse avamiseks ei lahtunud nende nelja päeva jooksul. Kõige suurem külastatavus oli reedesel päeval, mis on rootslaste juures kõige populaarsem näituste külastamise aeg, sest seda tehakse nii-öelda tööajast kvalifikatsiooni tõstmise arvelt, nagu nad ise räägivad. Näituse lahtioleku ajal käis sealsetes paviljonidest kümneid tuhandeid inimesi. Ja see oli suurepärane võimalus ka eesti naistel ennast näidata ja olla nähtavad. Aga nüüd veel natukene tollest avamisest, mille tseremoonia taust on kuuldav. Selles oli tagasi vaadates midagi väga iseloomulik. Rootsi sotsiaaldemokraatlikule kuningriigile midagi sellist, mida Meie oleme harjunud nimetama valitsuse rosolje kontserdiks, seal oli balleti, kõhutantsukoorilaulu, šansoone, ooperimeloodiaid ja palju kõnesid. Rootslased armastavad üllatavalt palju rääkida, eks ole see läänemaailma üks põhilisi probleeme, nemad on jõudnud nüüd siis rääkimise juurde, kui meie taas nõuame kõikidelt ja kõiges ainult tegusid. Aga publik oli rõõmsasti ja optimistlikult meelestatud ja võttis nii kõned, laulud kui ka tantsud väga heasüdamlikult ja aplausiga vastu. Peeti ka palju kõnesid ja kõik muidugi rootsi keeles, sest kuigi näitus oli mõeldud rahvusvahelise, oli töökeeleks rootsi keel, mõned vähesed diskussioonid, kus esinesid teiste maade esindajad. Need siis kõnelesid inglise keeles ja tõlge tuli rootsi keelde. Ja meie naisedki osalesid mitmel avalikul kõne laval näiteks Ta Mägar, Tallinna puhkeparkide direktsiooni pea direktriss osales Baltikumi naiste kõnekoosolekul, kus siis Rootsi pool esitas üpris traditsioonilisi küsimusi. Kuidas te ikka suutsite, kas te ei murdunud ja kuidas teil selle laulva revolutsiooniga on? Meie püüdsime oma poolt jälle natukene asja mitte nii minevikku suunata, vaid püüdsime viia suunitlust tuleviku peale, mis meid ees ootab. Aga nähtavasti see romantiline tunglemine, mis neli aastat tagasi Baltikumis algas, on ka põhjamaalase, nii. Ära töödelnud, et ta tahab veel ja veel kõike seda kuulata. Ja 16. mail oli suur Eesti naiste tööseminar seal nagu paraku kahjuks ja paljudel teistelgi koosolekutel, mis toimusid kõrvalsaalides, mida mul oli võimalus jälgida esines niisugune huvitav situatsioon, et osalesid need, kes kõnelesid ja nende mõned sõbrad ja mõned tuttavad. Nii et tegelikult niisugust laiemale auditooriumile suunatud tegevus nagu ei olnudki. See tuletas meelde kangesti sedasama situatsiooni, kus raskesti kasvatatavate laste probleemidest kõnelevad need vanemad, kelle lapsed saavad koolis ainult häid hindeid või alkohoolikute asjadest, räägivad täiskarsklased. Aga mis puutub või 16. mai Eesti naisteseminari, siis oli see organiseeritud meeldivas koostöös Rootsi Eesti Maja naisorganisatsioonidega. Nemad olid küpsetanud oma kodudes suure hulga maitsvaid küpsetisi, väga hea minek oli kohupiimakoogil ja ka meie pool oli kaasa võtnud üht-teist maitsvat Leiburist ja mujaltki. Aga see keskustelu andis võimaluse tutvuda nii rootslanna del, kes saalis istusid kui ka Rootsi eestlannade meie naistega sellega, kuidas need eesti Wabariigi ametliku delegatsiooni arvatud 15 naist näevad oma rolli Eesti vabariigis, kuidas nad on jõudnud nii kaugele kui nad praegusel hetkel on? Ja omavahel saime teada üksteisest ühteteist huvitavat. Peaaegu kõik need lood tuletasid meelde tuhkatriinulugusid vaesest ja räbalates tüdrukust, kes saab printsessiks, aga kes meist ei tahaks printsess olla? Rahvusvahelise idee ja kaubandusmessi naised suudavad, krinnurkan avas Stockholmis 14. mail Rootsi parlamendi spiiker proua tööd, son. Nõnda siis kuulutati väga kõrgel tasemel suur