Tere taas kuulama. Nõnda pühitseti Helsingis sealse eesti koguduse õpetaja juhtimisel sisse Eesti Maja kodu mitmele Eesti ja Soome organisatsioonile ja ühendusele, kes aitavad kahe naaberrahva suhteid hoida elujõulistena ning neid edasi arendada. Tänases jaga järgmises keele sõnumis mõned intervjuud, mis avamispäeval Helsingis suvi Lahtis salvestatud. Kahjuks jäi suur osa Eesti meediast sellest tähtsast sündmusest kõrvale. Eks püüan siis mina oma saadetega seda lünka veidi korvata. Tänased vestluskaaslased räägivad eesti keele õppimise võimalustest Soomes ning keele elujõulisusest sealses eesti kogukonnas. Tere, mina olen Liisi Ahonen ja ma olen Tuglase seltsi eesti keele õpetaja. Oli see on tükk aega juba Tuglase seltsis õpetanud soomlastele eesti keelt küllap võib-olla ka kellelegi eestlastest, kellel see, kellel hakanud ununema. Ja me oleme nüüd siin eesti majas sellises ruumis, kus seda ilmselt on võimalik paremini kui seni teha. Ja seda muidugi mina tulin Helsingisse elama aastal 2003 ja 2004 tõid minu jalad siia Tuglase majja. Ma räägin küll siia, see oli siis Marian kadu kaheksa. Ja Tuglase selts õpetanud eesti keelt päris algusest peale oma tegevuse algusest peale ja nii nagu ma ütlesin, et mina alustasin 2004. Ja kes meil siis käivad? Meil käib ausalt öeldes niimoodi seinast seina igasuguseid inimesi, kes on eesti keelest huvitatud eesti kultuurist, eestimaast, ükskõik mis on seal Taustaks. Kas soovitakse minna Eestisse õppima või avada oma firma Eestis või on niisama Tallinna vanalinn? Nii põnev ja tahaks seal ka paar sõna eesti keelt rääkida. Meil käib üliõpilasi tööealisi ja väga suur seltskond on selliseid nii-öelda noori pensionäre, kes on jäänud pensionile ja otsivad endale uusi harrastusi, millega oma päevi täita. Küllap siis ka mõned töötada nurgas. Ja see, see on küll täitsa õiged. Ehk eesti keel tundub niimoodi soomlase jaoks samamoodi niimoodi lihtne keel nagu eestlase jaoks soome keel, et et võib isegi käigu pealt või niisama kontaktidega selgeks saada, aga, aga iga uus keel tõstab nagu väärtust tööturul. Eesti instituut rääkis seda, et nendel on selline projekt nagu Viroce koolova nad käivad Soome koolides tutvustamas eesti keelt ja kultuuri ja selgub, et ikkagi kooliõpilaste hulgas keele oskus või noh, üldse eesti keelest arusaamise võime on väga väike. No see on võib-olla pärast, et et see on ikkagi vanem põlvkond, kes jälgib Eesti uudiseid ja ja Eesti televisiooni ja reisib rohkem koolides, võib-olla tõepoolest on nüüd nagu rohkem hakatud rääkima ja päris mitmes koolis on valikained. Eesti keel. Ma isegi õpetasin eelmisel aastal tööle täiskasvanute gümnaasiumis ja, ja huvilisi oli, oli isegi päeva koolist, tulid õhtul veel eesti keele tundi. Me oleme oma keelesaates rääkinud ka varem sellest, kuidas eesti keelt õpetatakse Helsingi ülikoolis, noh, seal natuke teine tase võib-olla kui sellise tollase seltsi keelekursustel, aga tulemused võivad olla teinekord isegi paremad, sellepärast et kui on näiteks praktikat rohkem, kui inimene rohkem suhtleb eestlastega käib Eestis, siis võib tema keelisegi lõpuks olla parem kui akadeemilise koolituse keel. Jah, see on nüüd natukene teistsugune lähenemine, et ülikoolis võetakse niimoodi akadeemilisel, minnakse teooriasse väga sügavale ja, aga meil siin on niimoodi, et, et mitte ainult keel üksi ei ole see, mida me tutvustame ja õpetame inimestele, siin on ka rohkem sellist Eesti kultuuri ja üldse eestlane olemine, mida see tähendab ja, ja Eesti lähiminevik ja kõik see võimalik siin nagu teistsuguse nurga alt selgemaks saada, sest meil on kasutada suur raamatukogu balt ja raamatukogu. Meil on filme, kassette ja kõike muud sellist. Kas see on siis ka mingid erilised õppevahendeid, mis on nagu spetsiaalselt mõeldud just soomlastele eesti