naistelaat. Naised suudavad vinnatkan avatuks. Ja siis oli avatseremoonia käigus plaanis üks niisugune keskustelu hetk nimelt kutsuti lavale kolm naist. Lavale on kutsutud kolm külalist nende hulgas esimesena intervjueeritakse Pakistani kauaaegse liidri pena Sirbuto ema mad hambutud. Seda intervjuud kuulates hilisemate sky avalikel kõnelavadel üles astunud naisi kuulates, kes esindasid kõiki teisi maid välja arvatud Rootsi, tuli mul tunne, kui ma võrdlesin meie Eesti elu. Et paraku jah, see on eesti naiste probleemid, sarnasemad Pakistani, Tansaania, Keenia, Bulgaaria naiste omadega kui Inglismaa või Taani või Rootsi naiste probleemidega. Aga samas ei saa ka märkimata jätta, et Rootsi naised on väga aktiivsed olnud aastakümneid. Tegevus organisatsioonides näitusel oli väga palju materjali. Diakooniatöö kohta vabatahtlik. Haridusrühmade tööst Aafrikas ja Aasias, samuti Rootsi sor, optimist klubide tegevusest maailma arenguriikides. Nii et ei saa sugugi öelda. Rootslanna on külm, jahe rahasid lugev ja Volvoga sõitev läbilöögivõimeline ärinaine. Igas naises, igas maailma riigis on soojust ja kaastunnet ja teda on ta valmis jagama ka nendele oma suguõdedele, kes elavad temast viletsamini. Ning näituse üheks huvitavamaks momendiks minu jaoks oli üks gurmaan ja hetk nimelt Mosambiiki naised, neid oli seal neli fantastiliste soengute ja käsitrükis Burnustes noored naised, kes pakkusid aafrika näljariisi. See oli imetilluke portsjon papist taldrikul. Pisut sojakastet ja seletus käis juurde, et sellega peaks täiskasvanud inimene peaaegu et nädal aega läbi saama. Ma proovisin selle portsjoni ära süüa, sest ma olin sel hetkel mitte puudust kannatavas Aafrikas, vaid külluse riigis, Rootsi kuningriigis. Mu tunne on raskesti taotletav. Ja siis ma tundsin, et Eestil on veel pikk tee käia. Mozanbiidist rootsini. Ja nõnda siis vahele kuulates lõikenäituse Linnar kan, naised suudavad avamistseremooniast. Tahan meenutada seda, mis ajakirjaniku pilgule meelde jäi. Näituseboksides oli väga palju materjali. Naiselikkuse teemadel, ma ei räägi siin masseerijatest, kes võtsid patsiente vastu otse sealsamas oli võimalik lasta endale teha ka täiuslik kosmeetiline. Ilukuur oli võimalik teha värvianalüüsi, oli võimalik lasta endale maniküüri teha ja kleiti osta. Kasukatest ma üldse ei räägi. Aga sealsamas oli ka üks boks, kus naised istusid laua ümber ja rääkisid omavahel. Abordist rääkisid seksuaalsest vägivallast, rääkisid Aitsist paar kambritest edasi oli aga suur hulk naisi ja mõned mehedki niisugustel pisikestel lahti käivatel present Taburetidel ja Nad jälgisid väga suure huviga seletusi selle kohta, kuidas rase naine ja last ootav abikaasa võivad kasutada mitmesuguseid meditsiinilisi aparaat, et kuulata kasvõi kodus, kuidas nende tulevane laps hingab ja kuidas ta südamelöögid on ja ja niisuguse aparaat tuuriga tutvumiseks oli siis ennast vabatahtlikult üles andnud üks noor abielupaar, nii et kõike tehti, nagu öeldakse, näitlikult. Ja see niisugune vahenditu ja. Ma ütleksin, eelarvamustevaba suhtlemine oligi näituse nelja päeva jooksul kõige olulisem vist, mis ka näitusel osalenud eesti naisi pisut võib-olla raputas ja andis võimaluse, mitte nii konservatiivselt, mitte nii jäigalt oma igapäevast elu vaadata. Muidugi ma ei taha siin hakata rääkima kõikidest muudest väga naiselikest teemadest mis sellel messil laiaulatuslikult ja väga värvikalt olid esile toodud veel tagasi tulles meditsiini valdkonda. Suurt tähelepanu oli pööratud vähivastasele agitatsioonile, rinnavähi varajase diagnoosimise aparatuurile ja muudele naistehaiguste diagnostiliste ele meetmetele. Tundub, et meditsiin ja sotsiaalhoolduse probleemid on need, millele ka Eesti naised oma organisatsioonides ja oma ühendustes peaksid lisaks üleskutsetele hakkama ka tegutsema. Ja niisugune mitmekülgne, ma ütleksin ühest äärmusest teise Volvo auto tehasest kuni küünla valajani oli too näitusel osalevate naiste seltskond. Seal oli kõrgkunstiga tegelevaid ateljeesid, kes olid toonud välja valiku oma piltidest, ootasid lepinguid, seal olid ka naised, kes olid võtnud patendi eriliselt heade patjade tootmiseks ja lahkesti paluti igat ühte, kes vähegi soovis proovida seda suurepärast rootsi patja, millel on eriline oskus, et niipea, kui pea padja peale paned, tuleb sügav ja rahulik uni, mis on äärmiselt vajalik. Kui sul on selja taga pingeline tööpäev kapitalistlikus suurettevõttes. Kõlapinda üks korralik õhutantsumuusika ja ei maksa arvata, et laval Need saab Türgist või Egiptusest pärit kõhutantsijad. Need neli naist on pärit loomulikult jamalt. Rootsis tantsutrupp reo kes on saavutanud suure populaarsuse muuseas sealt, kus kõhutants pärit on. Türgis ja Egiptuses. Nüüd siis tagasi veel hetkeks avamistseremoonia juurde, tõepoolest taustaks kõlab ehtne türgi kõhutantsurütm ja võib-olla see tantsurühm. Kreo näitas päris ilmekalt seda, kuhu on jõudnud Rootsi ühiskond, kes mõned kümned aastad tagasi hakkas väga intensiivselt. Muule maailmale avama me teame kõik Rootsi immigratsioonipoliitikast ja sellest, et Rootsi oli aastakümneid avatud ustega maa kolmanda jah, maailmapõgenikele. Nüüd nad praegu ise mõned juba tunnetavad selle probleemi raskust, aga samas nende põgenike ja immigrantide Sulatamine Rootsi ühiskonda on toimunud suhteliselt valutult alles viimastel aastatel oleme me kuulnud rahutustest pagulaskeskustes ja Rootsi noorsoomöllamistest, mis on viinud väga agressiivsete tegudeni. Praegu on Rootsi taas väga tõsise probleemi ees sest Jugoslaavia riikide ühenduse lagunemine on toonud Rootsi uue suurima laine pärast teist maailmasõda põgenikest ja põhiliselt, et on nad Kruaadid ja Bosnia-Hertsegoviinaelanikud. See on probleem, mis puudutab väga tugevalt samuti naisi. Sellepärast et Stockholmi keskraudteejaamas oli mul endal võimalus näha mitut kraadiperet. Sest ka lapsed ja ema on perekond kes magasid kohvrite otsas ja keegi ei tea, mis neist saab, sest et on suuri probleeme nende majutamisega nendele tööotsimisega sest ka Rootsi vaatab päris tõsiselt silmamajanduskriisile. Ja kuna jutt läks juba põgenike peale, siis ma tahaksin keeruga tagasi tulla sellele, et suurt rolli selles, et Eesti naiste väga ulatuslik esindus sai osaleda Stockholmis. Idee ja kaubandusmessil naised suudavad, küünorkan mängisid Eesti naised paguluses. Need naised, kes kas päris sülelastena või siis juba tüdrukutena sõitsid 44. aasta sügisel üle suure tormise soolase mere Rootsi randa. Üks nendest oli Ulvi Pahv Eriksson, kes väga energiliselt tegutses Rootsi poole peal selle heaks, et Eesti naised saaksid tulla ja osaleda sellel messil. Ja kuna Rootsi eestlannad olid võtnud vaevaks kõikidele meie naistele organiseerida kohtumisi oma ametialal, siis tahaksin nüüd peatuda mõnel kohtumisel, mis mul oli rootsi naisajakirjanikega. Kõigepealt raadio Stockholmis on Rootsi pealinna kõige parem raadiojaam, nagu nad ise ütlevad. Jaa, kuulakem helilõiku, sealse toimetajaga. On on Stockholmi raadios niisugusse saate toimetaja, mille pealkirja võiks tõlkida. Lühidalt käsikäes tähendab inimeste armastuskirjadel põhinev saates. No in Estonian red sviidis tiiburaasnott. Maailma ajalehtede ja nii et tõepoolest see jutt, et, et rootslased