keele õpetamiseks? No me kasutame olemasolevaid õppematerjale, mis on tõepoolest soomlastele mõeldud ja lisamaterjale muidugi otsime ka õppematerjalide hulgast, mis on venelastele tehtud, sest seal on niisugust Eestit tutvustavat materjali väga palju. Ja Tuglase seltsis me teeme intensiivkursused ja, ja see on siis üks asi, mis määrab selle õppematerjalide valiku. Et meil on peaeesmärk, on saada inimesed võimalikult kiiresti kima. Et võib-olla seal ülikoolis õpitakse niimoodi õigekirja ja sellist grammatikat väga palju, aga meil on pearõhk, et saada inimene märkima, et kui ta läheb sinna Eestisse või avab firma või on tal mingeid muid kontakte, et et ta jääks suhtluses hätta. Nii et teie mingisuguseid tunnistusi matriklid ei anna. No tunnistus ja anname küll tunnistusi ikka, kui inimene on kolm nädalat käinud intensiivkursusel, ta saab lõputunnistuse, ta võib selle ilusa raami sisse panna ja seinale. No ma vaatan, siin laua peal on näiteks keelesild, et see on üks selliseid raamatuid, mida te kasutate õpikuid. See on jah praegu selline raamat, mis on rahvale väga hästi nii-öelda peale läinud. Et see on niisugune lihtne ja ei ole väga-väga keeruline selles mõttes, et et selle raamatu järgi on võimalik inimesel kodus iseseisvalt Ki õppida. Te olete nüüd liisis enne olnud ju üsna pikka aega ja näinud, kuidas eesti kogukond siin kasvab. Kas on selline tunne, et eestlased säilitavad siin ka oma keele ja kultuuri või hakkab see kuidagi hajuma või kaduma? Säilitavad ikka, see sõltub perekonnast, et ütleme väikestele lastele, kes siin sünnivad ja on keelsest perekonnast või siis hea küll, ongi eestikeelsest perekonnast, mõlemad vanemad räägivad eesti keelt, aga muutus toimub siis, kui laps läheb lasteaeda või laps läheb kooli. Kõige suurem muutus ehk tulebki siis, kui laps on läinud kooli. See on üks niisugune periood, kui lapsel see suhtlusringkond kasvab, tal tuleb Soome sõpru väga palju ja võib-olla kodune suhtlemine väheneb. Et see muutub väga niisuguseks nii-öelda köögikeeleks. See on üks niisugune asi, et tuleb olla väga hoolikas, et lapsega rohkem võib-olla rääkida ja neid keelekontakte emakeelseid. Kontakte kasvatada. Me oleme oma keelesaadetes rääkinud sellest, et tegelikult on just väga raske õpetada teise naaberrahva keelt selle tõttu, et nad on nii lähedased, aga samal ajal just üsna suuresti jällegi sõnavara poolest ja tihtilugu ka väljendite poolest erinevad, et kuidas teile tundub, et sellise pikaaegse kogemusega, et mis teeb kõige rohkem probleeme soomlasele, eesti keele omandamisel? No ühelt poolt see keelte sarna suhteliselt ikkagi sugulaskeeled ühelt poolt on, see teeb asja kergemaks, õppimine on lihtsam, teiselt poolt on tõepoolest, teeb asja raskemaks, nagu sa ytlesid. Et algul tundub, et kõik on nii tuttav, et oma emakeeles on samasugused sõnatüved olemas, aga tähendus on hoopis midagi muud ja siis algaki. Mida kaugemale edasi läheb see keele õppimine, seda rohkem tuleb niisugusi väljendeid ette. Et sellest tuleb lihtsalt huumoriga üle saada. Ja ikka need tuntud sõnad, mis on väga erinevas tähenduses, aga me ei hakka neid siin kordama. Millal siis järgmine kursus pihta hakkab, on juba hakanud? Meil on siin algkursus, aga järgmisel nädalal algab edasijõudnute kursus. Need on juba siis päris nemad, estofiilid, nemad on ja sellised, kes on juba vähemalt paar aastat pinud. Mõni tuleb küll juba põhikursuse järel, sest siin Tuglase majas eesti keele kursustel käimine, see on niisugune harrastus, millest võib väga kergelt sõltuvusse sattuda. Ja see edasijõudnute kursus ongi niisuguste inimeste jaoks, kes ei saa kuidagi rahu. Et nad peavad kogu aeg kas või kord nädalas eestikeelses ümbruses olema ja, ja nendega me õpime juba natuke niimoodi kõrgemat grammatikat ja õigekirja ja arutame Eesti