on külmad inimesed ei vasta tõele, sest Agnetha saab nädalas sadu kirju. Võtlesed, ütlesime problem for Swedish keep in in this day, menel. Nii et kirju tuleb nii armastusest, vägivallast, Agnetha läheb viie minuti pärast otsesaatesse, aga tõelise ajakirjanikuna ta annab meile veel kolm minutit aegamööda, vaat privikla isid häbi. Endvaidid ju staatuse This program vôi. Nii et Admeda arvab, et programm, mida ta juhib, tuli eetrisse sellepärast, et inimesed vajavad kedagi, kellele oma muredest rääkides on nagu omamoodi usaldus raadio, usaldustelefon, nii et kõikides maades ja kõikide rahvaste juures olgu nad ükskõik kui külmad välispidiselt on olemas üks põhiline asi ja see on tunded ja seda ei tohi jätta teps mitte unarusse ja metategi ukse lahti võttis käru vile peale. Tutult kirju tohutult. Muusikaplaate ja kolme minuti pärast algab tema programm. Kohtusin veel Rootsi riigiraadio Riks raadio kolmanda programmijuhiga. See on Liisa söderberi. Rootsi riigiraadio kolmas programm on oma olemuselt väga sarnane Eesti Raadio vikerraadiokavaga. Palju. Uudiseid aktuaalset lühiinfot päevast ja lisa söderberiga kohtumisel viibisid ka Eesti ajakirjanikest veel Aimi Paalandi ja Hille Karm Eesti naisest ja Malle lind äripäevast. Kohtumisel oli väga meeldiv võimalus kohtuda ka Rootsi riigiraadio ühe juhiga nimelt Enno Jörgeniga, kes on Eesti Raadio ammune tuttav. Aga edasi oli meile organiseeritud kohtumine ka Rootsi kolmanda Päevalehe, nimelt Aftonbladet toimetuses. See suurepärane uus toimetusehoone asub gloobeni keskuses Clubens citys. Kes teab Rootsi pealinna ühte viimaste aastate suurimat ehituslikku saavutust suurt Clubenit? See teab ka, kust Aftonbladet ei toimetust otsida. See on avar mitmel avakorrusel asuv toimetus, mis on suurepärase tehnilise varustatusega ja nädalalõpu väljaandeid toimetab Aftonbladet Is mariga Fincija. Tema lahkel kaasaaitamisel tutvusime Me Aftonbladet nädalalõpunumbritega selle põhimõttega, kuidas see laia levikuga ajaleht oma numbrit kokku seab. Ja juttu oli ka sellest, et Rootsi ja Eesti ajakirjanikud võiksid nüüd, mil meie maad väga lähedaselt hakkavad suhtlema, hoopis tihedamat igapäevast koostööd teha. Marika Fincija ütles, et neil on praegu kavas alustada ühte kampaaniat, mida ta nimetas Rootsi meeste maine puhtaks pesemise kampaaniat eestlannade silmis. Tegu on nimelt nende kuulutustega, mida Eesti lehedki on ära trükkinud, kus kutsutakse elurõõmsaid terveid hea väljanägemisega 18 kuni 30 aastaseid Eesti naisi ja tütarlapsi otsima tutvust rootsi härrasmeestega. Ja nüüd üks Eesti tüdruk oligi sellele kuulutusele reageerinud ning ta oli siis kohtunud Rootsis. Marika Fincija sõnade järgi rangis jalgse kõhuka madalakasvulise kiilaspäise ja impotentse rootsi mehega. Mariga Fincija arvates annab see lugu palju mõtlemisainet nii eesti naistele kui ka rootsimeestele. Edasi viis meid aga ajakirjanik, kõik, kes me seal idee ja kaubandusmessil olime. Rootsi riigitelevisiooni, kus meid võttis vastu Tiiu tureen, kes on eesti televaatajatele teinud ennast tuttavaks sellega, et tema organiseerimisel on Eesti televaataja näinud suuri ulatuslikke rootsiteemalisi teleprogramme. Ja Tiiu tureen vahendab ka Rootsi televaatajatele Eestit. Nimelt teeb ta alates 85.-st aastast Rootsi televisioon ronis saateid eestlastele. Ta on nimelt programmi toimetaja Rootsi televisiooni rahvusvähemuste osakonnas ja need saated on neli korda aastas A 90 minutit. Kaks saadet on eetris jaanuaris ja kaks saadet on ümbris. Kõik nad on poolteist tundi pikad ja koosnevad Eestist saadetud filmimaterjalidest, aktuaalsetest, intervjuudest ja ka aktuaalsetest kommentaaridest, mida annavad nii Eesti prominentseid, poliitikud kui ka Rootsis elavad eestlased, kes huvituvad Eesti poliitilisest olukorrast ja meie majandusest ja meie kultuurist. Tiiu tureen arvas, et üks tema viimase aja jäävamaid saateid oli siis, kui jaanuarikuus oli Eestis valitsuse vahetus ja tal oli hea meel, et just vahetult enne saate algust sai ta vajaliku kommentaari kätte. Ju arvates oli tal ka päris õnnelik käsi kui ta aprillis, et käis viimati Eestis ja sai intervjuu Eesti välisministri Jaan Manitskiga. Need on siis Rootsi televisioonis Töötava eestlannast ajakirjaniku Tiiu tureeni igapäevase töö rõõmud ja ajakirjanike naisi töötab Rootsi ajakirjanduses päris piisavalt. Võib-olla mitte nii palju kui Eesti lehetoimetustes, raadios ja televisioonis. Aga küllaltki palju ja nagu te sellest ülevaatest aru saite, on nad päris mõjukatel kohtadel. Idee ja kaubandusmessi kliin, orkan, naised suudavad, peasponsoriks oli Stockholmi linn ja žbarbanken ning siin on päris kena üles lugeda ka need, kes olid eesti poole Eesti delegatsiooni sponsorid. Silver Enterprise ind Corporation kommunaar, puhkeparkide direktsioon. Pirita Expo, Leibur, Kalev, Hansa Kindlustus. Kogu ja esitas omapoolsed tervitused ja nüüd tulevad laos laulma kaks primadonnat. Ja mida muudkui ei Johniem Kuulakem, kuidas see siis rootsi keeles kahe endise primadonna esituses kõlab? Nõnda siis jätkus too avamise kontsert veel pikka aega. Olen andnud teile kuulata mõningaid lõike sellest, et selle taustal teha kokkuvõtet nii-öelda sissejuhatavat teemat tänasesse tervesse pühapäeva, mis puudutab ettevõtlikke naisi loodetavasti nii Eestis kui ka Rootsis ja Rootsi kogemusele toetudes, siis tahaksime ka täna teada saada, mida arvavad eesti naised sellest, nii et meie telefon neli, kolm neli neli. See üks on teie teenistuses, andke teada, kuni kella kolmeni. Missugused on teie ettepanekud ettevõtlikule naisele Eestis. Nüüd tagasi tulles selle idee ja kaubandusmessi juurde Stockholmis, mis tegelikult andiski tõuke tänase stereo pühapäeva tegemiseks tahaksin ma öelda, et too vananevate, kuid sellest hoolimata päris hästi lavalt vaadeldavate ooperiprimadonnad esituses kõlav ei uhniem oli sel hetkel Stockholmi messikeskuses küll äärmiselt kummaline elamus. Tekkis isegi pisikene muie suunurka, et kas selle rahvalaulu valimine kontserdi kava oli siis kummardus suure ja vabaneva Venemaa suunas või hoopistükkis nähti purlakkide laulus paralleeli naise eluga, kes ka seda töö ja eluvankrit enda järel veab, nagu purlakid Volgal laevu veavad. Aga nüüd ma tahaksin, et te kuulaksite, mida arvab sellest messist Rita Mägar, kes oli suuresti üks organisaatoreid ja kes esindas Eesti ametlikus delegatsioonis manis Tallinna puhkeparkide direktsiooni? Eks ta on üks üks võimalus huvilistel saada tuttavaks meie naistega, kuulata, millega meie meie firmad tegelevad, need, kes kohal, otsida omakorda kontakte. Ja kogu meski on ju selleks, eks ole, et leida siin omavahelisi kontakte, midagi müüa, midagi osta. Ja see tegevus jätkub siin lihtsalt väiksemas ringis ja võib-olla rohkem suunatud kas kindlale maale või kindlatele elukutsetele. Kas sa arvad, et nendest kontaktidest on ka mingit kasu tuleviku peale? Ma olen rohkem või on see lihtsalt niisugune viisakas, kohvilaud eelne ja järgne keskustelu. Kõigi nimel on raske rääkida ka, näiteks minul oli praegu jutuajamine, mille puhul ma arvan, et üks päris konkreetne tegu, kui kõik jääb sellele tasemele, mis on praegu rääkisime, saab tõepoolest mingi aja pärast teoks ja sellest on jälle palju kasu.