poliitikat ja kultuurisündmusi ja tore seltskond. Jääb loota, et selliseid rahutud on üha rohkem teie kursustele tulemas, soovin edu ja loodetavasti siis see uus Eesti maja annab ainult jõudu ja tahtmist seda tööd jätkata. Aitäh. Aitäh. Mina olen siis Signe Madisson ja olen 18, külastame. Miks te olete nüüd siin, Eesti hariduse seltsi boksis, kui nii võiks öelda ja ootate väikseid lapsi siia kõikvõimalike lõbusa tegevusega? Noh, on selle seltsi esimees ja ta kutsus mind siia endale appi. Et ka lastel oleks elevust sellel tänasel päeval, kui, millal see Eesti maja siin avatakse. Nagu ma aru saan, te olete ise siin Soomes elav eestlanna ja seda küll mitte küll väga pikka aega, aga, aga jah. Kaua te olete juba siin olnud, mitu aastat? Aastaid on veel vara nii-öelda alles, kuid alles. No kui nüüd te ootate siia neid väikseid lapsi, kas need on siis soome lapsed või eesti lapsed, keda te tahaksite siin panna, joonistama ja igasuguseid pilte tegema ja muud meisterdamist? No tore oleks, kui nad oleks muidugi eestlased, aga samas miks ka mitte väiksed soome lapsed uudistama tulla. Et tegevust jagub kõikidele. Ma rääkisin siin just enne Liisi afoneniga, kes Tuglase seltsis õpetab eesti keelt ja küsisin temalt kas need eestlased, kes siia elama asuvad, säilitavad oma keelt ja hoiavad sidet Eestiga või soomestavad nad väga kiiresti. Teie olete alles suhteliselt lühikest aega siin elanud, aga kindlasti olete kuulnud teiste eestlaste käest kui lihtne on siin eestlaseks jääda, Soomes? Eks see ole kõik enda teha, et kellega sa suhtled ja kui palju sa siin eestikeelse rääkida ja kui palju seal on just eesti keelt rääkivaid tuttavaid sõpru seal. Aga seda keelt Pole väga raske õppida, et no muidugi, mida aeg edasi, seda rohkem leitakse sellesama oma kodanikest endale sõpru ja tuttavaid teks mingil määral see keel ikka natuke siin kannatab. Kus ta ise õpid, on see eestikeelne kool või on see soome lugeja? See on soome lugeja, õpin seal hetkel siis soome keelt. Et eesti keelt seal ei õpi? Ei kahjuks enam ei, ilmselt õige varsti on ka ees valik, kuhu minna, edasi õppima kavatsete Soomes jätkata ja plaan on Soomes ülikooli astuda. Ja mis eriala võiks olla, on see humanitaareriala või olete valinud mingi moodsama erialaga nii nagu öeldakse, laanen, teatrikolledžisse minna, näitlemist õppida? Ja kui nüüd veel küsida lõpuks, et kui paljude siin Soomes elades üldse Eestis teate, kui te otseselt ei ütle Eestiga või noh, ütleme interneti kaudu ei vaata Eesti kodulehti, et kas Soomes on üldse võimalik eesti kohta saada head infot. Eks seal enda teha, et minul käivat Eesti uudisteportaalid igapäevaselt internetis lahti ja jälgin ka eestimaised telesaateid, siis näiteks ETV on minu kodus täiesti nähtav. Et hakka, uudised saavad samuti õhtu vaadatud, et on täiesti võimalik. Nii et soome lehti selleks ei pea lugema ei pea. Igal juhul aitäh, Signe ja soovin siis edu teie tublile noorele seltskonnale, et ka lapsed siia tuleksid, teiega koos mängima, et siis oleks eesti majaga laste poolt sisse pühitsetud. Aitäh teile. Meie kodulehelt keele sõnum, punkt vikerraadio poee, leiate ka üleskutse osaleda sõnause võistlusel, millele saab uusi sõnu saata veel kuni neljanda oktoobrini. Ühtlasi on seal nüüd ka väike küsitlus. Arvate, missugune pakutud maadest leiab kõige rohkem uusi vasteid? Tuletan ka meelde, et inimesele, kes enda nimel meile parima ennustuse selle kohta saadab, kingime kirjastuse Varrak, väärt raamatuauhinna. Nädala pärast on vestluskaaslasteks balti raamatukoguhoidja Helsingis äiki Raus maa. Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja Eesti Instituudi juhataja Mart Meri. Teemaks ikka see, kuidas Eestit põhjanaabrite juures paremini tuttavaks teha. Saate imetaja on Mart Ummelas, režissöör Viivika Ludvig kuulmiseni.